Hageja / vastustaja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja / apellant X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde Harju Maakohtu 25.10.2021. a otsus kriminaalasjas X-XX-XXXX (21730000248).
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.11.2021. a osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja edasiulatuva viivise põhivõlga ületavas osas ja teha selles osas uus otsus, millega piirata väljamõistetav viivis põhivõla summaga.
3.Määrata kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et kohustada kostjat tasuma kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevus 250-euroste osamaksetega kuus.
6.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda. Bigbank AS-l menetluskulude puudumise tõttu apellatsioonimenetluses ringkonnakohus neid kindlaks ei määra.
1(8)
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.1.Hagi rahuldada osaliselt.
6.2.Välja mõista X-lt 7887,49 eurot, s.o tagastamata krediidisumma 5263,96 eurot, intress 419,24 eurot, lepingu haldustasu 6,65 eurot ja viivis seisuga 21.11.2021 summas 2197,64 eurot, Bigbank AS-i kasuks.
6.3.Välja mõista X-lt viivis 16,90% aastas tagastamata krediidisummalt 5263,96 eurolt alates 22.11.2021 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni Bigbank AS-i kasuks, kuid mitte rohkem kui 5263,96 eurot.
6.4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. Bigbank AS-l menetluskulude puudumise tõttu apellatsioonimenetluses ringkonnakohus neid kindlaks ei määra.
6.5.Määrata kindlaks, et Bigbank AS-ile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtus on 600 eurot.
6.6.Välja mõista X-lt maakohtu menetluskulud 600 eurot.
6.7.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et X-l tuleb tasuda praeguse otsusega väljamõistetud võlgnevus Bigbank AS-le 250-euroste osamaksetega kuus alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.30.04.2021 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 7387,85 eurot, millest 419,24 eurot on intress, 6,65 eurot lepingu haldustasu, 1698 eurot viivised ja 5253,96 eurot tagastamata krediidisumma. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 14.03.2019 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1599139 (edaspidi leping), millega hageja andis kostjale laenu 7000 eurot intressiga 16,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta; - kostja rikkus laenu tagastamise kohustust, hageja saatis kostjale meeldetuletusi, hoiatas 24.09.2019 lepingu ülesütlemisega, andis kostjale 2-nädalse täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või läbirääkimiste pidamiseks ja ütles 18.10.2019 lepingu üles; - lepingu perioodil tegi kostja hagejale ülekandeid 398,60 eurot; - hageja on kogunud andmeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja väljastanud kaalutletud otsuse tulemusel hageja taotletud 25 000 euro asemel kostjale 7000 eurot: a) 13.03.2019 paluti kostjal edastada arvelduskonto väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud; b) kostja tegi päringud avalikesse andmebaasidesse, mh E-krediidiinfo andmebaasi ja väljaandesse Ametlikud Teadaanded; 2(8)
c) hageja sai teavet kostja poolt esitatud laenutaotluselt.
KOSTJA VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kasutades kostja ID-kaarti ja PIN-koode tegutsesid kostja nimel kurjategijad Y ja W, kes esitasid kostja nimel laenutaotlused 16-le erinevale krediidiasutusele, hiljem kandsid saadud raha (60 166 eurot) kolmandatele isikutele (kas Y kontole või C OÜ-le); - hagejale tehtud kaks makset on tehtud kurjategijate poolt; - kostja teavitas temaga juhtunust politseid; - kostja on konkludentselt tühistanud lepingu kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 01.03.2021 teavitusega kriminaalmenetluse kohta; - hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning jättis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamata ja kostja esitatud andmed kontrollimata; - lepingu sõlmimise ajal olid kostjal juba kohustused teiste krediidiasutuste ees; - kostja igakuine sissetulek Q AS-s on 1100 – 1200 eurot; - kogu laenukohustus enne hageja kohustust ja peale kostja isiklikke kohustusi moodustas summaliselt 32 339,45 eurot ja kokku tulnuks kostjal koos hageja nõudega tasuda iga kuu võlausaldajatele 1930 eurot; - kostja esitab hageja vastu tasaarvestusavalduse, millega arveldab tasa temale tekkinud kahju 7387,85 eurot, millest 419,24 eurot on intress, 6,65 eurot on lepingu haldustasu, 1 698 eurot on viivis, 5263,96 eurot tagastamata krediidisumma. Kostja palus jätta hageja viivise nõude rahuldamata või seda vähendada kuni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määrani, kuna hageja poolt nõutav viivisemäär 16,90% võlgnetavalt summalt aastas on ebamõistlikult suur.