Inkassoteenused OÜ hagi S. S.i vastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
1281,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Inkassoteenused OÜ (rk 14997899) Hageja lepinguline esindaja: J. V., e-post [email protected] Kostja: S. S. (ik xxx) Kostja lepinguline esindaja: I. B., e-post xxx
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. S.ilt põhinõue 987,20 eurot, intress 76,40 eurot ja viivis 51,01 eurot Inkassoteenused OÜ kasuks.
3.Välja mõista S. S.ilt viivis põhinõudelt 987,20 eurolt 8% aastas alates 24.03.2022 kuni põhinõude tasumiseni Inkassoteenused OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta 91% ulatuses S. S.i ja 9% ulatuses Inkassoteenused OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja M OÜ 12.12.2018 laenulepingu nr IL12122018/0021 (edaspidi ka Laenuleping), mille alusel sai kostja 2 000 eurot laenu, millele vastavalt Laenulepingu punktile 8 oli lisatud lepingutasu 100 eurot, kokku 2 100 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 15.11.2019. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 298,05 eurot. Seega põhisumma jääk 1 801,95 eurot. M OÜ ja kostja sõlmisid 11.02.2019 laenulepingu lisa nr IL12122018/0021-G1 laenulepingu muutmiseks. Laenulepingu lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 1 801,95 eurot, mida kostja kohustus tagastama hiljemalt 15.01.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 761,12 eurot, mistõttu põhisumma jääk on 1 040,83 eurot. Lepingus sätestatud maksete arvestamise kord vastab VÕS § 425 sätestatud nõuetele. Kostja ei ole nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud, jättes laenu suuremas osas tagastamata. Kostja ei reageerinud M OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. M OÜ oli sunnitud ütlema laenulepingu üles alates 31.12.2020, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 1 040,83 eurot ja tasumata intress summas 109,05 eurot. 04.05.2021 loovutas M OÜ võlanõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele, kostja võlgnevust ei tasunud. Intressi arvutamisel lähtuti 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Laenulepingu eritingimuste p-s intressi määraks on sätestatud 3,15% kuus. Intressi arvestamine toimus alates 16.09.2020 kuni Laenulepingu ülesütlemise kuupäevani, so 30.12.2020. Kostjal jäi tasumata 15.10.2020 intressimakse summas 33,01 eurot, 15.11.2020 intressimakse summas 31,39 eurot, 15.12.2020 intressimakse summas 29,72 eurot ja intressimakse kuni Laenulepingu ülesütlemiseni summas 14,93 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista Laenulepingust tuleneva põhinõude 1040,83 eurot, intressid 109,05 eurot, viivised 48,13 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1040,83 eurolt alates 01.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tunnista hagi põhjusel, et hagis nõutud laenujääk ei ole õige, sellest tulenevalt ei ole õige viivise ja intressi nõue. Kostja on hagi aluseks oleva laenulepingu alusel saanud laenu summas 2 000 eurot ja teostanud tagasimakseid vähemalt summas 1338,71 eurot. Ei ole selge kuidas on hageja väljastatud laenusummat ja teostatud tagasimakseid arvestades arvestanud põhiosa võlgnevuse summaks 1040,83 eurot. On alust arvata, et hageja on nõude arvestamisel üritanud sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded, liigitades kostja makse enda kasuks VÕS § 415 lg-s 2 sätestatud nõudeid eirates. Kostja leiab, et Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemisavaldus on toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses. Lepingu ülesütlemise avalduse saatmine ei tähenda selle kättesaamist. Kostja leiab, et nõude loovutamine ei ole tõendatud. 06.05.2021 teade nõude loovutamise kohta on allkirjastamata. Kostja märgib lisaks, et hagis ei ole esitatud krediidikulukuse määra arvustuskäik. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle, et kostja ja M OÜ sõlmisid 12.12.2018 laenulepingu nr IL12122018/0021 (edaspidi ka Laenuleping), mille alusel sai kostja 2 000 eurot laenu, millele vastavalt Laenulepingu punktile 8 oli lisatud lepingutasu 100 eurot, kokku 2 100 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 15.11.2019 (dtl 2-5). Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et M OÜ kandis 12.12.2018 kostjale üle 2000 eurot (dtl 71). Pooled ei vaidle ning kohus on tuvastanud, et M OÜ ja kostja sõlmisid 11.02.2019 laenulepingu lisa nr IL12122018/0021-G1 laenulepingu muutmiseks (edaspidi ka Laenulepingu Lisa). Laenulepingu lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku
801,95 eurot, mida kostja kohustus tagastama hiljemalt 15.01.2022 (dtl 12-17).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas Laenulepingust tulenev nõue on kehtivalt loovutatud hagejale, kas Laenuleping on kehtivalt üles öeldud ja kas kostja poolt teostatud tagasimakseid on arvestatud vastavalt VÕS § 415 lg-s 2 toodud järjekorrale.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
8.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. VÕS § 170 alusel kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
9.Hagi kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja 04.05.2021 oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on lisanud M OÜ poolt e-postiaadressilt xxx kostjale 06.05.2021 epostiaadressile xxx saadetud teate Laenulepingust tuleneva nõude loovutamise kohta hagejale. Nimetatud teate kohaselt andis M OÜ kostjale teada, et M OÜ loovutas 04.05.2021 talle kuuluva nõude koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega ning muude õigustega kostja vastu, mis on tekkinud lepingust nr. IL12122018/0021G1 Inkassoteenused OÜ-le (registrikood: 1499789) (dtl 27). E-postiaadress xxx oli märgitud kostja e-postiaadressiks Laenulepingu sõlmimisel. Tulenevalt Laenulepingule kohaldunud Üldtingimuste punktist 7.1.3.1 kohustus laenusaaja teatama laenuandjale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult või elektroonilises vormis Laenulepingu sõlmimisel Laenuandjale esitatud kontakt- ja/või isiklike andmete (mh elukoha ja/või
postiaadressi, e-posti aadressi, telefoninumbri, pangarekvisiitide jms) muutumisest (dtl 4 ja 14). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks teatanud laenusaajale e-postiaadressi muutusest. Seega teatas endine võlausaldaja M OÜ kostjale 06.05.2021 teate saatmisega, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, so hagejale ning vastavalt VÕS § 170 lg-le 1 tuleb lugeda loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei olnud kehtiv. Kohus leiab, et eelnevaga on leidnud tuvastamist, et M OÜ loovutas vaidlusalusest Laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Seega on hageja tõendanud nõudeõiguse olemasolu tulenevalt vaidlusalusest Laenulepingust ja selle Lisast.
10.Kostja on esile toonud, et Laenulepingus puudus krediidikulukuse määra arvutuskäik. Hageja esitas 07.01.2022 seisukohas krediidikulukuse määra arvutuskäigu. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 50,99% ja Laenulepingu muudatuse järgne krediidikulukuse määr oli 48,36% (dtl 49). Kohus märgib, et seadusest ei tulene, et laenulepingus peaks olema krediidi kulukuse määra arvutuskäik välja toodud.
11.Kohus märgib, et kostjal oli Laenulepingust tulenevalt laenu tagasimaksmise ja intressi maksmise kohustus vastavalt Laenulepingus sisalduvale maksegraafikule (dtl 2) ja pärast 11.02.2019 sõlmitud Laenulepingu Lisale selles sisalduvale maksegraafikule (dtl 12-13). 11.02.2019 sõlmitud Laenulepingu Lisa kohaselt oli kostjal tagastamata põhinõue 1801,95 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 15.01.2022. Lisaks kohustus kostja tasuma igakuiseid intressimakseid. Intressimäär oli 3,15% kuus ehk 37,80% aastas (dtl 13).
12.Hagi kohaselt kostja kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles M OÜ Laenuleping üles alates 31.12.2020, saates kostjale 30.12.2020 Laenulepingu ülesütlemise teate. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta Laenulepingu ülesütlemise teadet kätte saanud. Lisaks leiab kostja, et hagis nõutud laenujääk ei ole õige, mistõttu ei ole õige ka viivise ja intressi nõue. Kostja märgib, et teostas tagasimakseid vähemalt summas 1338,71 eurot, viidates kostja konto väljavõtetele (dtl 44-45). Hageja märgib 23.02.2022 seisukohas, et kostja tasus Laenulepingu alusel kokku 2 199,83 eurot, millest arvestati 1 059,17 eurot põhivõla, 1 001,80 eurot intressi, 13,86 eurot viiviste, 50 eurot lepingu muutmise tasu ja 75 eurot võlateatiste katteks. Hageja märgib, et kuna kostja tasus põhiosa katteks kokku 1 059,17 eurot, seega põhisumma jääk on 1 040,83 eurot (2 100 – 1 059,17 eurot = 1 040,83 eurot). Kostja märgib 03.03.2022 vastuses, et ei ole nõus, et hageja arvestas 75 eurot võlateatiste katteks. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta saatis kostjale tasuta meeldetuletusi.
