Aktsiaselts Tallinna Vesi hagi osaühing Reaalprojekt vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 1 108,47 eurot. Hageja: Aktsiaselts Tallinna Vesi (registrikood 10257326, asukoht Ädala 10, 10614 Tallinn) Hageja esindaja: Merli Liivik (e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Reaalprojekt (registrikood 10765904; asukoht Tallinna 45, 71008 Viljandi, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus (e-post [email protected]) Lihtmenetluses, kohtuistungil 16. veebruaril 2022. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Aktsiaselts Tallinna Vesi hagi osaühing Reaalprojekt vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses Aktsiaselts Tallinna Vesi kanda.
2.Välja mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Vesi menetluskulud summas 3 315 eurot osaühing Reaalprojekt kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 03.05.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt teostas kostja 2017. aastal töövõtjana hageja tellimusel Punase tänava veetorustiku rekonstrueerimise projekti. Kostja esitas hagejale põhiprojekti nr P17060 (edaspidi projekt, lisa 2), mis muuhulgas sisaldab ka katendite taastamise osa. 2020. aasta sügisel teostas hageja ehituse töövõtja projekti järgse ehitustöö. Teekatendite taastamise tööde käigus paigaldas ehituse töövõtja Punasele tänavale äärekivid vastavalt koostatud projektile, milleks oli märgitud äärekivi kõrgusega 10 cm. Keskkonna- ja Kommunaalameti järelevalve ja teehoiutööde järelevalve tuvastasid pärast ehitustööde teostamist ülaltoodud kohas projekti vea, mille kohaselt pidid äärekivid nimetatud kohas (taksopeatus) olema madalamad, kui on toodud projektis. Projekt seda aga ei kajasta ja projekteeritud äärekivi kõrgus projektis on suurem (tingmärk projektis – sõidutee äärekivi 10cm).
2.Projekti asendiplaanil on toodud tingmärgid, kus ei ole üldse kajastatud projekteeritud sõidutee äärekivi tingmärki 5cm (kajastatud on 0, 2, 10 ja 15 cm). Seega ei saanud projekti kohaselt eeldada, et katendi taastamisel Punane tänav (taksopetus) tuleb kasutada äärekivi kõrgusega 5cm. Projekti seletuskirja kohaselt kasutatakse 5cm äärekivi parkla servas ning eraldi on äratoodud parkla (Punane tn 36). Rohkem parklaid projektis märgitud ei ole ning 5cm äärekivi kasutust ette ei näe. Projekt ei kajasta ka nimetatud kohas mahasõite. Asfaltkattena on märgitud Punase tn kate ja jalg- ja jalgrattateel. Sisuliselt on projektis ja selle seletuskirjas nn Punase tänava taksopeatuse osa märkimata ning projekt on mitmeti mõistetav ja ei ole üheselt arusaadav (vt ka lisa 2 ja lisa 4).
3.Ehituse töövõtjal tuli juba tehtud töö ümber teha ning viia vastavusse tegeliku olukorraga vastavalt järelevalve nõudmistele. Ehituse töövõtja esitas hagejale 20.10.2020 hinnapakkumise nr 125-102003 (lisa 3), mille kohaselt oli juba tehtud töö ümbertegemise maksumuseks 1979,80 eurot (km-ta). Ehituse töövõtja tegi juba teostatud töö ümber ning paigaldas Punane tn taksopeatus 10cm äärekivide asemele äärekivid kõrgusega 5cm.
4.Hageja nõudis kosjalt tehtud kulutuste hüvitamist saadetud e-kirjaga (kirjavahetus, lisa 4), millest kostja omakorda keeldus. Hageja esitas kompromissi korras kostjale ettepaneku, mille kohaselt hüvitaks kostja üksnes 50% hageja poolt kantud kahjust (viimane e-kiri, lisa 5). Kostja keeldus jätkuvalt kahju hüvitamast.
5.Kostja on õigeks võtnud, et projektis on vastuolu, st äärekivi tingmärk oli 10cm, kuid projektis toodud teede kõrguste vaheks oli märgitud 5cm. Vaatamata eeltoodule leiab kostja, et ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse ning, et kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud.
