2-22-2741/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

12.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus K. T. esitas kohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on varatu ja töötu. Võlgnikul on võlgnevused võlausaldajate ees kokku summas 53 315.71 eurot. 03.03.2022 määrusega on K. T. ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K. T. pankrot. K. T. pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud andmetel on võlgnikul järgnevad pangakontod: Xxxx AS-i konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 10.03.2022 oli 50.00 eurot; Xxxx AS-i konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 08.03.2022 oli 0.00 eurot; Xxxx AS-i konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 08.03.2022 oli 0.00 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 10.03.2022 summas 50.00 eurot. Samas ei saa eeltoodud summat arvestada võlgniku pankrotivara koosseisus, kuna TMS kohaselt ei ole see arestitav. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo on 04.03.2022 seisuga 0 osakut. Võlgniku nimele olid Liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid: xxxx, reg märk xxxx, esmane registreerimine 1997, kustutatud registrist seoses lammutamisega 30.04.2018; xxxx, reg märk xxxx, esmane registreerimine 2010, võõrandatud 18.01.2020. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kõigi kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja vara. Võlgnik töötas S OÜ-s, kuid seoses tööõnnetusega töösuhe lõpetati. Käesoleval ajal on võlgnik töötu. Krediidiasutuste poolt edastatud võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et võlgnikule on teostatud 2022 aastal makseid S OÜ-lt (jaanuaris 500.00 eurot töötasu). Lisaks on Haigekassast laekunud jaanuaris töövõimetushüvitis 1 352.40 eurot ja veebruaris 1 081.92 eurot, samuti on tehtud tehinguid T AB (makselahendusteenuseid pakkuv äriühing) kaudu võlgniku ja S OÜ vahel, millise tegevusalaks on hasartmängude ning kihlvedude korraldamine. Samuti on toimunud tehinguid (raha sissemaksed ja väljamaksed erinevate selgitustega, sh väheväärtusliku vara müük) enam kui viieteistkümne eraisikuga erinevates summades (ühe tehingu väärtus kuni 750.00 eurot). Ajutine pankrotihaldur on menetluses esitanud võlgnikule teabenõude, kuid vastuseks sellele ei ole võlgnik esitanud pankrotiavalduses sisalduvast erinevaid või neid täiendavaid andmeid. Ajutine haldur tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel hindab võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks aruande koostamise ajal 0.00 eurot. 07.03.2022 seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul ei ole maksuvõlgu (saldo on 0.00 eurot) ja ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. MTA-l on nõue summas 44.81 eurot, millise tasumise tähtpäev saabub 03.10.2022. Kuna võlgniku pankroti väljakuulutamisega muutuvad kõik kohustused sissenõutavaks, siis kajastatakse aruandes seda kohustuste koosseisus. Võlgnikul ei ole teadaolevalt kohtutäiturite menetluses (s.o aktiivsed ja peatatud menetlused) olevaid kohustusi. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 54 273.19 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid seega vähemalt ca 54 273.00 euro võrra. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik

kohustused täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankrotiavalduse kohaselt on maksujõuetuse põhjuseks võlgniku hasartmängu sõltuvus, mis sai alguse ca viis aastat tagasi. Võlgnevused on saanud alguse 2018 aastast, mil võlgnik võttis esimesed laenud edaspidiselt refinantseeris neid. Kogu võlgniku sissetulek on kulunud hasartmängudele ja võetud laenude tasumisele. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolud, et võlgnik on töötu, võlgnikul puuduvad piisavad sissetulekud kohustuste täitmiseks ja neidki kasutas ta hasartmängude tarbeks. Võlgnik on laenude võtmisel üle hinnanud oma võimekust neid tagastada. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võtta pankrotiavalduses toodud mahus kohustusi ja neid ka täita. Samas on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (hasartmängud, laenude võtmine olukorras kus ta ei suuda neid tagasi maksta) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis on maksejõuetuse tekke ajaks kõige hilisemalt 2019 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud lisaks aruandes toodule selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on teinud tööd 7 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 770.00 eurot (lisandub käibemaks 154.00 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema poolt kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 770.00 eurot (lisandub käibemaks 154.00 eurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 462.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 92.40 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja lg 51. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 462.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 92.40 eurot, riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 369.60 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda.