Aktiva Finance Group OÜ hagi A. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 268,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), asukoht Toompuiestee 35, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko, e-post XXX Kostja: A. A. (isikukood XXX), viimane teadaolev elukoht XXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõue rahuldamata ja rahuldada hagi alternatiivne nõue tagaseljaotsusega A. A. suhtes osaliselt, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.
Mõista välja kostjalt A. A. ́lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja kostja vahel 14.02.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 183,37 eurot ning alates käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivis põhivõlalt (183,37 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 183,37 eurot.
Mõista välja kostjalt A. A. ́lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja kostja vahel 14.02.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (kogusummas 117,85 eurot) järgmiselt:
Mõista välja kostjalt A. A. ́lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja kostja vahel 21.03.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud
põhivõlg 23,13 eurot ning alates käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivis põhivõlalt (23,13 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 23,13 eurot.
Mõista välja kostjalt A. A. ́lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja kostja vahel 21.03.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (kogusummas 29,31 eurot) järgmiselt: 15.11.2025 14,86 eurot; 15.12.2025 14,45 eurot. Jätta hagi rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista kostjalt A. A. ́ ́lt välja põhivõlg 206,5 eurot ületavas osas, intress summas 66.97 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 44,94 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulu sellise jaotuse korral puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.09.2023 Harju Maakohtule hagi A. A. (kostja) vastu võla nõudes.
2
2.I AS ja kostja sõlmisid 14.02.2022 laenulepingu nr XXX ning 21.03.2022 laenulepingu nr XXX. Nimetatud lepingutest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. I AS loovutas lepingutest tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista: lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 658,48 eurot, intress 38,96 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 25,47 eurot ning viivis alates 20.09.2024 kuni põhivõla (658,48 eurot) tasumiseni intressimääraga võrdses määras 9,90% aastas; lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 313,34 eurot, intress 28,01 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 19,47 eurot ning viivis alates 20.09.2024 kuni põhivõla (313,34 eurot) tasumiseni intressimääraga võrdses määras 15,90% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras.
3.Hagis on välja toodud, et mõlema lepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet (VLP-d). Mõlema lepingu sõlmimise ajal lähtuti printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisust on kontrollitud põhjalikult, krediidiandja on teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud VLP-d, kuna tuvastati, et kostja igakuised kohustused on väiksemad kui kostja sissetulekud. Tarbija peab ise esitama krediidiandjale õiged andmed ning kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole ta suuteline neid täima, ei oleks ta tohtinud lepinguid sõlmida. Krediidiandja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluste esitamisel ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Hageja esitas kohtule laenutaotlused ja maksehäireregistri väljavõtte. Selgituste kohaselt tehti mõlema lepingu sõlmimise eel krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringuid ka Maksu- ja Tolliameti (MTA) registrist. Mõlema lepingu sõlmimise eel tuvastati kostja igakuine sissetulek on 754,88 eurot. Lepingu nr XXX puhul arvestati, et kostja igakuine sissetulek oli 754,88 eurot, igakuiste kohustuste suurus oli 140 eurot (taotluses väljatoodu), lepingust tuleneva igakuise osamakse summa oli 30,65 eurot ning seega jäi peale kohustuste tasumist kostjale reservi 584,23 eurot. Lepingu nr XXX puhul arvestati, et kostja igakuine sissetulek oli 754,88 eurot, igakuiste kohustuste summa oli 0 eurot (taotluses väljatoodu), lepingust tuleneva igakuise osamakse summa oli 15,51 eurot ning seega jäi peale finantskohustuste tasumist kostjale reservi 739,37 eurot. Arvestades hagi aluseks olevate laenulepingute summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, jõuti mõlema lepingu sõlmimise eel seisukohale, et võetud kohustuste täitmine oli kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga.
4.Hageja 11.11.2024 menetlusdokumendis on veelkord välja toodud, et nii lepingu nr XXX kui ka lepingu nr XXX puhul on kostja krediidivõimekust kontrollitud kostja laenutaotluste alusel, mille raames kontrollis esialgne võlausaldaja maksevõimekust ja igakuised finantskohustused, sooritades päringu ka maksehäireregistrisse aktiivsete maksehäirete tuvastamiseks, mis osutus negatiivseks. Regulaarseid sissetulekuid kontrollis esialgne võlausaldaja Maksu-ja Tolliameti andmete põhjal. Samas menetlusdokumendis esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse.
5.Hageja tõi välja, et kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu summas 1 041,99 eurot ning kostja tegi nimetatud lepingu katteks makseid summas 740,77 eurot. Ümberarvestuse kohaselt tasus kostja täies mahus 1. osamaksest (15.03.2022) kuni 37. osamakseni (s.o 15.03.2025) summas 733,12 eurot ning osaliselt 38. osamakse (s.o 15.04.2025) summas 7,65 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 29.04.2024 lepingu ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Hageja esitas tõendi kostja tagasimaksete kohta. Hageja tõi välja, et 3
juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud VLP-d, millega hageja ei nõustu, siis ei olnud lepingu ülesütlemine kehtiv ning hageja palus alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed (perioodil 15.04.2025 kuni 15.02.2026) alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
6.Lepingu nr XXX osas tõi hageja välja, et kostja sai lepingu alusel laenu 440.64 eurot ning kostja tegi nimetatud lepingu katteks makseid summas kokku 388,20 eurot. Ümberarvestuse kohaselt tasus kostja täies mahus 1. osamaksest (s.o 15.04.2022) kuni 41. osamakseni (s.o 15.08.2025) summas 382,54 eurot ning osaliselt 41. osamakse (s.o 15.04.2025) summas 5,66 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 29.04.2024 lepingu ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Hageja esitas tõendi kostja tagasimaksete kohta. Hageja tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud VLP-d, millega hageja ei nõustu, siis ei olnud lepingu ülesütlemine kehtiv ning hageja palus alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed (perioodil 15.09.2025 kuni 15.12.2025) alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
7.Harju Maakohus võttis 16.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hagiavaldus ja 16.12.2024 määrus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 11.03.2025). Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse raames tuvastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et varasemas menetluses on kinnitatud, et võlgnik ei ela aadressidel XXX ning XXX. Tuvastati ka see, et varasemas menetluses on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud päringule, et andmebaaside kohaselt on isiku elukohana märgitud XXX. XXX korteriomanik on varasemas menetluses kinnitanud (28.03.2024), et võlgnik ei ela antud aadressil. XXX korteriomanik kinnitas varasemas menetluses (03.04.2024), et võlgnik on antud aadressilt lahkunud. Harju Maakohus saatis menetlusdokumendid kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile XXX ning e-posti aadressile XXX. Kostja menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka järgmistele aadressidele XXX (tagastatud märkega: ei ela/asu aadressil); XXX (tagastatud hoiutähtaja möödumisel) ning XXX (tagastatud hoiutähtaja möödumisel). Lisaks hagimaterjalide avalikule kättetoimetamisele, saatis Harju Maakohus 11.03.2025 menetlusdokumendid tähtsaadetisena kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile XXX postkasti jätmisega. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohtu põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus jätab hagi põhinõude rahuldamata ning rahuldab hagi alternatiivse nõude osaliselt tagaseljaotsusega.
4
3.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid I AS ja kostja 14.02.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 1 041,99 eurot. 21.03.2022 sõlmisid I AS ja kostja laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 440,64 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
4.Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad laenulepingud tarbijakrediidilepingute tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet (VLP-d) järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
5.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
6.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas lepingud kehtivad. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal ehk hagejal.
