Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-15-5243

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 16. aprilli 2015 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku V K (edaspidi võlgnik) pankrot. Viru Maakohtu 06. juuli 2016 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) tunnustatud II järgu nõude summas 16 126,01 eurot. Sama määruse resolutsiooni punktidega 10 ja 11 algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus, jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku aruanded Võlgnik on esitanud kohtule 03. juulil 2017 ja 26. juunil 2018 aruandeid ning 14. jaanuaril 2022 lõpparuande koos menetluse lõpetamise taotlusega. Aruannete kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel arvel töötukassas tööotsijana ja sai töötukassast toetust. Võlgniku sissetulekud on piirdunud summadega, millele ei saa sissenõuet pöörata. Aruannetele on lisatud võlgniku konto väljavõte.

2(9)

2-15-5243 Lõpparuande kohaselt oli võlgnikule vastavalt Eesti Töötukassa 08.06.2017 otsusele nr TT170021923 määratud töötutoetus ajavahemikul 08. juuni 2017 - 04. märts 2018. 05. septembril 2018 oli tehtud Viru Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-10180, millega võlgnikult mõisteti välja elatis alaealise lapse L K ülalpidamiseks 250 eurot kuus, kuni täisealiseks saamiseni. Antud otsus oli saadetud sundtäitmiseks kohtutäitur Andrei Krekile ja otsuse põhjal algatatud 27. detsembril 2019 täiteasi 066/2018/1746. 24. mai 2019 Eesti Töötukassa otsusega nr TVH/19/019527 oli võlgnikul tuvastatud osaline töövõime ajavahemikul 21. mai 2019 – 20. mai 2020.Võlgnik esitas kohtule oma pangakonto väljavõtted. Võlgniku toetas tema ema T D. Võlgnik kannab perekonna (s.o elatis lapsele ja iseenda) kulud. Sisuliselt kogu saadud toetused kuluvadki nende kulude katmiseks. Võlgniku tulu oli 2016 aastal alates 04. juunist 2016 Sotsiaalkindlustusameti poolt saadud invaliidsuspension summas 167,40 X 6 = 1004,40 eurot. 2017.aastal oli võlgniku tulu (167,40 X 3= 502,20) ja (175,94 X 2 = 355,88) Sotsiaalkindlustusameti poolt saadud invaliidsuspension kokku 858,08 eurot. 2019.aastal oli võlgniku tuluks Eesti Töötukassa 08. juuni 2017 otsusele nr TT17-0021923 määratud töötutoetus summas 1178,87 eurot. 2020.aastal oli võlgniku tuluks Eesti Töötukassa otsusega nr TVH/19/019527 osalise töövõime hüvitis summas 2422,44 eurot. Võlgniku tulu oli 2021 aastal II. Pensionisamba väljamakse – summas 1121 eurot. Arvestades võlgniku 2016 aastal tulu alates 06.07.2016, mil määrusega algatati pankrotivõlgnik V K kohustustustest vabastamise menetlus summas 837 eurot, siis igakuine sissetulek 2016 oli 167,40 eurot. Arvestades võlgniku 2017 aastatulu summas 858,08 eurot, siis igakuine sissetulek 2017 oli 71,50 eurot. 2018.aastal võlgnikul seoses tervislikuseisundiga sissetulekud puudusid, oli täidetud ainult täiteasjas nr, 066/2018/1746 elatise nõuet ema T D kaasabil. 2019.aastal oli V K aastatuluks 1178,87 eurot. Millest 110,74 eurot oli tasutud elatisenõude täiteasjas nr, 066/2018/1746, igakuiseks sissetulekuks oli elatisekohustuse maha arvamisel 89,01 eurot. 2020.aastal oli V K aastatuluks 1178,87 eurot. Igakuine sissetulek 2020.aastal oli 98,24 eurot. 2021.aastal oli V K aastatuluks 1121,00 eurot. Igakuine sissetulek 2021.aastal oli 93,41 eurot. Arvestades, et võlgniku brutosissetuleks kuus 2016.a. oli 167, 40 eurot; 2017.a. 71,50 eurot; 2018.a. sissetulek puudus; 2019.a. 89,01 eurot; 2020.a. 98,24 eurot ja 2021.a. 93,41 eurot, et tal on ülalpidamis kohustus tsiviilasjas nr 2-18-10180, millega võlgnikult mõisteti välja elatis alaealise lapse L K ülalpidamiseks 250 eurot kuus, kuni täisealiseks saamiseni 2024.aasta, et töötasu alammäär oli 584 eurot/kuus, siis võlgniku 2016-2021 igakuisest sissetulekust ei ole võimalik teostada kinnipidamisi. Arvestades võlgniku sissetuleku osadega, millele ei saa sissenõuet pöörata, siis arestitav summa täitemenetluseseadustiku tähenduses ehk summa mis kuulub usaldusisikule üle andmiseks, puudub. Kuna võlgnikul puuduvad summad, mis kuuluks usaldusisikule üle andmisele, siis on puuduvad ka väljamaksed võlausaldajatele. Perioodil, so.2016-2021 väljamakseid pankrotivõlausaldajate ei ole. Võlgnik taotleb kohtult lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlausaldaja seisukoht Võlausaldaja vastuse kohaselt jäi pankrotimenetluses rahuldamata võlausaldaja nõue summas 16 126,01 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik nõuet vähendanud kogusummas 129,65 eurot (17.09.2016 ja 26.09.2016). Võlausaldaja annab teada, et ülejäänud tasumata nõuded kogusummas 15 996,36 eurot on aegunud seisuga 01.2022 ning kuuluvad maksukohustuslaste registrist kustutamisele. Võlausaldaja ei soovi ärakuulamist kohtuistungil. 3(9)

