Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Maakri Kvartal OÜ hagi X vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
21 909,10 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Maakri Kvartal OÜ (registrikood 12875815), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja JE Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31. märtsi 2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda.
4.Maakri Kvartal OÜ-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Maakri Kvartal OÜ (hageja) esitas 27.01.2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõla 17 232,66 eurot ja viivise 17 232,66 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid OÜ Taali Grupp ja Fame&Cookies OÜ 17.10.2014 äriruumide üürilepingu, mille kohaselt andis OÜ Taali Grupp Fame&Cookies OÜ kasutusse äriruumid Tallinnas Maakri tn 19/21. Üürilepingu punkti 7.1 kohaselt kohustus Fame&Cookies OÜ maksma üürileandjale ruumide kasutamise ja valdamise eest üüri 1500 eurot kalendrikuus, millele lisatakse käibemaks. Üürilepingu punkti 7.2 kohaselt kohustus Fame&Cookies OÜ tasuma üürileandja poolt esitatud kõrvalkulude arved. Üürilepingu punkti 9.4 kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist kõigi üürilepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,2% viivitatud summast päevas. OÜ Taali Grupp ja hageja sõlmisid 13.07.2015 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ja osaühingu osa omandamise lepingu, mille alusel kanti hageja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 18.07.2015. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 alusel läksid OÜ Taali Grupp üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle hagejale.
3.Hageja, Fame&Cookies OÜ ja kostja sõlmisid 04.11.2016 käenduslepingu. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja vastutama tagasivõtmatult ja solidaarselt üürilepingust tulenevate Fame&Cookies OÜ kohustuste eest, millise äriühingu juhatuse liige kostja ise oli. Käenduslepingu punkti 2.2 kohaselt vastutab kostja Fame&Cookies OÜ kohustuste eest 35 000 euro ulatuses.
4.Hageja ja Fame&Cookies OÜ lõpetasid üürilepingu 31.05.2017 kokkuleppel. Fame&Cookies OÜ tagastas samal päeval ruumid hagejale. Fame&Cookies OÜ-l jättis tasumata üüri ja kõrvalkulude eest kokku 24 032,66 eurot. Hageja arvestab võlgnevusest maha Fame&Cookies OÜ tasutud tagatisraha 1800 eurot ja kostja korraldusel kolmanda isiku Eesti Kunstnike Eliit OÜ poolt 08.01.2019 hagejale tasutud 5000 eurot. Seega on põhivõlg 17 232,66 eurot. Fame&Cookies OÜ kustutati 22.06.2017 äriregistrist. Viivisevõlg 04.02.2020 seisuga on 30 095,97 eurot, mida hageja vähendab põhinõude summani. Hageja nõuab kostjalt kokku 34 465,32 eurot.
5.Maakohus rahuldas hagiavalduse 23.09.2020 tagaseljaotsusega. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. Kohus rahuldas 07.04.2021 määrusega kaja ja taastas menetluse. Kostja vastus
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel sõlmitud käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Alternatiivselt ei ole käenduskohustus muutunud sissenõutavaks. Täiendava alternatiivina juhul, kui käendusleping kehtib ja käenduskohustus on sissenõutav, palub kostja vähendada viivist.
7.Riigikohus on tsiviilasjas 2-14-21710 tehtud lahendis leidnud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
8.Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige, millest tulenevalt on tema ja põhivõlgniku vahel isiklik suhe. Kostja ei saanud käenduslepinguga tagatud kohustustest mingisugust isiklikku kasu. Võlgade tõttu põhivõlgnikul kasumit ei tekkinud. Kostja ei ole kunagi saanud põhivõlgnikult palka. Statistikaameti poolt avaldatud 2016. a loome- ja kunstimajandusalade keskmine brutopalk oli 901 eurot, millest tulenevalt oli selle valdkonna netopalgaks 728,85 eurot. Hageja oleks pidanud käenduslepingu sõlmimisel aru saama, et käendajal ei ole võimalik sedavõrd suurt käendatavat kohustust mõistliku aja jooksul täita.
9.Käenduslepingu punktis 2.3. leppisid pooled kokku, et juhul, kui üürileandja (hageja) soovib võlgnevuse tasumist käendaja (kostja) poolt, saadab üürileandja käendajale kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis digitaalselt allkirjastatud teate. Käenduslepingu punktis 2.7. leppisid pooled kokku, et lepingu punktis 2.3. nimetatud teade (nõue) esitatakse lepingu preambulas märgitud aadressil. Käenduslepingu preambulas on märgitud aadress „Uus 20-5, 10111 Tallinn“, mis on vale. Sellist aadressi ei eksisteeri. Eksisteerib aadress Uus 20a-5, 10111 Tallinn, mis on kantud ka üürilepingule. Käenduslepingu valmistas ette hageja ning hageja ei võimaldanud teha kostjal lepingus muudatusi. Kostja ei ole käenduslepingu punktis 2.3. nimetatud teadet kätte saanud, kuna see on edastatud valel aadressil. Sellest tulenevalt ei ole teatel õiguslikke tagajärgi. Õiguslike tagajärgede puudumise tõttu ei ole tekkinud kostja käenduskohustust ka juhul, kui käendusleping ei ole tühine eeltoodud põhjustel.
10.Kui kohus peaks asuma seisukohale, et käendusleping kehtib ja käendusest tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks, on kostjalt nõutav viivis ebamõistlikult suur isegi olukorras, kus hageja on juba vähendanud viivist põhivõla suuruseni. Viivisemäär 0,2% päevas on ebamõistlikult kõrge. Hageja majanduslik seisund on väga hea. Kostja majanduslik seis on seevastu halb. Viivist tuleb vähendada nullini, kuna kostja ei suuda viivist tasuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 31.03.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 909,10 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 63,57 % ulatuses kostja kanda ja 36,43 % ulatuses hageja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 635,70 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 524,59 eurot. Kohus tasaarvestas menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 111,11 eurot.
12.Pooled ei vaidle, et Fame&Cookies OÜ üüri ja kõrvalkulude võlgnevus hageja ees on 17 232,66 eurot. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 04.11.2016 sõlmitud käendusleping, millega kostja käendas Fame&Cookies OÜ üürilepingust tulenevaid kohustusi käendaja vastutuse maksimummääraga 35 000 eurot. Nõude rahuldamise välistab TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi see, kui käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus muuhulgas juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad (vt ka RKTKo 2‐14‐21710 p 49).
13.Fame&Cookies OÜ üld- ja isikuandmete väljatrükist nähtuvalt on kostja olnud alates osaühingu registrisse kandmisest 26.04.2011 kuni registrist kustutamiseni 22.06.2017 osanik ja juhatuse liige (I kd, tl-d 40-41). Kohtu hinnangul on osaühingu osaniku (kes on ühtlasi juhatuse liige) ja osaühingu vahel õigussuhted, millel on valdavalt varaline iseloom. Osaühingu ja osanikust juhatuse liikme vahelised õigussuhted ei oma lähedaste isiklike suhete kvaliteeti, mis on omane üksnes inimeste vahelistele suhetele. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja sõltuvussuhe või isiklik põhjus, millest tulenevalt kostja käenduslepingu sõlmis. Samuti ei ole kostja tõendanud, millised olid kostja sissetulekud käenduslepingu sõlmimise ajal. Kostja esitatud Statistikaameti andmete väljatrükk loome- ja kunstimajanduse palga kohta ei sisalda teavet selle kohta, milline oli kostja sissetulekute suurus käenduslepingu sõlmimise ajal (I kd, tl 142). Sissetulekute tulevikuperspektiivi hindamise eelduseks on käendaja olemasolevate sissetulekute tõendamine ning asjaolude väljatoomine ja tõendamine, mille põhjal saab hinnata
sissetulekute vähenemise, samas suuruses säilimise või suurenemise võimalikkust. Kostja selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud ei ole.
14.Käendusleping võib olla vastuolus heade kommetega käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsumma on 35 000 eurot (I kd, tl 43, p 2.2). Kostja ja põhivõlgnik on seotud isikud ning kostja kui üürniku juhatuse liige sõlmis käenduslepingu huvist põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Seega ei sõlminud kostja käenduslepingut tarbijana. Seetõttu ei tooks käendaja vastutuse maksimumsumma võimalik ebaproportsionaalsus kaasa käenduslepingu tühisust. Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel tuleks käendaja vastutuse maksimumsumma suurus lugeda vastuolus olevaks heade kommetega. Kostja ei ole tõendanud oma sissetuleku suurust ega varalist seisundit käenduslepingu sõlmimise ajal, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas kostjal on minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatav kohustus täita üürilepingu tähtaja jooksul. Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu hageja ja Fame&Cookies OÜ vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Üürilepingu kohaselt oli ühe kuu üüri suuruseks 1800 eurot (sh käibemaks). Üürilepingust tulenev Fame&Cookies OÜ võlgnevus käenduslepingu sõlmimise ajal oli 25 295,42 eurot (I kd, tl 43, p 1.2). Kohus leiab, et käendaja vastutuse maksimummäär ei ole igakuise üüri suurust arvestades ebaproportsionaalne, samuti ei tähenda see kostja jaoks piiramatut vastutust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik käendusleping lugeda tühiseks heade kommetega vastuolu tõttu.