7.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. VLP rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 403 4 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
5
8.Kohus asub hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohale, et VLP-d ei ole nõutaval viisil järgitud. VLP järgimise kohta selgitas hageja, et nii 14.02.2022 sõlmitud laenulepingu nr XXX kui ka 21.03.2022 sõlmitud laenulepingu nr XXX eel hinnati kostja maksevõimet tema enda poolt avaldatud info (taotlustes väljatoodud andmed) ning avalikest andmebaasidest (MTA ning Maksehäireregister) saadud info alusel. Maksevõime hindamisel lähtuti MTA-st saadud keskmise igakuise sissetuleku suurusest (mõlema lepingu puhul tuvastati sissetuleku suuruseks 754,88 eurot). Igakuiste kohustustega arvestati lepingu nr XXX puhul summas 140 eurot (kostja poolt laenutaotluses märgitud kohustuste summa) ning lepingu nr XXX puhul summas 0 eurot (kostja poolt laenutaotluses märgitud kohustuste summa). Arvesse võeti ka sõlmitavate lepingutega kaasnevaid igakuiseid osamakseid ning asuti seisukohale, et kostjale peale finantskohustuste tasumist piisavalt vaba raha reservi. Kohus juhtis menetluses hageja tähelepanu sellele, et lepingu nr. XXX sõlmimisel oli kostjal juba varasemalt sõlmitud sama laenuandjaga laenuleping. Kohus palus hagejal selgitada, miks arvestati maksevõime hindamisel kohustuste summaga 0 eurot, kui ca 1 kuu varem oli sama laenuandja sõlminud kostjaga teise laenulepingu. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja eeldas, et tarbijal endal on enda finantsseisundi kohta kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad laenuandjale täpse ja tõese informatsiooni. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrollimisel lugeda piisavaks vaid infot, mida tarbija ise edastab ega avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Tarbija edastatud teabe kontrollimine eeldabki seda, et tarbijalt saadud infot ei saa kontrollida sellesama tarbijalt saadud infoga. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 220-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et laenulepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Praeguses asjas krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet kummagi lepingu sõlmimise eel ei nõudnud. Ka ei ole tuginetud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Kohtule ei nähtu hageja poolt esiletoodu pinnalt ka see, millises summas arvestati majandamiskuludega. Krediidiandja on andnud kostjale laenu ja siis kuu aja pärast andnud uue laenu, lugedes seejuures kostja kohustuste suuruseks 0. Seega pole hageja isegi enda valduses olevat infot kontrollinud, et tuvastada kostja kohustuste suurust. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks infot, mida taotleja on ise esitanud laenutaotlusel. Lisaks avalikesse registritesse päringute tegemisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud kummagi lepingu sõlmimisel VLP-d ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
9.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6. 6
10.Eeltoodust tulenevalt on VLP rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
11.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud makseid, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
12.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 403 4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
13.11.11.2024 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu 1 041,99 eurot ning kostja tegi nimetatud lepingu katteks makseid 740,77 eurot. Lepingu nr XXX osas tõi hageja välja, et kostja sai lepingu alusel laenu 440,64 eurot ning kostja tegi nimetatud lepingu katteks makseid kokku 388,20 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 29.04.2024 lepingute ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Hageja tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud VLP-d, millega hageja ei nõustu, siis ei olnud käesolevas asjas hagi aluseks olevate lepingute ülesütlemine kehtiv ning hageja palus alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
14.Kohus asus seisukohale, et krediidiandja ei järginud hagi aluseks olevate laenulepingute puhul kostja suhtes VLP-d nõutaval viisil. Kui laenulepingu lõpptähtaeg ei ole saabunud, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed uuesti määrata.
15.Esmalt käsitleb kohus lepingut nr XXX. Leping sõlmiti 14.02.2022, laenu summa oli 1 041,99 eurot, lepingu periood oli 48 kuud, esimese tagasimakse tähtaeg oli 15.03.2022 ja viimase tagasimakse tähtaeg 15.02.2026. Hageja määras tagasimaksed uuesti 11.11.2024. Ümberarvestuses on igakuised maksed algse maksegraafiku järgsed põhiosamaksete summad. Kostja sai lepingu nr XXX alusel krediiti summas 1 041,99 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid summas 740,77 eurot. Kostjal tuli lepingust tulenevad kohustused täita maksegraafiku alusel, perioodil 15.03.2022 kuni 15.02.2026. Hagi kohaselt öeldi leping üles 26.04.2024. Ümberarvestuse maksegraafiku järgi on kostja tasunud täielikult 1. – 37. osamakse ning osaliselt 38. osamakse. 38. osamakse tähtaeg oli 15.04.2024. Hageja poolt 11.11.2024 esitatud ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise seisuga (29.04.2024) ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 29.04.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud lepingu ülesütlemise eeldus ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 29.04.2024 7
üles öelda. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud 1.-37. osamakse ja osaliselt 38. osamakse (summas 7,65 eurot). Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud 38. osamakse tasumata 18,4 euro osas ning täielikult 39. kuni 44. osamaksed (s.o kuni 15.10.2025 osamaksed) kokku summas 183,37 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.