6.Hageja on seisukohal ei eeltoodu ei vabasta projekteerijat vastutusest enda poolt tehtud töö ehk koostatud projekti õigsuse eest – koostada nõuetele vastav projekt, mille järgi saaks ehitada. Projekti koostamise eesmärgiks ei ole ebaselge projekti ning et projekti ebaselguste
väljaselgitamine oleks ehitaja või järelevalve kohustuseks. Projekt peab olema koostatud selgelt ja vastuoludeta.
7.Antud juhul vastutab kostja delikti üldkoosseisu alusel, mis eeldab objektiivse teokoosseisu täitmist, õigusvastasust ning süüd. Puudub vaidlus selles, et kostja tegu, teostas mitmetimõistetava projekti, põhjustas juba teostatud töö ümbertegemise vajaduse ning sellest tingitud kahjude kandmine oli kostja tegevusega põhjuslikus seoses.
8.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p a 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt (EhS § 12 lg 1). Seega peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust (EhS § 13 lg 1). Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav (Majandus- ja taristuministri määrus, 17.07.2015 nr 97, Nõuded ehitusprojektile § 12 lg 1). Tee ehitusprojekt peab olema loetav, vastuoludeta ning üheselt mõistetav (Majandus- ja taristuministri määrus, 09.01.2020 nr 2, Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded § 2 lg 4). Kostja õigusvastane tegu seisneb selles, et kostja ei koostanud õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavat, õiguspärast projekti. Projektijärgne ehitis ei vastanud nõuetele, st projektis ei arvestatud taksopeatuse olemasoluga ning äärekivid nimetatud kohas olid märgitud projektis ettenähtust kõrgematena. Koostatud projekt oli vastuoluline ning ei olnud üheselt mõistetav. Hageja kandis kahju projektiveast (ebaselgustest) tulenevate täiendavate tööde eest tasudes (tehtud töö ümbertegemise kulu). Hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, sest, nõuetele vastava projekti puhul ei oleks hagejal tekkinud täiendavaid kulutusi - juba tehtud töö vastavusse viimise kulu.
9.Kostja möönab, et projektis olid vastuolud, kuid leiab, et justkui ehitaja peab tuvastama projektis olevad vastuolud ja siis sellest projekteerijat teavitama. Tegemist ei ole õigusaktidest tuleneva vastutusest vabanemise sättega, mida võiks vastutustundlik projekteerimiseettevõte kasutada. Selline tõlgendus viiks olukorrani, kus projekteerija ei vastuta millegi eest, võib teha töövõttu poolikult ning õigusaktide nõuetele mittevastava projektiga seotud kulutused peavad kandma kolmandad isikud. Teistele isikutele nn kohustuse panemine, ei tähenda, et kostja vabaneks vastutusest enda poolt koostatud projekti, tehtud töövõtu, õigusaktidele vastavuse eest. Seda enam, et EhS sätestab erinõuded projekteerimise alal tegutsevale ettevõtjale ja vastutavale spetsialistile, mis tähendab, et seadusandja on nimetatud tegevusalal tegutsemiseks esitanud kõrgendatud nõuded vastava spetsialisti pädevusele. Eelnevat arvesse võttes puuduvad kostja teo õigusvastasust välistavad asjaolud.
10.Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Seega kahju tekitaja süüd deliktilise vastutuse korral eeldatakse. Deliktiline vastutus eeldab käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ehk isik käitub teisiti, kui tavaliselt sarnases olukorras isikult oodatav käitumine. Antud juhul on kostja süüdi, sh on ta olulisel määral jätnud järgimata käibes vajaliku hoole, projekteerija on koostanud vastuolulise projekti. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st
1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju endas eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist, sh. mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh. kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostjal, kui kahju tekitajal, on kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju või taastada lähedane olukord enne kahju tekitamist. Seega on hageja kostja poolt ebaselge projekti tõttu kandnud varalist kahju töö ümbertegemisega seotud kulude ulatuses summas 1979,80 eurot (km-ta) (arve, lisa 6), mida hageja ei oleks pidanud kandma, kui projekt oleks olnud üheselt mõistetav. Kostja ei ole kordagi vaielnud vastu hageja poolt kantud kahju suuruse osas. Hageja taotleb kompromissi korras poole kantud kulude hüvitamist kostjalt. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejale ei oleks kahju tekkinud kui kostja oleks järginud projektile õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Seega on põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo osas tagatud. Kahju tekkimise võimalikkus oli kostjale ettenähtav.