15.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja saatnud kostjale käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud teadet. Kostja tugineb sellele, et pooled on käenduslepingu punktis 2.7 leppinud kokku teate saatmises käenduslepingu preambulas märgitud aadressile (I kd, tl 43, p 2.7). Kostja tugineb sellele, et kuivõrd lepingu preambulas on aadress märgitud valesti, ei ole ta saanud teadet kätte. Kohtu hinnangul näeb käenduslepingu punkt 2.3 ette hageja õiguse saata teade nii kirjalikult kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et hagejal oli õigus saata kostjale teade nii kirjalikult lepingu preambulas märgitud aadressile kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis digitaalselt allkirjastatuna.
16.Hageja ei ole tõendanud, et ta on toimetanud kirjaliku teate lepingu preambulas märgitud aadressile. Hageja esindaja JE saatis kostjale 14.08.2017 elektronkirja e-postiaadressile XXX (II kd, tl 21). E-kirjale on lisatud teade Fame&Cookies OÜ võlgnevuste kohta seisuga 31.07.2017, mis sisaldas kostjale esitatud nõuet tasuda võlgnevus hiljemalt 28.08.2017 (II kd, tl-d 22-26). Hageja esindaja JE saatis kostjale 06.12.2019 elektronkirja e-postiaadressile XXX (II kd, tl 27). E-kirjale on lisatud teade Fame&Cookies OÜ võlgnevuste kohta seisuga 05.12.2019, mis sisaldas kostjale esitatud nõuet tasuda võlgnevus hiljemalt 13.12.2019 (II kd, tl-d 28-31). E-postiaadress XXX on kostja käenduslepingus märgitud e-postiaadress (I kd, tl 43). Kohus leiab, et hageja on tõendanud käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud teate saatmise kostja e-postiaadressile 14.08.2017 ja 06.12.2019. Hageja on saatnud käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud teate kostjale 14.08.2017, mistõttu pidi kostja
käenduskohustuse täitma hiljemalt 21.08.2017, millal möödus käenduslepingu punktis 2.5 märgitud tähtaeg. Seega on käenduskohustus muutunud sissenõutavaks.
17.Üürilepingu punkti 9.4 järgi on üürileandjal õigus nõuda viivist 0,2 % päevas. Hageja nõuab kostjalt Fame&Cookies OÜ viivise tasumise kohustuse täitmist 17 232,66 euro ulatuses. Pooled viivisearvestus õigsuse ning viivisenõude suuruse üle ei vaidle. Kostja taotleb viivise vähendamist.
18.Viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Lisaks on viivisel ka teatav sanktsiooniline iseloom. Samuti on viivise eesmärk tagada rahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine. Olukorras, kus juriidilisest isikust võlgnik on lõppenud ilma õigusjärgluseta, ei too võlausaldaja poolt viivise rakendamine kaasa üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist, samuti ei saa viivise rakendamine mõjuda lõppenud juriidilisest isikust võlgnikule sanktsioneerivalt või kohustuste täitmisele sundivalt. Kohus leiab, et viivise vähendamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada sellega, et hageja nõuab viivist, mis on arvestatud ja muutunud sissenõutavaks pärast põhivõlgniku lõppemist.
19.Hageja 2019.a majandusaasta aruandega on tõendatud, et hageja majandustegevus oli kasumlik, kusjuures hageja 2019.a kasum oli 1 905 480 eurot (I kd, tl 145). Samuti on majandusaasta aruandega tõendatud hageja kinnisvarainvesteeringu suurus 75 100 000 eurot (I kd, tl 144 pöördel). Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt ajavahemikus 01.01.2018 kuni 04.02.2020 arvestatud viivise vähendamine halvendaks hageja majandusseisundit.
20.Kohus leiab, et hageja õigustatud huvi ja majanduslik seisund, Fame&Cookies OÜ lõppemine enne viivisearvestuse algust ja võlgnevuse osaline tasumine 08.01.2019 annavad alust kostja taotluse rahuldamiseks ja viivise vähendamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivise vähendamine selliselt, et viivist ajavahemiku 01.01.2018 kuni 04.02.2020 eest arvestatakse võlgnetavalt üürilt ja kõrvalkulult VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Ajavahemiku 01.01.2018 kuni 08.01.2019 eest põhinõudelt 22 232,66 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses on 1817,60 eurot. Ajavahemiku 09.01.2019 kuni 04.02.2020 eest põhinõudelt 17 232,66 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses on 2858,84 eurot. Kohus rahuldab kostja taotluse viivise vähendamiseks ning vähendab hageja esitatud viivisenõuet 17 232,66 eurot selliselt, et kostja on kohustatud hagejale tasuma viivist 4676,44 eurot (1817,60+2858,84).
