Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 04.04.2022, Tallinn 2-21-143514 ERGO Insurance SE hagi A K vastu võla nõudes 1054,75 eurot Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013; asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: Vaho Vahkal (e-post: [email protected]); Kostja: A K (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A K hageja ERGO Insurance SE kasuks kahjuhüvitis summas 1054,75 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja A K kanda. Välja mõista kostjalt A K hageja ERGO Insurance SE kasuks menetluskulud summas 280 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.ERGO Insurance SE esitas 25.02.2022 Harju Maakohtule hagi A K vastu võla nõudes.
2.Hagi asjaolude kohaselt toimus 24.05.2021 Tallinnas, xxx liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit MB (XXX) jättis pärast tankimist püstoli paaki ning liikuma hakates lõhkus nii tankimispüstoli kui tekitas vigastusi tankurile. Kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata (LISA 1). MB (XXX) suhtes oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõlmitud liikluskindlustuse leping nr xxx ERGO Insurance SE-s (LISA 2).
3.Hageja poolt on hüvitatud liikluskahju kogusummas 1 054,75 eurot (tankuri ja vooliku remondikulu (LISAD 3 ja 4). Hageja on liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 alusel kostjale esitanud liikluskahju tagasinõude, mida kostja pole siiani tasunud (LISA 5). Samuti esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite.
4.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
5.Liiklusseaduse (LS) § 169 lg 4 järgi, ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2– 4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
6.Antud juhul ei olnud ükski eelnimetatud tingimustest täidetud, mistõttu pidi kostja sündmuskohalt lahkumata teatama juhtunust politseile. Olles teadlik, et on kahju põhjustanud, jättis ta eelnimetatud kohustuse täitmata ja lahkus sündmuskohalt.
7.Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Hageja on lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud summale 45 eurot täiendavalt tasunud 235 eurot
(LISA 6).
8.Hageja palub välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE kasuks liikluskahju summas 1 054,75 eurot ja riigilõivu summas 280 eurot.
9.17.03.2022 menetlusdokumendis teatas hageja vastuseks kostja vastusele, et asjaolu, kas O AS esitas avalduse politseile või mitte, ei oma sündmuskohalt süülise lahkumise osas mingisugust tähtsust. Hageja lisas lingi videole (failina ei saa mahu tõttu lisada), millelt on otseselt tuvastatav, et kostja sai aru, et on kahju põhjustanud, kuid otsustas sündmuskohalt sellegipoolest ära sõita. Asjaolu, et ta pärast, kui sõiduk oli juba tuvastatud, oli nõus kahju põhjustamist tunnistama ja erinevaid dokumente vormistama, ei oma samuti mingisugust tähtsust.
10.Kostja ülejäänud seisukohad kindlustuslepingu olemasolu, maksete tasumise või nõude esitamisest vastutava kasutaja vastu ei ole antud asja lahendamise juures üldse asjakohased ja tuleb hageja hinnangul jätta tähelepanuta. Kostja tekitas kahju, sai sellest aru ja lahkus õigusvastaselt ning süüliselt sündmuskohalt. See on tõendatud juba varem esitatud tõenditega ja otseselt nähtav lisatud videolt.
KOSTJA VASTUVÄITED
2-21-143514
11.Kostja 16.03.2022 vastuses hagiavalduses esitatud nõuet ei tunnista ning esitab alljärgnevalt omapoolsed vastuväited. Kostja leiab, et Hageja on oma hagiavalduse põhjendamiseks esitanud paljasõnalise ja tõendamata väite nagu oleks Kostja õigusvastaselt sündmuskohast lahkunud.
12.Kahju saaja (O AS) oleks Kostja õigusvastase lahkumise korral esitanud või pidanud esitama politseile juhtumi kohta avalduse, mida aga hagiavaldusele lisatud ei ole. Kahju saajal olid olemas Kostja kontaktandmed ning auto vastutava kasutaja T T AS kontaktandmed. Samuti on Kostja juhtumi kohta kirjutanud seletuskirja, mis tõendab Kostja soovi juhtum fikseerida ja lahendada. Ei Hageja ega ka kahju saaja ei ole kunagi pidanud vajalikuks mingeid muid dokumente vormistada ning Kostja ei ole ka sellest kunagi keeldunud.
