Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja I (vastustaja I): Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (vastustaja II): D (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
III):
W
(isikukood
Kostjate ühine lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 31.05.2021 apellatsioonkaebuses esitatud taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.
3.Jätta Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
2-19-12572 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 23.08.2019 Harju Maakohtule hagi Q, D ja W vastu (täpsustatud 09.10.2019), milles palub igalt kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivis seadusjärgses määras mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Kostja I avaldas hageja kohta 17.02.2019 toimunud Ukraina Kreeka Katoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Tallinna koguduse (edaspidi kogudus) koosolekul järgnevad väited: -
„Aga restoran“ – sellega on esitatud väide, et hageja kasutab koguduse raha sihipäratult ehk hageja tasus suure restorani arve, mis ei olnud seotud koguduse tööga (edaspidi ka väide 1);
-
„Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu autot sa oled varastanud! [...] kus on audi, kus on audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto on? [...] Anna meile kaks autot tagasi“ – sellega on esitatud väide, et hageja varastas või omastas kaks kogudusele kuuluvat sõidukit ja andis need oma pojale (edaspidi ka väide 2).
3.Kostja II avaldas hageja kohta 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul järgnevad väited: -
„Siis paneme kinni silmad korruptsiooni ees, paneme kinni silmad korruptsiooni ees, siis võib teha, võtta raha kirikust, siis võib maksta poegadele auto eest. [...] See oli korruptsioon, korruptsioon oli kirikus. Tulid rahad kirikule, kas te teate mis nende rahadega edasi sai? [...] Anti võlgu, pan C (C) kas te saate tõestada anti võlgu? (pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku kontolt? Anti teile võlgu! [...] ja mitte kõik tagastasid võla [...] See on korruptsioon see on, põhjus miks X praegu pole vanglas [...] on see, et tol ajal seda raamatupidamist ei kontrollitud, kui see oleks praegu, siis oleks vangla“ – sellega on esitatud väide, et hageja osales korruptsioonis ja kiriku vara omastamises, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid (edaspidi ka väide 3);
2-19-12572 -
„Maksti eraelu eest. [...] see pole lüürika need on FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte lüürika!“ – sellega on esitatud väide, et hageja kasutab koguduse raha sihipäratult (edaspidi ka väide 4);
-
„Kui see oleks täna, siis see [hageja] oleks kurjategija ja vangla, [...] kui see oleks praegu, see oleks vangla“ – sellega on esitatud väide, et hageja on kurjategija ja peaks viibima vanglas (edaspidi ka väide 5);
-
„Meil on pan U (U), ta kirjutas kõik need projektid mille eest Xid ehitasid neid kirikuid, kompleksse ja elasid, meil on pan U see kõik on meil!“ – sellega on esitatud väide, et hageja ei kirjutanud ega allkirjastanud ise projekte, vaid seda tegi tema asemel U (edaspidi ka väide 6).
4.Kostja III avaldas 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul hageja kohta järgnevad väited: -
„vangla“ – sellega on esitatud väide, et hageja on kurjategija ja peaks olema vanglas (edaspidi ka väide 7);
-
„Tee tahate siin elada! [...] Teie siin elasite“ - sellega on esitatud väide, et hageja võimaldas oma pojal elada ebaseaduslikult koguduse ruumides (edaspidi ka väide 8).
5.Kostjad on levitanud hageja kohta ebaõigeid väited. Samuti on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Hageja ei ole süüdi mõistetud ega karistatud. Hageja vastu ei ole esitatud süüdistust koguduse raha ebaõiges käsitlemises. Hageja koostas ja allkirjastas ehitusega seotud enamuse projekte ise või seda tegi koguduse preester. Hageja pole võimaldanud omapojal koguduse ruumides elada ja ta ei ole kordagi koguduse ruumides elanud.
6.Kostja I levitab mitmendat aastat väärinfot, mille kohaselt hageja varastas aastate jooksul koguduse rahalisi vahendeid. 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul andis kostja I Ukraina suursaadikule 15 leheküljest koosneva dokumendi. Nimetatud dokumendist nähtub mh, et hageja on tasunud 2004. aastal 125 702 krooni (8033,22 eurot) toitlustamise eest Restoranis Bonaparte kommentaariga „pulm?“. Dokument oli avalikult kättesaadav kõikidele koguduseliikmetele ja külalistele koguduse ruumides Laboratooriumi 22, Tallinn. Enamus kostjate poolt avaldatud ebaõigetest faktiväidetest pärineb sellest dokumendist. Kostja I tegevus hagejale kahju tekitamisel oli kostjatest suurim, kuna 17.02.2019 toimunud koosolekul asus kostja I kõige intensiivsemalt hagejat alusetute väidetega ründama. Samuti saatis kostja I inimestele eraldi ka e-kirju.
