2-20-1345/69 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. OÜ Taali Grupp ja Fame&Cookies OÜ sõlmisid 17.10.2014 äriruumide üürilepingu, mille kohaselt OÜ Taali Grupp andis Fame&Cookies OÜ kasutusse äriruumid suurusega ligikaudu 142 ruutmeetrit, mis asusid Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 5379101 kantud kinnisasjal asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/21 (kinnisasi) paikneva hoone esimesel korrusel. Üürilepingu punkti 7.1 kohaselt kohustus Fame&Cookies OÜ maksma üürileandjale ruumide kasutamise ja valdamise eest üüri 1500 eurot kalendrikuus, millele lisatakse käibemaks, koos käibemaksuga 1800 eurot kalendrikuus. Üürilepingu punkti 7.2 kohaselt kohustus Fame&Cookies OÜ lisaks üürile seitsme päeva jooksul alates arve saamisest tasuma üürileandja poolt esitatud kõrvalkulude arved. Üürilepingu punkti 9.4 kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist kõigi üürilepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,2% viivitatud summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. OÜ Taali Grupp ja hageja sõlmisid 13.07.2015 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ja osaühingu osa omandamise lepingu, mille alusel kanti hageja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 18.07.2015. Hageja esitas 05.10.2017 kinnistamisavalduse, mille alusel eraldati kinnisasjast 1200 ruutmeetri suurune osa, mille kohta avati 12.10.2017 uus registriosa nr 9477250 ja mille asukohana kanti kinnistusraamatusse Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 21. Hoone, milles asuvad üürilepingu alusel Fame&Cookies OÜ kasutusse antud, äriruumid asub kinnisasjal asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 21. Kinnisasi on hageja ainuomandis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 alusel läksid OÜ Taali Grupp üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle hagejale. Hageja teavitas üürnik Fame&Cookies OÜ-d kinnisasja omaniku muutumisest 27.07.2015 saadetud elektronkirjaga, mis saadeti ka kostja elektronpostiaadressile xxx. Hageja, Fame&Cookies OÜ ja kostja sõlmisid 04.11.2016 käenduslepingu. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja vastutama tagasivõtmatult ja solidaarselt üürilepingust tulenevate Fame&Cookies OÜ kohustuste eest, millise äriühingu juhatuse liige kostja ise oli. Käenduslepingu punkti 2.2 kohaselt vastutab kostja Fame&Cookies OÜ kohustuste eest 35 000 euro ulatuses ja käendus kehtib kuni üürilepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täies ulatuses täitmiseni Fame&Cookies OÜ või kostja poolt. Hageja ja Fame&Cookies OÜ lõpetasid üürilepingu 31.05.2017 kokkuleppel. Fame&Cookies OÜ 2 (11)

tagastas samal päeval ruumid hagejale. Fame&Cookies OÜ-l oli tekkinud üürilepingu lõpetamise ajaks hageja ees suur üüri ja kõrvalkulude võlg. Fame&Cookies OÜ on jätnud tasumata osaliselt üüri 2016.a juuni eest ning tervikuna ajavahemiku juuli 2016 kuni mai 2017 eest. Fame&Cookies OÜ on jätnud tasumata kõrvalkulud ajavahemiku juuni 2016 kuni mai 2017 eest. Tasumata üüri ja kõrvalkulude summa on kokku 24 032,66 eurot. Hageja on võlgnevusest arvestanud maha Fame&Cookies OÜ tasutud tagatisraha 1800 eurot ja kostja korraldusel kolmanda isiku XXX OÜ poolt 08.01.2019 hagejale tasutud 5000 eurot. Põhivõlg kuni 08.01.2019 oli seega 22 232,66 eurot ja alates 09.01.2019 kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni 17 232,66 eurot. Fame&Cookies OÜ kustutati 22.06.2017 äriregistrist. Kostja ei ole vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele võlga tasunud. Hageja viivisenõue põhinõudelt arvestatuna ajavahemiku 01.01.2018 kuni 03.02.2020 eest on 30 095,97 eurot, mille summat vähendab hageja põhinõude summani. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 17 232,66 eurot ja viivise 17 232,66 eurot tasumist (I kd, tl-d 22-24). Fame&Cookies OÜ, kelle kohustusi kostja käendas, on juriidiline isik. Kostja on füüsiline isik, juriidilise isiku ja füüsilise isiku, samuti kahe juriidilise isiku vahel ei saa olla isiklikke ja perekondlikke suhteid. Kostja oli äriregistri andmete kohaselt käenduslepingu sõlmimise ajal Fame&Cookies OÜ juhatuse liige ja osanik. Kostja sõlmis Fame&Cookies OÜ kohustuste tagamiseks käenduslepingu ettevõtjana majandus- ja kutsetegevuses oma ettevõtluse edendamiseks, mitte perekondlike või muude isiklike suhete raames või nendest suhetest tingituna. Fame&Cookies OÜ majandustegevuse tulemused mõjutasid ka kostja kui oma juhatuse liikme ja osaniku käekäiku. Osaühingu osanikel on õigus saada osaühingult dividendi ja muid kasumieraldisi ning näiteks osaühingu likvideerimisel jaotatakse ühingu vara reeglina osanike vahel (äriseadustiku § 216 lg. 1). Eeltoodu tõttu ei ole käendusleping tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Hagejale ei ole kättesaadavad andmed kostja varalise olukorra ega sissetulekute kohta. Andmeid kostja sissetulekute kohta ei ole asjas esitanud kostja ega tema esindaja, kuigi kostja on omaenda sissetulekutest teadlik. Kostja esindaja on kohtule esitanud Statistikaameti poolt avaldatud 2016.a Eesti loome- ja kunstimajandusalade keskmise palga andmed. Eesti, Euroopa või maailma loome- ja kunstimajandusalade keskmine kuupalk ega ka teoreetiline arutelu pankrotimenetluse kestvuse üle ei oma antud asjas tähtsust ega tõenduslikku väärtust. Tulu teenimiseks, seda eriti loome- ja kunstimajanduse valdkonnas on väga palju teisi viise, kui kõrgelt maksustatud palgatulu, näiteks kunstiteoste loomine töövõtulepingu alusel, kunstiteoste ost-müük, litsentsitasud jpm. Kostja on korduvalt väitnud, et kostjal on loome- ja kunstivaldkonnas tegutsedes väikesed sissetulekud, mis ei võimalda temal tema poolt võetud rahalisi kohustusi täita. Hagejal puudub võimalus kohtule tõendada kostja sissetulekute suurust. Kostja on eelkõige laia haardega ettevõtja. Kostja on äriregistri andmetel juhatuse liige vähemalt järgmistes tegutsevates osaühingutes: XXX OÜ, YYY OÜ, ZZZ OÜ, CCC OÜ. Kostja on juhatuse liige registrist kustutatud osaühingus Fame&Cookies OÜ. Kostja on juhatuse liige järgmistes praegu tegutsevates mittetulundusühingutes: MTÜ QQQ, MTÜ WWW ja MTÜ DDD. Käenduslepingu punktis 2.2 kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummat 35 000 eurot ei saa kaasaja Eestis pidada ettevõtjale ülemäära suureks summaks. Haginõue jääb alla selle maksimumsumma. Varaliste kohustuste täitmisel tuleb isikuid kohelda võrdselt. Põhiseaduse § 12 mõtte kohaselt ei saa võlgade tasumist ega muude varaliste kohustuste täitmist seada sõltuvusse isiku sissetulekutest, veel vähem tegevusvaldkonnast ega kutse- või erialast. Fame&Cookies OÜ-l tekkis 2016. aastaks suur üürilepingust tulenev võlgnevus. Seetõttu saatis hageja 01.09.2016 Fame&Cookies OÜ-le ja kostjale elektronkirjaga üürilepingu lõpetamise hoiatuse. Fame&Cookies OÜ ei tasunud vaatamata hoiatusele võlgnevust. Kostja asus hageja esindajalt JElt aktiivselt lunima, et hageja üürilepingut üles ei ütleks ja lubas kõik võlad tasuda. Käendusleping sõlmiti pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena alternatiivse lahendusena üürilepingu lõpetamisele olukorras, mil Fame&Cookies OÜ oli hagejale palju võlgu. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt pooled kinnitavad käenduslepingu sõlmimisega ühtlasi, et käenduslepingu sõlmimise päeva seisuga on üürniku üürilepingust tulenev üüri ja kõrvalkulude vaieldamatu võlg (viivisteta) üürileandja ees 25 295,42 eurot. Kostja esindaja väide, et hageja ei võimaldanud kostjal teha käenduslepingus muudatusi, ei vasta tõele ega ole tõendatud. Käendusleping sõlmiti läbirääkimiste tulemusel. Hageja usaldas heas usus kostja lubadusi. Paraku sai hiljem selgeks, et kostja kuritarvitas seda usaldust. Käenduslepingu 3 (11)

punktis 2.3 leppisid pooled kokku, et juhul, kui üürileandja soovib võlgnevuse tasumist käendaja poolt, saadab üürileandja käendajale kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis digitaalselt allkirjastatud teate. Hageja saatis sellise teate kostjale käenduslepingus näidatud elektronposti aadressil xxx korduvalt: 14.08.2017 ja 06.12.2019. Käenduslepingus avaldatud postiaadressi võimalik ebatäpsus ei oma asjas mingit tähtsust. Segaduse postiaadressi osas põhjustas kostja ise. Fame&Cookies OÜ aadressina on äriregistris näidatud Uus 20-5, Tallinn, mitte kunagi Uus 20a-5 Tallinn. Fame&Cookies OÜ juhatuse liikmena oli kostjal kohustus esitada äriregistrile tegelikkusele vastavad aadressiandmed. Kostja ei ole oma tegevusega mingilgi viisil aidanud kaasa hageja äriühingu 2019. majandusaasta headele majandustulemustele. Hageja äriühing kandis 2018. majandusaastal näiteks hoopis kahjumit. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel juba 31.5.2017 ning kogu põhivõlgnevus, mida hageja nõuab, tekkis enne 19.06.2017. Hageja äriühingu 2019.a majandustulemused ei oma käesolevas tsiviilasjas mingit tähtsust. Hageja ei pea viivise vähendamist põhjendatuks. Fame&Cookies OÜ, mida esindas kostja, sõlmis üürilepingu ja selles sisalduva kokkuleppe viivise kohta majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on hagi esitamisel kostjalt nõutavat viivist olulisel määral vähendanud, piirdudes hagis viivise nõudmisega põhivõlaga samas summas. Kogu hagis nõutav põhivõlg tekkis enne 19.06.2017. Hageja on püüdnud kogu selle ajaperioodi vältel võimalus kasutada kostja poolt võlgnetavaid rahalisi vahendeid oma majandustegevuses, tasudes samal ajal krediidiasutusele laenuintresse. Inflatsiooni tõttu on raha sel ajal kaotanud märkimisväärses ulatuses oma väärtust. Seega ei ole hageja poolt nõutav viivis kindlasti ebamõistlikult suur VÕS § 162 lg 1 tähenduses ega ebaõiglane. Jättes palju aastaid võla maksmata, on kostja oma tegevusega põhjustanud hagejale kahju, kulutusi ja ülemäärast aeganõudvat asjaajamist. Võlaõigusseadus annab küll võlgnikule võimaluse taotleda leppetrahvi vähendamist, kuid vastavalt VÕS § 162 lg 1 peab kohus leppetrahvi välja mõistmisel arvestama ka teise poole õigustatud huvi (II kd, tl-d 12-14).