11.VÕS § 113 lg 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 1. juulist 2016 on 0,00%. Lähtudes eeltoodust, tuleb VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks lugeda 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt kahju, so. 989,90 euro hüvitamisega viivitamise eest viivist alates 02.11.2020 kahju esitamise nõudest, arvestades mõistliku tähtaega (10 päeva) kuni kahju hüvitamiseni kostja poolt. Perioodil 02.11.2020 kuni hagi esitamiseni 03.05.2021 on kostja kahju hüvitamisega viivitanud 182 päeva ning seega on arvestades põhinõuet ja viivise aasta protsenti (8%) viivise summa nimetatud perioodi eest 39,38 eurot. Alates hagi esitamisest tuleb viivist arvestada kuni hageja nõude rahuldamiseni. Kostja vastus
12.Kohtule 22.06.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja koostas vaidlusealuse projekti riigihankemenetluses sõlmitud lepingu alusel ja pooltevaheline õigussuhe baseerub hankelepingul. Pooltevahelisest lepingust tulenevalt on hageja kaotanud õiguse tugineda töö mittevastavusele. Isegi juhul, kui projekteerimisviga oleks esinenud, pidanuks hageja andma kostjale võimaluse oma töö parandada, mida hageja ei teinud. Kostja koostatud projektis ei ole vigu. Projektis märgitud ehituskõrgusi järgides ei ole äärekivide paigutuskõrgusega eksimine võimalik. Hageja nõue on tõendamata. Hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu üldse hagejale kahju tekkimine, samuti ei nähtu, et teeehitustöid ja omaniku järelevalvet oleks teostanud pädev ettevõtja.
13.Hageja sõlmis kostjaga lihthanke nr 189437 tulemusel projekteerimise töövõtulepingu 31.07.2017.a (lisa 1A TVL ja 1B TVL üldtingimused), mille kohaselt oli kostja ülesandeks lahendada Punase tn veetorude rekonstrueerimine vastavalt väljastatud tehnilistele
tingimustele ning joonisel näidatud lõigus (lisa 2 lähteülesanne). Kõik hankedokumendid, s.h lepingu üldtingimused, koostas hankijana hageja. Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt pidi projekteerimistöö valmima 31.12.2017 ja valmiski (lisa 3 projekteerimishanke tulem). Sõlmitud lepingu üldtingimuste p 4.1.3 kohaselt kohustus tellija üle vaatama talle vastuvõtmiseks esitatud töö ja lepingu kohaselt teostatud töö vastu võtma, fikseerides selle üleandmise-vastuvõtmise aktis. Üldtingimuste p 4.1.4 kohaselt kohustus tellija teatama töö lepingule mittevastavusest töövõtjale neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, kusjuures tellija peab töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Üldtingimuste p 7.3 kohaselt kohustus tellija töö ülevaatamiseks esitamisest neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul tellija esitatud töö või töö osa üle vaatama või esitama tähtaja jooksul kas üleandmisevastuvõtmise aktis endas või eraldi dokumendis töövõtjale kirjalikult töö mittevastuvõtmise põhjendused. Üldtingimuste p 10.3.4. kohaselt juhul, kui töö (sh. selle osa) ei vasta lepingule, on töövõtja kohustatud tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul tellija poolt mittevastavuse osas pretensiooni esitamisest omal kulul lepingule mittevastavused kõrvaldama. 22.05.2020.a avaldas hageja Punane tn torustike ehituse lihthanke teate (lisa 4 LH teade). Andmeid ehitaja kohta ei ole riigihangete registris avaldatud, kuid hagiavalduse p 1.3 ja lisast 3 nähtub, et ehituse töövõtuleping sõlmiti Oüga Watercom, mis on hageja tütarettevõtja (lisa 5, väljavõte ASTV kodulehelt). OÜ-ga Watercom sõlmitud töövõtulepingu p 1.6 kohaselt oli ehitustööde valmimise tähtaeg 30.09.2020 ning kasutusluba tuli saada hiljemalt 30.11.2020 (lisa 6). Hagile lisatud dokumentidest nähtuvalt esitas hageja kostjale esimese pretensiooni projekti väidetava nõuetele mittevastuse osas 27.10.2020, s.o ligi 3 aastat peale projekti valmimist, millele kostja koheselt vastu vaidles.
14.Käesolevas vastuses väljatoodud asjaoludest nähtuvalt on pooltevahelise õigussuhte aluseks töövõtuleping. Selle lepingu kohaselt pidi hageja kostja töö vastuvõtmisel projekti koheselt kontrollima ja teatama võimalikest puudustest 14 päeva jooksul (vt asjaolude p 2.6). Kostja märgib, et hageja võttis tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostatud töö vastu ega teatanud töös esinenud ühestki puudusest. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja ei teatanud kostjale töös esinenud võimalikest puudustest kokkulepitud tähtaja jooksul, on ta minetanud õiguse puudustele tugineda. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
15.Kostja leiab, et kuivõrd hageja on majandustegevuses tegutsev professionaal, pidi ta väidetava töö mittevastavuse tuvastama kohe töö vastuvõtmisel või hiljemalt mõistliku aja jooksul peale seda. Kostja ei nõustu sellega, et ligi 3 aasta jooksul peale töö vastuvõtmist ei olnud hagejal võimalik väidetavat puudust märgata. Isegi kui möönda, et puudus ilmnes alles ehitustööde teostamisel, kaotas hageja projekteerimislepingu üldtingimuste p 4.1.4 ja ehituslepingu tööde valmimise tähtaega 30.09.2020 silmas pidades puudustele tuginemise
õiguse kõige hiljem 14.10.2020. a. Nimelt kuivõrd selleks ajaks pidi kogu ehitustöö olema juba valminud, tähendab see seda, et võimalik projekti puudus oli hiljemalt 30.09.2020. a ilmnenud. Seega on alles 27.10.2020.a esitatud pretensioon selgelt hilinenud. Lisaks sellele, et hageja teatas kostjale väidetavast puudusest selgelt hilinenult, ei käitunud ta lepingu p 10.3.4 sätestatud reeglit järgides ega andnud kostjale võimalust väidetava puuduse kõrvaldamiseks. Kui hageja oleks teatanud väidetavast puudusest kostjale õigeaegselt ja palunud selle kõrvaldada, ei oleks hagejale mitte mingisugust kahju tekkinud. Seega juhul, kui projekti tõttu tõepoolest mingisugune kahju hagejale tekkis, põhjustas ta selle iseenese käitumisega vastuolus lepinguga võetud kohustustele.
16.Kostja ei nõustu hageja väidetega sellest, et koostatud projektis esines viga või vastuolu. Punase tänava taksopeatuse kõnnitee ja sõidutee katendid on koostatud vastavalt projektile. Vaated taksopeatusele tõendavad seda, et kõnnitee tasapind on sõidutee tasapinnast 5 cm kõrgem (lisad 7A ja 7B). Juhul, kui hageja tütarettevõtja paigaldas tõepoolest 5cm kõrguse vahega katendite vahele äärekivid katendite tasapinnast 5 cm kõrgemale, on tegemist ehitusettevõtja selge saamatuse, mitte projekti ebatäpsusega. Projekti vertikaalplaneeringust nähtub, et teekatte erinevad kihid tuleb ehitada kõrgusarvude, mitte tingmärkide järgi – ettenähtud kõrgusele paigaldatud aluskihile paigaldatakse ettenähtud kõrgusele katend. Ehitustööde vastuvõtmine toimus erinevate valminud kihtide, s.t erineva kõrgusega ehitatud töö osade, mitte tingmärkide järgi (vt lisa 6 p 1.8, sealt 1.8.1.1.). Tingmärk määrab äärekivi ristlõike, milleks on 15*30(29)cm, mis on joonisel õige. Hageja väide, et väidetava projektivea tõttu pidi ta projekteeritud 10cm kõrguse äärekivi asemel paigaldama „lisatööna“ 5cm kõrguse äärekivi, on esiteks täielikult tõendamata ja teiseks ei vasta tõele. Tegemist on ühe ja sama äärekiviga, mille paigaldamine pidi projektis märgitud kõrguste alusel toimuma töö erinevates osades erinevale sügavusele katendi suhtes. Projektis esitatud vertikaalplaneeringul on selgelt näha, et selles lõigus, kus väidetavalt olevat projekteerija süül tulnud äärekivi ümber ehitada, ongi projekteeritud kõnnitee ja sõidutee vaheline kõrgus 5 cm (lisa 8, kostja märkusega vertikaalplaneering). Kostja hinnangul on olnud tegemist ehitaja ja juhul, kui järelevalve üldse oli, siis ka tema ebapiisava süvenemisega projekti. Kuna tööde vastuvõtmine toimub kõrguste, s.t tee erinevate valminud kihtide järgi, pidi enne äärekivi paigaldust alus olema vastu võetud – kui alus oli õigel kõrgusel vastu võetud, ei olnud võimalik, et äärekivi paigaldati valele kõrgusele ja selle kõrgus katendi kihtide suhtes oli vale.
17.Lisaks tuleb märkida, et vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks.
18.OÜ-ga Watercom sõlmitud lepingu p 1.8.1.1. kohaselt on tööde akteerimise eelduseks tellija poolne heakskiit teostatud tööle ja teostusjoonisele (vt lisa 6 p 1.8.1.1). Teostusjoonis antud juhul ei ole mitte midagi muud, kui osa tööprojektist, mille koostamise kohustus sõlmitud ehituslepingust nähtuvalt oli ehitajal. Määruse nr 97 § 10 lg 3 kohaselt tööprojektis täpsustatakse eelprojekti ja põhiprojekti lahendusi selliselt, et pärast ehitustööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitamisega seonduvate dokumentide
koostamist, juhul kui nende koostamine on ehitustööde jaoks vajalik ja nõutud, oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Eeltoodust nähtuvalt on kostja seisukohal, et kuivõrd ehituse lõpliku lahenduse pidi pakkuma ehitaja, ei ole mitte kuidagi võimalik mistahes puudust projektis kostjale omistada.
19.Hagiavalduse väited, justkui oleks projektivea tõttu tulnud ehitustöödes midagi ümber teha, mis põhjustas hagi lisas 3 märgitud „lisatööde“ tellimise, on täielikult tõendamata. Hagist ei nähtu, et üldse oleks midagi enne „lisatööde“ tellimist ehitatud või valesti ehitatud, mis tuli projektivea tõttu uuesti ümber ehitada. Hagiavaldusest ega selle tõenditest ei nähtu ka, et hageja oleks midagi oma ehitusettevõtjast tütarettevõtjale tasunud, liiatigi veel „lisatööde“ eest. Tõendatud ei ole, et tegemist oleks „lisatöödega“ esialguse töömahuga võrreldes ja tõendatud ei ole ka lepingu maksumuse kallinemine väidetava projektivea tõttu. Hagile lisatud lisatööde pakkumusest (hagi lisa 3) nähtuvalt on see koostatud P. Pinna tn bussipeatusega seonduvalt, kuid hageja etteheited kostjale käsitlevad hoopis väidetavaid puudusi taksopeatuses. Seega pole lisatud tõendit võimalik seostada hageja etteheidetega kostjale. Lisaks on tõendamata hagiavalduses väidetud asjaolu, nagu oleks Keskkonna- ja Kommunaalameti järelevalve ja teehoiutööde järelevalve projekti vea tuvastanud. Tõendamatus väljendub seejuures eelkõige selles, et hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et keegi üldse oleks teetöödele järelevalvet teostanud. Eelnevast tulenevalt tõendamata ka asjaolu, et nii ehitus- kui ka omanikujärelevalvetöid oleks tõestanud vastava pädevusega isik.