7.17. veebruaril 2019 toimunud koosolekul avaldatud ebaõigete väidetega tekitasid kostjad hagejale ja tema pereliikmetele mittevaralise kahju hageja ja tema pereliikmete maine languse ning usaldusväärsuse kahjustamisega nii koosolekul viibinud koguduse liikmete ees kui ka hagejale tundmatute kolmandate isikute ees. Hageja on Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler ning Ukraina „Rahvuse eliidi“ autasu. Samuti on ta Ukraina riigi teeneline kunstitegelane. Hageja sai Eesti riigi kodakondsuse teenete eest. Hageja on teinud seda tööd vabatahtlikuna ehk peamine ongi olnud teiste inimeste tunnustus ja tähelepanu. Kui kostjad asusid hagejat laimama, asusid teised inimesed enda arvamust muutma ning hageja kaotas mitmeid toetajaid ja vabatahtlikke. Järk-järgult on hakatud hagejat ja tema lähikondseid kogukonnast tõrjuma. Kostjad jätsid hageja ja tema pereliikmetest mulje kui kurjategijatest, kes varastavad, petavad ja kasutavad ära kiriku vara isiklikuks hüvanguks ehk justkui nad on moraalitud inimesed. Kostjate tegevus on põhjustanud hagejale ja tema perekonnaliikmetele ulatusliku kahju.
2-19-12572 Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Tõene on väide, et hageja on kasutanud kogudusele kuuluvat vara enda ja oma pereliikmete kasuks. Hageja andis kogudusele kuuluva kinnisasja endaga seotud teisele juriidilisele isikule tasuta kasutada 50-ks aastaks. Kuigi kasutusõigus anti isikliku kasutusõigusena, tegutsevad seal ka hageja poegadega seotud ettevõtted. Lisaks on hageja teinud suuremaid makseid Bookinghouse-ile, OÜ-le VS Promo Grupp, Stiching Trused Third Party’le, võtnud välja sularaha, tasunud võlgasid endaga seotud isikutele, maksnud toetust endaga seotud Ukraina Kultuurikeskusele, endaga seotud liikmemakse ning on andnud laene, mida reeglina tagasi ei makstud. Samuti on maksnud ehitusega tegelevatele ettevõtetele, mis on seotud hageja ja tema lähedastega ning teinud kümnetes tuhandetes makseid FIE-dele, eraisikutele ja iseendale. Eeldades, et kellelgi peale hageja ega tema poja polnud juurdepääsu koguduse kontole, on tehtud makseid veel pereautode ja trahvide eest, mitme telefoni eest, kohtu- ja täitemenetluses hagejaga seotud TÜ Salix eest, L õpingute ja sõidukulude eest, poegade keelekursuste eest, lennupiletite eest ja hotellide eest. Laenude võtmine ja tagasimaksmine hagejaga seotud isikutelt tundub kahtlane, sest laenude saamist kontoväljavõtetelt ei nähtu ning koguduse majanduslik seis oli hea, mistõttu poleks laenu võtmine olnud vajalik. Kuna kostjad avaldasid arvamust mitteametlikul koosolekul, siis on nende arvates sõnakasutus korruptsioon asjakohane ning vastav kostjate poolt hageja suhtes esitatud etteheidetele. Kostjatel tekkisid küsimused koguduse rahaasjade kohta ning hageja ise keeldus esitamast dokumente, mis oleks võimaldanud kostjatel andmete tõelevastavust kontrollida. Kostjatel polnud plaanis oma kahtlusi esitada avalikult, ent kui hageja pojad tungisid koguduse koosolekule, siis ei jäänud kostjatel muud üle.
9.Kogudusele kuulunud sõiduautot Lada ei saanud teised koguduse liikmed peale hageja poja G kasutada, kuigi kulusid pidi kandma ka preester F, kes loobus seetõttu sõiduki kasutamisest ja ütles G-le, et ta kirjutaks sõiduki enda nimele. Seoses Audiga ei olnud kogudus teadlik, kas see on annetatud kogudusele või kelle nimel see on.
10.Seoses restorani väitega selgitasid kostjad, et kogudus tegi suure makse Astrodon OÜ-le, mingeid dokumente selle ülekande aluse kohta hageja kogudusele esitanud ei ole. Seetõttu ei olnud kostjatel ega kogudusel kuni hagi esitamiseni teada, missugusel alusel ülekanne tehti. Kostjad guugeldasid nimetatud ettevõtet ning selle ainsaks tegevusalaks oli restorani ja toitlustuskohtade pidamine ning hiljem muu toitlustus. Äriühing on registreeritud aadressil, kus asus restoran Bonaparte, seetõttu olid kostjate väited restoraniga seoses loogilised. Hageja väited gaasikatla paigaldamise kohta on kahtlased, sest ei ole usutav, et toitlustamisega tegutsev ettevõte teostab eriteadmisi nõudvaid ehitustöid.
