lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-122498/14

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-122498/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1733
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 122 lg 1, 2Tsiviilasja hindTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ CAPTUS10575537(Kostja)Autoabiteenused OÜ10844029(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2022.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-20-122498

Tsiviilasi

OÜ ME Holding hagi OÜ CAPTUS vastu võlgnevuse 150 euro ja viivise nõudes Hageja: OÜ ME Holding (registrikood 10844029, asukoht Võru tn 23, Põlva 63305), seaduslik esindaja juhatuse liige M. P. (e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: OÜ CAPTUS (registrikood 10575537, asukoht Põllu tn 27/1, Tallinn 11619), seaduslik esindaja juhatuse liige K. K. (e-post xxxx). Hagihind

300 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast OÜ ME Holding poolt kohtule 21.02.2022.a esitatud nõude suurendamise avaldust.
2.Hagejal on õigus esitada peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist taotlus 21.02.2022.a nõude suurendamise avalduse eest tasutud riigilõivu summas 125 eurot tagastamiseks kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 ja 6.
3.Rahuldada hagi osaliselt.
4.Välja mõista OÜ-lt CAPTUS OÜ ME Holding kasuks kokku 195,62 eurot, millest põhivõlgnevus 150 eurot ja viivis 45,62 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-20-3148/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 206 lg 1Poolte õigused
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
5.Menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt CAPTUS OÜ ME Holding kasuks menetluskulu summas 75 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hageja esitas 10.06.2020.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista võlg 300 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 26.06.2020.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas Harju Maakohtule 19.07.2020.a hagi kostja vastu, millise kohaselt tellis kostja 02.05.2018.a ja 04.05.2018 veoki käivitamised (sõiduki käivitusabi). Teenused said osutatud. Kostja pretensioone ei esitanud. Hageja esitas teenuste eest arved 25/18 summas 75 eurot ja 28/18 summas 75 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus koos viivistega kogusummas 300 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on hagejale esitanud kaks pretensiooni, millest nähtub, et hageja teenust ei osutanud. Hageja ei võtnud sündmuskohale kaasa teenuse osutamiseks vajalikku varustust, mistõttu pidi kostja tellima puksiiri ja remonditeenuse teisest ettevõttest. Hageja dokumentidele on alla kirjutanud isik, kes ei oma allkirjaõigust kostja nimel. Kostja ei nõustu viivise määraga. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 13.08.2020.a kohtumääruses (dtl 29-33).
6.Hageja on esitanud algselt kohtule nõude kogusummas 300 eurot ning sellises summas on hagi kostja vastu võetud menetlusse (dtl 29-31). 21.02.2022.a on hageja

esitanud hagiavalduse täpsustuse, millisega on suurendanud oma kõrvalnõuet 1041,38 euroni (dtl 60). Avalduses on märgitud, et põhinõue on 150 eurot ning viivised seisuga 21.02.2022.a 1041,38 eurot. Hageja on tasunud täiendavalt ka riigilõivu (dtl 61).

