Hageja (apellant): Alari Kivisaar (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Robert Sarv ja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja (vastustaja): Anis Arumets (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Meris Velling
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Arumetsa
vastu
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuli 2021. a otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. 1(14)
2.Mõista Anis Arumetsalt Alari Kivisaare kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot, sellelt summalt 31. märtsi 2022. a seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 24 eurot 93 senti ning alates 1. aprillist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (200 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
4.Jätta mõlemas kohtuastmes (maa- ja ringkonnakohtus) kantud menetluskuludest Anis Arumetsa kanda Alari Kivisaare poolt menetluses tasutud riigilõivud. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Määrata kindlaks Alari Kivisaare maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus ning mõista Anis Arumetsalt Alari Kivisaare kasuks menetluskulude (menetluses tasutud riigilõivude) hüvitamiseks välja 650 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (650 eurot) tuleb Anis Arumetsal tasuda Alari Kivisaarele viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alari Kivisaar (hageja) esitas 9. septembril 2020 Tartu Maakohtule hagi Anis Arumetsa (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista hüvitise mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates nende suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt jagas kostja 4. juunil 2020 enda Facebooki lehel petitsiooni (petitsioon), milles on esitatud mitmeid hagejat laimavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Muuhulgas on hagejat ilma igasuguse faktilise aluseta kutsutud 2(14)
rassistiks ja šovinistiks ning on nõutud, et hageja tööandja lõpetaks temaga töölepingu. Kostja aitas petitsiooni jagamisega kaasa hageja laimamisele kolmanda isiku poolt, võimendades laimavaid hinnanguid ja laiendades isikute hulka, kelleni need jõudsid. Kuna kostja on selle petitsiooni allkirjastanud, on ta sellega ka nõustunud. Kostja avaldas 10. juunil 2020 enda Facebooki lehel postituse, milles kommenteerib hageja videopostitust, kus hageja kirjeldab enda hoiakuid tema vastu algatatud petitsiooni suhtes. Kostja avaldas postituses hageja kohta järgmist: "Aww, vaene kivimunn. Kivimunn enda ütlusi ja tegusid kirjeldamas: "Ja see tundub, et käib väga lihtsalt! Rebid kontekstist midagi välja, lõikad endale sobivalt kokku, valad tundlikul teemal natuke õli tulle ja ongi tehtud!" Profit". Lisaks avaldas kostja 10. augustil 2020 enda Facebooki lehel hagejat naeruvääristava postituse, kuid hageja selle eest kostjalt kahju hüvitamist ei nõua. Kostja poolt hageja au teotamine ebakohaste väärtushinnangutega oli VÕS § 1046 mõistes õigusvastane ning vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 17. Kostja kasutas vulgaarset väljendusviisi, nimetades hagejat „vaeseks kivimunniks“. Isiku perekonnanime lihtlabaselt roppuseks väänamine ning tema munniks nimetamine ei ole sõnamänguline nali ega kanna endas mitmetähenduslikkust ega samakõla. Samuti on kostja teotanud hageja au petitsiooni jagamisega, milles on hagejat kujutatud kui rassisti ja šovinisti. Hinnangud, nagu oleks hageja rassist ja šovinist, ei põhine tegelikel asjaoludel. Täiendavalt on petitsioonis nõutud, et hageja kaotaks oma praeguse töökoha. Seega on kostja sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel samuti õigusvastane. Seejuures on Facebookis postituse jagamine käsitletav avaldamisena võlaõigusseaduse mõttes. Kostja on petitsiooni võimendanud, kutsudes teisi üles hagejat vihkama, alandama ja taunima. Kostja eesmärk oli osaleda hageja grupiviisilises solvamises ja maine rikkumises, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale laimamise tõttu moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt ning teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Ükski isik, k.a avaliku elu tegelane, poliitik, saatejuht või influencer ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Hagejal on professionaalselt hea nimi ja positiivne maine. Kuna kostja on hageja au ebakohaste väärtushinnangutega teotanud ning sekkunud õigusvastaselt hageja majandusja kutsetegevusse, on hagejal VÕS § 1043 alusel õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, ning seda, et kostja on hageja õiguseid rikkunud mitmes episoodis, samuti kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot, kuid nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Igasugune isiku au ja hea nime riive ei ole au ja hea nime teotamine. Teotamine on isiku au ja hea nime riive raskeim vorm, mille tunnuseks on tahtlik ja sihipärane soov teise inimese mainet kahjustada. Au ja hea nime riive ning rikkumise eristamine on oluline 3(14)
PS §-s 45 sätestatud väljendusvabaduse ulatuse määratlemisel. Sõna- ja väljendusvabadust on lubatud piirata vaid au ja hea nime teotamise, mitte nende riive korral. Kostja ei ole 4. juuni 2020. a postitusega hageja au ja head nime teotanud. Postitus koosneb kahest osast – hüperlingist, millele klikkides avaneb veebileht avaldatud petitsiooniga, ning kostja inglisekeelsest kommentaarist „mega yikes“, millega väljendatakse äärmist ehmatust või üllatust. Hageja ei ole toonud esile, et see väljend teotaks kuidagi tema au ja head nime või rikuks muul viisil tema õigusi. Hüperlink on aga IT-tehniline lahendus, mille abil viidatakse mujal avaldatud teabele ning seda avamata ei saa lingiga seotud sisu teatavaks. Kostja ei ole seega petitsiooni sisu ega selles esitatud väiteid avaldanud. Samuti ei ole kostja petitsiooni sisu ega selles esitatud väited taasavaldanud. Hüperlingi jagamine ei ole võrdsustatav hüpelingi kaudu avaneva sisu avaldamisega, mistõttu on väär panna hüperlingi jagajat automaatselt vastutama hüperlingi taga oleva sisu eest. Petitsiooni sisu õiguspärasuse eest vastutab petitsiooni koostaja ning esialgne avaldaja. Samas on petitsioon õiguspärane ega laima hagejat. Petitsioonis ei ole hagejat kutsutud rassistiks ja šovinistiks ning selles esitati hageja tööandjale üksnes palve reageerida hageja väljaütlemistele sobivalt ja eemaldada hageja avalikust raadioeetrist, mis ei pea tähendama töölepingu lõpetamist. Isegi kui petitsioonis oleks nõutud töölepingu lõpetamist, ei ole hageja selgitanud, millisel viisil oleks see tema au ja head nime teotav. Kellegi tööandja poole pöördumine isiku töölepingu lõpetamiseks ei saa arvamuse avaldusena olla au ja head nime teotav. Kui petitsioon sisaldab hageja au ja head nime teotavat sisu, ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on kostja seda levitanud teadmatusest. Kuna hageja ei ole nõudnud 4. juuni 2020. a postituse eemaldamist, siis väidetavalt au ja head nime teotavate avalduste internetti jäämine hagejat ei häiri. Samas arvestades petitsiooni suurt tähelepanu meedias ning et selle on allkirjastanud ligi 6050 inimest, on petitsiooni jagamisel kostja Facebooki lehel sedavõrd marginaalne mõju ja ulatus hageja võimalike isiklike õiguste rikkumisele. Lisaks oli petitsioon laiale publikule ligipääsetav enne selle jagamist kostja poolt. Seega ei ole hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue põhjendatud ka siis, kui petitsioon sisaldaks hageja au ja head nime teotavaid avaldusi. Petitsioon ja selle toetamine eesmärgiga seista vastu rassismile ja vähemuste vastu suunatud vaenu õhutamisele jääb põhiseadusega lubatud sõnavabaduse piiridesse. Kostja ei ole 10. juuni 2020. a postitusega hageja au teotanud. Ainuüksi vulgaarne või ebasünnis väljendusviis ei too kaasa avaldatu õigusvastasust ega ole automaatselt käsitatav au ja hea nime teotamisena. See tuleneb ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast. Kostja eesmärgiks ei olnud pahatahtlikult hageja mainet kahjustada, vaid avaldada arvamust ühiskonnakriitilisel teemal. Möönda võib, et postituste sõnastus oli sündsuse piiril. Hageja sõnavõtud on aga kostjale isikliku emotsionaalse tähendusega. Kostja on seda teinud väljendusvabadusega lubatud piirides, sh lubatud vormis ja viisil. Väljendi „Kivimunni“ puhul on tegemist mitmetahulise sõnade mänguga, mis sisaldab ka satiirilist hellituslikku iseloomu ning hõlmab endas taotuslikult meemile iseloomulikku teravust, olles ajendatud hageja provokatiivsest käitumisest. Kostja on väljendanud enda arvamust meemi kui modernse rahvakunsti loomingu kaudu. Kuivõrd väljendusvabadusena on
4(14)
kaitstud ka viis ja vorm, milles enda arvamust avaldatakse, ei saa postitust pidada ainuüksi selle väljendusviisi ja -vormi tõttu õigusvastaseks. Kostja postituste õiguspärasuse hindamisel ei saa ka lähtuda sama rangetest ja kõrgetest standarditest nagu nt ajakirjanduslike teoste avaldamisel. Avaldatud väidetele õigusliku hinnangu andmisel tuleb arvestada keskkonda ja konteksti, milles see on avaldatud. Kostja ja temaga ühtmoodi mõtlevate ja väljendavate inimeste kommunikatsiooniruumis on tavapärane meemide ning neile sarnanevate postituste tegemine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja väidetavad rikkumised on sedavõrd rasked, et need õigustaksid mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Selleks, et õigustatud oleks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine peab isiku õiguste rikkumine olema intensiivne. Kostja postituste ulatus on sedavõrd väike, et isegi kui hagejale on mingisugune moraalne kahju tekkinud, ei õigusta see kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist. Lisaks on kostja postitused jõudnud hageja lepingulise esindajani kostja suhtes vaenulikult meelestatud kolmanda isiku kaudu ning hagejat ei häiri väidetavalt äärmiselt suuri hingelisi kannatusi põhjustavate postituste internetti jäämine. Liiatigi on hagejal kui avaliku elu tegelasel kriitika talumise kohustusel kõrgem määr ning hageja enda tegevus oli ajendiks väljaütlemiste negatiivsele kriitikale. Senist kohtupraktikat ning käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei saa 2000 eurot pidada mõistlikuks summaks hagejale väidetavalt põhjustatud moraalsete kannatuste eest. Hageja ei ole välja toonud ka ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks käesolevas asjas VÕS § 134 lg-st 6 lähtuvalt tavapärasest suurema hüvitise väljamõistmist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi 5. juuli 2021. a otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja jagas 4. juunil 2020 hüperlinki. Esialgses postituses oli kostja kommentaariks "mega yikes". Sõnal "yikes" otsene vaste eesti keeles puudub, kuid seda võib tõlkida kui "jube", "ehmatav", "üllatav". Kostja ei tegutsenud hüperlingi jagamisel avaldajana VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu 21. detsember 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 24). Riigikohus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. a direktiiviga 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (direktiiv 2001/29/EÜ) art 3 lg 1 kohaldamise kohta üldsusele kättesaadavaks tegemise kontekstis leidnud, et juhul, kui autoriõiguse omaja loal on teos mõnel teisel veebisaidil kõikidele kasutajatele juba vabalt kättesaadav, siis ei saa sellele teosele hüperlingi pakkumist kui edastamistoimingut pidada "üldsusele edastamiseks" direktiivi 2001/29/EÜ art 3 lg 1 tähenduses (Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p 17.1). EIK seisukoha järgi on hüperlingid olulised digitaalmeedias teabe edastamise vahendid (4. detsembri 2018. a otsus asjas nr 11257/16: Magyar Jeti Zrt vs. Ungari). Kui keegi lisab enda veebileheküljele hüperlingi, siis suunab ta lugeja teisele leheküljele, millel olevat 5(14)
teavet on võimalik muuta sõltumata suunajast, mis on juba avalikustatud. Kostja aga lisas hüperlingi ilma seda heaks kiitmata ning sisu osas seisukohta võtmata. Kostja lisatud kahesõnalist kommentaari ei saa lugeda kostja sisuliseks seisukohaks. Lisaks oli petitsioon laiale publikule ligipääsetav enne kostja poolt hüperlingi jagamist. Seega ei ole oluline kostja poolt jagatud petitsiooni sisu ega sellega kostja poolt jagamise järgselt tutvuda võivate isikute arv. Kostja ei ole 10. juunil 2020 avaldatud postituses hageja au vulgaarse väljendusviisiga VÕS § 1046 lg 1 kohaselt teotanud. Sõnal "munn" on eesti keeles vulgaarne tähendus, seda peetakse ebaviisakaks ja kasutatakse räige sõimusõnana. Kostjal oli aga õigus väljendusvabadusele, mida ta kasutas hageja au riivaval, kuid mitte teotaval viisil. Lisaks oli postitus ühekordne ja selles kasutati ühte vulgaarset sõna. Kostja ei saatnud postitust ka hagejale, vaid see liikus internetis, kuni kolmas isik sellele hageja tähelepanu juhtis. Arvestades hageja sõnakasutust tuleb tal enda sõnavabadust hinnates aktsepteerida teiste inimeste õigust sõnavabadusele. Hageja esindaja on menetluses korduvalt rõhutanud, et hageja tegutseb meelalahutuslikus raadios, mitte ERR-is, mis omakorda võimaldavat lihtsamat ja avatumat sõnakasutust. Kui aga kellelegi ei meeldi hageja vaba sõnakasutus, on tal õigus enda arvamust avaldada. Vajalik ei ole hinnata meemides kostja väidetud sõnavabaduse suuremat ulatust, sest nii tavaelus, (sotsiaal)meedias kui ka meemides kohaldub PS § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 4. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates nende suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Facebooki jagamise funktsioon avaldamine võlaõigusseaduse mõistes. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei vastuta kostja
4.juunil 2020 hüperlingi jagamisel avaldajana VÕS § 1047 lg 1 mõttes, ei ühti seaduse mõtte ega varasema kohtupraktikaga. Otsuses viidatud lahendid ei ole asjakohased. Praegusel juhul ei ole tegemist Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-14-56641 käsitletud autoriõiguste kaitsega ega direktiiviga 2001/29/EÜ. Asjakohane ei ole ka EIK 4. detsembri 2018. a lahend. Selles asjas avaldas ajakirjandusväljaanne YouTube’i videokeskkonnas hüperlingi artikli sees lugejatele kontekstiks, kuid ei moodustanud artikli põhiosa ning selles ei väljendatud nõustumust videos toodud väidetega. Hageja on seda märkinud juba 6. aprillil 2021 esitatud vastuses, kuid kohus ei ole hageja väidete kohta arvamust avaldanud, vaid seisukohta põhjendamata nõustunud kostja väidetega (põhjendamiskohustuse oluline rikkumine). Praegusel juhul on kostja avaldanud hageja õiguseid rikkuva petitsiooni eraldiseisva postitusena. Ta on selles toodud väited heaks kiitnud ning soovinud neid rohkematele inimestele nähtavaks teha. Kostja oli petitsiooni eelnevalt allkirjastanud ning näitas selles toodud väidetele selget toetust (hageja solvamise teel). Samuti märkis kostja postituse 6(14)
juurde heakskiitva (nõustuva) tekstina "mega jube!". Seda teksti pole võimalik võõra kõrvalseisja pilgu läbi teisiti mõista, kui et kostja nõustus petitsiooni väidetega. Seejuures on maakohus kostja 4. juuni 2020 postituse teksti tähelepanuta jätmisel rikkunud tõendite hindamise reegleid. Arvestades, et kostja on ka teistes postitustes väljendanud vastumeelsust hageja suhtes, on ta jaganud petitsiooni hageja õiguste kahjustamiseks. Samuti ei kohaldu EIK lahend osas, milles kohus leidis, et hüperlingi taga olev sisu võib muutuda. Praegusel juhul ei ole petitsiooni muudetud. Kostja oli seega teadlik, et selles on teotatud hageja au ning otsustas petitsiooni sellest hoolimata avaldada. Võlaõigusseaduse mõistes on tegemist avaldamisega ka siis, kui isik teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks. Ühtlasi peetakse avaldamiseks ka seda, kui avalduses kedagi tsiteeritakse. Seega millegi taasavaldajat peetakse samuti avaldajaks, kuigi taasavaldaja ei ole tavaliselt nt teksti esmane autor. Jagades hageja au teotavat petitsiooni oma Facebooki sõpradele ja jälgijatele on kostja teinud need andmed neile teatavaks ning on seega nende andmete avaldaja. Hageja on 3. juuni 2021. a menetlusdokumendis käsitlenud Facebooki jagamise funktsiooni õiguslikku tähendust avaldamise suhtes, kuid maakohus on need jätnud tähelepanuta. Poolte vahel ei ole vaidlust, et isiku nimetamine rassistiks ja šovinistiks kujutab endast ebakohast väärtushinnangut ning kahjustab intensiivselt isiku mainet. Kuna kostja on korduvalt rõhutanud, et rassism ja šovinism on äärmiselt taunitavad nähtused, on ilmne, et ka kostja peab neid sõnu negatiivseteks. Samas on kostja arvates õiguspärane nimetada hagejat rassistiks ja šovinistiks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleksid või ta propageeriks rassistlikke või šovinistlikke vaateid. Seda ei saa ühtlasi tõendada eksperthinnangutega. Kostja väited on seega põhjendamatud ja õigusvastased. Hageja ei nõustu, et tema nimetamine vaeseks Kivimunniks ei teota hageja au ja head nime ning kuulub PS §-ga 45 kaitstud sõnavabaduse alla. Kuna kostja on teotanud hageja au ja head nime, ei ole tal võimalik oma tegevust põhjendada PKS § 45 teise lause järgi sõnavabaduse teostamisega. Arusaamatuks jääb kohtu käsitlus, et kostja on kohtu hinnangul küll väänanud hageja perekonnanime vulgaarseks ja räigeks sõimusõnaks, kuid teisalt ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Riigikohtu praktika kohaselt võib väärtushinnangu põhjendamatus olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Asjas ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja nimetamine vaeseks Kivimunniks ei kujuta vulgaarset, ebakohast ning mõnitavat väljendusviisi. Arusaamatuks jääb ka maakohtu väide, et kostja ei saatnud postitust hagejale, vaid see liikus internetis. Laim tähendabki seda, et au teotavaid väiteid avaldatakse kolmandatele isikutele. Vaidlusaluse väite üksnes hagejale edastamise korral ei saakski olla tegemist hageja hea nime teotamisega. Ei ole selge, kuidas saab kostja vastutust vähendada või välistada asjaolu, et tema avaldatud ning hageja au teotavad väited liikusid internetis. Internetis avalikustamise korral jõuavad need eelduslikult oluliselt suurema hulga inimesteni. Järelikult on kostja teotanud hageja au ja head nime väga paljude isikute ees ning seda ei ole võimalik mõistlikult tõlgendada kostja kasuks.
7(14)
Seega on kostja teotanud hageja au ja head nime ning tema tegevus on VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt õigusvastane. Hagejal on VÕS § 1043 alusel õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole selles, et Facebookis jagamise funktsiooni kasutamine on avaldamine. Vaidlus on selles, kas hüperlingi avaldamisega on kostja (taas)avaldanud hüperlingi kaudu petitsiooni teksti. Kostja ei ole aga 4. juunil 2020 postituse tegemisel kasutanud Facebooki jagamise funktsiooni. Tegemist on tavapärase postitusega, kus on avaldatud hüperlink ning sellele lisatud kommentaar (hüperlingi avaldamiseks on postituse teksti kopeeritud veebilink). Kuna Eesti kohtute praktikas ei ole hüperlinkimisega seonduvat vastutust analüüsitud, on maakohus õigesti juhindunud EIK praktikast. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei võimalda ka järeldada, et maakohus on kostja vastutuse hüperlingi jagamise tagajärjena ebaõigesti välistanud. Kostja ei ole 4. juunil 2020 petitsiooni hüperlingi jagamisega õigusvastaselt käitunud. Kommentaar "mega yikes" ei ole ega saa olla hageja au ja head nime teotav ega väljenda kostja sisulisi seisukohti. See kommentaar puudutas petitsiooni algatamist ning selle aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole postituses väitnud, et hageja on "mega yikes". Võõral kõrvalseisjal ei olnud kuidagi võimalik kommentaarist järeldada, et kostja toetab petitsiooni. Ühtlasi ei ole petitsiooni avaldanud veebilehel selle allkirjastanud isikute nimed nähtavad. Seega võis võõrale kõrvalseisjale jääda ka mulje, et kostja mõistab petitsiooni hukka ning on ehmunud ja üllatunud, et selline petitsioon üldse algatati. Hüperlingi jagaja vastutuse hindamisel on oluline, kas ja kui suurele publikule oli hüperlingitud sisu enne lingi jagamist kättesaadav. Maakohus järeldas, et petitsioon oli ligipääsetav laiale publikule juba enne kostja postitust. Isegi kui petitsioon või osa sellest on laimava sisuga, ei pidanud see olema kostjale arusaadav. Kostja veendus mõistlikult isikult oodatava hoolsusega petitsioonis esitatu tegelikkusele vastavuses. Lisaks on hageja ka ise väitnud, et petitsioonis on loodud hagejast mulje kui rassistist ja šovinistist. Seega ei saa kostjale ette heita, kui talle jäi hagejast mulje kui rassistist ja šovinistist, kes ei peaks avalikus raadioeetris enda ideoloogilisi maailmavaateid avalikkusega jagama. Samas ei ole arusaadav, kus ja millisel viisil on kostja nimetanud hagejat rassistiks ja šovinistiks. Hagejat ei ole petitsioonis rassistiks ega šovinistiks nimetatud. Seejuures tuleb hageja apellatsioonikaebuse p-des 21– 23 esitatud väited jätta arvesse võtmata, kuna hageja ei ole välja toonud, millisele maakohtu rikkumisele soovib hageja vastavate väidete esitamisega tugineda. Samuti ei ole hageja põhjendanud, milliseid konkreetsed petitsioonis esitatud väited tema au ja head nime teotavad. Kostja ei nõustu hagejaga, et poolte vahel ei ole vaidlust, et isiku nimetamine rassistiks ja šovinistiks kujutab endast ebakohast väärtushinnangut. Väärtushinnang on ebakohane, kui see ei ole põhjendatav ning selleks puudub objektiivne faktiline baas. Olukorras, kus faktilised asjaolud annavad põhjuse arvamuseks ja järelduseks, et inimene on rassist või šovinist, ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Seejuures on ekspertarvamus teksti sisu avamisel lubatav tõend. 8(14)
Kostja nõustub maakohtuga, et kostja 10. juuni 2020. a postitus võib küll riivata hageja au ja head nime, kuid see ei ole hageja au ja head nime teotav. Selleks ei anna ka alust apellatsioonkaebuse p-des 27–28 viidatud kohtulahendid. Ainuüksi vulgaarne või sündsusetu väljendusviis ei ole aluseks hindamaks avaldatut õigusvastaseks teise inimese au ja hea nime teotamiseks. Ka ebakohase väärtushinnangu avaldamine ei ole alati ja igal juhul automaatselt õigusvastaselt. Lisaks välistavad kostja 10. juuni 2020. a postituse õigusvastasuse muud asjaolud, mida maakohus ei ole asja lahendamisel arvesse võtnud. Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb üldjuhul möönda moraalse kahju olemasolu, sest mittevaralise kahju tekkimist ja kahju suurust ei saa hageja tõendada. See aga ei tähenda, et mittevaraline kahju tuleb igal juhul rahaliselt hüvitada ning muul viisil kahju kompenseerimine ei oleks võimalik. Kannatanu peab ka põhjendama kahju suurust. Hageja on talle tekkinud negatiivsete mõjude kohta esitanud üldsõnalisi väiteid, kuid ei ole põhjendanud, et talle tekkinud kahju õigustab selle hüvitamist rahas. Senist kohtupraktikat ning käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei saa 2000 eurot pidada mõistlikuks summaks hagejale väidetavalt põhjustatud moraalsete kannatuste eest. Samuti ei ole erandlikke asjaolusid VÕS § 134 lg 6 alusel tavapärasest suurema hüvitise väljamõistmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Maakohus on õigesti leidnud, et hagis esitatud asjaoludel võiks hageja nõue hüvitise saamiseks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama lõike teise lause alusel tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
8.Asja materjalidest nähtub, et kostja avaldas 10. juunil 2020 enda Facebooki lehel postituse, milles kommenteerib hageja videopostitust, kus hageja kirjeldab enda hoiakuid tema vastu algatatud petitsiooni suhtes. Kostja avaldas postituses hageja kohta järgmist: "Aww, vaene kivimunn. Kivimunn enda ütlusi ja tegusid kirjeldamas: "Ja see tundub, et käib väga lihtsalt! Rebid kontekstist midagi välja, lõikad endale sobivalt kokku, valad tundlikul teemal natuke õli tulle ja ongi tehtud!" Profit" (I kd, tl 11). Selle asjaolu üle ei pooled menetluses vaielnud ning ringkonnakohus võtab selle TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lgst 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel. Maakohus leidis, et kuigi sõnal "munn" on eesti keeles vulgaarne tähendus, seda peetakse ebaviisakaks sõnaks ja kasutatakse ka räige sõimusõnana, ei teotanud kostja kõnealune postitus hageja au ja head nime ning tegemist oli üksnes hageja au riivava käitumisega. 9(14)
Ringkonnakohus iseenesest jagab maakohtu arusaama, et PS §-s 17 sõnastatud keeld ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046) (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4309, p 15). Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kõnealune postitus hageja au ja head nime ei teota.
8.1.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Ringkonnakohus märgib, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01).
8.2.VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatut arvestades ei pruugi teise isiku mainet kahjustavate hinnangute andmine (objektiivse teokoosseisu poolest teise isiku õigust rikkuv tegu) olla veel õigusvastane. Lõike teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt täiendavalt väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki, rikkumise põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumise kriteeriumid on toodud VÕS § 1046 lg-s 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Praegusel juhul tuleb kaalumisel lähtuda ühelt poolt hageja PS §-s 17 sisalduvatest põhiõigustest ning teiselt poolt kostja väljendusvabadusest (PS § 45).
8.3.Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). PS § 17 kaitsealasse kuulub ka isiku maine (hea nimi), mida võidakse teotada isiku reputatsiooni kahjustamisega avaliku arvamuse mõjutamise kaudu, sh meediakanalite kaudu. Kostja poolt 10. juuni 2020 . a Facebooki lehel avaldatud postituses hageja suhtes kasutatud väljend "kivimunn" (väljendit on postituses kasutatud kahel korral) on ilmselgelt ebakohane väärtushinnang. Väärtushinnangu ebakohasus ilmneb juba ainuüksi selle vulgaarses ja hagejat mõnitavas väljendusviisis. Sõnal "munn" on eesti keeles ebaviisakas, vulgaarne tähendus ning seda kasutatakse mh räige sõimusõnana (vt ka I kd, tl 146). Sellisele järeldusele on otsuses jõudnud ka maakohus. Eesti keeles ja eesti kultuuriruumis ei ole tegu hellitusnimega. Postituse kontekst ei võimalda järeldada, et kostja on soovinud sõnale anda tavapärasest erineva tähenduse. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt välja toodud võrdlused ingliskeelse sõnaga "dick" ei ole asjakohased. Postitus on kirjutatud eesti keeles ning mõeldud sellisena eelduslikult 10(14)
eestikeelsele publikule. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, kuidas oleks ingliskeelne publik võinud postitust mõista inglise keeles.
8.4.Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul hageja õiguste rikkumisel aktsepteeritavad õigustused. Tegemist ei ole kriitikaga, mida hageja pidanuks taluma. Selline sõnakasutus on kantud üksnes hageja teotamise ja alandamise eesmärgist. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui hagejat saab pidada Eesti avaliku elu tegelaseks, ei teeni negatiivse väärtushinnangu avaldamine üksnes tema solvamise eesmärgil mõistlikult võttes avalikke huve. Kostja väidab, et teda häiris hageja ennastõigustav suhtumine videopostituses (mida kostja vaidlusaluses Facebooki postituses kommenteeris) ning kostja eesmärgiks oli avaldada sellel teemal arvamust ja kritiseerida (konstruktiivselt) hageja tegevust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja perekonnanime labane roppuseks väänamine ning tema vaeseks [kivi]munniks nimetamine väidetud arutelule ja kriitikale midagi juurde. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, nagu oleks kõnealune sõnakasutus väljendusvabaduse piiridesse jääv kalambuur või satiir. PS §-st 45 tulenev õigus väljendusvabadusele ei ole oma olemuselt piiramatu. Sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. See kehtib ka sotsiaalmeedia ja internetimeemide kohta. Väljendusvabaduse piirid sotsiaalmeedias võivad küll erineda tavaelust, kuid oma au teotamist ei pea isik taluma ka sotsiaalmeedia keskkonnas.