11.Kostjate väitel ei väljendanud nad, et U kirjutas projektid hageja eest, vaid et neile on teada, kust raha tuli ja milleks see pidi olema kulutatud. Hageja on ka ise kinnitanud, et U oli vastutav Saksamaa heategevuslike organisatsioonide ja koguduse vahelise finants- ja humanitaarabi küsimustes.
12.Hageja elas oma perega koguduse ruumides. Kostjate väitel ei ole väljend „Teie elasite siin“ suunatud G-le, vaid kogu hageja perele. Kuna hageja on hagiavalduses märkinud oma elukoha aadressiks koguduse aadressi, siis on tegemist tõese väitega. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud.
2-19-12572
14.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 punktiga 4. Vaidlus puudub selles, et 17.02.2019 toimus koguduse ruumides üldkoosolek, millel osalesid kostjad koos toonase preestri B-ga ja veel mõned koguduse liikmed. Hageja nimetatud koosolekul ei osalenud. Koosolekul olid hageja pojad R ja G. Samuti puudub vaidlus selles, et kõik hageja poolt esitatud väited olid koosolekul kostjate poolt esitatud. Kohus leidis, et kõik hageja poolt esile toodud väited on faktiväited. Kostjad pidid tõendama, et tegemist on õigete väidetega.
15.Maakohus leidis, et küsimusest „aga restoran?“ ei saa mõistlik inimene tuletada faktiväidet suure restorani arve tasumist koguduse arvelt. Samuti oli nimetatud küsimus suunatud hageja poegadele.
16.Lauses „Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu autot sa oled varastanud! [...] kus on audi, kus on audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto on? [...] Anna meile kaks autot tagasi“ sisalduv faktiväide ei käi hageja kohta. Hageja ei viibinud koosolekul ning väitega ei saanud jääda mõistlikule inimesele muljet, et hageja varastas või omastas kaks kogudusele kuuluvat sõidukit ja andis need oma pojale.
17.Kohus nõustus hageja käsitlusega, et kostja II poolt avaldatud väitega 3 jäeti mulje, et hageja osales korruptsioonis, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid. Kiriku vara omastamist kohtu hinnangul nimetatud väitest järeldada ei saa. Väitest 4 saab mõistlik inimene aru, et hageja maksab koguduse rahaga isiklike kulutuste eest. Väidet 5 saab mõista selliselt, et hageja oleks olnud kurjategija ja oleks vanglas juhul, kui need teod oleksid tehtud käesoleval ajal. Nimetatud väitest ei saa järeldada, et hageja on kurjategija ja tema koht on käesoleval ajal vanglas. Väidet 6 saab mõista selliselt, et projektid kirjutas ja allkirjastas U. Kõik kostja II poolt avaldatud väited olid suunatud otseselt hagejale ja iseloomustasid hagejat.
18.Seda, et kostja III ütleb koos kostjaga II „vangla“ ei saa pidada väite esitamiseks. Kostja III nõustus kostja II avaldatuga. Väite „vangla“ avaldajaks tuleb ikkagi pidada kostjat II. Tegemist oli koguduse koosolekuga, kus arutati hageja tegevust ja väga paljud rääkisid läbisegi ja kordasid kellegi poolt öeldut kaasa.
19.Kohtu hinnangul tuleb väidet 8 tõlgendada selliselt, et kostja III pidas silmas hagejat ja tema poegi. Nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et jutt käib koguduse ruumides elamisest. Seega käib nimetatud väide ka hageja kohta. Väitest ei saa aga tuletada, et hageja võimaldas oma pojal G-l ebaseaduslikult elada koguduse ruumides.
20.Koguduse koosolekul avaldatut saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Järgnevalt hindas kohus, kas avaldatud faktiväited, mis käisid hageja kohta, on ebaõiged.
20.1.Korruptsiooni tähendusena saab mõista isiku positsioonist tulenevat usalduse kuritarvitamist. Kostja II ei ole tõendanud, et isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine oli kogudusele äärmiselt kahjulik. Samuti ei puuduta hageja väited nimetatud lepingut ning hageja lepingule alla kirjutanud ei ole. Seega puudub vajadus nimetatud lepingu sõlmimist pikemalt analüüsida. Kostja II etteheited on seotud koguduse pangakontol perioodil 2000 kuni 2008 toimunud tehingute tõttu. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud, et koguduse pangakontolt võeti sularaha, pangast tehti sularahaväljamakseid, tasuti koguduse võlga, võlga tasuti ka hagejale, anti laenu, maksti arveid TÜ-le Salix, tehti makseid FIE-dele, eraisikutele ja hagejale endale. Samuti maksti G auto eest. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli tehingutega koguduse huvides, s.o õiguspäraste tehingutega. Hageja ei ole ka põhjendanud,
2-19-12572 miks oli kogudusel vaja võtta laenu. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et ainuüksi ülekannetega ei saa sisustada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Kostjal II oli õigus toetuda kontoväljavõtetele. Tegemist ei olnud üksikute tehingutega, mis tekitasid küsimusi ja kahtlusi. Vaidlus puudub, et dokumentatsioon nimetatud tehingute sisu kohta puudub. Seega ei saa kostjad tõendada täiendavate tõenditega tehingute sisu ning kostjal II oli õigus väite 3 avaldamiseks.
20.2.Väite 4 kohta märkis maakohus, et pangakonto väljavõtetest nähtub, et koguduse kontolt tasuti pereautode eest, rahatrahvi eest, mitme telefoni eest, ühingu TÜ Salix eest, L ülikooliõpingute ja sõidukulude eest, maksti poegade ja H keelekursuste eest, G autokulude eest, lennupiletite ja hotellide eest meelelahutusürituste eest. Samuti on kontoväljavõttelt nähtuvalt võetud koguduse kontolt välja sularaha ja tehtud ülekandeid hageja arvele. Makstud on mh ka hageja ehituskulude eest. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et ainuüksi ülekannetega ei saa sisustada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Kuna vaidlus puudub, et raamatupidamisdokumente ei ole käesolevaks ajaks säilinud, siis on kostjal II käesolevas vaidluses ainus võimalus toetuda üksnes kontoväljavõtetele. Hageja oli koguduse juhatuse liige, kes esindas ja juhtis kogudust. Hagejal tuleb tulenevalt oma positsioonist taluda ka teravaid küsimusi ja taluda kriitikat.
20.3.Väidet 5 saab pidada hageja au teotavaks ja hageja mainet kahjustavaks, kuigi need ei ole öeldud käesoleva aja kohta. Kostja II pidi kontrollima väite „kurjategija“ tõesust. Antud juhul on kostja II kontrollinud avaldatud andmeid. Kohus tuvastas eelnevalt, millise sisuga tehinguid koguduse pangakontolt tehti. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostjad ei olnud VÕS § 1047 lg 3 tähenduses piisavalt hoolsad. Tõendamist on leidnud, et kostjad küsisid dokumente pärast kõnealust koosolekut ning kostja II on tuginenud nimetatud väite avaldamisel konto väljavõttele. Hageja ei ole kostja II poolt esile toodud tehinguid ümber lükanud ning ei ole tõendanud, et tegemist oleks õiguspäraste tehingutega koguduse heaks. Seega ei ole tegemist õigusvastase väitega.
20.4.Väide 6 on neutraalne väide ning hagejal tuli tõendada väite ebaõigsust. Hageja on oma tõendamiskoormise täitmiseks esitanud tõendi ühe projekti koostamise kohta. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et hagejal piisab selle tõendamisest, et ta on vähemalt ühe projekti koostamisel osalenud, kuna kostjad ei ole esitanud projektide koostamise kohta ühtegi tõendit. Tegemist on hageja tõendamiskoormisega ja hageja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostja on tõendanud, et U on osalenud kõikides projektides, mis on suunatud kiriku võimalikule kiirele ja kvaliteetsele rekonstrueerimisele. Seega on tegemist õige väitega.
20.5.Kostja on tõendanud, et väide 8 on hageja osas tõene. Kohtule esitatud Facebooki postitusega on tõendatud, et hageja elas koguduse ruumides. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega on tegemist õige väitega. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
22.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja hindas ebaõigesti tõendeid, mis viisid ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
23.Kohtu järeldus väite 1 kohta ei põhine toimikus olevatel tõenditel. Esiteks ei ole vaidlust, et kostja I avaldas viidatud väite. Kuna kohus tuvastas ise õigesti, et hageja oli ainus, kes
2-19-12572 koguduse nimel tehinguid sai teha, sai ka restorani puudutav käia üksnes hageja kohta. Samuti on kohus jätnud arvestamata hageja 9. oktoobri 2019. a menetlusdokumendi lisadega, kus hageja selgitas detailselt, kuidas kostjad I ja II kahekesi koos hageja kohta valetasid. Samuti on ebaõige kohtu järeldus, nagu välistaks väite küsimuse vormis avaldamine selle, et väitest võiks tuleneda hageja au teotav faktiväide. Kui maakohus oleks asjas esitatud tõendeid õigesti hinnanud, oleks ta saanud aru, et kostja II ja kostja I koos öeldud laused „Maksti eraelu eest“ ja „aga restoran“ jätavad keskmisele mõistlikule isikule arusaama, et hageja maksis koguduse raha eest isiklike asjade eest.
