Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu 25.03.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-116696
Tsiviilasi
Sanitex OÜ hagi NS INVEST OÜ vastu sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Menetluse liik
lihtmenetlus
Hagihind
69,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sanitex OÜ (registrikood 11931003) Hageja esindaja: A.-D. B. (e-post xxx) Kostja: NS INVEST OÜ (registrikood 12570903, asukoht Tallinna mnt 41, Narva) Kostja esindaja: S. N. (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista NS INVEST OÜ-lt viivis 29,28 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot Sanitex OÜ kasuks.
3.Menetluskulud jätta NS INVEST OÜ kanda.
4.Mõista NS INVEST OÜ-lt välja menetluskulu 75 eurot Sanitex OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Poolte vahel 07.04.2014. a sõlmitud müügilepingu nr H-14/1705 alusel müüs hageja kostjale kaupa summas 297,24 eurot, mille kohta esitas hageja 03.11.2020 kostjale arve nr ESN0106238 maksetähtajaga 17.11.2020. Kostja sai kauba kätte, pretensioone ei esitanud, kuid arvet õigeaegselt ei tasunud. Vastavalt müügilepingu punktile 10 leppisid pooled kokku müüja õiguses nõuda ostjalt viivist 0,05% kauba maksumusest iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates 18.11.2020 kuni maksukäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni 03.06.2021 summas 29,28 eurot. Kuna kostja võlga ei tasunud, esitas hageja 04.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja tasus hagejale põhivõlgnevuse 16.06.2021, kuid viivisenõuet ja menetluskulusid kostja ei tasunud. Vastavalt VÕS §-le 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 29,28 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt ostis kostja hagejalt tubakatooteid. Kostja osutab külastajatele keeglimängu teenust. Kostja kasutuses oleval territooriumil on suitsetamiskoht ning kostja müüb väikest valikut tubakatooteid. Ajavahemikul 01.12.2020.a kuni 31.05.2021 oli kostja tegevus piiratud Vabariigi Valitsuse poolt sisse viidud piirangute tõttu. Kostja tegi hagejale korduvalt ettepaneku kaup tagastada, sest piirangute tõttu ei olnud kostjal võimalust kaupa realiseerida ega selle eest tasuda. Hageja keeldus kaupa tagasi võtmast. 10.05.2021.a kirjaga teatas kostja hagejale, et tasub arve nr ESN0106238 siis, kui saab uuesti tegevust alustada. Hageja vastas 11.05.2021, et on valmis arve tasumisega kostja tegevuse alustamiseni ootama. Seega nõustus hageja asjaoluga, et kostjale on vaja täiendavat aega oma kohustuse täitmiseks ja nõustus tasumisega ootama kuni kostjal tekib võimalus hagejalt saadud kaup realiseerida. Toitlustus- ja meelelahutusasutustele pandud piirangud lõpetati 31.05.2021.a ja kostja alustas tööd alates 01.06.2021. Kostja tasus arve nr ESN0106238 mõistliku aja jooksul peale tegevuse alustamist, täpsemalt 16 päeva peale piirangute lõppemist (tasumine toimus 16.06.2021). Seega on hageja kohtusse pöördumine põhjendamatu ning arvestades, et 11.05.2021 nõustus hageja andma mõistliku aja kohustuse täitmiseks, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid 40 eurot ega menetluskulude hüvitamist. Varem kehtis kostja ja hageja vahel praktika, kus arvete tasumise tähtaeg ei olnud piiritletud, vaid toimus peale kauba realiseerimist ja arvete tasumisega viivitamine pool aastat üle tähtaja ei toonud kaasa viivise nõuet ega kohtusse pöördumist. Kostja on seisukohal, et kohustuse rikkumine on vabandatav vastavalt VÕS § 103 lg 2. Juhul, kui kohus ei pea kostjapoolset kohustuste rikkumist vabandatavaks, palub kostja vähendada viivise summat VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping nr H-14/1705, mille alusel müüs hageja kostjale lepingus ettenähtud tingimustel hageja kehtivas hinnakirjas nimetatud kaupu, mille eest kohustus kostja hagejale tasuma (dtl 31-32). 03.11.2020 väljastas hageja kostjale arve nr ESN0106238 summas 297,24 eurot tasumise tähtajaga 17.11.2020 (dtl 34). Kostja tasus arvest nr ESN0106238 tuleneva põhivõla summas 297,24 eurot 16.06.2021 (dtl 9). Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle.
5.Hageja nõuab kostjalt viivist arve nr ESN0106238 õigeaegse tasumata jätmise eest. VÕS (võlaõigusseadus) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
6.Kohus leiab, et raha maksmise kohustuse rikkumine ei saa üldjuhul olla vabandatav, see on võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Selliseid asjaolusid kostja välja toonud ei ole. Et kostjal ei olnud kohustuse täitmine majanduslikult võimalik kas pandeemiast tingitud tegevuspiirangute tõttu või mistahes muul põhjusel, ei tähenda, et kohustuse täitmine oli objektiivselt võimatu.
