Kostja: J. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post:; Kostja lepinguline esindaja: Tanel Riivits (Themis Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J. P. M. T. kasuks 1144,73 eurot, millest 1073,22 eurot on kahjuhüvitis ja 71,51 eurot 25.03.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kahjuhüvitiselt.
3.Välja mõista J. P. M. T. kasuks alates 26.03.2022. a viivis tasumata kahjuhüvitiselt (1073,22 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista J. P. M. T. kasuks menetluskulud summas 1645 eurot.
3.Välja mõista J. P. M. T. kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord
1 (6)
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. T. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas 25.05.2021. a kohtusse hagi J. P. vastu kulude ja kahju hüvitamise ning viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja müüs ja hageja ostis keskkonnas osta.ee kostjale kuuluva auto Nissan Almera. Kuna selgus, et auto ei vastanud lepingutingimustele (keskmisele kvaliteedile), pidi hageja käima mitu korda Tartus (kostja juures) autot remontimas. Kostja korraldatud remont ei olnud tulemuslik ning hageja taganes sõlmitud müügilepingust 17.02.2020. a ja nõudis kostjalt üleantu (st tasutud raha) tagasi. Lisaks nõudis hageja kostjalt ka hagejale tekitatud kahju hüvitamist (mitmekordsed sõidud Tartusse ja kulud seoses auto tagastamisega). Kostja keeldus kulude hüvitamisest ning ei tagastanud hagejale tasutud raha, vaatamata sellele, et hageja tagastas auto kostjale. Hageja üritas leida kohtuvälist lahendust. Kõigepealt esitas hageja 21.01.2021.a pretensiooni osta.ee keskkonna kaudu. Kuna see pöördumine ei viinud tulemuseni, pidi hageja palkama advokaadi. Kostja ei olnud jätkuvalt nõus esitatud nõuetega ning suhtles hageja lepingulise esindajaga perioodil 17.02.2021-22.04.2021.a ehk peaaegu kaks kuud. Lõpuks tagastas kostja kohtuvälise suhtluse tulemusel hagejale üleantu (420 eurot) ning hüvitas hagejale riigilõivu ja kindlustusmakse kulud (kokku 487,20 eurot). Hagiavalduse esitamise seisuga olid hagejale endiselt hüvitamata kulud seoses auto tagastamisega (puksiir), sõidukulud Tartusse ja õigusabikulud seoses korduvate pöördumistega kostja poole. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja auto parandamisega seotud kulude hüvitise kokku summas 226,08 eurot (sõidukulud ja puksiiri tasu), kahjuhüvitise kohtueelselt kantud õigusabikulude eest summas 1073,22 eurot ning viivise rahuldatud põhinõuetelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
2.Kohus võttis hagi 03.06.2021. a määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks.
3.Kostja, J. P. , esitas 02.07.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et auto parandamise kulud on ära langenud ning hageja kohtuväliseid kulusid pole kostja kohustatud tasuma. Kostja selgitas, et on nõutud auto parandamise kulud pärast hagi esitamist hagejale täielikult tasunud ja esitas selle tõendamiseks vastava maksekorralduse. Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise osas leiab kostja, et esiteks hageja pole õigustatud isik antud arveid sisse nõudma, sest arved on esitatud äriühingule Swenor Bygg OÜ mitte hagejale. Seega ei saanud hagejal tekkida kulusid nendest arvetest. Alternatiivselt, kui kohus peaks siiski lugema hageja nõude põhjendatuks, vaidleb kostja vastu nõutavate õigusabikulude suurusele. Arvetelt nähtuvalt on lepingulisel esindajal kulunud 5:34 h töötundi kohtuvälises menetluses, mis on küllalt suur ja arusaamatult ebamõistlik ajakulu arvestades kaasuse lihtsat sisu, vähest materjali mahtu ja seitsme lühikese e-posti vahetamist kostjaga. See kogumis ei saanuks vastata arvetel esitatud mahule. Kostja leiab, et tõenäoliselt tellis äriühing advokaadibüroolt ka muid õigusteenuseid, kuid need maskeeriti mugavalt antud vaidluseks. Või siis on esitatud arved ülepaisutatud töömahu tähenduses. Tegemist pole ei keeruka ega dokumentatsiooni poolest mahuka vaidlusega, mis tinginuks enam kui viietunnise ajakulu.
4.Hageja esitas 07.07.2021. a kohtule avalduse, milles loobus kostja vastu esitatud 226,08 euro suurusest kulude hüvitamise nõudest ja sellelt summalt viivise nõudest, põhjusel, et kostja on selle põhinõude täitnud. Hageja teatas, et nõuab jätkuvalt kostjalt kahjuhüvitist kohtueelselt kantud õigusabikulude eest summas 1073,22 eurot ja ka viivist sellelt põhinõudelt. 2 (6)
5.Kohus võttis 15.11.2021. a määrusega vastu hageja osalise loobumise hagist ja lõpetas asja menetluse põhinõude summas 226,08 eurot ja põhinõudelt tasumisele kuuluva viivise nõude osas. Kohus jätkas menetlust kahjuhüvitise summas 1073,22 eurot ja sellelt tasumisele kuuluva viivise nõudes.
6.Kohus otsustas 03.12.2021. a määrusega menetleda asja edasi kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
7.04.01.2022. a esitas hageja kohtule oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Hageja teatas, et jääb esitatud nõude juurde ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis kohtueelselt kantud õigusabikulude eest summas 1073,22 eurot ja viivis sellelt summalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.1.Hageja nõuab hagis kostjalt varalise kahju hüvitisena kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1073,22 eurot. Kohus leiab, et vastava hageja kahjunõude aluseks saavad olla võlaõigusseaduse (VÕS) sätted kohustuste rikkumisega seotud kahju kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 30.04.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 50) kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad. Kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks rikkumise tõttu põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda. Hageja kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (vt Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7908, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega. Seega peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11).