24.Maakohus pole põhjendanud, miks ta jättis arvestamata hagiavalduse lisadega, millest on selgelt aru saada, et hageja poegasid süüdistatakse küll selles, et nemad autosid kasutasid, kuid hagejat süüdistati selles, et tema võimaldas nende koguduse autosid oma poegadel kasutada. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et hageja oli koguduse ainus juhatuse liige justnimelt ajal, mil väidetav autode väärkasutamine aset leidis. Kostjate jutu kogu mõte oli hageja mainet teiste liikmete silmis kahjustada.
25.Maakohus eksis oluliselt tõendamisreeglite vastu ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, nagu oleks kostja II avaldatud faktiväide 3 õige. Maakohus leidis õigesti, et väitega jäeti mulje, et hageja osales korruptsioonis, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulud. Kohus tuvastas, et kõikide koguduse rahaasjadega tegeles hageja ning et pangakonto väljavõtetest nähtub, et koguduse pangakontolt võeti sularaha, tehti sularahaväljamakseid, tasuti koguduse võlga, anti laenu, maksti arveid, tehti makseid FIE-dele, eraisikutele ja hagejale endale ning maksti sõiduki eest. Hageja neid järeldusi ei vaidlusta. Üllatuslikult kirjutab maakohus aga et „Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli tehingutega koguduse huvides, so õiguspäraste tehingutega.“. VÕS § 1057 lg 2 järgi pidanuks olema tõendamiskoormis õigusvastasuse välistamiseks kostjal II. Varasemalt polnud kohus menetluses hagejale selgitanud, et tema peaks tõendama 2008. a või varem tehtud tehingute õiguspärasust ning et hoopis hageja asi on tõendada, et ta ei pannud toime tegusid, mille alusel peaks saaks teda õiguspäraselt korruptiivsete tegude toimepanijaks süüdistada.
26.Kohus tuvastas õigesti, et keskmine mõistlik inimene saab väites 4 avaldatust aru sedasi, et hageja maksab koguduse rahaga isiklike kulutuste eest. Samas pole kohus viidanud mitte ühelegi tõendile, mis võimaldaks järeldada sellise väite tõelevastavust. Asjaolu, et kontoväljavõttelt on näha 2008. aastast ning varasemast mingid maksed, ei tähenda seda, et need poleks olnud koguduse huvides. VÕS §-s 1047 ei leidu õigusvastasust välistava asjaoluna sellist eeldust, et õigusvastasus võiks olla välistatud selle pärast, et kostjal on võimatu enda väiteid tõendada. Kui kostjal pole võimalik enda faktiväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada, siis tuleb tal hoiduda nende avaldamisest.
27.Maakohus ei täitnud nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid. Kohus ei avaldanud pooltele kordagi, et kohtu hinnangul ei käi osa vaidlusaluseid väited üldse hageja kohta. Selle asemel lasi kohus pooltel kulutada märkimisväärset ressurssi sellele, et tõendada väidete sisu. Samuti jättis kohus selgitamata, et hagejal tuleb hakata tõendama 2008. a ning varasemast pärit tehingute õiguspärasust. Enamgi veel, 28.09.2020 selgitamiskohustuse täitmise ülesannet täitvas kirjas jagas kohus tõendamiskoormise vastupidisena ehk kohustas kostjaid tõendama hageja tehingute väidetava korruptiivsuse. Kui ringkonnakohus jääb vaidlustatud otsuse üllatusliku tõendamiskoormise jaotuse juurde, palub hageja anda kohtul sellest hagejale teatada ja määrata tõendite esitamise tähtaeg.
28.Hageja ei nõustu kohtuga, nagu peaks hageja taluma tavapärasest enam kriitikat. Kuna hageja oli kirikukoguduse juhatuse liige, siis koguduse struktuurist ning hierarhilisest
2-19-12572 ülesehitusest tulenevalt oli tegemist ühise ettevõtmise, mitte hageja juhitud ettevõtmisega. Teiseks ei saa maakohtu otsus rajaneda kõrgendatud kriitikatalumise kohustusel hageja kohta avaldatud väidete sisu tõttu.
29.Hageja nõuab siinses asjas üksnes mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu polnud maakohtul vaja eristada mitut eritähenduslikku faktiväidet ning väärtushinnangut ning asuda nende üle eraldi juurdlema. Hageja hinnangul peaks asja lahendamine sellises situatsioonis olema palju lihtsam – kohtul tuleks tuvastada see üldine ning konkreetselt formuleeritud teadmine, mis keskmisel mõistlikul inimesel kostjate avaldatut kuulates jäi ning tõendeid kogumis hinnates otsustada, kas kostjad laimasid hagejat, või mitte. Hageja hinnangul keskendus kohus otsuse tegemisel liigselt iga kostja eraldi avaldatud sõnadele ning ei keskendunud sellele, mida kostjad kõik üheskoos hageja kohta avaldasid. Vastustaja seisukoht
30.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Hageja esitas kostjate vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tulenevalt hageja suhtes kostjate poolt 17.02.2019 koguduse koosolekul avaldatud ebaõigetest faktiväidetest või ebakohastest väärtushinnangutest. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid, kuna väärtushinnangu avaldamise korral ei saa kannatanu viidatud sätte alusel nõuda selle ümberlükkamist või parandamist. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10.10.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Maakohus leidis, et kõik kostjate poolt avaldatud väited on faktiväited. Ringkonnakohus selle seisukohaga osaliselt ei nõustu. Kostja II poolt avaldati koguduse koosolekul järgmist: „Siis paneme kinni silmad korruptsiooni ees, paneme kinni silmad korruptsiooni ees, siis võib teha, võtta raha kirikust, siis võib maksta poegadele auto eest. [...] See oli korruptsioon, korruptsioon oli kirikus. Tulid rahad kirikule, kas te teate mis nende rahadega edasi sai? [...] Anti võlgu, pan C (C) kas te saate tõestada anti võlgu? (pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku kontolt? Anti teile võlgu! [...] ja mitte kõik tagastasid võla [...] See on korruptsioon see on, põhjus miks X praegu pole vanglas [...] on see, et tol ajal seda raamatupidamist ei kontrollitud, kui see oleks praegu, siis oleks vangla“. Hageja hinnangul jäeti sellega mulje, et hageja osales korruptsioonis ja kiriku vara omastamises, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid. Kostjad on vaielnud sellele vastu ja ka vastuses apellatsioonkaebusele leiavad, et kostjad ei avaldanud mitte faktiväiteid, vaid kahtlusi hageja ja tema poegade käitumise suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja II poolt avaldatust järeldada nii väärtushinnangu andmist kui ka faktiväite avaldamist. Nimelt on tuttavatele laenu andmine ja sõidukite kulude eest tasumine faktiväide, nagu õigesti leidis maakohus, kuid korruptsioonile ja koguduse vara omastamisele viitamise puhul on tegemist hinnanguga, mis on antud tulenevalt laenu andmisest ja kogudusega mitteseotud kulude kandmisest. Kõnealuste
2-19-12572 hinnangute kohasust saabki kontrollida vaid selle aluseks olevate faktiliste asjaolude esinemise või puudumise kontrollimisega, kuid hinnangu enda paikapidavust kontrollida ei saa. Samas ei saa asjaolust, et tegemist on antud juhul väärtushinnanguga, järeldada maakohtu otsuse lõppjärelduse ebaõigsust. Maakohus jättis sellele minetusele vaatamata õigesti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus muudab eeltoodust tulenevalt väite 3 osas maakohtu otsuse põhjendusi.
33.Maakohus leidis õigesti, et kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud, et koguduse pangakontolt võeti sularaha, pangast tehti sularahaväljamakseid, tasuti koguduse võlga, võlga tasuti ka hagejale, anti laenu, maksti arveid TÜ-le Salix, tehti makseid FIE-dele, eraisikutele ja hagejale endale. Samuti maksti G auto eest. Hageja ei ole neid järeldusi vaidlustanud. Seega on tõendatud faktiväide selle kohta, et hageja andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid. Ringkonnakohus leiab, et suures ulatuses sularaha välja võtmine koguduse pangakontolt ning teiste tehingute tegemine, mille kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid, annavad põhjendatult aluse hinnangu andmiseks selle kohta, et tegemist ei ole koguduse huvides tehtud tehingute või raha kasutamisega. Seejuures ei ole sõnakasutus „korruptsioon“ ja „vara omastamine“ ebakohane. Selline hinnang anti hageja aastate pikkusest käitumisest tulenevalt, kusjuures mittejuristist inimeselt ei saa eeldada nende terminite täpset kasutamist. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja pidi koguduse juhatuse liikmena ja seega rahaliste vahendite kasutamise eest vastutava isikuna taluma kõrgendatud kriitikat. Seda olukorras, kus rahaliste vahendite kasutamine koguduse huvides pangakontolt ei nähtunud ja hageja mingeid selgitusi selle kohta ei esitanud.