13.Sõiduki XXX vastutav kasutaja on T T AS, mitte Kostja A K. Auto vastutaval kasutajal T T AS-l oli sõlmitud liikluskindlustuse leping Hagejaga Ergo Insurance SE-ga ning kindlustusmaksed olid tasutud. Vastava kindlustuspoliisi, mis sõiduki XXX vastutava kasutaja T T AS ja Hageja vahelist liikluskindlustuslepingut tõendab, on Hageja ka hagiavaldusele lisanud. Võimalikud pretensioonid selle juhtumiga seoses tulnuks Hagejal Ergo Insurance SE-l esitada auto XXX vastutavale kasutajale ja kindlustusvõtjale T T AS-le, mitte auto rentnikule ehk Kostjale.
14.Ergo Insurance SE ei ole ka juhtumi tõttu kahju saanud kuna kõik kindlustusmaksed olid T T AS poolt tasutud ning liikluskindlustusjuhtumi hüvitamine ongi Hageja lepinguline kohustus. Hagi esitamine näitab Hageja soovi asja mitte sisuliselt lahendada vaid alusetult rikastuda. Lähtuvalt eeltoodust Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta Hageja kanda.
15.Kostja 29.03.2022 menetlusdokumendi kohaselt ei ole eluliselt usutav, et sündmuskohalt õigusvastase lahkumise korral ei esita kannatanu politseile avaldust, eriti veel kui tal puuduvad vajalikud andmed juhtunu vormistamiseks. Hageja ei ole oma väidet õigusvastase lahkumise kohta kuidagi tõendanud.
16.Hageja vastusest kohtunõudele on selgelt näha Hageja suhtumine, kus väidetavalt miski pole asjakohane ega oma mitte mingit tähtsust. Samuti on Hageja tunnistanud, et sõiduki vastutav kasutaja on liikluskindlustuse maksed tasunud. Seega Hageja ei ole mingit kahju saanud. Hageja ei ole sõiduki vastutavale kasutajale mingeid pretensioone ega nõudeid esitanud. Erinevalt sõiduki vastutavast kasutajast, puudub Kostjal Lepinguline suhe Hagejaga. Võimalike pretensioonide korral tulnuks Hagejal esitada nõue sõiduki vastutavale kasutajale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
18.Hageja nõue põhineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt
2-21-143514 kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja tugineb sellele, et kostja põhjustas 24.05.2021 Tallinnas, xxx liiklusõnnetuse, juhtides sõidukit Mercedes Benz (XXX), jättis pärast tankimist püstoli paaki ning liikuma hakates lõhkus nii tankimispüstoli kui tekitas vigastusi tankurile. Kostja nimetatud liiklusõnnetuse toimumise ja kahju tekitamise fakti vastu ei vaidle ning kohus loeb liiklusõnnetuse toimumise ja kahju tekitamise tuvastatuks mh 09.07.2021 kahjujuhtumi teatega (dtl 28) ja kostja 31.05.2021 seletusega, kus kostja selgitab, et „Unustasin kogemata enne sõitma hakkamist Oi tanklas tankuri püstoli paagist välja võtta kui tankla hoonest tagasi tulin. Püstol tuli seetõttu vooliku otsast ära“ (dtl 31). Samuti nähtub kostja poolt kindlustusjuhtumi põhjustamine selgelt hageja 17.03.2022 menetlusdokumendis esitatud videost.
19.Vaidlus puudub selles ja kohus loeb tuvastatuks, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki Mercedes Benz (XXX) liikluskindlustuse leping sõlmitud hageja poolt (vt dtl 25-26). Seega on hagejal põhimõtteliselt õigus esitada LKindlS § 53 lg 1 p 2 ettenähtud regressnõue liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) põhjustanud sõidukijuhi vastu, kes lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna LKindlS § 53 lg 1 p 2 ettenähtud regressnõue esitatakse kahjujuhtumi põhjustanud sõidukijuhi, mitte vastutava kasutaja vastu, ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja vastuväide, et sõiduki XXX vastutav kasutaja on T T AS. Kostja arusaam, nagu peaks hageja esitama oma pretensioonid T T AS-le on vastuolus kehtiva seadusega ja seega ebaõige.