3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel sõlmitud käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Alternatiivselt ei ole käenduskohustus muutunud sissenõutavaks. Täiendava alternatiivina juhul, kui käendusleping kehtib ja käenduskohustus on sissenõutav, palub kostja vähendada viivist. Sõlmitud käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Riigikohus on leidnud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku Fame&Cookies OÜ (registrikood 12096123, registrist kustutatud 22.06.2017) juhatuse liige, millest tulenevalt on tema ja põhivõlgniku vahel isiklik suhe. Kostja ei saanud käenduslepinguga tagatud kohustustest mingisugust isiklikku kasu: teoreetiliselt võinuks see kõne alla tulla juhul, kui kostja oleks saanud põhivõlgnikult dividendi või muid kasumieraldisi, kuid põhivõlgnik jäi hagejale üüri ja kommunaalkulude ees võlgu ja lõpuks kustutati äriregistrist. Võlgade tõttu põhivõlgnikul kasumit ei tekkinud. Kostja ei ole kunagi saanud põhivõlgnikult palka. Statistikaameti poolt avaldatud 2016. a loome- ja kunstimajandusalade keskmine brutopalk oli 901 eurot, millest tulenevalt oli selle valdkonna netopalgaks 728,85 eurot. Võimaliku täitemenetluse korral oleks kostjale tulnud jätta töötasu alammäärale vastav osa, mis 2016.a oli 430 eurot, saanuks kostja käendajana võlgade tasumiseks parimal juhul kasutada 298,85 eurot. Käenduslepingust tuleneva 35 000 euro suuruse võla tasumine võtnuks 118 kuud, seega ligikaudu 10 aastat, mis on kaks korda pikem kui füüsilise isiku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbimine viie aasta jooksul. Hageja oleks pidanud käenduslepingu sõlmimisel aru saama, et käendajal ei ole võimalik sedavõrd suurt käendatavat kohustust mõistliku aja jooksul täita. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on käendusleping (kasvõi osaliselt) tühine käendatava kohustuse ülemäärase suuruse (s.o käenduse piirmäära) tõttu. Käenduslepingu punktis 2.3. leppisid pooled kokku, et juhul, kui üürileandja (hageja) soovib võlgnevuse tasumist käendaja (kostja) poolt, 4 (11)

saadab üürileandja käendajale kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis digitaalselt allkirjastatud teate. Käenduslepingu punktis 2.7. leppisid pooled kokku, et lepingu punktis 2.3. nimetatud teade (nõue) esitatakse lepingu preambulas märgitud aadressil. Käenduslepingu preambulas on märgitud aadress „Uus 20-5, 10111 Tallinn“, mis on vale. Aktsiaseltsi Eesti Post andmeil sellist aadressi ei eksisteeri. Eksisteerib aadress Uus 20a-5, 10111 Tallinn, mis on kantud ka üürilepingule. Käenduslepingu valmistas ette hageja ning hageja ei võimaldanud teha kostjal lepingus muudatusi. Kui kostjale seda võimaldatud oleks, ei oleks kostja pannud aadressi ebatäpsust tõenäoliselt ka tähele. Käenduslepingu punktist 2.3. tulenevalt pidi hageja käenduskohustuse tekkimiseks saatma kostjale teate. Tegemist olnuks tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 tähenduses. Kostja ei ole käenduslepingu punktis 2.3. nimetatud teadet kätte saanud, kuna see on edastatud valel aadressil. Kostja ei ole käenduslepingus kokkulepitud viisil (edastamine käendajale) kätte saanud hageja 06.12.2019. Sellest tulenevalt ei ole teatel õiguslikke tagajärgi. Õiguslike tagajärgede puudumise tõttu ei ole tekkinud kostja käenduskohustust ka juhul, kui käendusleping ei ole tühine eeltoodud põhjustel. Kui kohus peaks asuma seisukoha, et käendusleping kehtib ja käendusest tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks, on kostjalt nõutav viivis ebamõistlikult suur isegi olukorras, kus hageja on juba vähendanud viivist põhivõla suuruseni. Viivisemäär 0,2% päevas (so 73% aastas) on ebamõistlikult kõrge. Võlausaldajal huvi lepingu täitmise vastu. Ei saa väita, et põhivõlgniku kohustuste nõuetekohasel täitmisel oleks hageja saanud tasutult üürivõlalt kapitalitootlust suurusega 73% aastas. Hageja on äriühing, mille peamiseks tegevusalaks on 2019.a majandusaasta aruande kohaselt enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Ühingu peamiseks varaks on majandusaasta aruandele lisatud bilansi kohaselt kinnisvarainvesteering summas 75 100 000 eurot. Hageja lõpetas 2019.a majandusaasta müügituluga 3 189 148 eurot. Ühingu kasum oli 1 905 480 eurot. Võttes arvesse eeltoodud arvnäitajaid, suutis