13.Kohus märgib, et kostja poolt esitatud konto väljavõtetel nähtub, et kostja on perioodil 01.01.2018-01.11.2021 teinud M OÜ-le selgitusega „IL12122018/0021“ ehk käesoleva hagi aluseks oleva Laenulepingu numbriga kokku ülekandeid summas 1338,71 eurot (dtl 44-45). Maksegraafikust nähtuvalt kohustus kostja tegema igakuiseid makseid iga kuu 15. kuupäevaks summas 84,39 eurot, mis koosnes põhiosa maksest ja intressi maksest (dtl 12-13). Kõrvutades kostja poolt esitatud konto väljavõtteid, Laenulepingu lisaks olevat maksegraafikut ja hageja poolt esitatud võlgnevuste arvestustabelit (dtl 72), nähtub, et kuni 15.06.2019 graafikujärgse makseni tasus kostja nõuetekohaselt 84,39 eurot kuus, kuigi mõne päevaste hilinemistega. Alates 15.07.2019 maksest on kostja maksekäitumine muutunud ebakorrapäraseks ning tasumised olnud kuuti väiksemad või suuremad kui maksegraafikujärgne makse.
14.VÕS § 415 lg 2 p 1-4 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kuivõrd pooltel on vaidlus selle üle, kas põhiosa jääk on õige, kontrollib kohus järgnevalt, kas esialgne võlausaldaja arvestas kostja poolt teostatud makseid vastavalt VÕS § 415 lg-le 2.
15.Kostja ei ole 15.07.2019 makset summas 84,39 eurot (sellest põhiosamakse 32,27 eurot ja intressimakse summas 52,12 eurot) tähtaegselt tasunud. Kostja on 08.08.2019 tasunud 86 eurot, millest esialgne võlausaldaja on arvestanud 33,03 eurot põhiosa makseks, 52,12 eurot intressi makseks ja 0,85 eurot viiviseks. Võttes arvesse, et 15.07.2019 makse põhiosa oli 32,27 eurot, pidi esialgne võlausaldaja arvestama 08.08.2019 maksest 15.07.2019 graafikujärgse makse põhiosa katteks 32,27 eurot ja intressimakseks 52,12 eurot ning 0,85 eurot viivisteks, kuna järgmise, so 15.08.2019 makse maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Ülejääv osa oli seega 0,76 eurot.
16.Järgmise makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.08.2019 summas 84,39 eurot (põhiosa 33,28 eurot ja viivis 51,11 eurot), kuid tegi makse 09.09.2019 summas 40 eurot. Sellest on esialgne võlausaldaja arvestanud põhiosa katteks 32,52 eurot, intressi katteks 2,48 eurot ja võlateatise katteks 4,17 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et esialgsel võlausaldajal oli õigus võlateatiste katteks arvestada 75 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et M OÜ oleks kostjale võlateatisi saatnud ja kostja oleks need kätte saanud. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt, 2016, § 1132 komm. 5 alapunkt b)) kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Kohus märgib, et tõendatud ei ole nimetatud võlateatiste tegelik saatmine ja jõudmine kostjani. Seega kohus leiab, et puudus alus arvestada kostja poolt tasutud summasid võlateatiste katteks. Samuti jääb see kohtule arusaamatuks, mis arvestuse alusel on seda tehtud või millal vastavad võlateatised saadeti. Seega arvestades eelmise makse ülejääki 0,76 eurot, pidi esialgne võlausaldaja arvestama 09.09.2019 makse 40 eurot ja ülemakse 0,76 eurot esmalt 15.08.2019 makse põhiosaks summas 33,28 eurot ja ülejäänud 7,48 eurot intressi katteks, misjärel jäi pärast 09.09.2019 makse sooritamist kostja intressivõlaks 15.08.2019 graafikujärgsest maksest tulenevalt 43,64 eurot, so 51,11-7,48.
17.Järgmise makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.09.2019 summas 84,39 eurot (põhiosa 34,33 eurot ja intress 50,06 eurot), kuid tegi makse 08.10.2019 summas 49,52 eurot. Kostjal oli tähtaegselt tasumata 15.09.2019 makse põhiosa 34,33 eurot ja intress 50,06 eurot. Lisaks oli kostjal 15.08.2019 maksest intressivõlg 43,64 eurot. Seega tuli juhindudes VÕS § 415 lg-st 2 lugeda 08.10.2019 makse arvelt esmalt tasutuks 15.09.2019 põhiosa 34,33 eurot ja ülejäänud 15,19 eurot tuli arvestada intressivõlgnevuse katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 78,51 eurot, so 15,19-43,64-50,06.
18.Järgmise maksegraafiku järgse makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.10.2019 summas 84,39 eurot (põhiosa 35,41 eurot ja intress 48,98 eurot), kuid kostja tegi makse 16.10.2019 summas 142 eurot. Sellest on esialgne laenuandja arvestanud 12,50 eurot võlateatise katteks, 35,41 eurot põhiosa katteks ja 91,59 eurot intressi katteks. Kohus märkis eelnevalt, et võlateatiste katteks tasumiste arvestamine ei ole põhjendatud. Seega tuli 16.10.2019 makse arvelt lugeda esmalt tasutuks 15.10.2019 põhiosa 35,41 eurot ja ülejäänud 106,59 eurot (142-35,41) varasema ja 15.10.2019 makse järgse intressivõlgnevuse katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 20,90 eurot, so 106,59-78,51-48,98.
19.Järgmise maksegraafiku järgse makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.11.2019 summas 84,39 eurot (põhiosa 36,53 eurot ja intress 47,86 eurot). Kostja tegi makse 12.11.2019 summas 52,65 eurot. Sellest on hageja arvestanud 0 eurot põhiosa katteks ja 50,89 eurot intressi katteks ning 1,76 eurot viivisteks. Võttes arvesse, et 15.11.2019 graafikujärgne makse ei olnud 12.11.2019 makse sooritamise ajaks sissenõutavaks veel muutunud, võis esialgne võlausaldaja arvestada 12.11.2019 laekumise senise intressivõla 20,90 euro katteks. Arusaamatuks ja mitte tõendatuks jääb, millest oli tekkinud viivisevõlg 1,76 eurot, mistõttu kohus seda ei arvesta. Seega oli pärast 12.11.2019 makse teostamist kostja ettemaks 31,75 eurot, so 52,65-20,90, mis tuleb lugeda 15.11.2019 graafikujärgse makse põhiosa makseks ning seega jäi kostjal 15.11.2019 maksejärgselt tasumata põhiosa 4,78 eurot, so 36,53-31,75 ja intressi osas 47,86 eurot. Kostja tegi täiendavalt makse 09.12.2019 summas 100 eurot, millest esialgne võlausaldaja arvestas 4,17 eurot võlateatise katteks, 0,92 eurot viiviste katteks, 46,22 eurot põhiosa katteks ja 47,86 eurot
intressi katteks. Kuivõrd järgmise, so 15.12.2019 maksegraafikujärgse makse tähtaeg ei olnud veel saabunud, tuleb seega lugeda 09.12.2019 makse esmalt 15.11.2019 põhiosa 4,78 euro katteks ning seejärel intressi 47,86 euro katteks. Ülejääk seega 47,36 eurot, so 100-4,78-47,86.
20.Järgmise maksegraafiku järgse makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.12.2019 summas 84,39 eurot (põhiosa 37,68 eurot ja intress 46,71 eurot). Kostja tegi 09.01.2020 makse summas 80,35 eurot, millest esialgne võlausaldaja arvestas 4,17 eurot võlateatise katteks, 0,65 viivise katteks, 27,99 eurot põhiosa katteks ja 46,71 intressi katteks. Võttes arvesse eelmises punktis märgitud ülejääki 47,36 eurot, tuleb seega nn ülejääk arvestada esmalt 15.12.2019 graafikujärgse põhiosa katteks summas 37,68 eurot ja ülejäänud 9,68 eurot (47,36-37,68) 15.12.2019 intressi osa katteks, so 46,71-9,68 ning 09.01.2020 maksest arvestada maha ülejäänud intressiosa 37,03 eurot. Seega oli 09.01.2020 makse teostamise järel ülejääk 43,32 eurot, so 80,35-37,03.
