Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I T vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
5613,99 eurot
Manetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (epost: [email protected]); Kostja: I T (isikukood xxx, elukoht xxx, xxx, e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista I T Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhinõue 2658,35 eurot, enne 08.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 1392,19 eurot, viivised perioodil 06.02.2020 – 14.09.2021 summas 936,27 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot ning võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Välja mõista I T Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (2658,35 eurolt) 0,06% päevas alates 15.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (2658,35 eurot) ulatuses.
5.Välja mõista I T Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 665 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.12.2019 Kompromissilepingu / Võlatunnistuse nr xxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet laenuleping Nr. xxx, 20.05.2019, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2658,35 eurot ja viivised summas 1393,19 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu / Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest summas 1 euro ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss-summas 4050,54 eurot (2658,35 + 1392,19). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma.
2.Hageja ja kostja on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 05.02.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 14.02.2020, 10.11.2020 ja 10.05.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kompromissisummas 4060,54 eurot, s.h põhinõue 2658,35 eurot, enne 08.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 1392,19 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, viivised põhinõudelt alates 06.02.2020 kuni 14.09.2021 summas 936,27 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Vastusena kostja vastuväidetele on hageja selgitanud, et kompromissleping/võlatunnistus xxx omab deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseid (VÕS § 30), sest kostja kinnitab selle
kokkuleppe punktis 1.1, et tal on varasemast laenulepingust nr xxx tulenevad võlgnevused summas 2658,35 eurot põhivõlgnevus ja 1393,19 eurot viivised. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Nimetatud sättest tuleneb, et kui võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (mitte uue kohustuse loomine), on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud ning hagejal võlausaldajana ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Seega, kui kostja ei ole võlaga nõus, on tema esmaseks kohustuseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud (sh seda, et võlatunnistuse aluseks olev leping on tühine). Hagejal ei ole kohustust näidata ja tõendada eelnevast lepingust tekkinud võlgade kirjeldust ja arvutuskäiku. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud kohtule sissenõudja ja tema vahel sõlmitud lepingut. Kui hageja oleks vastava lepingu esitanud, oleks kohus näinud, et hageja on põhinõuet ja kõrvalnõudeid mitmekordistanud. Samuti oleks hageja pidanud esitama juba tasutud kuumaksed, mis kostja Mogo OÜ-le on maksnud. Kostja toob välja, et hageja ei ole esitanud ühtegi Mogo OÜ poolt saadetud kirja või lepingu lõpetamise teatist. Kostja selgitab, et allkirjastas esialgu hageja poolt pakutud maksegraafiku, kuid peale juristiga rääkimist ei hakanud kostja seda täitma, sest jurist ütles, et hageja on nõuet rohkem kui 100% suurendanud ja see pole seaduslik. Vastavalt seadusele ei tohi kõrvalnõuded põhinõuet ületada. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus, tutvunud hageja nõude ja kostja vastustega, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.
8.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja on 08.12.2019 sõlminud kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxx (dtl 46 – 48). Kostja on oma vastuses nimetatud dokumendi allkirjastamist kinnitanud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 näeb ette, et võlasuhe võib tekkida muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
10.Kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxx punktis 1.1. on pooled kokku leppinud, et võlausaldaja omab kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Mogo OÜ-lt. Nõue koosneb põhiosanõudest 2658,35 eurot ja viivitusintressinõudest 1393,19 eurot. Nõue tuleneb laenulepingust Nr. xxx, 20.05.2019. Punkt 2.1. kohaselt on pooled kinnitanud, et sõlmivad
punktis 1.1. toodud nõude osas kompromissilepingu VÕS § 578 lg 1 tähenduses. Seejuures on kompromissi eesmärgiks nii võimalike vaidluste vältimine nõude osas kui ka vastastikuste järeleandmiste teel täiendava kindluse saavutamine selles osas, et Võlgnik suudaks võetud kohustusi täita. Selleks loobub võlausaldaja lepingus toodud tingimustel edasisest viivisenõudest ja võla kohesest sissenõudmisest, võlgnik aga selgelt ja vaieldamatult tunnustab võlasuhet ning võtab kohustuse tasuda lepingu järgne võlg vastavalt lepingule. Punkt
2.2.ütleb, et võlgnik käesolevaga tunnustab lepingu punktis 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes).