7.Kohus leiab, et kostja väited poolte vahel välja kujunenud väljakujunenud praktikast, kus arvete tasumise tähtaeg ei olnud piiritletud, vaid toimus peale kauba realiseerimist, ei ole tõendatud. VÕS § 25 lg 1 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. Müügilepingu nr H-14/1705 punkti 8 kohaselt kohustus ostja müüjale tasuma 14 päeva jooksul arvates kauba müüjalt vastuvõtmise päevast. Tasumise aluseks on arve-saateleht (dtl 31). Käesoleval juhul on hageja 23.11.2020 e-kirjaga (dtl 35) teavitanud kostjat õigeaegselt tasumata arvetest, sealhulgas tasumata arvest nr ESN0106238 ja palunud arved tasuda hiljemalt 25.11.2020. 26.03.2021 on hageja kostjale edastanud veel ühe meeldetuletuse arvete tasumiseks (dtl 36). Pooltevahelisest kirjavahetusest ajavahemikul 15.04.2021 – 11.05.2021 (dtl 135 – 154, tõlked dtl 178-180) nähtuvalt on hageja võimaldanud kostjale täiendavaid tähtaegu arvete tasumiseks. Maksekorraldustest nr 170 ja 140 (dtl 155-156) nähtub, et kostja on tasunud hilinenult arved nr SEEM071333 ja SEEM061713. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud dokumentidega lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli välja kujunenud tava, kus kostjal oli õigus kauba eest tasuda peale kauba realiseerimist, kuivõrd nimetatud dokumentidest nähtuvalt on hageja teavitanud kostjat müügilepingu punktis 8 sätestatud arvete tasumise tähtaja möödumisest ning andnud täiendava tähtaja arvete tasumiseks. Asjaolu, et hageja on võimaldanud kostjale mõningate arvete tasumiseks täiendavat aega, ei saa kohtu hinnangul käsitleda poolte kokkuleppena tasuda ostetud kauba eest peale selle realiseerimist. Vastupidi, hageja on pidanud siduvaks lepingust tulenevat kokkulepet tasumise tähtaja kohta.
8.Kostja väitel leppisid pooled 11.05.2021 kokku, et kostja tasub asjassepuutuva arve mõistliku aja jooksul pärast pandeemia tõttu kehtestatud tegevuspiirangute lõpetamist. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest nõudis hageja kostjalt arve tasumist, kostja vastas 10.05.2021, et tasume kui lahti teeme (kui lubatakse tööle hakata), millele hageja vastas 11.05.2021, hästi, ootame tasumist peale avamist (dtl 146, tõlge dtl 180). Kohus leiab, et tegemist ei ole mitte poolte kokkuleppega lepingust tuleneva tähtaja muutmiseks, vaid hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks VÕS § 114 mõistes. Tulenevalt VÕS § 114 lg 2 täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Kostja on välja toonud, et piirangud tema tegevusele lõppesid 31.05.2021 ning kostja alustas tööd uuesti 01.06.2021. Vaidlus puudub, et 01.06.2020 kostja arvet ei tasunud, st ei täitnud kohustust ka hageja määratud täiendava tähtaja jooksul.
9.Müügilepingu nr H-14/1705 punkti 10 kohaselt on hagejal maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral õigus nõuda viivist 0,05% iga maksmisega viivitatud päeva eest arvestatuna kogu kauba maksumusest. Hageja nõudmisel on kostjal kohustus hüvitada hageja poolt võla sissenõudmisel tehtud kulutused. Hagejal on õigus esmajärjekorras kustutada võlgnevus viivise ja sissenõudmiskulutuste eest ning alles seejärel võlgnevus kauba eest (dtl 32). Arve nr ESN0106238 tasumise tähtaeg oli 17.11.2020. Kostja tasus arve 16.06.2021. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 297,24 eurolt alates 18.11.2020 kuni maksukäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni 03.06.2021 (so 197 päeva) summas 29,28 eurot.
10.Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Esitatust nähtuvalt viivisenõue 29,28 eurot ei ületa põhivõlga (297,24 eurot). Kostja tasus põhivõla alles peale kohtu poolt maksekäsu kiirmenetluses maksettepaneku tegemist, s.o 7 kuud peale arve tasumise tähtaega. Võttes arvesse viivisenõude ulatust ja kohustuse täitmisega viivitatud aega ei ole viivisenõue kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 29,28 eurot.
11.Lisaks viivisele nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 75 eurot, so kulu riigilõivule. Samuti on hageja taotlenud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitamist TsMS § 4842 alusel summas 20 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihinnale vastav riigilõiv on 75 eurot, mis on nähtuvalt kohtute infosüsteemist tasutud.
14.Kohus leiab, et kui maksekäsu kiirmenetlus jätkub hagimenetlusena, ei ole TsMS § 4842 kohaldamine põhjendatud. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus
maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesoleval juhul ei teinud kohus maksekäsku ega lõpetanud maksekäsu kiirmenetlust võla tasumise tõttu TsMS § 4881 alusel, vaid lõpetas maksekäsu kiirmenetluse võlgniku vastuväite esitamise tõttu ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel.
15.Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 75 eurot, mille kohus mõistab hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja kostjalt.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.