2-15-5243 Võlausaldajal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele, kuivõrd võlausaldaja kustutab nõuded aegumise tõttu. Võlgniku ärakuulamine Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et jääb oma lõpparuande juurde. Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged. Võlgnik palub vabastada teda võlgadest võlausaldaja eest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud usaldusisiku aruannete, samuti võlausaldaja seisukoha ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohtu 06. juuli 2016 määrusega algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus. Seega on käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldaja ei soovinud olla ärakuulatud kohtuistungil. Võlausaldajal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele. PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Viru Maakohtu 06. juuli 2016 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) tunnustatud II järgu nõude summas 16 126,01 eurot. Võlgniku lõpparuande kohaselt ei olnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi maksnud võlausaldajale. Kuna võlgnikul puuduvad summad, mis kuuluks usaldusisikule üle andmisele, siis on puuduvad ka väljamaksed võlausaldajale.

4(9)

2-15-5243 Võlausaldaja vastuste kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik nõuet vähendanud kogusummas 129,65 eurot (17.09.2016 ja 26.09.2016). Võlausaldaja annab teada, et ülejäänud tasumata nõuded kogusummas 15 996,36 eurot on aegunud seisuga 01.2022 ning kuuluvad maksukohustuslaste registrist kustutamisele. Võlgniku pangakonto väljavõte alusel tuvastas kohus, et võlgnik kohustusest vabastamise menetluse perioodil, s.o ajavahemiku 06. juuli 2016 - 06. juuli 2021, ei olnud midagi maksnud võlausaldajale. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud; äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühtegi ettevõtjaga. Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto BMW 740I L, registreerimismärgiga XXX. Pankrotimenetluses oli juba tuvastatud, et ei ole nimetatud sõiduk olnud võlgniku valduses, ta ei ole tasunud sõiduki eest kohustuslikku liikluskindlustust ja võlgnikul puudub teadmine sõiduki asukohast. Töötamise registri andmetel töötas võlgnik töölepingu alusel B OÜ-s 16. aprillist 2016 kuni 08. novembrini 2016 ning F OÜ-s 18. veebruarist 2019 kuni 29. septembrini 2020 laadijana. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul 1 alaealine laps. Viru Maakohtu 05. septembri 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-10180 mõisteti võlgnikult välja elatis alaealise lapse L K ülalpidamiseks 250 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni 02. juunil 2024. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgnikule ajavahemikul 06. juuli 2016 - 06. juuli 2021 määratud: 01. juuli 2016 kuni 31.märtsini 2017 töövõimetuspension summas 167,40 eurot kuus ja