16.Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pikka aega lepingu katteks tagasimakseid teinud, leiab kohus, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt välja edasised maksed alates 15.11.2025 kuni 15.02.2026 (kokku summas 117,85 eurot) on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks.
17.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu XXX alusel ka intresse 38,96 eurot (lepingus kokku lepitud intressimääras 9,9% aastas). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel VLP-d, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Käesoleval juhul on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras intressi väljamõistmiseks rahuldada ei saa. Alternatiivses nõudes ei ole hageja intressinõuet esitanud. Hageja ei ole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hagis esitatud intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). Seega jätab kohus intressinõude rahuldamata. Lepingutasu väljamõistmine VLP rikkumisel põhjendatud ei ole.
18.VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane viivise tasumise kohustusest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka VLP rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub VLP rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuna kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et 14.02.2022 lepingu sõlmimisel on rikutud VLP-d, oleks põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Hagiavalduses palus hageja lepingu nr XXX alusel kostjalt välja mõista perioodil 30.04.2024 kuni 19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 25,47 eurot ning viivis alates 20.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 9,90% aastas. Arvestades, et kostjal tekkis osamaksete tasumisega võlgnevus alates 15.04.2025 osamakse osaliselt tasumata jätmisega, ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,47 8
eurot. 04.10.2023 menetlusdokumendis hageja viivise osas selgitusi esitanud ei ole. Kohus ei tee hageja eest ümberarvestusi ning seega ei ole sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Võttes arvesse, et ümberarvestuse kohaselt on laen osaliselt muutunud sissenõutavaks (183,37 eurot), siis on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest välja viivise põhivõlalt (183,37 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 183,37 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas ei ole hageja alternatiivse nõude esitamisel viivise osas nõudeid esitanud.
21.Hagi kohaselt on hageja nõudeks lepingu XXX alusel sissenõudmiskulu 40 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja pärast lepingu lõppemist kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. VLP rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 02.05.2024 kiri 25 eurot; 10.05.2024 kiri 5 eurot; 27.05.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal oli leping kehtiv (lepingut ei öeldud kehtivalt üles) ning VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja alternatiivne nõue sissenõudmiskulu hüvitamist ei hõlma. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt 14.02.2022 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevalt välja põhivõla summas 183,37 eurot ning alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivise põhivõlalt (183,37 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 183,37 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 15.11.2025 kuni 15.02.2026, kokku summas 117,85 eurot, vastavalt käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis välja toodud maksegraafikule.
23.Järgnevalt käsitleb kohus lepingut nr XXX. Leping nr sõlmiti 21.03.2022, laenu summa oli 440,64 eurot, lepingu periood oli 48 kuud, esimese tagasimakse tähtaeg oli 15.04.2022 ja viimase tagasimakse tähtaeg 15.03.2026. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nimetatud lepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja VLP-d. Hageja määras tagasimaksed uuesti 11.11.2024. Ümberarvestuses on igakuised maksed algse maksegraafiku järgsed põhiosamaksete summad. Kostja sai lepingu nr XXX alusel krediiti summas 440,64 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid summas 388,20 eurot. Kostjal tuli lepingust tulenevad kohustused täita maksegraafiku alusel, perioodil 15.04.2022 kuni 15.03.2026. Hagi kohaselt öeldi leping üles 26.04.2024. Ümberarvestuse maksegraafiku järgi on kostja tasunud täielikult 1. – 41. osamakse ning osaliselt 42. osamakse. 42. osamakse tähtaeg oli 15.09.2025. Hageja poolt 11.11.2024 esitatud ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise seisuga (29.04.2024) ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 29.04.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult 9
ei ole täidetud lepingu ülesütlemise eeldus ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 29.04.2024 üles öelda. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal lepingu XXX alusel täielikult tasutud 1.-41. osamakse ja osaliselt 42. osamakse (summas 8,6 eurot). Ümberarvestusel on hageja arvestanud tagasimaksete osas 45 osamaksega. Osamaksete arv vähenes selle võrra, et lepingu XXX maksegraafiku kohaselt ei pidanud laenusaaja esimese 3 osamaksega põhivõlgnevuse osamakseid tasuma. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud 42. osamakse (15.09.2025) tasumata 8,6 euro osas ning ka 43. osamakse (15.10.2025) summas 14,53 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa (s.o kokku 23,13 eurot) kostjalt välja.
