2-21-7317/14 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

1.Aktsiaselts PLusPlus Capital esitas 07.05.2021. a kohtule hagiavalduse M. S. vastu võla, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.02.2019. a kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24734815. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 03.04.2018. a järelmaksulepingust nr COFI02097, mille alusel võlgnes kostja hagejale 4790,32 eurot ja viivised summas 2829,26 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 2,32 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 7617,26 eurot (4790,32 eurot + 2826,94 eurot). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 730,00 eurot, millest 30,00 eurot arvestati lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks ning 700,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv 4090,32 eurot ja 2826,94 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.02.2020. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 25.02.2020. a, 22.09.2020. a ja 22.02.2021. a hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista kompromissilepingu järgi tasumata võlgnevus kokku summas 6917,26 eurot (sh põhinõue 4090,32 eurot ja enne 22.02.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis 2826,94 eurot), võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot, viivise põhinõudelt perioodi eest alates 16.02.2020. a kuni 07.05.2021.a summas 1097,92 eurot ja viivise alates 08.05.2021. a 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

kokku leppinud, et hageja omab kostja vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Inbank AS-ilt. Nõue koosneb põhinõudest summas 4790,32 eurot ja viivitusintressinõudest summas 2829,26 eurot ning nõue tuleneb 03.04.2018. a sõlmitud järelmaksulepingust nr COF102097. Pooled on kompromissileping/võlatunnistuses kokku leppinud, et kostja tasub hagejale kompromissisumma 7617,26 eurot vastavalt maksegraafikule osade kaupa igakuiste osamaksetena lõpptähtajaga 15.09.2022. a. Lepingu punktis 3.1. on pooled kokku leppinud, et kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kompromissisumma tervikuna tasumist. Lepingu punktis 3.2. on pooled kokku leppinud, et maksekohustuse rikkumisel kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist0,06% päevas viivituses olavelt maksmata kompromissisummalt. Kostja on kirjalikus vastuses õigeksvõtnud, et tema sõlmis 03.04.2018. a esialgse võlausaldaja Inbank AS-iga järelmaksulepingu ja 22.02.2019. a hagejaga kompromissileping/võlatunnistuse, milles tunnistas järelmaksulepingust tulenevat võlgnevust ning leppis hagejaga kokku võlgnevuse tasumise. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja 22.02.2019. a sõlmitud kompromissileping/võlatunnistuses kokkulepitud maksekohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tähtaegselt tasumata põhivõlg summas 4090,32 eurot ja viivisevõlgnevus summas 2826,94 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 4090,32 eurot ja viivisevõlgnevust summas 2826,94 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot ning lisaks viivist tasumata põhivõlalt alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 16.02.2020. a. Kohus leiab, et poolte vahel kompromissileping/võlatunnistuses kokku lepitud, kuid tasumata summade nõude õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel 22.02.2019. a sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus on oma sisult käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud varasemalt Inbank AS-iga sõlmitud järelmaksulepingust tulenevat põhi- ja viivisevõlga. Riigikohus on oma praktikas avaldanud korduvalt seisukohta Vt nt RKTKo 03.06.2021. a nr x-xx-xxxx), et deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Hagile vastu väites tugineb kostja sellele, et nii Inbank AS-iga sõlmitud järelmaksulepingu kui ka hiljem hagejaga sõlmitud kompromissileping/võlatunnistuse tõi talle allkirjastamiseks tema poeg, kes enda nimel ei saanud lepinguid sõlmida. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaks alust lugeda tema poolt tehtud tehinguid tühiseks. Kostja vastuväidetest ei tulene, et ta oleks sõlminud lepingud pettuse või ähvarduse või vägivalla mõjul. Kui kostja vabatahtlikult nõustus sõlmima lepingu, siis on leping kehtiv. Kui hagejal tulenevalt nende omavahelisest sisesuhtest on nõudeid oma poja vastu, siis selle eest lepingu teine pool ei vastuta. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on 22.02.2019. a sõlmitud kompromissileping/võlatunnistusega kokku lepitud rahasummade tasumise kohustust

rikkunud. Kostjal on lepingu järgi hagejale tasumata põhivõlg summas 4090,32 eurot ja viivisevõlgnevus summas 2826,94 eurot, kokku 6917,26 eurot. Nimetatud võlgnevus on muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus selle kohustuse täitmist nõuda. Kohus leiab, et hageja nõue selles osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue võla sissenõudmiskulu nõudes summas 35 eurot. Hageja on esitanud tõendina kostjale 25.02.2020. a, 22.09.2020. a ja 22.02.2021. a koostatud võlateatised (tl 6-8), milles nõutakse kostjalt hagejaga 22.02.2019. a sõlmitud kompromissileping/võlatunnistusesest tuleneva võla täitmist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul nõuab hageja kostjalt kolme võlanõude kirja eest võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot, mis on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 ettenähtuga. Seega saab lugeda hageja võla sissenõudmiskulude nõude põhjendatuks ja nõue tuleb rahuldada. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist tasumata põhinõudelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 16.02.2020. a kuni täitmiseni. Hageja on arvestanud hagi esitamise, s.o 07.05.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1097,92 eurot. Alates 08.05.2021. a nõuab hageja kostjalt viivist protsendina põhinõudelt kuni täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kompromissileping/võlatunnistusese järgi tasumsiele kuuluvate summade tasumisega viivitanud. Hageja nõuab kostjalt viivist tasumata põhivõlalt (4090,32 eurot) lepingus kokku lepitud viivise määras, s.o määras 0,06% tasumata põhivõlalt päevas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-ile 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise edasiulatuvalt protsendina põhinõudelt. Perioodi eest alates 08.05.2021. a kuni otsuse tegemiseni, s.o kuni 28.03.2022. a moodustub 4090,32 euro suuruselt põhinõudelt määras 0,06% päevas viivise suuruseks 797,61 eurot. Perioodi eest 16.02.2020. a kuni 07.05.2021. a eest on viivis 1097,92 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 1895,22 eurot. Alates kohtuotsusele järgnevast päevast mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8847,48 eurot, sh kompromissilepingu/võlatunnistuse alusel tasumata põhivõlg summas 4090,32 eurot ja enne 22.02.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 2826,94 eurot,

võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja perioodi eest alates 16.02.2020. a kuni 28.03.2022. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt summas 1895,22 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 29.03.2022. a tasumata 4090,32 euro suuruselt põhivõlalt 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlg. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja taotleb hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirjas (tl 2) kostjalt menetluskulude hüvitamist summas 920 eurot, sh 500 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 500 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 500 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatud ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana PlusPlus Legal OÜ juristid. PlusPlus Legal OÜ on esitanud hagejale õigusabiteenuse eest arve (tl 12) koos käibemaksuga summas 420 eurot. Arve selgitustest nähtub, et tasu aluseks on toimingud seoses M. S. vastu esitatud nõudega kohtumenetluses, sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs ning hagiavalduse koostamine, kokku 3,5 tunni ulatuses. Tasu taotletakse määraga 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu saab lugeda nii hageja esindaja tehtud õigusabitoimingud 3,5 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks ning samuti saab lugeda põhjendatuks taotletava tasumäära nende toimingute eest arvestusega 100 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seetõttu on TsMS § 174 lg 10 alusel põhjendatud hüvitada hagejale lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 920 eurot, sh 500 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 920 eurot kostjalt hageja kasuks välja. 6 (7)