21.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.01.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 38,87 eurot ja intress 45,52 eurot). Võttes arvesse ülejääki 43,32 eurot, saab selle arvestada 15.01.2020 põhiosa katteks ja ülejäänud 4,45 eurot (43,32-38,87) intressimakseks, misjärel jäi kostja 15.01.2020 maksegraafikujärgseks intressi võlgnevuseks 41,07 eurot, so 45,52-4,45. Kostja tasus 11.02.2020 91 eurot, millest esialgne võlausaldaja arvestas 4,17 eurot võlateatise katteks, 39,38 eurot põhiosa katteks, 45,52 intressi katteks ja 1,10 eurot viiviste katteks. Kuivõrd kostjal põhiosa maksete osas võlgnevust ei olnud, jääb arusaamatuks mille arvelt on esialgne võlausaldaja viivist arvestanud, kuivõrd intressilt ei ole õigus viivist nõuda (VÕS § 113 lg 6). Samuti on kohus eelnevalt leidnud, et võlateatiste saatmine ja kostja poolt kättesaamine ei ole hageja poolt tõendatud. Seega tuleb 11.02.2020 makse arvelt lugeda tasutuks varasem intressivõlgnevus 41,07 eurot, mistõttu jääb ülejäägiks järgmise maksegraafiku järgseks makseks 49,93 eurot, so 91-41,07.
22.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.02.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 40,09 eurot ja intress 44,30 eurot). Võttes arvesse eelmises punktis nimetatud ülejääki 49,93 eurot, saab seda arvestada 15.02.2020 põhiosa katteks 40,09 euro ulatuses ja ülejäänud 9,84 eurot (49,93-40,09) intressiosa katteks, misjärel jäi 15.02.2020 maksest tasumata veel intress 34,46 eurot, so 44,30-9,84.
23.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.03.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 41,35 eurot ja intress 43,04 eurot). Kostja on teinud makse 17.03.2020 summas 95 eurot, millest saab lugeda 15.03.2020 põhiosa 41,35 eurot tasutuks ja ülejäänud 53,65 eurost (95-41,35) tasutuks eelneva intressivõla 34,46 eurot ja sellest ülejäänud 19,19 eurost (53,65-34,46) lugeda tasutuks 15.03.2020 maksegraafikujärgsest intressimakse, misjärel oli kostja intressivõlg 23,85 eurot (43,04-19,19).
24.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.04.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 42,66 eurot ja intress 41,73 eurot). Kostja tasus 14.04.2020 90 eurot. Kuivõrd 15.04.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda esmalt tasutuks varasema intressivõla 23,85 eurot ning seejärel 15.04.2020 põhiosa 42,66 eurot ja ülejäänu arvestada 15.04.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 18,24 eurot, so 90-23,85-42,66-41,73.
25.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.05.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 44 eurot ja intress 40,39 eurot). Kostja tasus 18.05.2020 90,20 eurot, millest saab esmalt lugeda tasutuks 15.05.2020 põhiosa 44 eurot, varasema intressivõla 18,24 eurot ja 15.05.2020 intressi osa 40,39 eurot, misjärel oli kostja intressivõlg 12,43 eurot, so 90,20-44-18,24-40,39.
26.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.06.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 45,39 eurot ja intress 39 eurot). Kostja tasus 11.06.2020 84,63 eurot. Kuivõrd 15.06.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda esmalt tasutuks varasema intressivõla 12,43 eurot ning seejärel 15.06.2020 põhiosa 45,39 eurot
ja ülejäänu arvestada 15.06.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 12,19 eurot, so 84,63-12,43-45,39-39.
27.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.07.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 46,82 eurot ja intress 37,57 eurot). Kostja tasus 14.07.2020 89,56 eurot. Kuivõrd 15.07.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda esmalt tasutuks varasema intressivõla 12,19 eurot ning seejärel 15.07.2020 põhiosa 46,82 eurot ja ülejäänu arvestada 15.07.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 7,02 eurot, so 89,56-12,19-46,82-37,57.