20.EhS § 20 lg 1 kohaselt tagab omanik ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. EhS § 20 lg 2 kohaselt ei või majandustegevuse raames omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. EhS 22 lg 1 kohaselt peab ettevõtja olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks. Ettevõtja ei või anda eksitavat teavet oma pädevuse kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub pädevus. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hagiavalduses ei ole üldse tõendatud, hagejal oleks kostja vastu nõue, et see nõue on tingitud kostja töövõtust ja et kostja töövõtu ja võimaliku, kuid seni tõendamata ümberehituse vahel on põhjuslik seos kostja töödega. Kohtu põhjendused
21.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
22.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 31.07.2017. a lihthanke nr 189437 tulemusel projekteerimise töövõtulepingu, mille alusel koostas kostja vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele Tallinnas, Punasel tänaval asuva veetorustiku rekonstrueerimise põhiprojekti nr P17060 (tl 7-30).
23.Hagiavalduse kohaselt on 2020. a ehitustöö käigus tulnud ilmsiks, et projektis on viga. Projekt ei kajasta seda, et äärekivid pidid taksopeatuses olema madalamad. Projekti asendiplaanil on toodud tingmärgid, kus ei ole üldse kajastatud projekteeritud sõidutee äärekivi tingmärki 5 cm. Seega ei saanud projekti kohaselt eeldada, et katendi taastamisel
Punasel tänaval (taksopeatus) tuleb kasutada äärekivi kõrgusega 5 cm. Ehituse töövõtjal tuli juba tehtud töö ümber teha. Töö maksumus oli 1 979,80 eurot (ilma käibemaksuta). Projekti ebaselguse tõttu on hagejale tekkinud kahju summas 1 979,80 eurot, millest hageja nõuab kostjalt kompromissi korras VÕS § 1043 alusel poole hüvitamist. 21.09.2021. a muutis hageja enda nõuet ning leiab, et kostja on hagejale kahju tekitanud töövõtulepingu rikkumisega (tl 71, 98).
24.Kostja vastuväite kohaselt ei olnud kostja koostatud projektis viga, kõrguste osas ei olnud projektil ühtegi puudust. Teekatte erinevad kihid tuleb ehitada kõrgusarvude mitte tingmärkide järgi. Kostja oli kohustatud töövõtulepingut täitma põhiprojekti mahus. Kostja ei koostanud ehitamise aluseks olevat tööprojekti. Töövõtulepingu kohaselt pidi hageja projekti puudustest teatama kostjale 14 päeva jooksul töö vastuvõtmisest. Kostja ei nõustu sellega, et ligi 3 aasta jooksul pärast töö vastuvõtmist ei olnud hagejal võimalik väidetavat puudust märgata, seega on alles 27.10.2020. a esitatud pretensioon selgelt hilinenud. Hageja ei käitunud kooskõlas lepingu p 10.3.4. sätestatud reeglit järgides ega andnud kostjale aega väidetava puuduse kõrvaldamiseks.