7.Kohus leiab, et hageja poolt 21.02.2022.a kohtule esitatud nõude suurendamise avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel selle vähese edu väljavaate tõttu. Iseenesest võimaldab TsMS § 206 lg 1 hagejal oma nõuet suurendada. Samas tuleb nõude suurendamist põhjendada ning nõude alus välja tuua. Hageja põhinõue on 150 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised 1041,38 eurot. Käesoleval juhtumil ületab viivise nõue põhinõuet mitmekordselt.
8.Riigikohus on 26. oktoober 2010. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-87-10 p 12 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Antud juhul hageja seda teinud pole. Sellest tulenevalt tuleb keelduda nõude suurendamise avalduse menetlusse võtmisest.
9.Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist taotlus tasutud riigilõivu summas 125 eurot tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 ja 6.
10.Kuivõrd kohus keeldub nõude suurendamise avaldust menetlusse võtmast, siis annab kohus hinnangu hageja algselt esitatud hagiavaldusele (dtl 19-20).
11.Käesoleva asja hind on 300 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
12.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
13.Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale hagetavad summad tasuma. Kostja on seisukohal, et hageja pole talle teenust osutanud, mistõttu ei ole kostjale kohustusi tekkinud. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
14.Kohtule esitatu kohaselt on kostja pöördunud 02.05.2018.a hageja poole teenuse saamiseks veoki Xxxx xxxx käivitamisel. Samuti on kostja märkinud autojuhi kontakttelefoni ning asjaajamise kontakttelefoni (dtl 21). Ka on kostja pöördunud hageja poole käivitusabi saamiseks 04.05.2018.a (dtl 22). Mõlemal juhul on kostja garanteerinud arve tasumise.
15.02.05.2018.a saateleht nr 3 ning 04.05.2018.a saateleht nr 4 kohaselt on teostatud käivitus 24 V, mida tellija on allkirjaga kinnitanud (dtl 23, 24). Saatelehtede alusel on hageja väljastanud kostjale 03.05.2018.a arve 25/18 summas 75 eurot maksetähtajaga 04.05.2018.a ning 04.05.2018.a arve 28/18 summas 75 eurot maksetähtajaga 05.05.2018.a (dtl 25, 26). Kostja on arved kätte saanud, kuid neid tasunud ei ole (dtl 27).
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
17.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei vaidle pooled, et hageja käis kostja poolt palutud asukohas ning teostas veoki käivituse 24 V, mida on kinnitanud tellija ka oma allkirjaga saatelehtedel. Küll aga on kostja asunud seisukohale, et kuivõrd veok ei käivitunud, siis pole kostjal kohustusi tekkinud (dtl 37-39). Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.
18.Esmalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd kostja on palunud 04.05.2018.a teistkordselt käivitusabi (dtl 22), siis saab sellest järeldada, et 02.05.2018.a veoki käivituse osas kostjal pretensioone hagejale pole. Samas on hageja kohtu ette toonud, et kostja veokil esinesid mõlemal korral probleemid (veok vajas remonti), mida kostja hagejalt ei tellinud ning mida samuti kohapeal teha ei saa (dtl 39). Kostja neid väiteid ümber lükanud ei ole ning tõendeid selle kohta esitanud pole.
19.Ka on kostja märkinud, et saatelehed on allkirjastanud isik, kes ei oma allkirja õigust kostja nimel. Kostja vastav väide ei ole antud juhul asjakohane. Kostja seaduslik esindaja on isiklikult mõlemal korral hagejalt teenuse tellinud ning edastanud hagejale ka kontaktisikute andmed ning lubanud arvete tasumist. Tegemist on kostja sisesuhtega, mille eest hageja ei vastuta.
20.Asja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist, et hageja on kostja palvel veokile käivitusteenust osutanud ning sellest tulenevalt on tal õigus saada selle eest tasu. Kuivõrd kostja on jätnud osutatud teenuse ees tasumata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 150 eurot (75 + 75).
21.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 alusel. Vaidlust ei ole, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees pikaaegses viivituses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei nõustu viivise määraga, leides, et pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Hageja väidetel tuleb selline viivise määr tema hinnakirjast.
22.Kohus nõustub kostjaga selles, et asjaolu, et hageja hinnakiri sisaldab viivise määra 0,5 % päevas võlgnevatavalt summalt, ei tähenda, et kostja on sellises viivise määras hagejaga kokku leppinud kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja on viivise määra suurust kostjale enne teenuse osutamist tutvustanud ja sellega nõustumise kohta kinnitust küsinud. Seega pole tõendatud, et kostja on viivise määra tingimustega tutvunud ning sellega nõustunud.
23.Kohus asub seisukohale, et kuna poolte vahel puudub kokkulepe viivise määra osas, tuleb antud juhtumil juhinduda seadusjärgsest viivise määrast. Vaidlustamata asjaolu kohaselt tuli arve 25/18 tasuda 04.05.2018.a (dtl 25) ja arve 28/18 05.05.2018 (dtl 26). Viivise arvestuse kohaselt moodustab arve 25/18 VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivis 22,82 eurot (05.05.2018 – 21.02.2022) ning arve 28/18 summas 22,8 eurot (06.05.2018 – 21.02.2022). Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis kogusummas 45,62 eurot.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 150 eurot ja viivis summas 45,62 eurot.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 300 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
27.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
28.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 75 eurot. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-109586/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-10139/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja