Tsiviilasi nr. 2-21-138274
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
30.03.2022, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-138274
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Fleienvent OÜ vastu võla nõudes Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn), lepinguline esindaja Elari Arjakas, e-post: [email protected] Kostja: Fleienvent OÜ (registrikood 11730115, asukoht Kaasiku tn 5-2, Liikva, Harku vald, Harju maakond), seaduslik esindaja Taimar Kool, e-post [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik/ Kohtuistungi Kirjalik menetlus toimumise aeg Tsiviilasja hind
70 eurot
Hagi rahuldada. Välja mõista Fleienvent OÜ-lt 70 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Välja mõista Fleienvent OÜ-lt menetluskulu 326,40 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Välja mõista Fleienvent OÜ viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 20.12.2021 Harju Maakohtule hagi Fleienvent OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx pargitud 10.12.2018 hageja opereeritavale parkimisalale Circle K, Aardla parkimistingimusi rikkudes. Kostja sõidukil ei olnud parkides armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega ei olnud fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Hageja tegi kostjale leppetrahvinõude nr xxx ja paigutas selle kostja sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõuet tasunud ei ole. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud. Hageja märgib kostja vastusele esitatud seisukohas, et hageja nõue ei ole aegunud ja kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõuet. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, kuna juhtum leidis aset üle kolme aasta tagasi. Sõiduk ei parkinud sellistel kuupäevadel Europark Estonia alal. Kostja ei ole saanud ühtegi makseteadet ega arvet. Kostjal puudus info, et auto numbriga xxx oleks parkinud Europarklas sellel hetkel. Auto oli liisitud teisele ettevõttele ja seda võisid kasutada töölised. Kostja ei tea, kes parkis. Eeldada ei saa, et autot kasutab ainult dokumentides märgitud isikud. Hageja ei ole saatnud kostjale arvet ega kinnitust selle kohta, et auto parkis tasumata nende parklas, samuti ei saa kindel olla, et parklas sissesõidul oli teavitav silt. Kostja leiab, et trahvi summa liiga suur. Kostjale saabus 2021 aasta lõpus esmakordne info parkimise kohta. Menetluse käik Kohus selgitas pooltele 09.02.2022 kirjas õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku kompromissiks. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Kohus selgitas, et kostjal tuleb oma vastuväiteid tõendada, nimelt seda, et kostjale kuuluv auto ei parkinud Europarklas ja, et keegi teine parkis kostjale kuuluva auto. Kostja lisatõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli Peugeot Boxer (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 26.10.2018 (hagiavalduse lisa 3_2). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja auto parkis vaidlusalusel ajal vaidlusalases kohas, kas parkimise eest on kostjale arve esitatud, kes vastutab auto parkimise eest, kas trahvi summa on liiga suur, kas parklasse sissesõidul oli teavitav silt, et parkimine on tasuline. Muuhulgas esitas kostja hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §
146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub TsÜS 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 järgi täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Lähtuvalt eeltoodust muutus 10.12.2018 tasulisel parkimisalal sõlmitud lepingu rikkumisel esitatud leppetrahvi tasumise nõue sissenõutavaks leppetrahvinõudel märgitud trahvi tasumise tähtpäeva 24.12.2018 (hagiavalduse lisa 1) möödumisel, s.o 25.12.2018. Hageja pidi nimetatud leppetrahvist tuleneva nõude esitama hiljemalt 24.12.2021 kell 00:00. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte lg 1 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse eelnimetatud leppetrahvi täitmise nõudes 23.11.2021, mistõttu ei olnud nimetatud kuupäevaks leppetrahvinõue aegunud. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Juhul, kui parkimistingimuste rikkumised siiski leidsid aset, kuid kostja ei olnud parkimistingimuste rikkumistega seotud, tuleb kostjal tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb välja selgitada, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping parkimisteenuse kasutamiseks ning lepingu rikkumise korral leppetrahvi tasumiseks. Kostja on väitnud, et kostja sõiduk ei parkinud vaidlusalusel ajal hageja poolt opereeritaval parkimisalal, kostjal puudub info, kes auto parkis. Samuti leiab kostja, et ei saa kindel olla, et parklas sissesõidul oli teavitav silt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Hageja poolt esitatud fotodelt (hagiavalduse lisad 1 ja 2) on näha, et sõiduk Peugeot Boxer numbrimärgiga xxx on pargitud 10.12.2018 kell 13:34 söögikoha Fasters ees asuval Circle K, Aardla Tartu parkimisalal. Parkimisala sissesõitudel on infotahvlid ja liiklusmärgid, millest on selgelt võimalik aru saada, et tegemist on europarklaga, kus on parkida lubatud parkimiskellaga 30 minutit ning, et parkimistingimused asuvad infotahvlil parklas. Seega on näha, et parkla sissesõidul oli teavitav silt. Fotodelt on näha, et parklas on nähtaval kohal parkimistingimused. Fotodelt on näha, et sõiduki armatuurlaual ei ole parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Samuti nähtub fotodelt, et sõiduki esiklaasile on asetatud leppetrahvi nõue. Fotod on tähistatud kuupäeva ja kellaajaga. Järelikult on võimalk üheselt tuvastada, et sõiduk Peugeot Boxer numbrimärgiga xxx oli 10.12.2018 pargitud Circle K, Aardla Tartu parkimisalale.