21.Kohus tuvastas eelnevalt, et Fame&Cookies OÜ üüri ja kõrvalkulude võlgnevus hageja ees on 17 232,66 eurot. Kohus vähendas hageja viivisenõuet 4676,44 euroni. Hageja nõutav üüri ja kõrvalkulude võlgnevus ning viivis ei ületa käenduslepinguga kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsummat 35 000 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 17 232,66 eurot ja viivise 4676,44 eurot.
Apellatsioonkaebus
22.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude osas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
23.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei sõlminud käenduslepingut tarbijana. VÕS § 143 lg 1 järgi on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, tarbijakäendusleping.
24.Riigikohtu 31.01.2018 otsuses tsiviilasjas 2-14-21710 on selgitatud, millal võib käendusleping olla heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Antud juhul oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige, mistõttu oli nende vahel isiklik suhe. Kostja ei saanud käenduslepinguga tagatud kohustustest isiklikku kasu. Põhivõlgnikul ei tekkinud kasumit. Kostja ei saanud põhivõlgnikult palka ega kasumieraldisi. Käendatav kohustus on ülemmääraselt suur. Kostjal ei olnud 2016.a märkimisväärset sissetulekut. Kostja sissetulekutelt tasuti sotsiaalmaksu kõigest 3 x 140,90 eurot. Kostja sissetulek pidi selle järgi olema 430 eurot, mis vastas töötasu alammäärale. Hageja oleks pidanud aru saama, et käendajal ei ole võimalik sedavõrd suurt kohustust mõistliku aja jooksul täita. Käendusleping on tühine käendatava kohustuse (s.o käenduse piirmäära) ülemäärase suuruse tõttu. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Maakohtu otsust on vaidlustatud osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude osas. Muus osas ei ole maakohtu otsusele apellatsioonkaebust esitatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Kolleegium märgib esmalt, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu seisukohta, et hageja on saatnud käenduslepingu p-s 2.3 nimetatud teate kostjale 14.08.2017. Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid maakohtu põhjendustele viivise vähendamist puudutavas osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud ka võlgnevuse arvestuslikku külge.
29.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses asjaolule, et käendusleping on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on 31.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-1421710 (p 49) selgitanud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja käendas äriühingu kohustust, siis ei ole tegemist isiklikes lähedastes suhetes isiku kohustuse käendamisega. Seda ei muuda ka asjaolu, et kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige ja osanik. Juhatuse liikme ja osaniku õigussuhe osaühinguga ei ole lähedane isiklik suhe viidatud Riigikohtu lahendi tähenduses, vaid selline suhe on omane üksnes inimeste vahelistele suhetele. Ainuüksi seetõttu ei ole täidetud Riigikohtu 31.01.2018 otsuses esiletoodud asjaolude kogumi, mille tõttu käendusleping võib olla tühine, tingimused.
30.Riigikohus on samas otsuses siiski ka selgitanud, et ei välista, et käendusleping võib olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja ei sõlminud käenduslepingut tarbijana. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. See ei muuda siiski maakohtu lõppjäreldust käenduslepingu kehtivuse osas ebaõigeks. Käenduslepingule kui tagatislepingule ongi omane suurte riskide eest vastutamine. Seda, et kostja pidi sellisest riskist aru saama, kinnitab muuhulgas ka see, et kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal juhatuse liige kahes äriühingus, st ta omas kogemusi tehingute tegemisel. Käenduslepingu järgne vastutuse maksimummäär oli 35 000 eurot, maakohus mõistis välja 21 909,10 eurot. Käendaja vastutuse maksimummäära puhul ei ole tegemist sedavõrd suure summaga, mis tähendaks sisuliselt piiramatut vastutust. Apellatsioonkaebuse kohaselt sai kostja 2016.a sissetulekuid kolmel korral 430 euro suuruses brutosummas. Selle tõendamiseks esitas kostja tõendi sotsiaalmaksu andmete kohta, mille kohaselt tasuti 2016.a tema sissetulekutelt sotsiaalmaksu 3x141,90 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda see veenvalt kostja sissetulekute suurust 2016.a. Kostja ei ole põhistanud, kuidas ta oma kulusid 2016.a kattis, kui tema kogusissetulek 2016.a brutosummas oli üksnes 1290 eurot. Lisaks nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et juba käenduslepingu sõlmimise ajal kuulus kostjale kinnistu Kihnu vallas, mis kinnitab, et kostja ei ole varatu. Ülaltoodule tuginedes ei ole tõendatud asjaolusid, mille pinnalt võiks asuda seisukohale, et käendusleping on tühine käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatuse osas.
33.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, mistõttu rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.