8.5.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja enda poolt kolmandate isikute suhtes raadiosaadetes, intervjuudes jm tehtud avaldusetel puudub kostja 10. juunil 2020. a postituse kui teo õigusvastasuse hindamisel tähtsus. VÕS § 1046 rakendamisel võiks tähtsust omada see, kui hageja oleks ise käitunud au teotavalt kostja suhtes. Selliseid asjaolusid ei ole kostja aga esile toonud.
8.6.Samuti pole õigusvastasuse tuvastamisel tähtsust maakohtu otsuses esitatud argumentidel, et kostja ei saatnud postitust otse hagejale ning et kostja postitus oli ühekordne, selles kasutati ühte vulgaarset sõna ning korduv au teotamine kostja poolt pole asja materjalide põhjal tuvastatav.
8.7.Eelmärgitust lähtudes leiab ringkonnakohus, et hageja au teotamine ei olnud õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega. Kostja tegevus on seega VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt õigusvastane. Hageja hingelised kannatused on põhjuslikus seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).
9.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises ka süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Kuna kostja tegu (postituse avaldamine) on tahtlik (VÕS § 104 lg 5), ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas esinevad VÕS § 1050 lg-s 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kostja vastutuse. Kostja ei ole tuginenud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavatele asjaoludele.
10.Lisaks ülalkäsitletud 10. juuni 2020. a postitusele heidab hageja kostjale ette ka seda, et kostja jagas 4. juunil 2020 enda Facebooki lehel petitsiooni, milles olevat esitatud mitmeid hagejat laimavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid (I kd, tl 10). Maakohus leidis, 11(14)
et petitsioonile (I kd, tl-d 44–45) suunava hüperlingi jagamisel ei tegutsenud kostja petitsiooni avaldajana VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Kostja enda poolt lisatud kahesõnalist kommentaari ei pidanud kohus kostja sisuliseks hinnanguks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nende järeldustega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu vastavate põhjendustega vaidlustatud otsuse p-des 4 ja 5 ning ei korda neid käesolevas otsuses.
10.1.Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud VÕS § 1047 lg 1 kohaldamisel ning otsuses viidatud kohtupraktika on asjakohane. Samuti ei ole maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 436 ja § 442 lg 8). TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi kohaldab kohus õigust ise ega ole otsuse tegemisel seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Seega ei pea kohus otsuses ükshaaval ümber lükkama ka kõiki poolte väidetes sisalduvaid õiguse kohaldamist puudutavaid seisukohti. Apellatsioonkaebuses viidatud M. Pildi artiklis "Võlaõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamine au teotamisel sotsiaalmeedias." (Juridica V/2016, lk-d 303–311) ei ole analüüsitud hüperlingi avaldamisega seonduvat vastutust ega seda, kas hüperlingi avaldamisega avaldatakse ka hüperlingi kaudu avanev sisu.
10.2.Iseenesest saab nõustuda hageja väitega, et Facebooki jagamise funktsiooni (inglise k share) kaudu postituse tegemine on avaldamine. Asja materjalidest ei nähtu samas, et kostja oleks kasutanud 4. juuni 2020. a postituse tegemisel Facebooki jagamise funktsiooni. Kostja on teinud n-ö tavapärase postituse, kus on avaldanud hüperlingi petitsioonile ning lisanud sellele kahesõnalise kommentaari. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt postitusse märgitud teksti "mega jube" (inglise k "mega yikes") saab võõra kõrvalseisja pilgu läbi mõista kui täielikku nõustumist petitsiooni väidetega. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et postitusse lisatud tekstist ei ole võimalik hageja suhtumise kohta petitsiooni sisusse järeldusi teha. Põhimõtteliselt võib teksti mõista ka kui petitsiooni (koostamise) suhtes väljendatud hukkamõistu. Postitusest ega ka hüperlingi kaudu avanevast petitsiooni tekstist ei nähtu, et kostja oleks petitsiooni allkirjastanud.
10.3.Ilmselt õige on hageja märkus, et ükski Eesti kohus ega rahvusvaheline kohus pole öelnud, et ükskõik missuguse hüperlingi jagamine pole au teotamise asjades käsitletav avaldamisena. Samas ei ole maakohus praeguses asjas ka jõudnud üldistavale järeldusele, et hüperlingi jagamine ei saa mingil tingimusel olla käsitletav avaldamisena. Vastupidi, maakohus on viidanud EIK-i seisukohale, et iga üksikjuhtumit tuleb hinnata eraldi.
10.4.Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus petitsiooni sisu puudutavaid apellatsioonkaebuse väiteid. Petitsiooni sisu puudutavalt on hagejal võimalik oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta nõuete esitamisega eelkõige petitsiooni koostanud ja avaldanud isikute vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja sellised nõuded tsiviilasjas nr 2-20-11009 menetletavas hagiavalduses ka esitatud. Viidatud asi on hetkel Harju Maakohtu menetluses.
11.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse sama paragrahvi 5. lõike järgi rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg-st 6 tuleneb, et isiku au 12(14)
teotamise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–13, 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 13).