hageja tavapäraselt teenida 75 100 000 euro suuruse kinnisvarainvesteeringu juures 1 905 480 eurot kasumit. Kinnisvarainvesteeringu aastane tootlus oli seega 25%. Hageja eeldab tasumata üürivõlalt aga tootlust, mis on ligi kolm korda suurem hageja tavapärasest tootlusest. Hageja ärimudel on ülikasumlik, sest vähe on ettevõtteid, kes suudavad teenida müügitulu 3 189 148 eurot; kasumit 1 905 480 eurot ning näidata tootlust 25% aastas. Hageja majanduslik seisund on enam kui hea. Kostja majanduslik seis on seevastu halb. Hageja ise on üritanud kohtule selgitada seoses hagi tagamisega, et kostja on võlgades vaevlev kunstnik. Samuti on hageja esile toonud, et kostja on korraldanud XXX OÜ kaudu üürivõla 5000 eurot tasumise, mis vähendas tolleaegset üürivõlga ligi veerandi võrra. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, on kostja põhivõlga vähendanud. Lisaks on kostja võrreldes hagejaga oluliselt kehvemas majanduslikus olukorras. Neid asjaolusid arvesse võttes palub kostja viivist vähendada nullini, kuna kostja ei suuda viivist tasuda. Viivise määr on sedavõrd kõrge, et see ületab hageja tavapärast tootlust ligi kolm korda (I kd, tl-d 138-140). Hageja on esitanud viivisenõude üürilepingu alusel. Kostjal on võimatu tõendada käenduslepingust mittekasusaamist. Põhivõlgnik Fame&Cookies OÜ on esitanud vaid ühe majandusaasta aruande 2012. a kohta, mille kohaselt põhivõlgnikul majandustegevust ei olnud. Edasiste perioodide kohta majandusaasta aruandeid ei esitatud. Fame&Cookies OÜ majandustegevust, milleks pidi olema ürituste korraldamine, ei õnnestunudki käivitada ning see puudus täielikult. Fame&Cookies OÜ ei deklareerinud ega tasunud riiklikke makse. Fame&Cookies OÜ-d ei registreeritud käibemaksukohustuslasena, kuna tema käive ei ületanud 40 000 eurot aastas. Isegi kui Fame&Cookies OÜ-l oleks selline käive olnud, oleks see moodustanud hageja müügitulust moodustanud 2%. Kostja on korraldanud XXX OÜ kaudu üürivõla tasumise summas 5000 eurot, mis vähendas üürivõlga ligi veerandi võrra. Asjaolu saab viivise vähendamisel arvesse võtta ka põhivõlgnikusse puutuvalt. Üürivõlga on vähendatud, st kohustust hageja ees täidetud (II kd, tl-d 12, 42-43). II.

5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Hageja nõude aluseks kostja vastu on poolte vahel sõlmitud käendusleping. Nõude rahuldamise välistab TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi see, kui käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus muuhulgas juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad (vt ka RKTKo 2‐14‐21710 p 49). Fame&Cookies OÜ üld- ja isikuandmete väljatrükist äriregistrist nähtuvalt on kostja olnud alates osaühingu registrisse kandmisest 26.04.2011 kuni registrist kustutamiseni 22.06.2017 osanik ja juhatuse liige (I kd, tl-d 40-41). Kohtu hinnangul on osaühingu osaniku, kes on ühtlasi osaniku juhatuse liige, ja osaühingu vahel õigussuhted, millel on valdavalt varaline iseloom (nt osaniku õigus saada dividendi (ÄS § 157), juhatuse liikme vastutus (ÄS § 187). Osaühingu ja osanikust juhatuse liikme vahelised õigussuhted ei oma lähedaste isiklike suhete kvaliteeti, mis on omane üksnes inimeste vahelistele suhetele. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja sõltuvussuhe või isiklik põhjus, millest tulenevalt kostja käenduslepingu sõlmis. Käenduslepingust ei tulene kostjale õigusi, mille alusel oleks käendajal olnud õigus saada Fame&Cookies OÜ kohustuste käendamisest isiklikku kasu. Pooled ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt esineb põhjuslik seos käenduslepingu sõlmimise ja kostja teoreetilise võimaluse vahel saada dividende. Kostja ei ole tõendanud, millised olid kostja sissetulekud käenduslepingu sõlmimise ajal. Kostja esitatud Statistikaameti andmete väljatrükk loome- ja kunstimajanduse palga kohta ei sisalda teavet selle kohta, milline oli kostja sissetulekute suurus käenduslepingu sõlmimise ajal (I kd, tl 142). Sissetulekute tulevikuperspektiivi hindamise eelduseks on käendaja olemasolevate sissetulekute tõendamine ning asjaolude väljatoomine ja tõendamine, mille põhjal saab hinnata sissetulekute vähenemise, samas suuruses säilimise või suurenemise võimalikkust. Kostja selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik käendusleping lugeda tühiseks heade kommetega vastuolu tõttu. Käendusleping võib olla käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu vastuolus heade kommetega vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Käendusleping võib olla tühine näiteks siis, kui käendaja vastutuse maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa 6 (11)