34.Muus osas kohaldas ringkonnakohtu hinnangul maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme ning maakohtu otsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus märkis üllatuslikult, et hagejal tulnuks tõendada tehingute tegemine koguduse huvides. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16105, p 13). Seega pidid kostjad tõendama, et faktiväide, millel kostja II väärtushinnang põhineb, on tõene. Kostjad on seda faktiväidet tõendanud, esitades kohtule koguduse pangakonto väljavõtte. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust. Seega selleks, et lükata kostjate tõend ümber, pidi hageja omalt poolt tõendama, et tegemist oli koguduse huvides tehtud tehingutega ja kostja II väärtushinnang on ebakohane. Ka isikuõiguste rikkumiste vaidlustes kehtib põhimõte, et kui esmast tõendamiskoormust kandev pool on esitanud tõendid, on vastaspoolel kohustus oma vastuväiteid tõendada. Hageja esindajal (tollal vandeadvokaat) pidi olema selline tõendamiskoormuse jaotus arusaadav ka kohtu poolse selgituseta. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja tingimusliku taotluse, et juhul kui ringkonnakohus nõustub maakohtu poolse tõendamiskoormuse jaotusega, soovib hageja täiendavat tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole märkinud, millised tõendid jäid tal maakohtus esitamata ja kuidas nendest sõltuks asja lahendamine.
36.Hageja hinnangul on maakohus vääralt leidnud, et kostja I poolt avaldatud lause „aga restoran“ ei sisalda endas faktiväidet selle kohta, et restorani arve tasuti koguduse arvelt.
2-19-12572 Hageja arvates tuleb kostja II ja kostja I koos öeldud lauseid „Maksti eraelu eest“ ja „aga restoran“ hinnata kogumis ning need jätavad keskmisele mõistlikule isikule arusaama, et hageja maksis koguduse raha eest isiklike asjade eest. Ringkonnakohtu hinnangul on põhimõtteliselt hagejal õigus, et faktiväiteid tuleb hinnata lähtudes sellest, millises kontekstis need on avaldatud. Samuti on võimalik, et faktiväidete esitamise viisi ja konteksti kaudu on kostjad avaldanud hageja kohta ka negatiivse väärtushinnangu. Antud juhul ei saa aga ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostja I oleks üldse mingi faktiväite avaldanud. Lause „aga restoran“ on avaldatud küsimuse vormis ning sellest ei saa järeldada ühtegi faktiväidet, liiatigi au teotavat faktiväidet. Koguduse koosolekul oli arutuse all hageja kui koguduse juhatuse liikme poolt koguduse raha kasutamine, mistõttu on mõistetav, et nõuti aru ka arve kohta, mis maksti toitlusteenuse osutamisega tegelevale äriühingule. Seejuures kõneldi ja esitati küsimusi läbisegi. Kostja II poolt avaldatud väide „Maksti eraelu eest“ ei ole ajaliselt eelnenud kostja I küsimusele restorani arve kohta, vaid oli esitatud hiljem koosoleku käigus. Seetõttu ei saa kostja II poolt avaldatud väitest tuletada kostja I poolt esitatud küsimuses faktiväidet restorani arve maksmise kohta. Samuti ei sisaldu küsimuses „aga restoran“ väärtushinnangut. Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et kuna tegemist oli küsimusega, siis oli see suunatud koosolekul viibivatele hageja poegadele. Asjakohatu on hageja märkus selle kohta, et kohus on jätnud arvestamata hageja 9. oktoobri 2019. a menetlusdokumendi lisadega, kus hageja selgitas detailselt, kuidas kostjad I ja II kahekesi koos hageja kohta valetasid. Nimetatud kuupäeval esitatud dokumendi lisana 5 oli kohtule esitatud 17.02.2019 toimunud koosoleku salvestise väljavõtted ja tõlked. Nende tõenditega on maakohus otsuse tegemisel arvestanud ja on neid hinnanud.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lauses „Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu autot sa oled varastanud! [...] kus on audi, kus on audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto on? [...] Anna meile kaks autot tagasi“ sisalduv faktiväide ei käi hageja kohta. Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei viibinud hageja koosolekul ning väidetega sõidukite kasutamise ja nende asukoha kohta ei saanud jääda mõistlikule inimesele muljet, et hageja varastas või omastas kaks kogudusele kuuluvat sõidukit. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et tegelikult süüdistati nende küsimustega hoopis hagejat sõidukite väärkasutamises. Küsimused sõidukite kasutamise ja asukoha kohta olid suunatud otseselt hageja poegadele ja küsimuste ülesehitusest nähtuvalt ei saa kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et lisaks hageja poegadele oleks süüdistatud veel kedagi. Küsimus „mitu autot sa oled varastanud?“ ei saa hageja puudumise tõttu koosolekult olla kuidagi suunatud hagejale. Samuti ei saa selliste küsimuste esitamisest järeldada, et kahjustatud oleks hageja mainet.
