Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kohtuotsuse kirjeldav osa

tekkinud kahju, samuti äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustamisest või hävimisest tekkinud kahju kodukindlustuse tingimuste punktides 56 kuni 602 nimetatud tingimustel ja ulatuses. Kostja teatas 28.03.2020 kindlustusandjale e-kirjaga samal päeval avastatud kahjust. Kostja e-kirja kohaselt „kusagil maja seina sees on veeleke“. Kostja edastas 31.03.2020 kindlustusandjale kodukindlustuse xxxe, mille kohaselt „[a]vastatud põrandaliistu taga hallitus ja roostes kruvid magamistoa poolsest seinast. Järeldus, kusagil on veeleke. Vee lekke tuvastamiseks eemaldatud magamistoas kipssein, mis järel selgus esmane kahju ulatus, kipskarkassi alumine osa läbi roostetanud. Torude leket ei tuvastatud, vaid hoopis vannitoas on põrandaplaadi ja seina plaadi vahel pragu, ning sealt läheb vesi seina alt magamistuppa. Ehitaja on kohapeal käinud olukorraga tutvumas ning koostanud hinnapakkumise. Vahetamist ja lahti võtmist vajab vannitoa põrand ja sein et teha uus hüdroisolatsioon, täpsem ülevaade ehitaja pakkumises“. Kostja saatis kindlustusandjale foto, millel oli kujutatud vannitoa põrandaplaadi ja seinaplaadi vaheline pragu. Kostja tähistas veekahju ligikaudse asukoha kindlustusandjale saadetud hoone plaanil kollase ovaaliga. Kostja edastas 31.03.2020 kindlustusandjale Xxx OÜ koostatud 30.03.2020 hinnapakkumise 10/20, mille kohaselt on veekahju tagajärgede kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde maksumus kokku 10 700,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kindlustusandja teatas 01.04.2020, tuginedes kostja poolt kindlustusandjale esitatud kahjuteatest ja xxxest ning kostja saadetud fotodelt nähtuvatele asjaoludele, et kostja 28.03.2020 avastatud kahju ei ole kodukindlustuse tingimuste punktidest 58.1, 58.3 ja 58.4 tulenevalt kindlustusjuhtum ning kindlustusandjal ei ole selle kahju hüvitamise kohustust. Kostja ei nõustunud kindlustusandja 01.04.2020 otsusega. Kindlustusandja pöördus kahju põhjuste kohta täiendava arvamuse saamiseks Xxx OÜ poole. Xxx OÜ ekspert J L käis 02.04.2020 hoones kostja kirjeldatud kahjustusi üle vaatamas. Ülevaatuse juures viibis ka kostja. Eksperdi 02.04.2020 koostatud kahjude ülevaatuse akti kohaselt tuvastati ülevaatuse käigus, et vannitoa plaaditud põranda magamistoa poolses servas segisti all on seina ääres pragu ning väike auk. Eksperdi tehtud niiskusmõõtmised näitasid vannitoa segistiga seina allosas (prao lähedal) ning dušinurga plaaditud põranda piirkonnas liigniiskust. Lisaks tuvastati, et dušinurga vastasseinas on all osas samuti vuugivahes auk ning plaadil mõra, vannitoas terrassile avaneva ukse juues üks põrandaplaat katki ning lavaruumi ukse mõlemal pool all kaks seinaplaati katki. Plastikust veetorud olid terved. Kahju põhjuse kohta koostatud eksperdi 06.04.2020 arvamuse kohaselt pääseb vesi dušinurga seina ja põranda vuugi vahel oleva prao ja ava kaudu plaaditud pinna alla. Hüdroisolatsiooni puuduse tõttu jookseb vesi läbi Fibo plokkidest seina magamistoa poole. Veetorust või segistist tuleneva lekke saab välistada. Xxx arvamusest tulenevalt on kahju põhjuseks puudulik hüdroisolatsioon, mis on ehituslik viga. Kindlustusandja edastas 06.04.2020 arvamuse 09.04.2020 kostjale ja selgitas, et eksperdi tuvastatud asjaolusid arvestades jääb kindlustusandja 01.04.2020 tehtud otsuse juurde. Kostja esitas 16.04.2020 Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevale kindlustuse lepitusorganile avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Kindlustusandja vaidles lepitusmenetluse käigus kostja nõudele vastu ja selgitas veelkord, miks ei saa kostja poolt 28.03.2020 avastatud veekahju käsitleda kindlustusjuhtumina. Kindlustusandja ja kostja ei jõudnud lepitusmenetluse käigus kokkuleppele, mistõttu lõpetas kindlustuse lepitusorgan 19.06.2020 lepitusmenetluse. 