28.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.08.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 48,29 eurot ja intress 36,10 eurot). Kostja tasus 11.08.2020 86,59 eurot. Kuivõrd 15.08.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda esmalt tasutuks varasema intressivõla 7,02 eurot ning seejärel 15.08.2020 põhiosa 48,29 eurot ja ülejäänu arvestada 15.08.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 4,82 eurot, so 86,59-7,02-48,29-36,10.
29.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.09.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 49,81 eurot ja intress 34,58 eurot). Kostja tasus 14.09.2020 86,14 eurot. Kuivõrd 15.09.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda esmalt tasutuks varasema intressivõla 4,82 eurot ning seejärel 15.09.2020 põhiosa 49,81 eurot ja ülejäänu arvestada 15.09.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 4,07 eurot, so 86,14-4,82-49,81-35,58.
30.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.10.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 51,38 eurot ja intress 33,01 eurot). Kostja tasus 12.10.2020 98 eurot. Kuivõrd 15.10.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda esmalt tasutuks varasema intressivõla 4,07 eurot ning seejärel 15.10.2020 põhiosa 51,38 eurot ja ülejäänu arvestada 15.10.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja ülejääk enne järgmist maksegraafiku järgset osamakset 9,45 eurot, so 98-4,07-51,38-33,10.
31.Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.11.2020 summas 84,39 eurot (põhiosa 53 eurot ja intress 31,39 eurot). Arvestades eelnevat ülejääki 9,45 eurot, sai selle lugeda 15.11.2020 põhiosa makse katteks, misjärel oli tasumata 15.11.2020 maksest põhiosa 43,55 eurot, so 53-9,45 ja intress 31,39 eurot. Rohkem kostja tasumisi ei teostanud. Seda pole väitnud ega tõendanud kostja ning ka hageja arvestuste kohaselt kostja rohkem makseid ei teostanud.
32.VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
33.Hagi kohaselt ütles esialgne võlausaldaja Laenulepingu üles 30.12.2020. Kohus märgib, et eelnevalt välja toodud arvestuskäigust nähtub, et kostjal tekkis püsiv võlg alates 15.11.2020 graafikujärgsest osamaksest. Seega ei saanud Laenulepingu ülesütlemise ajaks olla kostja viivituses täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Ka hageja enda poolt esitatud arvestusest (dtl 72) saab seda järeldada, et kostja ei olnud Laenulepingu ülesütlemise seisuga viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, võttes arvesse, et viimase tasumise teostas kostja 12.10.2020 summas 98 eurot (dtl 72). Lisaks ei ole hageja
tõendanud, et esialgne võlausaldaja andis kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatule eelnevalt vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ning et esialgne võlausaldaja oleks pakkunud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Hageja on esitanud üksnes 30.12.2020 lepingu ülesütlemise avalduse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et olid täidetud VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused vaidlusaluse Laenulepingu ülesütlemiseks 30.12.2020. Seega ei ole oluline tuvastada, kas kostja sai talle 30.12.2020 saadetud Laenulepingu ülesütlemise avalduse kätte või mitte ning kohus jätab poolte väited selles osas tähelepanuta.
34.Samas on käesolevaks ajaks möödunud laenu tagastamise tähtpäev, mis oli Laenulepingu Lisa maksegraafiku järgselt 15.01.2022 (dtl 12-13). Seega on käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud kogu tasumata laenu põhiosa jääk. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal jäi tasumata 15.11.2020 maksest põhiosa 43,55 eurot ja intress 31,39 euro. Maksegraafiku kohaselt tuli kostjal tasuda 15.12.2020-15.01.2022 veel põhiosa makseid summas 943,65 eurot (dtl 13). Seega on hageja põhinõue põhjendatud summas 987,20 eurot, so 943,65+43,55.