11.Hinnates lepingus sisalduvaid tingimusi, saab poolte tahteks lepingu sõlmimisel lugeda olemasoleva kohustuse tunnistamist. Leping vastab kohtu hinnangul deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
12.Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui kompromisslepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, ei saa selle eesmärgiks ja tulemuseks olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (RKTKo 06.05.2015 nr 3-2-1-25-15, p. 13). Lisaks on Riigikohus oma 03.06.2021 otsuses selgitanud, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki (RKTKo 2-19-5601 p 16.3).
13.Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja ei ole esitanud kohtule Mogo OÜ-ga sõlmitud lepingut, tõendeid kostja poolt algse lepingu katteks teostatud kuumaksete kohta, Mogo OÜ poolt kostjale saadetud kirju ega lepingu lõpetamise teatist. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohti ning deklaratiivse võlatunnistuse eesmärki, ei saa kostja enam esitada vastuväiteid seoses Mogo OÜ-ga sõlmitud lepinguga. Olles allkirjastanud hagejaga hagis nimetatud kompromisslepingu/võlatunnistuse, on kostja tunnistanud, et hagejal on kostja vastu Mogo OÜga 20.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhinõue summas 2658,35 eurot ja viivitusintressi nõue summas 1393,19 eurot (lepingu punkt 1.1). Samuti on pooled kokku leppinud, et nad lõpetavad punktis 1.1. nimetatud võlasuhte ning omandavad lepingu alusel uued õigused (punkt 2.3.). Seega ei ole kostjal võimalik Mogo OÜ-ga 20.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevalt vastuväiteid esitada, kuna kostja on nõuet kompromisslepingus/võlatunnistuses tunnustanud ning leppinud hagejaga kokku kompromissi korras kompromiss-summa 4050,54 eurot) osamaksetena tasumise. Kostja on Mogo OÜ-ga sõlmitud lepinguga seonduvatest vastuväidetest kompromisslepingu/võlatunnistuse sõlmimisega loobunud.
14.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohistus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 ütleb, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse
rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
15.Tulenevalt kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxx punktist 2.5. kohustus kostja tasuma kompromissisumma hagejale perioodiliste igakuiste maksetega lepingu lisas nr 1 toodud maksegraafiku alusel. Lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku, et juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist. Haginõude põhjenduste kohaselt ei asunud kostja lepingut täitma ning hageja luges võlgnevuse tervikuna sissenõutavaks muutunuks 05.02.2020 ehk teise osamakse tähtaja möödumisest alates. Kostja on samuti kohtule kinnitanud, et ta ei ole asunud lepingut täitma. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule andmeid ega tõendeid võlgnevuse tasumise kohta. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu punktis 1.1. nimetatud võla, s.o. põhinõude 2658,35 euro ning viivise 1393,19 euro, tasumist. Kohus rahuldab selles osas hagi.
16.VÕS § 101 lõike 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 3.2. kokku leppinud, et maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhivõla summalt (2658,35 eurolt) alates võla sissenõutavaks muutumisest 06.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.09.2021 (s.o. 587 päeva eest) summas 936,27 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on kooskõlas lepingus kokkulepituga ning kuulub rahuldamisele.
17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab samuti hageja poolt TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 15.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Nähtuvalt lepingu punktist 5.1. on pooled kokku leppinud, et lepingu sõlmimise tasu on 10 eurot ning selle kohustus võlgnik tasuma koos kompromissisumma esimese osamaksega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingutasu, summas 10 eurot, tasumist ning kohus rahuldab ka selle hageja nõude.
19.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist vastavalt VÕS § 1132 lg-le
2.VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on võla sissenõudmiseks edastatud kostjale kolm võlateatist -
14.02.2020, 10.11.2020 ja 10.05.2021 (dtl 53-55). Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot. Esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõue üle 1000 euro ning hageja on esitanud kohtule tõenditena hageja kohtuvälise esindaja PlusPlus Baltic OÜ poolt kostjale saadetud kolm meeldetuletuskirja. Seega on võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2658,35 eurot, enne 08.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 1392,19 eurot, viivised perioodil 06.02.2020 – 14.09.2021 summas 936,27 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 425 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.
26.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagile lisatud arvest nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse
koostamisele (sh ettevalmistavad toimingud) kokku 3,5 tundi arvestusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse esitamisele põhjendatud 2 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud.
27.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus mõistab seega menetluskulud välja koos käibemaksuga.
28.Hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus on seega 240 eurot (2h x 100 eurot
+ KM 20%).
29.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 665 eurot (425 + 240). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.