38.Hageja nõustus maakohtuga, et väitega „Maksti eraelu eest. [...] see pole lüürika need on FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte lüürika!“ jäetakse mulje, et hageja kasutab koguduse raha isiklike kulude eest tasumiseks. Samas heidab hageja maakohtule ette, et tuvastades selle väite õigsuse, ei ole maakohus viidanud ühelegi tõendile. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohtu otsuse punktis 28 on kohus viidanud, et koguduse pangakonto väljavõtetest nähtub, et koguduse kontolt tasuti pereautode eest, rahatrahvi eest, mitme telefoni eest, ühingu TÜ Salix eest, L ülikooliõpingute ja sõidukulude eest, maksti poegade ja H keelekursuste eest, G autokulude eest, lennupiletite ja hotellide eest meelelahutusürituste eest. Samuti on kontoväljavõttelt nähtuvalt võetud koguduse kontolt välja sularaha ja tehtud ülekandeid hageja arvele. Makstud on mh ka hageja ehituskulude eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatuga on tõendatud faktiväite - koguduse rahalistest vahenditest hageja eraeluga seonduvate kulude eest tasumise, õigsus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole vastavalt apellatsioonkaebuses märgitule vaidlustanud väidet selle kohta, et koguduse arvelt maksti hageja poja isikliku auto kulude eest.
2-19-12572
39.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited maakohtu eelmenetluse ülesannete rikkumise kohta alusetud. Maakohus selgitas 28.09.2020 määruses pooltele nende tõendamiskoormist, võttes seejuures seisukoha selles, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud eelmenetluses pooltele avaldama oma seisukoha selle kohta, et kas kõik vaidlusaluseid väited käivad hageja kohta. Kostjate väitel pidi hageja kõigepealt tõendama, et kõik väited käivad hageja kohta (vt nt 16.10.2020 kostjate menetlusdokumendi p 4). Seega oli pooltel vaidlus selle üle, kas kõik väited käivad hageja kohta. Kohus lahendab vaidluse otsusega, mitte eelmenetluses. Maakohus tegi õigesti, et võttis seisukoha selles küsimuses alles kohtuotsuses.
40.Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses taotluse võtta täiendavate tõenditena asja materjalide juurde koosolekul viibijate tunnistused ja asjatundja arvamuse, millega hageja soovib tõendada, et väide „aga restoran“ käib hageja kohta. Kostjad vaidlevad tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kumbki pool ei ole vastaspoole tõendi vastuvõtmisega nõus. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid tõendeid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute tõendite esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, oli pooltel maakohtus vaidlus selle üle, kas väide „aga restoran“ käib hageja kohta ning maakohus üllatuslikult ei käitunud, kui leidis otsuses, et küsimus restorani kohta ei olnud esitatud hageja aadressil. Seega oleks hageja saanud ja oleks pidanud esitama need tõendid juba maakohtus, mistõttu on tegemist TsMS § 652 mõttes hilinenult esitatud tõenditega ja ringkonnakohtul puudub alus nende vastu võtmiseks. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks.
41.Samuti on alusetud hageja etteheited maakohtule materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas. Hageja hinnangul tulnuks maakohtul VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 lg 1 kontekstis selgeks teha, kas hageja on korruptant ja peab olema vanglas, mitte hindama igat väidet eraldi. Hageja tõi hagiavalduses esile konkreetsed laused ja nendes sisalduvad väited hageja kohta, lähtudes nende esitamisest konkreetse kostja poolt. Maakohus hindas kooskõlas Riigikohtu praktikaga neid väiteid ja nii kuidas need olid kostjate poolt avaldatud. Hageja näide selle kohta, et kui kostja I avaldaks näiteks „X“ ja kostja II avaldaks „korruptant“, siis tuleks ka kostja I osas ebaõige faktiväite avaldamist tõdeda, viiks ringkonnakohtu hinnangul ebaõige ja seadusega vastuolus oleva tulemini. Hinnata tuleb ikkagi seda, mida iga kostja hageja aadressil avaldas. Ühe kostja avaldatust ei saa üldjuhul teha järeldust selle kohta, mida teine kostja avaldas.
2-19-12572
42.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.