7.Üürilepingu punkt 9.4 sisaldab järgmist tingimust: „9.4. Üürileandjal on õigus nõuda Üürnikult viivist kõigi Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,2% (null koma kaks protsenti) viivitatud summast iga maksmisega viivitatud päeva eest“ (I kd, tl 8, p 9.4). Hageja leiab, et tal on Fame&Cookies OÜ vastu viivise tasumise nõue 30 095,97 eurot, mis on arvestatud ajavahemikus 01.01.2018 kuni 04.02.2020. Hageja nõuab kostjalt Fame&Cookies OÜ viivise tasumise kohustuse täitmist 17 232,66 euro ulatuses (I kd, tl 23, p 2). Hageja ei ole põhjendanud viivisenõuet käenduslepingu punktis 2.6 sisalduvale viivisekokkuleppele, mille on sõlminud hageja ja kostja käenduskohustuse täitmisega viivitamise puhuks (I kd, tl 43, p 2.6). Hageja on avaldanud, et viivist nõutakse üürilepingu alusel (I kd, tl 194). Fame&Cookies OÜ üüri ja kõrvalkulude võlgnevust 22 232,66 eurot täideti 08.01.2019 kolmanda isiku poolt 5000 euro ulatuses. Pooled tasumise fakti üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled viivisearvestus õigsuse ning viivisenõude suuruse üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja ei vaidle vastu viivisenõude suurusele, kuid taotleb viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Seega võib kohus VÕS § 162 lg 1 kohaselt ebamõistlikult suurt viivist vähendada viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodu järgi tuleb viivise vähendamisel VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada mh kohustuse täitmise ulatust ja muid asjaolusid (vt ka RKTKo 2-15-3965 p 32). Kostja saab tugineda viivise vähendamise taotluse esitamisel Fame&Cookies OÜ kui põhivõlgniku õigustatud huvile ja majanduslikule seisundile. Hageja ja Fame&Cookies OÜ leppisid kokku viivisemääras 0,2% päevas, millele vastab viivisemäär 73% aastas. Hageja ja Fame&Cookies OÜ lõpetasid üürilepingu kokkuleppel alates 31.05.2017 (II kd, tl 20). Fame&Cookies OÜ kustutati äriregistrist 22.06.2017 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel (II kd, tl 36). Hageja nõuab viivist arvestatuna üürilt ja kõrvalkuludelt alates 01.01.2018. Kostja taotleb viivise vähendamist nullini.

Hageja nõuab viivise tasumist, mis on arvestatud võlgnetavalt üürilt ja kõrvalkuludelt pärast seda, kui Fame&Cookies OÜ registrist kustutati äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Fame&Cookies OÜ registrist kustutamine tõi kaasa Fame&Cookies OÜ kui juriidilise isiku lõppemise ilma õigusjärgluseta. Kohtu hinnangul ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik arvestada Fame&Cookies OÜ õiguslikku huvi ja majanduslikku seisundit, sest Fame&Cookies OÜ on registrist kustutamise tagajärjel lõppenud. Küll tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta Fame&Cookies OÜ registrist kustutamise tagajärgi. Viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Lisaks on viivisel ka teatav sanktsiooniline iseloom. Samuti on viivise eesmärk tagada rahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine, s.t sundida võlgnikku oma kohustuse täitmisele. Olukorras, kus juriidilisest isikust võlgnik on lõppenud ilma õigusjärgluseta, ei too võlausaldaja poolt viivise rakendamine kaasa üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist, samuti ei saa viivise rakendamine mõjuda lõppenud juriidilisest isikust võlgnikule sanktsioneerivalt või kohustuste täitmisele sundivalt. Kohus leiab, et viivise vähendamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada sellega, et hageja nõuab viivist, mis on arvestatud ja muutunud sissenõutavaks pärast põhivõlgniku lõppemist. Hageja 2019.a majandusaasta aruandega on tõendatud, et hageja majandustegevus oli kasumlik, kusjuures hageja 2019.a kasum oli 1 905 480 eurot (I kd, tl 145). Samuti on majandusaasta aruandega tõendatud hageja kinnisvarainvesteeringu suurus 75 100 000 eurot (I kd, tl 144 pöördel). Kostja on osundanud sellele, et hageja kinnisvarainvesteeringut 75 100 000 eurot ja kasumit 1 905 480 eurot arvestades oli investeeringu aastane tootlus 25% (I kd, tl 139, p-d 2.4.4-2.4.6). Hageja on leidnud, et 2019.a aasta majandustulemused ei oma tähtsust (II kd, tl 13). Hageja nõuab viivist ajavahemiku 01.01.2018 kuni 04.02.2020 eest. Seega on hageja majandusseisund 2019. aastal oluline asjaolu, mida viivise vähendamise taotluse lahendamisel arvestada. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt ajavahemikus 01.01.2018 kuni 04.02.2020 arvestatud viivise vähendamine halvendaks hageja majandusseisundit. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub Fame&Cookies OÜ poolt kahju tekitamine. Kohus on ülaltoodut arvestades, et hageja õigustatud huvi ja majanduslik seisund, Fame&Cookies OÜ lõppemine enne viivisearvestuse algust ja võlgnevuse osaline tasumine 08.01.2019 annavad alust kostja taotluse rahuldamiseks ja viivise vähendamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivise vähendamine selliselt, et viivist ajavahemiku 01.01.2018 kuni 04.02.2020 eest arvestatakse võlgnetavalt üürilt ja kõrvalkulult VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Kohus leiab, et viivise vähendamine nullini või arvestamine VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatust väiksemas määras ei arvesta hageja õigustatud huvidega ning oleks ebaõiglane, sest kostjal käendajana oli võimalik käenduskohustuse täitmisega vältida üürilt ja kõrvalkulult arvestatava viivise kasvu. Käendaja täielik vabastamine põhivõlgniku kohustusest tasuda viivist ei ole kooskõlas käenduslepingu eesmärgiga. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määrast suuremas ulatuses viivise nõudmine ei arvestaks sellega, et hageja on esitanud viivisenõude lõppenud põhivõlgniku vastu, kelle suhtes ei olnud hagejal võimalik saavutada ühtki seadusest tulenevat viivise eesmärki. Hagejal oleks olnud võimalik viivise eesmärgid saavutada käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest viivise nõudmisega kostjalt. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise nõudmine on põhjendatud sellega, et hageja ja Fame&Cookies OÜ vahelised võlasuhted ei lõppenud võlgniku registrist kustutamisega ning vaatamata põhivõlgniku lõppemisele jäi pooltevaheline viivisekokkulepe kehtima. Ajavahemiku 01.01.2018 kuni 08.01.2019 eest põhinõudelt 22 232,66 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses on 1817,60 eurot. Ajavahemiku 09.01.2019 kuni 04.02.2020 eest põhinõudelt 17 232,66 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses on 2858,84 eurot. Kohus rahuldab kostja taotluse viivise vähendamiseks ning vähendab hageja esitatud viivisenõuet 17 232,66 eurot selliselt, et kostja on kohustatud hagejale tasuma viivist 4676,44 eurot (1817,60+2858,84=4676,44).

11.TsMS § 174 lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1000 eurot, mille hageja on palunud kostjalt välja mõista (I kd, tl 48, II kd, tl 14, p 3). TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja tasus 27.01.2020 hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Hagihind oli 34 465,32 eurot, millelt kuulus 27.01.2020 seisuga riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli riigilõivu 1000 eurot tasumine vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja menetluskulud riigilõivu osas. Kohus määrab hageja menetluskuludeks riigilõivu 635,70 eurot (63,57% 1000-st on 635,70). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja vandeadvokaadist esindaja osutanud kostjale õigusteenust mahus 12 tundi tunnitasumääraga 120 eurot (sh käibemaks) (II kd, tl 45). Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kostja menetluskulude kohta arvamust esitanud. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas loetud toimingud olnud vajalikud kostja menetlusõiguste teostamiseks kohtumenetluses. Kohus leiab, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas asja keerukusastme ja vähese mahuga ning on seetõttu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, mis sisaldab käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kostja avaldas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades olid kostja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud 1440 euro ulatuses (põhjendatud ajakulu 12 tundi x tunnitasu 120 eurot = 1440 eurot). Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks kostja menetluskulud lepingulise esindaja 10 (11)