11.1.Väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Riigikohtu poolt on 2020. aastal avaldatud kohtupraktika analüüsist "Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal" (kättesaadav:https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%B C%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsiviil.pdf) nähtub, et isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised on jäänud vahemikku 200–7000 eurot, sh on kohtud internetiportaalides toimunud au teotamiste eest mõistnud välja hüvitisi vahemikus 200 kuni 1000 eurot (analüüsi lk-d 14–20). Füüsilistelt isikutelt välja mõistetud hüvitised on olnud oluliselt üldjuhul väiksemad võrreldes meediaettevõtete vastu rahuldatud nõuetega (milliste majanduslik olukord on füüsiliste isikute omast eelduslikult parem).
11.2.Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 200 eurot. Kostja võib muusikuna olla küll avalikkuses tuntud isik, kuid tema Facebooki postitused on suunatud vaid kostja kontaktidele ning jälgijatele. Postitused on küll põhimõtteliselt kättesaadavad igaühele, kuid tegelikkuses loeb neid piiratud auditoorium. Isikuteni, kes kostja tegevust Facebookis eraldi ei jälgi, postitused ei jõua. Kostjal on Facebookis üle 2000 sõbra ja üle 150 jälgija (I kd, tl 148–151), kuid ülalkäsitletud 10. juuni 2020. a postitusele on reageerinud viis inimest ning seda on kommenteerinud vaid üks inimene (I kd, tl-d 11–12). Hageja poolt esitatud asjatundja I. Rumesseni arvamusest (I kd, tl 152) ei saa järeldada, kui suure hulga inimesteni vaidlusalune postitust jõudis. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et see, kui kiiresti ja millise arvuni kellegi postitused Facebookis jõuavad, sõltub mh jälgijate kasutusaktiivsusest, vanusest, reaktsioonidest postitusele (rohkem reaktsioone saanud postitused jõuavad rohkemate kasutajateni) jne. Kuigi postitus võis potentsiaalselt jõuda tuhandete inimesteni, ei ole see siiski võrreldav sarnase ebakohase väärtushinnangu avaldamisega televisioonis või üleriigilise levikuga päevalehe veebiväljaandes. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja postitus oleks Google ́i või muu sarnase veebi otsingumooriga leitav. Kahju suuruse üle otsustamisel omab tähtsust ka see, et ebakohase sisuga postitus oli ühekordne ning hiljem ei ole kostja hageja õigusi sarnasel viisil rikkunud (hagi piiridest lähtuvalt kohus 10. augusti 2020. a postituse (I kd, tl-d 13– 15) sisu ei hinda). Teisalt ei nähtu asja materjalidest, et 10. juuni 2020. a postitus oleks praeguseks kustutaud või eemaldatud. Väidetavalt hageja au teotavat petitsiooni ei ole kostja kohtu hinnangul avaldanud ning selle hageja etteheitega ei saa hüvitise suuruse määramisel arvestada. VÕS § 134 lg-s 6 sätestatu rakendamiseks ringkonnakohtu hinnangul alus puudub. Ka VÕS § 134 lg 2 kohane hüvitis täidab mh preventsioonifunktsiooni.
13(14)
12.Hageja põhinõude rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue. Alates hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks põhinõudelt 200 eurot 24 eurot 93 senti. TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hagea taotluse alates otsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras.
13.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleks hagi rahuldamisel jätta menetluskulud (nii maakui ka ringkonnakohtus) jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Samas võimaldab TsMS § 162 lg 4 jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul oleks praegusel juhul äärmiselt ebamõistlik ja ka ebaõiglane, kui kostja peaks andma hageja menetluskulud täies ulatuses. Kuigi hageja nõue hüvitise saamiseks kohtu õiglasel äranägemisel rahuldatakse, on hagis tehtud etteheited kostjale põhjendatud ainult 10. juuni 2020. a postituse osas. Samas moodustavad ülekaaluka osa asja mahust petitsiooni (millele viivat linki kostja 4. juunil 2020. a postitusega jagas) ja selle aluseks olevaid asjaolusid puudutavad tõendid ning väited. Ringkonnakohsu peab eelmärgitut arvestades põhjendatuks jätta TsMS § 162 lg-tes 1 ja 4 lähtudes kostja kanda hageja poolt menetluses tasutud riigilõivud ning muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
14.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-test 3 ja 5 lähtudes kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud maakohtu menetluses ning ringkonnakohtu menetluses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ja hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hageja tasunud nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt riigilõivu 325 eurot, kokku seega 650 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutud lõivud vajalik menetluskulu (kohtukulu) (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 139). Arvestades TsMS § 137 lg-s 1, § 132 lg-s 1 ja § 133 lg-s 2 ning apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lgs 15 ja sama seaduse lisas 1 sätestatut, tuli kostjal nii apellatsioonkaebuse kui ka hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 325 eurot. Arvestades ülalesitatud menetluskulde jaotust, määrab ringkonnakohus hagejale hüvitatava menetluskulu suuruseks 650 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.