20.Eksitav on ka kostja seisukoht, et liikluskindlustusjuhtumi hüvitamine ongi hageja lepinguline kohustus. Kuigi hagejal tõepoolest on kohustus hüvitada kannatanule tekitatud liikluskahju, ei võta see hagejalt õigust esitada regressnõuet sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Sellise regressnõude esitamisega ei rikastu hageja alusetult, sest hageja kasutab oma seadusest tulenevat õigust ja nõuab kostjalt tagasi üksnes seda kahju, mida hageja ise on kannatanule hüvitanud.
21.Kohus asub asjas esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohast õigusvastaselt ja süüliselt. Kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata, mida kinnitab nii Oi 09.07.2021 nõue kindlustusele (dtl 28) kui ka hageja 17.03.2022 menetlusdokumendis esitatud video (dtl 49). Kohus on tutvunud hageja poolt esitatud videosalvestisega vaidlusaluse liiklusõnnetuse kohta (dtl 49). Kostja nimetatud video ehtsust ei vaidlusta, samuti pole vaidluse all see, et videol nähtav isik on kostja, video on tehtud 24.05.2021 ning videolt nähtub kostja poolt kindlustusjuhtumi põhjustamine ja seejärel sündmuskohalt lahkumine kindlustusjuhtumist kedagi teavitamata. Seega oli kostja käitumine süüline, sest saades aru enda poolt kindlustusjuhtumi ja kahju põhjustamisest, otsustas kostja sündmuskohalt sellegipoolest kedagi teavitamata ära sõita. Hagejal on võimalik tõendada liiklusõnnetuse toimumine ja kostja sündmuskohalt lahkumine, mida hageja ongi teinud. Oma süü puudumist peab üldjuhul tõendama aga kahju tekitaja ehk antud juhul kostja. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja pole tõendanud, et tema käitumine kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkumisel oleks olnud mittesüüline.
22.Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt. Olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada, varalise kahju tekitamise eest vastutav isik oli nimetamata ja liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata, ei olnud kostjal tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud.
2-21-143514
23.Põhjendamatud on kostja etteheited kahju kannatanule (AS O), et hoopis viimane oleks pidanud politseisse pöörduma. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, kas O AS esitas avalduse politseile või mitte, ei oma kostja sündmuskohalt süülise lahkumise hindamise osas tähtsust. Käesolevas tsiviilvaidluses lahendab kohus kindlustusandja regressnõuet kostja vastu ega anna hinnangut O AS käitumisele. Siiski märgib kohus, et Oil ei olnud iseenesest kohustust pöörduda politseisse, seda enam olukorras, kus kostjapoolse teavituseta lahkumise järel ei olnud Oile teada ka kahju tekitaja isik (vt dtl 31). Hageja märgib õigesti ka seda, et kostja vastutust hageja ees ei muuda asjaolu, kui kostja juba pärast teiste isikute poolt kahju tekitanud sõiduki tuvastamist oli nõus mingeid dokumente vormistama.
24.Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kostja õigusvastane ja süüline lahkumine kindlustusjuhtumi toimumise kohalt on tõendatud. Kuna kohus leiab, et kostja vastutuse eeldused hageja ees on täidetud, hindab kohus ka hageja kahjunõude suurust. Hageja palub kostjalt välja mõista liikluskahju summas 1 054,75 eurot. Hageja poolt kostjalt nõutav kahju koosneb tankuri ja vooliku remondikulust, mis on kohtu hinnangul tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (dtl 21-24, dtl 28-30, dtl 32). Kostja ei ole hageja kahjunõude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on oma kahjunõude suurust piisavalt tõendanud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
25.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu (vt ka käesoleva otsuse p-d 19-20 ja p 23). Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest pole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
26.Kokkuvõttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud LKindlS § 53 lõikes 1 p 2 kirjeldatud tagasinõude eeldused. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Samuti leidis asjas kinnitamist hageja kahjunõude suurus summas 1 054,75 eurot ning kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 1 054,75 eurot.
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
2-21-143514
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 280 eurot. Muid menetluskulusid hagejal pole (vt dtl 42). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud menetluskulu ning kohus mõistab selle menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kostja ei ole ka esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kostjal ei olnud käesolevas menetluses esindajat.
29.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.