25.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Puudub vaidlus selles, et kooskõlas töövõtulepinguga andis kostja hagejale töö üle 31.12.2017. a. Kohtule on esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetus, millest nähtub, et 27.10.2020. a on hageja teatanud kostjale, et projektis on äärekivide kõrguse osas viga ning hageja palub kostjal hüvitada hagejale kahju summas 1 979,60 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 35). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole teatanud väidetavast puudusest mõistliku aja jooksul. Kostja projekti alusel koostas tööprojekti enda majandus- ja kutsetegevuse raames Watercom OÜ, kes teostas ka projektijärgsed tööd. Puuduvad tõendid selle kohta et tööprojekti koostamisel oleks Watercom OÜ viidanud mõnele puudusele kostja poolt koostatud põhiprojektis. Hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu üldtingimuste p
4.1.4.kohaselt pidi hageja teatama puudustest 14 päeva jooksul pärast seda kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Hageja väitel sai ta projekti lepingutingimustele mittevastavusest teada 15.10.2020. a. Kohtu hinnangul võis hageja saada tööprojekti puudustest teada 15.10.2020. a, kuid kostja suhtes on hageja kaotanud õiguse tugineda põhiprojekti puudustele. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus, millest nähtub, et hageja on 5.11.2020. a e-kirjas kostjale leidnud, et projekt peab olema siiski praktiliselt kasutatav ja arvestama kõiki ehituseks vajalikke tegevusi, kaasa arvatud tehnika ligipääs (tl 34). Eelnimetatud tingimustele peaks tööprojekt tõesti kohtu hinnangul vastama, kuid tööprojekti koostas Watercom OÜ. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt põhjendamatu esitada kostjale pretensioon ca kolm aastat pärast kostjalt projekti saamist.
26.VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja, kelle töö ei vasta
lepingutingimustele, lepingutingimusi oluliselt rikkunuks muu hulgas juhul, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või see ebaõnnestub. Hageja kostjale töö parandamise ettepanekut ei teinud. Kohtu hinnangul selleks puudus ka vajadus, kuivõrd OÜ Watercom on hankelepingu p 1.12 kinnitanud, et on kostja projekti üle vaadanud ning see vastab tavapäraselt sarnastele ehitistele esitatavatele nõuetele ja tingimustele (tl 63).
27.Hagiavalduse kohaselt on projekt ebaselge, projekti kohaselt ei saanud eeldada, et katendi taastamisel Punane tänav (taksopeatus) tuleb kasutada äärekivi kõrgusega 5 cm (tl 3 pöörde). VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi käesolevas menetluses tõendama, et kostja tegevuse tulemusel on temale kahju tekkinud. Hageja seda kohtu hinnangul tõendanud ei ole. Kohtule on esitatud kostja poolt koostatud põhiprojekti seletuskiri, millest nähtub, et äärekivi suurusega 15x30x80(100) tuleb näidatud lõikudel rajada kogu ulatuses langetatuna. Seega pidi ehitaja kohtu hinnangul paigaldama 15 cm kõrguse äärekivi vastavalt projekti kõrgusmärkidele 5 cm kõrgusele, mitte kasutama 5 cm kõrgust äärekivi. Seletuskirja kohaselt enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt äärekivid, liiklussaared, valgustus jne). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et põhiprojekti seletuskirjas ei ole antud juhist selle kohta, et ehitama peaks vastavalt tingmärkidele nagu leiab ekslikult hageja. Kohtu hinnangul on igale mõistlikule isikule seletuskirjast arusaadav, et ehitada tuleb kõrgusmärkide järgi ning need on kostja poolt koostatud vertikaalplaneeringus korrektsed. Tööprojekti koostanud Watercom OÜ pakub enda teenust majandus- ja kutsetegevuse raames, mistõttu pidi projekt ja selle seletuskiri olema ka erialaspetsialistile arusaadav ning kõik etteheited kostjale on sellest tulenevalt kohtu hinnangul alusetud.
28.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus 29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3).
31.Kostja menetluskulude nimekirjade järgi moodustavad menetluskulud 3 315 eurot (ei sisalda käibemaksu) 19,5 töötunni eest. Hageja taotleb kostja menetluskulude vähendamist ajakulu osas 7,75 tunni võrra. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjendatud. Kostja oli kohustatud vastu vaidlema nii hageja lepinguvälisele kahju hüvitamise nõudele kui töövõtulepingu rikkumisest tulenevale kahju hüvitamise nõudele. Seega suurenesid kostja menetluskulud hageja tegevuse tulemusel, kostja oli sunnitud koostama hagivastuse sisuliselt kaks korda. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 170 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.