7.Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 673,20 eurot (käibemaksuga).
8.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Maire Armile ajutise pankrotihalduri tasu 673,20 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX.
9.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu,
kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.FinExpo osaühing esitas 11.01.2022 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli avaldaja ainuosanik ja varasem juhatuse liige X, kes suri 18.04.2020. Pärandaja pärija on XXX vald. Kuna selgus, et avaldajal vara puudub ja XXX vallal ei ole huvi ega vajadust osaühingu tegevuse jätkamiseks, otsustati osaühingu tegevus lõpetada. Likvideerimismenetluse käigus esitas OÜ XXX 03.01.2022 oma põhinõude avaldaja vastu summas 88 800 eurot, millel lisandub ajas suurenev viivis. Avaldajal puudub vara nõude rahuldamiseks. Seega on FinExpo osaühing maksejõuetu.
2.Kohus võttis 19.01.2022 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus menetluses.
3.Ajutine haldur esitas 04.02.2022 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub igasugune vara. Ainus teadaolev kohustus on Harju Maakohtu 10.11.2019 otsusest XXX tulenev kohustus OÜ XXX ees 88 800 eurot. Võlgniku tegevus on lõppenud ja ta on püsivalt maksejõuetu hiljemalt alates 2020.a kevadest kui suri ettevõtte ainuomanik ja juhatuse liige. Maksejõuetus võis olla tekkinud juba 2017.a Maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu.
4.Kohus tegi 08.02.2022 määrusega ettepaneku FinExpo osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Teade avaldati 08.02.2022. Seega tuli ettemaks tasuda hiljemalt 22.02.2022. Kohus pikendas võlausaldaja taotlusel deposiidi tasumise tähtaega kuni 23.03.2022. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Kohus andis 08.02.2022 määrusega avaldajale võimaluse esitada seisukoht ajutise halduri aruande kohta. Võlgnik ei ole seisukohta esitanud.
5.Kohus tegi 24.03.2022 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus määras avalduse esitamise tähtajaks 31.03.2022. Konkurentsiamet kohtule avaldust ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte teise lõike järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse
avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 29 lg 3).
7.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub igasugune vara. Ainus teadaolev kohustus on Harju Maakohtu 10.11.2019 otsusest XXX tulenev kohustus OÜ XXX ees 88 800 eurot. Võlgniku tegevus on lõppenud ja ta on püsivalt maksejõuetu hiljemalt alates 2020.a kevadest kui suri ettevõtte ainuomanik ja juhatuse liige. Võlgnikul puudub seega ka vara pankrotimenetluse kulude katteks.
8.Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määras kohus PankrS § 30 lg 1 alusel menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidisummaks 2500 eurot ja tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiit 14 päeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Deposiidi tasumise tähtaeg oli 23.03.2022. Kohtu kontrollitud andmetel ei ole nõutud summat kohtu deposiiti tasutud.
9.PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 24.03.2022 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Avalduse esitamise tähtaeg oli 31.03.2022. Konkurentsiamet tähtaegselt avaldust ei esitanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. Seega lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
10.Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankroti välja kuulutamata jätmisel pankrotimenetluse raugemise tõttu on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Äriregistri andmetel on ettevõtte likvideerija alates 28.12.2021 A. R., kes oli enne seda üheks ettevõtte juhatuse liikmeks. Kohus määrab A. R. võlgniku dokumentide hoidjaks.
12.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
13.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu
ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
15.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
16.Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
17.Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi, sh andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine, arvestuses sisalduvad kulud. Töötasu arvestamisel lähtus haldur tunnitasu määrast 66 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 673,20 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. See teeb põhjendatud tasu suuruseks 673,20 eurot (8,5 × 66 + 20%).
18.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8,5 tunni eest (alustatud pooltunde 17 × 33) 561 eurot, s.o 673,20 eurot koos käibemaksuga. Hüvitise suurus ei ületa ühekordset kuupalga alammäära (s.o 784,80 eurot koos käibemaksuga). Seega kuulub ajutise halduri tasu hüvitamisele täies ulatuses riigi vahenditest.