24.Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pikka aega lepingu katteks tagasimakseid teinud, leiab kohus, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt välja edasised maksed, s.o 15.11.2025 osamakse summas 14,86 eurot ning 15.12.2025 osamakse summas 14,45 eurot, on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks.
25.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu XXX alusel ka intressi 28,01 eurot (lepingus kokku lepitud intressimääras 15,9% aastas). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel VLP-d, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Käesoleval juhul on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras intressi väljamõistmiseks rahuldada ei saa. Alternatiivses nõudes ei ole hageja intressinõuet esitanud. Hageja ei ole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hagis esitatud intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). Seega jätab kohus intressinõude rahuldamata. Lepingutasu väljamõistmine VLP rikkumisel põhjendatud ei ole.
26.VLP rikkumisel ei vabane kostja viivise tasumise kohustusest. Kuna kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et lepingu nr XXX sõlmimisel on rikutud VLP-d, oleks põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Hagiavalduses palus hageja lepingu nr XXX alusel kostjalt välja mõista põhivõlalt perioodil 30.04.2024 kuni 19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 19,47 eurot ning viivis alates 20.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas. Arvestades, et kostjal tekkis osamaksete tasumisega võlgnevus alates 15.09.2025 osamakse osaliselt tasumata jätmisest, ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja perioodil 30.04.2024 kuni 19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis summas 19,47 eurot. 11.11.2024 menetlusdokumendis hageja viivise osas selgitusi esitanud ei ole. Kohus ei tee hageja eest ümberarvestusi ning seega ei ole sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Võttes arvesse, et ümberarvestuse kohaselt on laen käesoleva lahendi tegemise ajal osaliselt muutunud sissenõutavaks (s.o 23,13 euro osas), siis on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest välja viivise põhivõlalt (23,13 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 23,13 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt 10
välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas ei ole hageja alternatiivse nõude esitamisel viivise osas nõudeid esitanud.
28.Hagi kohaselt on hageja nõudeks lepingust XXX tulenevalt sissenõudmiskulu 30 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja pärast lepingu lõppemist kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. VLP rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 02.05.2024 kiri; 10.05.2024 kiri; 27.05.2024 kiri. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal oli leping kehtiv (lepingut ei öeldud kehtivalt üles) ning VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja alternatiivne nõue sissenõudmiskulu hüvitamist ei hõlma. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.
29.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt 21.03.2022 sõlmitud lepingust nr XXX tulenevalt välja põhivõla 23,13 eurot ning alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivise põhivõlalt (23,13 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 23,13 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad 15.11.2025 osamakse summas 14,86 eurot ning 15.12.2025 osamakse summas 14,45 eurot.
30.Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi alternatiivse nõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla kokku summas 206,5 eurot (lepingust nr XXX tulenevalt käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 183,37 eurot + lepingust nr XXX tulenevalt käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 23,13 eurot) ning mõlema lepingu puhul tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile. Lepingust nr XXX tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt (183,37 eurot) alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning lepingust nr XXX tulenevalt mõistab kohus välja viivise põhivõlalt (23,13 eurot) alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja põhivõlg 206,5 eurot ületavas osas, intress 66,97 eurot, sissenõudmiskulu 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 44,94 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Menetluskulud
1.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 11
2.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3.Kohus jätab põhinõude rahuldamata ja rahuldab hagi alternatiivse nõude osaliselt. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulu sellise jaotuse korral puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
4.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused
5.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.