35.Hageja on palunud välja mõista intressid summas 109,05 eurot, so intress summas 33,01 eurot, mis on arvestatud alates 16.09.2020 – 15.10.2020, tasumise kuupäev 15.10.2020; intress summas 31,39 eurot, mis on arvestatud alates 16.10.2020 – 15.11.2020, tasumise kuupäev 15.11.2020; intress summas 29,72 eurot, mis on arvestatud alates 16.11.2020 – 15.12.2020, tasumise kuupäev 15.12.2020 ja intress summas 14,93 eurot, mis on arvestatud alates 16.12.2020 – 30.12.2020, tasumise kuupäev 30.12.2020 (Laenulepingu ülesütlemise kuupäev).
36.Vastavalt Laenulepingu Lisale kohustus kostja tasuma intressi 3,15% kuus maksegraafiku alusel (dtl 12-13). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli tasutud 15.10.2020 osamakse intress ja jäi tasumata 15.11.2020 maksest intress 31,39 eurot. Seega on hageja intressinõue põhjendatud summas 76,04 eurot, so 31,39+29,72+14,93. Hageja ei ole palunud välja mõista hilisemaid intressimakseid. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks pärast 12.10.2020 maksegraafikujärgseid makseid teostanud.
37.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
38.Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras, so 8% aastas põhinõude summalt 1040,83 eurolt alates nõude loovutamisest 04.05.2021 kuni 30.11.2021 summas 48,13 eurot. Kostja on vaielnud viivisenõudele vastu, leides, et põhinõue, millelt hageja viivist arvestas, ei ole õige.
39.Kohus tuvastas eelnevalt, et Laenuleping ei olnud kehtivalt üles öelnud, seega sai hageja nõuda viivist alates 04.05.2021 põhiosa maksetelt osas, mis olid selleks ajaks maksegraafiku järgselt muutunud sissenõutavaks. 04.05.2021 olid sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni 15.04.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal jäi tasumata 15.11.2020 maksest põhiosa 43,55 eurot, millele lisandusid kuni 15.04.2021 laenu põhiosa maksed, kokku summas 334,67 eurot, so 43,55+54,67+56,39+58,17+60+61,89. Seega on hageja põhjendatud nõudma viivist perioodil 04.05.2021-30.11.2021 põhinõudelt 334,67 eurolt summas 15,47 eurot, so 8/365/100/334,67x211. 15.05.2021 põhiosa makselt 63,84 eurolt alates 16.05.2021-30.11.2021 summas 2,78 eurot, so 8/365/100x63,84x199. 15.06.2021 põhiosa makselt 65,85 eurolt alates 16.06.2021-30.11.2021 summas 2,42 eurot, so 8/365/100x65,85x168. 15.07.2021 põhiosa makselt 67,92 eurolt alates 16.07.2021-30.11.2021 summas 2,05 eurot, so 8/365/100x67,92x138.
15.08.2021 põhiosa makselt 70,06 eurolt alates 16.08.2021-30.11.2021 summas 1,64 eurot, so 8/365/100x70,06x107. 15.09.2021 põhiosa makselt 72,27 eurolt alates 16.09.2021-30.11.2021 summas 1,20 eurot, so 8/365/100x72,27x76. 15.10.2021 põhiosa makselt 74,55 eurolt alates 16.10.2021-30.11.2021 summas 0,75 eurot, so 8/365/100x74,55x46. 15.11.2021 põhiosa makselt 76,90 eurolt alates 16.11.2021-30.11.2021 summas 0,25 eurot, so 8/365/100x76,90x15. Seega oli hageja õigustatud nõudma viivist kokku seisuga 30.11.2021 summas 26,56 eurot, so 15,47+2,78+2,42+2,05+1,64+1,20+0,75+0,25.
40.Hageja on lisaks palunud välja mõista viivised tasumata summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses alates 01.12.2021 kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
41.Kohus leidis eelnevalt, et kostja põhinõue on põhjendatud summas 987,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 113 päeva eest, so 01.12.2021-24.03.2022 (v.a) summas 24,45 eurot, so 8/365/100x987,20x113. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kokku viivis 51,01 eurot, so 26,56+24,45 ning edasi viivis põhinõudelt (987,20 eurolt) 8% aastas alates 24.03.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
42.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 987,20 eurot, intressi 76,40 eurot, viivise 51,01 eurot ja viivise põhinõudelt (987,20 eurolt) 8% aastas alates kohtuotsuse tegemisest, so 24.03.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohu jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus peab põhjendatuks määrata käesolevas asjas menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.