Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-21-2654 Elfor OÜ hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
491 eurot 61 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elfor OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): Elfor OÜ (registrikood 12600768), seaduslik esindaja juhatuse liige Martin Kalde Vastustaja (kostja): Komorebi OÜ (registrikood 14398590), esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Komorebi
OÜ
vastu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Elfor OÜ hagist osaline loobumine vastu võtmata.
2.Rahuldada osaliselt Elfor OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada Elfor OÜ-le enam tasutud riigilõiv 60 eurot pangakontole, millelt see tasuti.
3.Jätta Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus muutmata.
5.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Elfor OÜ kanda.
6.Mõista Elfor OÜ-lt Komorebi OÜ kasuks välja hüvitis menetluskulude katteks 385 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
võla
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elfor OÜ (hageja) esitas 18. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule hagi OÜ Komorebi (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1291 eurot 91 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 206 eurot 71 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja (tellija) 2021. a jaanuaris hageja (töövõtja) poole seoses sõiduauto mootori remontimisega. Tööde hulka kuulus plokikaane remont koos vajalike lisatöödega. Hageja nimetas tööde eelduslikuks maksumuseks 1000 eurot selgitades, et tegemist on esialgse ning ebatäpse hinnanguga. Kostja nõustus tööde eeldatava maksumusega ning jättis sõiduki hageja juurde remonti. Pooled sõlmisid seeläbi suulise töövõtulepingu mootorsõiduki remondiks ning vajalike varuosade hankimiseks. Hageja teavitas kostjat vajalike lisadetailide ning lisatööde maksumusest tööde käigus telefoni teel. Tööd valmisid
15.jaanuaril 2021. Hageja koostas kostjale arve-saatelehe nr 136540 kogusummas 1291 eurot 91 senti (tl 7) ja palus sõidukile järele tulla pärast arve tasumist. Kostja juhatuse liige Raimo Aun nõustus suuliselt nii arvele märgitud summa, maksetähtaja kui ka viivisemääraga. Hageja nõustus andma kostjale remonditud mootorsõiduki üle enne tööde ja varuosade eest tasumist. Kostja ei tasunud arvet ning vaidles sellele 27. jaanuari 2021. a e-kirjas vastu (tl 9). Hageja nõudis kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 alusel 1291 euro 91 sendi tasumist. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 15. jaanuaril 2021. Hageja nõudis kostjalt viiviseid perioodi 16. jaanuar 2021 - 16. veebruar 2021 eest 206 eurot 71 senti määraga 0,5% päevas. Hageja märkis vastuseks kostja seisukohale, et teiste autoremonditöökodade hinnakirjade esitamine on asjakohatu. Samuti on ainetu autorenditeenuse nõude esitamine. Arvele ei ole lisatud ühtegi tööd ega varuosa mitmekordselt. Kostja sõiduki remondile lisandus pidurite remont. Lisatöö kooskõlastati kostjaga telefoni teel. Vahetada tuli ka turbo purunenud õlitoru. Pooltel puudus tööde tähtaja osas lõplik kokkulepe.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja tellis hagejalt remonditeenuse 2020. a detsembris. Kostja vajas plokikaane tihendi vahetust. Pooled ei leppinud kokku, et plokikaant peab remontima, vaid seda oli vaja teha vajadusel ja eelnevalt kostjaga konsulteerides. Hageja pole tõendanud, et kooskõlastas kostjaga lisatööde tegemise. Hageja esitatud arvel on arvestatud plokikaane tihendit topelt. Kostja on vaidlustanud hageja poolt esitatud remonditööde arve, mida kinnitab väljavõte kirjavahetusest (tl 32-36). Kostja oli seisukohal, et puudub leping, puudub viivisemäära kokkulepe ja puudub ka maksetähtaja kokkulepe, mida tõendab raamatupidaja vastus arvele. Pooled ei ole töötunni hinnas kokku leppinud. Kostja hinnangul tuleks tööaega alandada kokku poole võrra ja tunnihind kajastada sarnaselt teiste teenusepakkujate hindadega. Kostja palus kohtul nõuda hagejalt välja garantiikirja. Kostja ei nõustunud tööde summaga, kuivõrd eelnevalt oli kokkulepitud eelarves 1000 eurot. Kostja on sunnitud lepingu eelarve ületamise tõttu üles ütlema (VÕS § 639 lg 1 ja 3). Kostja palus lugeda kohtul leping üles öelduks ning lähtuda esialgsest eelarvest 1000 eurot.
Kostja leidis, et tasaarvestuse korras tuleb remonditööde pikenemise tõttu perioodil 12.-15. jaanuar 2021 asendusauto rendikulu 160 eurot arvestada maha kokkulepitud eelarvest. Hageja ei andnud kostjale sõidukit üle õigeaegselt (VÕS § 636 lg 4).
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 10. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1007 eurot 1 sendi. Maakohus jättis menetluskulud 67% ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 134 eurot, kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1). Kuigi kostja väidab, et puudub kirjalik töövõtuleping, on kostja siiski kinnitanud, et viis mootorsõiduki hageja juurde plokikaane vahetamiseks. Pooled ei vaidle, et töövõtulepingu esemeks olid sõiduki mootori plokikaane tööd; hageja hindas tööde esialgseks maksumuseks 1000 eurot; hageja andis remonditud sõiduki kostjale tagasi ning esitas tööde eest 15. jaanuaril 2021 arve summas 1291 eurot 91 senti (tl 7), millel on märgitud maksetähtajaks 16. jaanuar 2021 ning viivise määraks 0,5% päevas; kostja ei ole seni tööde eest tasunud ning vaidles neile vastu (tl 9-12); hageja on tööd teinud ning töövõtulepinguga kokku lepitud tulemuse saavutanud. Pooled vaidlevad, kas hageja tegi rohkem töid (nn lisatööd) kui oli kokku lepitud. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et esialgne maksumus/hinnapakkumine (1000 eurot) ei saanud töövõtulepingu tingimuseks. Hageja on ise nõustunud, et tegemist oli lepingueelsete läbirääkimiste käigus antud teabega, misjärel sõlmiti töövõtuleping. Arvestades, et pärast hinnapakkumise teadasaamist oli kostja hageja sõnul nõus lepingu sõlmima, puudub kohtu hinnangul alus arvata, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei oleks mõistnud, et töövõtulepingu osaks on saanud hageja avaldatud tööde eelarve (VÕS § 29 lg 4). Asjakohatud on hageja väited, et kostja eksitas hagejat väites, et sõiduk vajab plokikaane remonti. Hageja võttis ise riski töövõtulepingu eeldatava maksumuse nimetamisega enne kui ta oli sõiduki olukorda hinnanud. Hageja ei ole väitnud, et kostja antud info põhjal ei olnud alust vaidlusaluseid töid teha. Vastupidi, hageja on oma seisukohtades selgitanud, kuidas mitmed „lisatööd“ on ettenähtavad ja paratamatud. Pooltel on vaidlus selle üle, kas esialgne hinnapakkumine (eelarve) oli siduv või mittesiduv (VÕS § 639 lg 1). Samuti, kas hagejal oli olemas kostja nõusolek kõigi arvel märgitud tööde tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg-st 1 tulenevalt on hageja tõendada, et 1000-eurone eelarve oli mittesiduv, seda ületati oluliselt, eelarve ületamine ei olnud ettenähtav ning hageja teatas kostjat viivitamatult eelarve ületamisest (VÕS § 639 lg-d 1 ja 2). Kohtu hinnangul ei ole hageja eelarve mittesiduvust tõendanud. Üksnes asjaolu, et summa oli 1000 eurot ei tähenda, et eelarve oleks olnud mittesiduv. Ka see, et hageja väitel tavapäraselt sarnaste tööde puhul selgubki lõplik hind alles tööde valmimisel, ei välista hageja kohustust tõendada eelarve mittesiduvust. Seega tuleb eeldada, et eelarve oli siduv (TsMS § 639 lg 1 teine lause; Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 321-72-15, pdes 9-10). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et pooled leppisid kokku suuremas tasus kui 1000 eurot. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt ka 1000 eurost suurema tasu maksmist. Hageja on hilisemas seiskohas väitnud, et 1000 euro hulka ei kuulunud käibemaks, kuid ei ole seda väidet tõendanud.
Kostja vaidles osaliselt arvel märgitud positsioonidele vastu leides, et arvel märgitud tööde hind on ülepaisutatud. Kostja vaidles vastu eelkõige arve suurusele, sh tunnitasule, ajakulule, plokikaane tihendite arvule ning õlitoru ja veepumba paigalduse vajadusele. Kohus selgitas kostjale, et kuivõrd ta on töö vastu võtnud, tuleb tal tõendada, et tehtud töö ei olnud lepingukohane. Kostja seda teinud ei ole. Kostja ei ole toonud välja, millist tööde mahtu ja hinda peab ta mõistlikuks. Kuigi kostja on vaielnud vastu kogu hagile, ei ole ta esitanud kordagi väidet, et hageja nõue peaks jääma alla 1000 euro, vaid on nõustunud kokkulepitud eelarve summaga (1000 eurot). Eeltoodu tõttu ei pidanud kohus vajalikuks hageja ja kostja esitatud linkidel toodud hinnakirju hinnata. Kostja on esitanud tõendina ka vaidlusaluse sõiduki taustakontrolli andmed (tl 75-77), kuid ei ole märkinud, millist asjaolu ta selle tõendiga tõendada soovib. Kohus jättis viidatud tõendi tähelepanuta (TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 p 1). Kostja on viidanud, et ta on hageja nõudele vastu vaielnud ja tõendab seda kohtule esitatud kirjavahetusega (tl 32-36). Kohus andis kostjale TsMS § 33 lg 1 alusel tähtaja viidatud tõendite tõlkimiseks. Kostja seda ei teinud ning tõendist nähtub, et tegemist ei ole poolte kirjavahetusega ega saa seega tõendada käesoleva vaidluse asjaolusid. Kohus jätis tõendi tähelepanuta (TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt 1000 euro osas. Kostja on avaldanud, et soovib tagasi saada remonditööde pikenemise tõttu perioodil 12.-15. jaanuar 2021 asendusauto rendikulu 160 eurot (tl 37). Kostja ei esitanud vastuhagi. Kostja märkis 28. aprilli 2021. a menetlusdokumendis, et asendusauto rendiarve tuleb tasaarvestuse teel maha arvestada kokkulepitud eelarvest seoses tööde hilinemisega. Samas ei ole kostja tõendanud, milline oli poolte kokkulepe tööde valmimistähtaja osas. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud tööde valmimise tähtaja kokkulepet, mistõttu on põhjendamatu kostja tasaarvestusavaldus. Kostja esitas 28. aprilli 2021. a menetlusdokumendis töövõtulepingu ülesütlemisavalduse VÕS § 639 lg 3 alusel. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et hageja ei olnud ümber lükanud eeldust, et tegemist polnud siduva eelarvega, ei ole kostjal ka alust VÕS § 639 lg 3 alusel lepingu ülesütlemiseks. Lisaks on tegemist õiguskaitsevahendiga, mis annab tellijale töövõtulepingu ennetähtaegse ühepoolse lõpetamise õiguse. Praegusel juhul on tööd tehtud ning tasu sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Järelikult ei saanud kostja töövõtulepingut enam üles öelda. Pooled ei vaidle, et tööd valmisid 15. jaanuaril 2021 ning kostja sai samal päeval sõiduki kätte (st võttis tööd vastu). Kostja pole väitnud, et ta ei võtnud töid vastu või tal poleks olnud võimalik töid üle vaadata (VÕS § 637 lg 5). Seega muutus tasunõue sissenõutavaks 15. jaanuaril 2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole võlga tasunud. Järelikult nõuab hageja põhjendatult viivist. Hageja pole tõendanud kostja tahteavaldust viivisemäära kokkuleppimiseks. Seega puudub alus lähtuda viivisenõude puhul määrast 0,5% päevas. Eeltoodu tõttu kohaldas kohus seadusjärgset viivisemäära (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 7 eurot 1 sent (viivitatud päevade arv 32). Kostja palus hagejalt välja nõuda garantiikirja. Kostja ei ole esitanud selleks vastuhagi ega viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millest tuleneks kostja õigus hagejalt garantiikirja väljanõudmiseks. Seetõttu jättis kohus selle taotluse tähelepanuta. Kohus jättis hagi rahuldamise ulatusest tulenevalt TsMS § 163 lg 1 alusel 67% menetluskuludest kostja kanda ja 33% menetluskuludest hageja kanda. Kohus määras hageja
menetluskulud kindlaks üksnes riigilõivu osas, s.o 200 eurot. Kohus märkis, et hageja kohtueelsed esindajakulud ei kuulu hüvitamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 67%, s.o 134 eurot. Kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus ei ole otsuses märkinud, kas välja mõistetud summa sisaldab käibemaksu. Käibemaksukohustuslastena ei ole juriidilistel isikutel lubatud teha omavahelisi arveldusi ilma käibemaksuta. Hageja on arve-saatelehe nr 136540 väljastamisel tasunud käibemaksu 215 eurot 32 senti. Hageja leiab, et kauplusetöötaja ning kliendi vahelises vestluses umbkaudsena esitatud hinnang plokikaane remondi maksumusele ei saa olla töövõtja jaoks siduv. Tuleb lugeda üldiselt teadaolevaks asjaoluks remonditöökodade praktika, mis hõlmab algselt mittesiduva eelarve esitamist, kuivõrd tööde lõplik maksumus selgub remonditava sõiduki demontaažil. Vajalike varuosade nimekiri ja töötundide arv sõltub lisaks sõidukil esinenud konkreetsele rikkele veel ka varasemate hooldustööde kvaliteedist ning kinnitusdetailide korrosioonikahjustuste ulatusest. Plokikaane demontaažil purunes turbotoru, mis asendati. Kostja on 27. jaanuaril 2021 saatnud hagejale e-kirja. Hageja leiab, et e-kirjas toodud avaldusega on kostja omaks võtnud rahalise kohustuse 1291 eurot 91 senti. Maakohus on eksinud töövõtulepingu tõlgendamisel (VÕS § 29 lg 4) ja eelarve siduvust reguleerivate normide rakendamisel (VÕS § 639). Kuivõrd suulise töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid ning lepingu sisu ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda VÕS § 29 lg-s 4 antud juhistest. Kostja ei andnud hagejale ammendavat loetelu sõiduki puudustest. Tegemist oli kasutatud sõidukiga, millel võib esineda erinevaid puudusi, samuti võivad detailid puruneda demontaažil/montaažil. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata viivisenõude. Kohtu viidatud seaduslik viivisemäär rakendub vaid tarbijalepingutele. Äriühingutele vastavad piirangud ei rakendu. Hageja on kajastanud viivisemäära kostjale esitatud arve-saatelehel. Kostja võttis vastu tehtud töö (sai kätte sõiduki) ning ei esitanud enam kui 10 päeva vältel arve-saatelehel kajastatud summa, maksetähtaja või viivisemäära osas vastuväiteid. Hageja on kohtuväliselt kasutanud nõustajat, kelle koostatud on nii kohtueelses menetluses kostjale saadetud dokumendid, hagiavaldus kui ka hagimenetluse vältel esitatud seisukohad. TsMS § 162 lg 1 näeb ette hagimenetluse kulude kandmise selle osapoole poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud säte ei erista kohtukulusid ja kohtuväliseid kulusid. Kohtuvälised kulud tuleb kostjalt välja mõista.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Asjakohatu on hageja väide selle kohta, et kohtutoimikus on 15. jaanuaril 2021 koostatud arve-saateleht nr 136540 ning viidatud dokumendi kohaselt on tellijalt nõutav kaupade ja teenuste maksumus 1076 eurot 59 senti ja sellele lisandub käibemaks 215 eurot 32 senti. Hageja peab hagiavalduses ise selgesõnaliselt välja tooma, kas nõutav summa sisaldab käibemaksu või mitte ning vaidluse korral tõendama, et hinnapakkumine summas 1000 eurot oli ilma käibemaksuta. Kostja on seisukohal, et kui talle öeldakse, et tööde maksumuseks on
1000 eurot, siis saab mõistlikult eeldada, et tegemist on lõpliku summaga ehk sellele ei lisandu käibemaks ega muu tasu. Põhjendatud ei ole hageja väide, justkui tuleks lugeda üldiselt teadaolevaks asjaoluks remonditöökodade praktika, mis hõlmab algselt mittesiduva eelarve esitamist, kuivõrd tööde lõplik maksumus selgub remonditava sõiduki demontaažil. Hetkel pole teada asjaolu, kas turbotoru purunemise võis tööde käigus põhjustada hageja ise. Kui hageja väidab, et töövõtulepingu eelarve oli VÕS § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab ta seda tõendama. Hageja ei ole seda teinud. Pooled ei ole kokku leppinud arvel toodud viivisemääras. Kohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja väidetavad esindaja kulud. Käesolevas menetluses ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja, mistõttu ei ole hagejal TsMS § 175 lg 1 alusel võimalik nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist.
6.Hageja esitas 3. märtsil 2022 seisukohad, mille kohaselt vähendab hageja oma nõuet 1140 euro 1 sendi võrra (osaline loobumine hagist) loobudes vastavas osas apellatsioonkaebusest. Hageja nõudeks jääb 358 eurot 61 senti. Kostja on 18. jaanuaril 2022 kandnud hageja arveldusarvele 1140 eurot 1 sendi. Seega on kostja täitnud osaliselt hageja nõude pärast apellatsioonkaebuse esitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja hagist osaline loobumine tuleb jätta TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtmata. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 134 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
9.Hageja on esitanud 9. märtsil 2022 avalduse enda nõude vähendamiseks, mis on pealkirjastatud mh osalise loobumisena hagist. Avalduses märgib hageja, et ta loobub osaliselt apellatsioonkaebusest. Avalduse kohaselt on kostja tasunud hagejale 1140 eurot 1 sendi, st maakohtu otsusega väljamõistetud summa. Hageja leiab, et sellega on kostja tema nõude osaliselt täitnud. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 429 lg 1 kohaselt ei ole võimalik hagist osalist loobumist vastu võtta, kuna hagist saab loobuda kuni otsuse jõustumiseni. Nagu eespool märgitud, on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Sisuliselt on kostja täitnud maakohtu jõustunud otsuse, mis ei mõjuta apellatsioonimenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik pidada hageja avaldust ka apellatsioonkaebusest osaliseks loobumiseks, kuivõrd osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole hageja apellatsioonkaebust esitanud.
10.Hageja on taotlenud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tasutud riigilõivust 140 euro tagastamist. Kuivõrd kohus hageja hagist loobumist vastu ei võta, ei ole alust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tagastada. Samas on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu seaduses sätestatust enam. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 491 eurot 61 senti tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 140 eurot, st hageja on tasunud riigilõivu 60 eurot rohkem. Ringkonnakohus ei ole seotud hageja taotluse
õiguslike põhjendustega, mistõttu tuleb hageja taotlus rahuldada osaliselt TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel ja tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 60 eurot.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Iseenesest on küll võimalik, et pooled lepivad töövõtulepingut sõlmides kokku esialgses hinnapakkumises, mis võib muutuda sõltuvalt tehtavate tööde mahust. Maakohus on aga õigesti leidnud, et VÕS § 639 lg 1 järgi tuleb eeldada seda, et poolte kokkulepitud eelarve on siduv. See tähendab, et hageja peaks tõendama oma väidet, et tehtud hinnapakkumine oli üksnes esialgne ning lõplik hind sõltus tehtavate tööde mahust. Mõlemad pooled on tuginenud sellele, et hageja tegi kostjale 1000 euro suuruse hinnapakkumise. Hageja väitel oli tegemist esialgse ja ligikaudse hinnapakkumisega, kuid selle väite tõendamiseks ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et üldtuntud asjaoluks saab pidada seda, et autoremondi hinnapakkumiste puhul on alati tegemist mittesiduva pakkumisega. Üldtuntuks võib kohus TsMS § 231 lg 1 järgi lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Ringkonnakohtule ei ole selliseid allikaid, mis kinnitaks hageja väidete õigsust teada. Samuti ei ole neile viidanud hageja.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et 1000 euro suurune hinnapakkumine ei sisaldanud käibemaksu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasu maksmist. Seega pidi hageja tõendama ka tasukokkuleppe suurust, sh seda, et tasukokkulepe oli sõlmitud käibemaksuta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hinnapakkumine ei sisaldanud käibemaksu. Õige on küll hageja väide, et kostja saaks käibemaksukohustuslasena taotleda riigilt tasutud sisendkäibemaksu tagastamist, kuid sellest ei saa automaatselt järeldada, et kõik hinnapakkumised käibemaksukohustuslaste vahel on esitatud ilma käibemaksuta. Nagu ka hageja ise viitab, ei või käibemaksukohustuslased omavahel teha tehinguid ilma käibemaksuta, st kostja peab töövõtulepingu alusel tasu maksma hagejale koos käibemaksuga ning hagejal on kohustus tasuda saadud summalt käibemaks riigile. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et asjaolu, et maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole märgitud, kas väljamõistetud summa sisaldab käibemaksu, muudab selle arusaamatuks. Maakohtu otsuses on selgelt märgitud summa, mis kostjalt hageja kasuks välja mõisteti. Nagu eespool märgitud on kostjal kohustus tasuda hagejale töövõtulepingujärgne tasu koos käibemaksuga. Hageja peab käibemaksuseaduse § 3 lg 4 p 1 ja § 4 lg 1 p 1 kohaselt käibemaksukohustuslasena saadud tasult ise käibemaksu riigile tasuma.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega ka viivise määra osas. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et iseenesest on pooltel küll lubatud kokku leppida seadusjärgsest määrast suuremas viivisemääras, kuid maakohus leidis, et pooled sellist kokkulepet ei saavutanud. Õige on maakohtu seisukoht, et ainuüksi arvel viivisemäära märkimine, ei muuda seda poolte kokkulepitud määraks. Kokkuleppe sõlmimine eeldab mõlema poole tahteavaldusi. Praegu ei ole kostja andnud nõusolekut seadusjärgsest määrast erinevas viivisemääras kokkuleppimiseks. Vastupidi kostja on juba 27. jaanuaril 2021 saadetud e-kirjas (tl 9), st vaid 12 päeva pärast arve koostamist viivisemäärale vastu vaielnud.
14.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kostja 27. jaanuaril 2021, st enne kohtumenetluse algust hagejale saadetud e-kirja ei saa pidada omaksvõtuks TsMS § 231 lg 2 mõttes. Omaksvõtt saab toimuda kohtumenetluses ja peab olema adresseeritud kohtule. Samuti ei tõenda see e-kiri hageja väiteid tasukokkuleppe kohta. Ekirjas on kostja esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele ning maksetähtajale. Kostja ei ole
selles e-kirjas hageja nõuet muus osas tunnustanud. Ainuüksi asjaolust, et kostja muid vastuväiteid selles ekirjas ei esitanud, sellist järeldust teha ei saa.
15.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ka menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas. Hageja leiab, et kostja peaks talle hüvitama ka nõustaja kulud. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.
16.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks apellatsioonimenetluses esindajakulu 385 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja ajakulu on 3,5 tundi ja tunnitasu on 110 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on nii esindaja ajakulu kui ka tunnitasu määr TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määra. Samuti ei ole esindaja ajakulu ülemäärane, arvestades asjaolu, et kostjal maakohtus esindajat ei olnud, st esindaja pidi apellatsioonimenetluses esmakordselt tutvuma kõigi asja materjalidega. Vastuseks hageja väidetele märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on 27. mai 2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-7550 muutnud oma varasemat praktikat ning leidnud, et ka menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise kulu on esindajakuluna hüvitatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.