2-15-5243 või miinimumpalka (+ ühe ülalpeetavate eest arvestatud summa) ületav osa sissetulekutest tuleb enda usaldusisiku ülesannetes võlgnikul hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas võlausaldajale välja maksta. Kohustustest vabastamise menetluse kestel ei olnud võlgniku ülalpidamisel alaealine laps, mistõttu pidanuks ta võlausaldaja jaoks hoiustama raha juhul, kui tema sissetulekud, millele seaduse järgi saab sissenõuet pöörata, ületanuks summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale. Seega oli 2016 aastal selleks summaks 430 eurot (alampalk 430 eurot), 2017 aastal – 470 eurot (alampalk 470 eurot), 2018 aastal – 500 eurot (alampalk 500 eurot), 2019 aastal 540 eurot (alampalk 540 eurot), 2020 aastal – 584 eurot (alampalk 584 eurot) ja 2021 aastal 584 eurot (alampalk 584 eurot). TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuete pöörata muu hulgas järgmistele sissetulekutele:1) riiklikud peretoetused; 5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks ning 7) seadusel põhinev elatis. Toimiku materjalidest (sh võlgniku esitatud aruannetest) selgub, et võlgnik on saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal 2016-2017 aastatel töövõimetuspension keskmiselt 170 eurot kuus Sotsiaalkindlustusameti poolt ja 2017-2021 aastatel töötutoetus keskmiselt 220 eurot kuus Töötukassa poolt. Kohus tuvastas, et võlgnik ei teinud kohutusest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid. Võlgniku poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik ja lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnik on saanud töötutoetust, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 5 alusel. Võlgniku sissetulekud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal koosnenud töövõimetuspensionist ja töötutoetust. Seega on võlgnik omanud püsivat sissetulekut, kuid sellest ei ole jätkunud kohustuste eest tasumiseks. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi ning temal piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, mida usaldusisikule loovutada ja millest võlausaldajale väljamakseid teha. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud tööle minemast ja võlausaldaja nõuet rahuldamast. Praegu on võlgniku sissetulekuks töötutoetust, millele sissenõuet pöörata ei saa. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid.

6(9)

2-15-5243 Võlgnik on esitanud kohtule kõik vajalikud andmed ja tõendid selleks, et põhjendada oma võimetust tegeleda tulutoovama tegevusega. Kohus, olles hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajale tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd. Kuivõrd võlgnikul puudub vara ning elatub mittearvestitavatest tulust, siis ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud võimalik võlausaldajale väljamakseid teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul on võlgnik isik, keda tuleb lugeda eriti raskes olukorras olevaks võlgnikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldaja õiguste kaitset ning võlgniku käitumist ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete kohaselt teinud kõik endast oleneva töö leidmiseks ja tulu saamiseks. Võlausaldajale tasumine on olnud võimatu objektiivsetel põhjustelt – väike sissetulek. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg 4-s sätestatud kohustust. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, sissetuleku andmed. Võlgnik on esitanud vajalikud usaldusisiku aruanded vähese viivitusega. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud (PankrS § 173 lg 6). PankrS § 175 lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldaja selleks soovi ei avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda lõpparuande esitamisel ja kohtuistungitel. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi, võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja 7(9)

2-15-5243 jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et võlgnikku on võimalik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus kohustas võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 8(9)

2-15-5243 Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldaja on osalenud menetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldaja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajale menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajal menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.