Kohus leiab, et antud juhul on kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi täidetud.
Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud müügilepingut. Lepingu rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju auto tagastamise ja Tartusse sõitmisega seotud kulude näol. Kuna kostja ei olnud nõus hagejale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama, oli hageja pöördumine advokaadi poole põhjendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja esindaja saatis kostjale 17.02.2021.a nõudekirja ning pidas sellele järgnevalt kostjaga kirjavahetust kuni 22.04.2021. a, kui kostjat teavitati sellest, et hageja pöördub kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Hageja on esitanud kohtule arved (dtl 35-40) kostja J. P. vastu suunatud õigusabi osutamisega seoses kokku summas 1073,22 eurot. Kulud õigusteenusele on tehtud enne kohtumenetluse algatamist, mistõttu ei ole tegemist menetluskuluga TsMS § 138 mõistes. Seoses kostja väitega, et kõnealused arved on väljastatud Swenor Bygg OÜ-le, mitte hagejale 3 (6)
eraisikuna, märgib kohus, et kulutuste hüvitamist ei välista ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik (vt Riigikohtu
19.septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12, p 19). Kohus leiab, et hageja on ka piisava põhjalikkusega tõendanud, et esitatud arved on seotud kostja vastu suunatud nõudega. Hagejal tekkinud kahju ja tekkinud kahju ning kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos kui kostja oleks hageja kahjunõude täitnud, siis ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole ja kasutada õigusabi (VÕS § 127 lg 4). Arvestades asjaolu, et kostja tasus auto pukseerimise ja Tartusse sõitmise tõttu tekkinud kulud alles pärast hagiavalduse esitamist, hindab kohus, et õigusabi kasutamine oli ka mõistlikult võttes vajalik, sest ilma selleta ei suutnud hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta.
9.3.Hageja esindaja on hagejale kohtueelselt õigusabi osutanud mahus 5 tundi ja 33 minutit hinnaga 160 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ise on oma käitumisega suurendanud hageja õigusabi vajaduse mahtu. Kohus on seisukohal, et hageja kohtueelsed õigusabikulud on mõistlikud ega ole ülemäära paisutatud. Samuti saab kohtu hinnangul lugeda põhjendatuks hageja esindaja taotletava tasumäära kohtueelse õigusabi eest. Tasumäär 160 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks on küll keskmiselt nõutavast advokaadi tasust veidi kõrgem (120-140 eurot, millele lisandub käibemaks), kuid olenemata sellest ei saa pidada ülemääraseks ega põhjendamatuks. Riigikohus on oma praktikas pidanud mõistlikuks advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta, aga ka 170 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 11.11.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, 27.02.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16). Ka ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagejale osutatud õigusteenuse tasumäära suurusele. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas 1 073,22 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
9.4.Hageja nõuab kostjalt lisaks ka viivist kohtu rahuldatud põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 1113 lg 2 järgi, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et eeltoodud sätete alusel on hageja viivisenõue põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohus rahuldas hageja nõude summas 1073,22 eurot. Alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 26.05.2021. a – 25.03.2022. a kujuneb 1073,22 euro suuruselt võlasummalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras arvestatud viivise suuruseks 71,51 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt. 4 (6)
Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 1144,73 eurot, millest 1073,22 eurot on kahjuhüvitis ja 71,51 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 25.03.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kahjuhüvitiselt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on 15.11.2021. a määrusega võtnud vastu hageja osalise loobumise hagist. TsMS § 168 lg 5 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd nõude osas, mille rahuldamise tõttu hageja hagist osaliselt loobus, oli poolte vahel vaidlus käinud juba pikalt enne hagiavalduse esitamist ja kostja oli seni nõude tasumisest loobunud, on kohtu hinnangul ilmne, et antud juhul rahuldas kostja hageja nõude hagi esitamise tõttu ja TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb hagist loobutud osas menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pärast loobumist hagis menetlusse jäänud nõude osas kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta ka hagis rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1645 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 200 eurot, rahvastikuregistri päring 5 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 1440 eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 139 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 on menetlusosaliste esindajate kulud ja sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega, menetlusosalise kohtuvälised kulud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 200 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 200 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Hageja on teinud kostja elukoha andmete teada saamiseks päringu rahvastikuregistrisse ning tasunud päringu eest riigilõivu 5 eurot. Kuivõrd kostja elukoht on asja kohtualluvuse määramisel olulise tähtsusega, saab kohtu hinnangul lugeda tasutud riigilõivu summas 5 eurot TsMS § 144 p 2 alusel hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Robert Sarv. 5 (6)
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 7,5 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) 14.05.2021. a – hagiavalduse koostamine – 3 tundi 25 minutit; 2) 06.07.2021. a avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamine – 45 minutit; 3) 07.07.2021. a avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamine – 15 minutit; 4) 20.07.2021. a – kostja vastuväitega tutvumine ja seisukoha koostamine – 1 tund 45 minutit; 5) 04.01.2022. a – lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund 20 minutit. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 160 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku ja asjaolusid, sh asja keerukusastet ja mahtu, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud, samuti ajakulu neile toimingutele kokku 7,5 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 160 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses mõistlikuks ja põhjendatuks peetud advokaadist lepingulise esindaja tasumäärale. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning seega on TsMS § 174 lg 10 kohaselt lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1645 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 200 eurot, rahvastikuregistri päringu riigilõiv 5 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 1440 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1645 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.