Fotod on tingimuste olemasolu ja sisu tõendamiseks kohased tõendid, hageja on selgitanud, millised tingimised kehtisid millisel perioodil. Kohtu hinnangul ei pea tingimusi igapäevaselt pildistama (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-19-123666, p 39). Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Kostja leiab, et ta ei ole ühtegi makseteadet saanud ja alles kolm aastat hiljem parkimistrahvi nõudmine on ületanud mõistliku aja tasumise nõudmiseks. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja märgib, et sai leppetrahvinõudest teada 2021 aasta lõpus, kui esmakordselt ilmus info parkimise kohta. Kohus on seisukohal, et kostjale on leppetrahvist teatatud trahvi panekuga sõiduki kojamehe vahele ning seda on tehtud rikkumise avastamise ajal (nimetatu nähtub hagiavalduse lisast 4). Selliselt leppetrahvi edastamine on mõistlik viis (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-17-117146, p 12). Seega on leppetrahvist teatatud õigeaegselt ning kostjale on leppetrahv edastatud. Kohus hindab, kas kostja vastutab parkimisteenuse kasutamise käigus toime pandud rikkumiste eest, sh kas kostjal lasub leppetrahvi tasumise kohustus. Kostja on leidnud, et eeldada ei saa, et autot kasutavad ainult dokumentides märgitud isikud. Auto oli liisitud teisele ettevõttele ja seda võisid kasutada töölised. Kostja ei tea, kes parkis. Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Käesolevalt on tuvastatud, et kostja kasutas sõidukit parkimislepingu kehtivuse ajal. LS § 2 p 19 järgi on juht eelkõige isik, kes juhib sõidukit. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kes kostja sõidukit parkis vaidlusalusel ajal vaidlusaluses kohas, on parkimislepingu pooleks sõiduki omanik ehk kostja. Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkiga leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 30 euro suurune leppetrahvi
võlgnevus. Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Kostja on leidnud, et trahvisumma on liiga suur. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude aluseks on VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja on parkimislepingu sõlmimisel nõustunud tasuma lepingu rikkumisel leppetrahvi summas 30 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 36 rõhutanud, et leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja väide, et kuna Tallinnas on käesoleval ajal leppetrahvi suurus 30-40 eurot, siis seetõttu on vaidlusalune leppetrahv liiga suur. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt nõutav leppetrahv summas 30 eurot ebamõistlikult suur, mistõttu ei ole leppetrahvi suuruse sätestav lepingu punkt ka kohtu hinnangul tüüptingimusena tühine. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegu on fikseeritud summaga, mis ei sõltu tegelikest kuludest ning mille eesmärk on lihtsustada selliste kulude hüvitamist, mille väljaarvestamine ja tõendamine on raske. Antud juhul on hageja välja toonud, et selle summa sisse on arvestatud päringute tegemine ja kohtueelse meeldetuletuskirja edastamine. Hageja sissenõudekulude nõue on kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 regulatsiooniga ja nõue on põhjendatud. Kostja ei ole ka sissenõudekulu suuruse kohta vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepptrahvi kohustuse täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahv) summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 70 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 70 eurot.
Menetluskulude jaotamine
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 75 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu kahe tunni ja 25 minuti ulatuses hinnaga 80 eurot tunni eest, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 326,40 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.