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7387,85 eurot, millest 419,24 eurot on intress, 6,65 eurot on lepingu haldustasu, 1 698 eurot on viivis, 5263,96 eurot tagastamata krediidisumma. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus tuvastas asja lahendamisel järgmised asjaolud: - 14.03.2019 sõlmisid pooled vaidlusaluse lepingu, millega hageja andis kostjale laenu 7000 eurot tähtajaga 05.04.2024 intressiga 16,90% aastas; - kostja tasus hagejale 398,60 eurot, kuid jäi perioodiliste maksete tasumisega võlgnevusse; - hageja saatis kostjale 24.09.2019 (otsuses ilmselt ekslikult 2018) teate, milles hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid ja andis kostjale tähtaja läbirääkimiste alustamiseks; - kostja võlga ei tasunud ja hageja ütles 18.10.2019 lepingu üles; - 18.10.2019 seisuga on sissenõutavaks muutunud hageja järgmised nõuded: põhivõlg 6848,96 eurot, viivis 9,31 eurot, haldustasu 6,65 eurot; - pärast lepingu ülesütlemist on hagejale laekunud kokku 1600 eurot, millest 15 eurot on hageja arvestanud sissenõudekulude katteks ja 1585 eurot tagastamata krediidisumma katteks; - Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) alustas 01.03.2021 kriminaalmenetluse seoses sellega, et 2019. a märtsis võeti pettuse teel erinevatest krediidiasutustelt (mh hagejalt) laenusid kostja nimel.
3(8)
Kostja väited, et lepingu allkirjastasid tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades kolmandad isikud, on tõendamata. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 2-16-124450. Politseiteatis ei tõenda, et leping sõlmiti kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades kolmandate isikute poolt. Kostja ei tõendanud, et kriminaalmenetluse raames oleks leidnud tuvastamist, et vaidlusaluse lepingu allkirjastasid kolmandad isikud kostja eest kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades. Seega tuleb eeldada, et 14.03.2019 tahteavalduse lepingu sõlmimiseks andis kostja ise. 04.06.2021 Politsei- ja Piirivalveametile esitatud teatist kriminaalmenetluse algatamise kohta ei saa käsitada tahteavaldusena lepingu tühistamiseks (TsÜS § 98 lg 1 mõttes). Samuti ei esine TsÜS-st tulenevaid materiaalseid aluseid lepingu tühistamiseks olulise eksimuse või pettuse mõjul. Kostja ei väida, et hageja teadis väidetavast pettusest või oleks pidanud sellest teadma. Lisaks ei ole tõendatud, et tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. Kui kostja kandis ise laenusumma edasi kolmandatele isikutele, ei anna see alust lepingu tühistamiseks TsÜS § 94 lg 4 alusel. Puuduvad alused vaidlusaluse lepingu tühistamiseks olulise eksimuse või pettuse tõttu ja kostja ei ole lepingut kehtivalt tühistanud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel viitas kohus VÕS § 4034 lg-le 1. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised vastutustundliku laenamisega seonduvad asjaolud: - 13.03.2019 laenutaotluses soovis kostja laenu 25 000 eurot, oli enda sissetulekuks märkinud 1381 eurot ja igakuisteks muudeks kohustusteks 427 eurot; - hageja rahuldas kostja taotluse krediidi saamiseks osaliselt 7000 euro ulatuses, seejuures igakuiste tagasimaksete suurus vastavalt maksegraafikule oli 175,09 eurot kuus; - laenusumma kanti üle kostja kontole; - lepingule lisati Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mis kajastab infot laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kohta; - kostja esitas laenu taotlemisel hagejale arvelduskonto väljavõtte, mis kajastab tema sissetulekuid ja väljaminekuid perioodi 01.11.2018-13.03.2019 ning sealt ei nähtunud kostja poolt praeguses menetluses nimetatud laenude andmist või tagasimaksmist; - konto väljavõttelt ei nähtunud ka PRO Kindlustusmaakler OÜ-le tehtud kannet summas 161,61 eurot; - kostja ei teavitanud hagejat praeguses menetluses viidatud laenukohustustest; - erinevatelt krediidiasutustelt laekusid summad kas 14.03.2019 või hiljem, kuid laenutaotluse esitas kostja 13.03.2019. Kostja on 22.06.2021 vastuse punktis 13 märkinud, et tema põhipalk Q AS-is moodustab 600 eurot kuus, millele lisandub tulemustasu ning lisanud vastava tõendi. Tõend ei tõenda kostja väiteid, kuivõrd see on väljastatud 22.06.2021 ning sellel ei ole märgitud, kas kostja palk oli sellises suuruses ka laenutaotluse esitamise ajal ja eelselt. Laenutaotluses on kostja märkinud enda tööandja nimeks Z OÜ ja lisatud konto väljavõttest nähtub, et viimane on teinud 07.11.2018 kostjale palga ülekande summas 1494,10 eurot, 06.12.2018 palga ülekande summas 1356,46 eurot ja 07.01.2019 palga ülekande summas 1620,29 eurot. Sissetulekud ja kohustused, mida hagejal oli võimalik laenutaotluse rahuldamisel arvestada, on märgitud laenutaotlusel ning kajastusid kostja 01.11.2018-13.03.2019 konto väljavõttel. Nähtuvalt 13.03.2019 laenutaotlusest oli kostja enda sissetuleku suuruseks märkinud 1381 eurot ja igakuisteks muudeks kohustusteks 427 eurot. Nimetatut arvestades ei saa väita, et hageja oleks 7000-eurose laenu andmisel igakuise tagasimaksega 175,09 eurot, rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavat järeldust kinnitab ka see, et hageja ei rahuldanud kostja laenutaotlust täies ulatuses, so 25 000 euro ulatuses, vaid umbes kolmandiku 4(8)
ulatuses taotletud summast. Järelikult hindas hageja kostja krediidivõimekust, kui ei rahuldanud kostja laenutaotlust kostja poolt taotletud ulatuses. Hageja kogus enne lepingu sõlmimist piisavalt teavet, mis võimaldas teha kaalutletud otsuse laenu väljastamiseks kostjast tulenevatele asjaoludele põhinedes. Seetõttu puudub alus tasaarvestada lepingust tulenevat hageja nõuet kostja väidetava kahjunõudega. Viivise nõude rahuldamisel juhindus kohus VÕS § 113 lg 1. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 6848,96 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 16,90% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestuse osas ei ole kostja eraldi vastuväiteid esitanud. Lepingulist intressimäära 16,90% aastas ei saa pidada ebamõistlikult suureks (RKTKm 3-2-1-25-16 p 13), kuna see on kaks korda suurem seadusjärgsest viivisemäärast. Hageja on õigustatult arvestanud viivist hagi esitamise aja seisuga kogusummas 1698 eurot ja puuduvad alused viivise vähendamiseks. Lisaks on hageja alates 01.05.2021 kuni otsuse tegemiseni so 22.11.2021 (v.a) õigustatud nõudma viivist summas 499,64 eurot, so 205 päeva x 16,90/365/100x5263,96. Eelnevast tulenevalt kuulub käesoleva otsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis kokku 2197,64 eurot ja edasi viivis põhinõudelt 5263,96 eurolt 16,90% aastas alates 22.11.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena tagastamata krediidisumma 5263,96 eurot, intressi 419,24 eurot, lepingu haldustasu 6,65 eurot, seisuga 21.11.2021 viivise 2 197,64 eurot ja edasi viivise põhinõudelt 5 263,96 eurolt 16,90% aastas alates 22.11.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus ei pidanud antud juhul põhjendatuks määrata kostja taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viis ja kord kostja poolt taotletud viisil, et kostja ei peaks tasuma enam kui 200 eurot kuus. Hageja ei ole sellega nõustunud. Kostjal on võimalik pärast otsuse jõustumist pöörduda maksegraafiku sõlmimiseks hageja poole. TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt jäid hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 600 euro ulatuses kostja kanda.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu menetluse ajal ei olnud veel kriminaalasjas tehtud otsus jõustunud. Kostja ei olnud antud kriminaalasjas menetlusosaliseks, kellele oleks otsus enne jõustumist kätte toimetatud. Kostjal ei olnud teada täpne süüdistus, selle asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon enne, kui kohtuotsus jõustus ja tal oli võimalik sellega tutvuda. Seetõttu ei saanud kostja maakohtus tugineda selles otsuses tuvastatud asjaoludele ja karistusele. Kostja ei ole tunnistatud selles kriminaalasjas kannatanuks, vaid kannatuks on tunnistatud hageja, mistõttu on ka talle kriminaalmenetluses kogutud materjalid kätte toimetatud. Hageja on seda oma 01.11.2021 menetlusdokumendi p-s 2.2.2. kinnitanud. Tänaseks on Harju Maakohtu 25.10.2021 otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX jõustunud 10.12.2021 ning kostja taotleb selle vastuvõtmist apellatsioonimenetluses.
5(8)
25.10.2021 otsusega kohaselt andis W 15.03.2019 korralduse Y-le esitada X nimel laenutaotluse AS-le Bigbank, Y esitas samal päeval laenutaotluse ja selle alusel kandis hageja laenulepingu alusel kostja kontole 7000 eurot. Kriminaalasjas leidis tuvastamist asjaolu, et vaidlusaluse lepingu allkirjastas kolmas isik kostja eest kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades ning kolmandad isikud esitasid hagejale laenutaotluse. Kostja nimel taotletud laen ja sõlmitud leping on tehtud pettuse teel, esinesid TsÜS § 94 lg-s 4 nimetatud alused pettuse mõjul tehingu tühistamiseks ja kostja on tehingu tühistanud. Kuna kriminaalasja on tõendatud, et kostja ei ole laenutaotlust esitanud ega seda koostanud, siis puudub alus lugeda hagejale esitatud andmeid laenutaotluses kostja tahteavaldusteks ja tema poolt esitatud andmeteks. Kostja ei olnud teadlik lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ega saanud olla teadlik võetud kohustuste iseloomust, samuti ei saanud avaldusele lisada kõiki kohustusi, sest tema ei ole neid kohustusi isiklikult võtnud. Hageja ei ole pakkunud kostjale kompromissi. Kostjale ei ole nähtavaks tehtud, et hageja oleks esitanud kirjavahetuse, milles pakuti alustada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Hageja on tõendina esitanud 24.09.2019 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja koos puuduste kõrvaldamise avaldusega selle eesti keelse tõlke. Selles dokumendis ei sisaldu hageja ettepanekut läbirääkimiste alustamiseks kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas poolte vahelise e-kirjavahetuse koos oma 08.07.2021 menetlusdokumendiga, mis on venekeelne ja sellele tõlget esitatud ei ole. Kui tõlge peaks kohtu toimikus olema, siis kostjale ei ole seda nähtavaks tehtud. Poolte vahel ei ole enne kohtumenetluse algust peetud kompromissi sõlmimiseks läbirääkimisi, nagu kohus on otsuses märkinud. Kohus on jätnud käsitlemata kostja vastuväite mitte mõista temalt välja põhivõlga ületavaid viiviseid. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra määramiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaldamise eelduseks ei ole asjaolu, et hageja peab kostja taotlusega täitmise viisi ja korraga kindlaksmääramiseks nõustuma. Kohtu viide, et kostja võib peale otsuse jõustumist sõlmida maksegraafiku, jääb arusaamatuks. Maksegraafiku sõlmimine ei sõltu üksnes kostja soovist ja tahtest, maksegraafiku sõlmimine eeldab võlausaldaja nõusolekut. Kui kohus leiab, et maksegraafiku sõlmimine oleks olnud võimalik, siis oleks kohus pidanud eelmenetluse ülesandena üritama pooli suunata kompromissi sõlmimisele. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Uute asjaolude ja tõendi vastuvõtmisele hageja vastuväiteid ei esita. Hageja leiab, et kriminaalasja otsusest tuleneb, et kostja valdusest ei läinud ID-kaart ja PIN-koodid välja tema tahte vastaselt (otsuse p 2.10)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmise osas, mis ületab kostja põhivõlga (TsMS § 657 lg 1 p 2). Samuti tuleb maakohtu otsust täiendada otsuse täitmise korraga. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
6(8)
7.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud, et tema ID-kaart ja selle PIN-koodid väljusid tema valdusest olenemata tema süüst ja tema tahtevastaselt. Seejuures viitas maakohus asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille kohaselt isiku nimel tahteavalduse andmisel tema IDkaarti ja PIN-koode kasutades eeldatakse, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 2-16-124450 p 22). Seega ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega mitte see, kes ID-kaarti ja PIN-koode kasutas, vaid see, kas need läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt.
8.Praeguses asjas on hageja selgitanud 01.01.2021 menetlusdokumendi p-s 2.2.2, et talle on kriminaalasja kohtueelsed materjalid nähtavaks tehtud ja asja materjalide 11. köites lk 174 sisaldub kostja kui kannatanud ülekuulamise protokoll. Nimetatud protokolli kohaselt on kostja selgitanud, et ta sõlmis laenulepingud iseseisvalt, allkirjastades laenutaotlused iseseisvalt tema käsutuses olnud Smart-ID PIN-koodidega. Nimetatud väiteid ei ole kostja ümber lükanud. Ka kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud kriminaalasja lahendist, mille ringkonnakohus asja juurde võtab, ei nähtu vastupidiseid asjaolusid.
9.Kokkuleppe-menetluses tehtud kriminaalasja otsuse 19.-lt leheküljelt (tl 114) nähtub, et W veenis kostjat, et viimane võtaks enda nimele erinevaid laenukohustusi. 15.03.2019 andis W korralduse Y-le esitada kostja nimel laenutaotlus AS-le Bigbank, viimane tegi seda ja hageja kandis kostja pangakontole 7000 eurot. Nimetatud tõendist ei tulene, et ID-kaart või PINkoodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt. Sellest tulenevalt puudub alus väita, et laenutaotluse esitamine ei olnud kostja tahteavaldus. Maakohus märkis õigesti, et hageja ei ole kostjat eksimusse viinud ega teda petnud. Seetõttu puudub alus ka hageja ja kostja vahelise tehingu tühistamiseks.
10.Kuigi see ei oma otsest tähendust asja lahendamisel, puuduvad tõendid, et hageja oleks tunnistatud kannatanuks kriminaalasjas. Kostja esitatud kriminaalasjas tehtud otsusest see ei nähtu, samuti pole hagejale otsusega välja mõistetud summasid, mis kostja hagejale võlgneb.
11.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, justkui oleks maakohus tuvastanud, et hageja pakkus kostjale enne kohtusse pöördumist kompromissi. Maakohus tuvastas, et 24.09.2019 lepingu ülesütlemise hoiatuses andis hageja kostjale tähtaja läbirääkimiste alustamiseks kokkuleppe sõlmimiseks nagu seda nõuab VÕS § 416 lg 2.
12.Põhjendatud on kostja väide, et maakohus ei ole hinnanud tema vastuväidet, et viivist ei tohiks mõista välja põhivõlga ületavas summas. Hageja ei ole piiranud edasiulatuva viivise summat põhivõla ulatusega. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on üldjuhul sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (RKTKo nr 3-2-1-6605 p-d 18 ja 19, nr 3-2-1-87-10 p 12). Hageja ei ole praegusel juhul selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud, millest saaks järeldada kahju tekkimist hagejal. Seetõttu on põhjendatud piirata edasiulatuva viivise summa põhivõlaga ja maakohtu otsust nimetatud osas muuta.
13.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata otsuse täitmise viis selliselt, et kostja tasuks võlgnevuse 200-euroste osamaksetena, kuna hageja ei ole sellega nõustunud. Õige on
7(8)
apellatsioonkaebuse seisukoht, et hageja nõustumine kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramisega ei ole taotluse rahuldamise eelduseks. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja ei ole oma 22.06.2021 menetlusdokumendis esitatud taotlust põhjendanud. Kostja on selles menetlusdokumendis toonud esile, et tema keskmine sissetulek on töötasu 1100-1200 eurot. Kurjategijate poolt eksimusse viidud hageja on võtnud endale hulgaliselt laenukohustusi. Andmata hinnangut kostja käitumise motiividele, saab nimetatust siiski järeldada, et kostja on end asetanud majanduslikult halba olukorda ja kohustuse korraga täitmine käib talle üle jõu. Täitmise ajatamise korral tuleb arvestada ka sissenõudja õigustatud huve, et suure summa korral ei veniks otsuse täitmine osade kaupa ebamõistlikult pikaks. Hageja on pakkunud kohtumenetluses kostjale kompromissi korras nõude ajatamist viisil, et esimesed kuus kuud tasub kostja 200 eurot ja peale seda kogu võlgnevus korraga (tl 76). Ringkonnakohus peab eeltoodut arvestades kostja taotlust osaliselt põhjendatuks ja rahuldab selle viisil, et kohustab kostjat tasuma väljamõistetavad summad 250euroste osamaksetena kuus kuni võlgnevuse tasumiseni (TsMS § 445 lg 1).
14.Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, ei anna see alust jätta menetluskulusid osaliselt hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse marginaalses osas. Otsuse tegemise ajaks ei ole kosja viivisevõlgnevus veel põhivõlga ületanud. Otsuse täitmise korra määramine ei tingi ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jätmist osaliselt hageja kanda. Seetõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjal menetluskulude puudumisega seoses ringkonnakohus neid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.