01.07.2020 jõustus kindlustusandja, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Compensa Services”, AB “Compensa Services” ja “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė ühinemine, mille tagajärjel läksid kõik kindlustusandja õigused ja kohustused üle ja „Compensa Vienna Insurance Group“, akcinė draudimo bendrovė’le, mis tegutseb Eestis Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu. Kindlustusandja kustutati äriregistrist 02.07.2020. Kostja esitas 25.06.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevale tarbijavaidluste komisjonile avalduse kindlustusandja vastu 10 700,40 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Hageja vaidles kostja avaldusele vastu ja selgitas, et hagejal ei ole kindlustuslepingust tulenevat kindlustushüvitise tasumise kohustust. Hageja vastuväidetele vaatamata tegi tarbijavaidluse komisjon 25.08.2020 otsuse, mille kohaselt peab kindlustusandja kostjale tasuma kindlustushüvitise summas 10 700,40 eurot. Hageja ei nõustunud tarbijavaidluse komisjoni 25.08.2020 otsusega ja pöördus tarbijakaitseseaduse (TKS) § 60 lg 2 sätestatud korras sama vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Hageja palub kohtul tuvastada, et hagejal ei ole kostja ees kindlustuslepingust tulenevat kindlustushüvitise tasumise kohustust. Kui kohus leiab, et kindlustushüvitamise tasumise kohustuse puudumise tuvastamine ei ole konkreetse summata võimalik, palub hageja tuvastada, et hagejal ei ole 3 (20)

kostja ees kindlustuslepingust tulenevat 10 700,40 euro suuruse kindlustushüvitise tasumise kohustust. Hagejal on tuvastushagi esitamise vastu õiguslik huvi. TKS § 60 lg 1 tulenevalt on hagejal tarbijavaidluste komisjoni poolt 25.08.2020 tehtud otsuse järgimiseks aega 30 päeva. TKS § 60 lg 2 kohaselt peab hageja juhul, kui ta tarbijavaidluste komisjoni otsusega ei nõustu, vaidluse lahendamiseks pöörduma kohtu poole. Kui hageja kohtu poole ei pöördu, siis avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel andmed selle kohta, et hageja ei ole järginud tarbijavaidluste komisjoni otsust (TKS § 60 lg 4). Hageja leiab, et kostjal ei ole hageja vastu nõudeid ning seetõttu oleks hageja lisamine tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirja alusetu. Seetõttu on hagejal TKS § 60 lg 2 ja § 60 lg 4 tulenevalt õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks. Hageja on ühinemisest tulenevalt kindlustusandja üldõigusjärglane. Kostja ei saa nõude kindlustushüvitise endale tasumist, sest hoone kindlustamisel on soodustatud isikuks Swedbank AS. Üldtingimuse punktist 2.7 (mõiste „soodustatud isik“ definitsioon) tulenevalt on soodustatud isik poliisile märgitud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või hageja muud kohustuse täitmist vastavalt kindlustuslepingule. Üldtingimuste punkti 2.10 (mõiste „kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik“ definitsioon) kohaselt, kui kindlustuslepinguga on kokku lepitud kindlustushüvitise maksmine soodustatud isikule, on kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks soodustatud isik. Üldtingimuste punktis 22.6 sätestatu kohaselt tasub hageja kindlustushüvitise selle saamiseks õigustatud isikule alati rahas. VÕS § 425 lg 1 ning Üldtingimuste punktide 2.7, 2.10 ja 22.6 tulenevalt ei saa kostja hagejalt nõuda kindlustushüvitise maksmist iseendale. Kui eeldada, et hagejal on kindlustuslepingust tulenev kindlustushüvitise tasumise kohustus, saaks kostja nõuda kindlustushüvitise tasumist üksnes soodustatud isikule, mitte iseendale. Seega ei ole hagejal kostja vastu kindlustushüvitise tasumise nõuet sõltumata sellest, kas kostja poolt 28.03.2020 avastatud veekahju on kindlustusjuhtum või mitte. Kostja 28.03.2020 avastatud veekahju ei ole kindlustusjuhtum. Täitmata on kindlustuslepingust tuleneva hageja täitmise kohustuse tekkimise peamine eeldus. VÕS § 422 lg 1, üldtingimuste punkti 2.3 ja kodukindlustuse tingimuste punkti 1 kohaselt on kindlustuslepingust tuleneva hageja täitmise kohustuse tekkimise eelduseks kindlustusjuhtumi toimumine. Kindlustusjuhtumi toimumise peab tõendama kostja kui kindlustusvõtja. Üldtingimuste punktist 2.13 tulenevalt on kindlustusjuhtum kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab hageja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse. Vastavalt kodukindlustuse tingimuste punktile 56 on koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum kindlustatud eseme vargus, röövimine, kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu, arvestades punktides 58-60 nimetatud välistusi. Kodukindlustuse tingimuste punkti 57 kohaselt loetakse äkiliseks ja kontaktseks sündmuseks näiteks tulekahju, otsest välgulööki, plahvatust, tormikahju, torustiku leket ja muid äkilisi ja ettenägematuid juhtumeid, mille käigus kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud mõne kontaktse sündmuse taga järjel. Kodukindlustuse tingimuste punktides 56 kuni 60 sätestatud kindlustusjuhtumi määratlust arvestades peab kostja kindlustusjuhtumi tõendamise kohustuse täitmiseks tõendama seda, et kostja poolt 28.03.2020 avastatud veekahju põhjuseks on vargus, röövimine või äkiline ja kontaktne sündmus, mille tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine ei ole kodukindlustuse tingimuste punktide 58 kuni 60 kohaselt välistatud. Kahju tekkimine kodukindlustuse tingimuste punktides 58 kuni 60 nimetatud asjaoludel ei ole kindlustusjuhtum. Kostja ei ole kohtuväliselt esile toonud ega tõendanud seda, et 28.03.2020 avastatud veekahju põhjuseks oli kodukindlustuse tingimuste punktide 56 kuni 60 kohaselt kindlustusjuhtumina käsitletav sündmus. Kostja ilmselt arvas esialgu, et veekahju põhjuseks on torustiku leke, kuid hiljem on kostja veekahju tekkimise torustiku lekke tõttu välistanud. 31.03.2020 hagejale edastatud xxxes kinnitas kostja, et torude leket ei tuvastatud. Kahju tekkimise torustiku lekke tõttu on välistanud ka Xxx OÜ ekspert J L. Seega ei ole tegemist torustiku lekkena käsitletava kindlustusjuhtumiga. Seda, et veekahju oleks tekkinud mõne muu kindlustusjuhtumina käsitletava sündmuse tõttu, ei ole kostja tõendanud. Hageja selgitab, et kostjal ei olegi võimalik kindlustusjuhtumi toimumist tõendada, kuna kindlustusjuhtumit ei toimunud. Kostja poolt hagejale edastatud fotode, kostja xxxe, Xxx OÜ ekspert J L poolt 02.04.2020 koostatud kahjude ülevaatuse akti ja Xxx arvamusega on tõendatud, et veekahju põhjuseks on hoone vannitoa magamistoa poolse seina ja põranda vuugi vahel olev pragu ja ava, mille kaudu pääses vesi dušinurgast plaaditud pinna 4 (20)

alla ja sealt puuduliku hüdroisolatsiooni tõttu edasi magamistoa poole. Seega on veekahju põhjuseks puudulik hüdroisolatsioon koosmõjus amortiseerunud (purunenud) vuukidega. Kodukindlustuse tingimuste punkti 58.1 kohaselt (koosmõjus kodukindlustuse tingimuste punktiga 56) ei ole kindlustusjuhtumiks kahju, mille põhjuseks või tagajärjeks on tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine, korrodeerumine (sh keemiline, elektrokeemiline ja biokeemiline korrosioon), katlakivi, materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus sh majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus ning muud aegamööda toimuvad protsessid. Vastavalt kodukindlustuse tingimuste punktile 58.3 ei ole kindlustusjuhtumiks kahju, mille põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö, puudusega toode, sobimatu või praakmaterjal. Vannitubades peavad plaatide vuugid olema veekindlad, st vesi ei tohi vuukide kaudu ega muul viisil pääseda põranda alla ega seinte vahele. Seda arvestades viitavad vuukides olevad praod ja augud ühemõtteliselt, kas ebakvaliteetselt tehtud ehitustöödele või vuukide amortiseerumisele (lagunemisele aja jooksul). Sõltumata sellest, kas praod ja/või augud on vuukidesse tekkinud ebakvaliteetse ehitustöö või amortisatsiooni tõttu, ei ole pragude ja aukude tekkimine ning sellest tingitud veekahjud kodukindlustuse tingimuste punktidest 58.1 ja 58.3 tulenevalt käsitletavad kindlustusjuhtumina. Asjaolu, et vannitoa plaatide vuukide vahelt sisse pääsenud vesi on edasi liikunud magamistuppa, viitab üheselt puudulikule hüdroisolatsioon. Kui vannituppa oleks paigaldatud nõuetekohane hüdroisolatsioon, ei oleks vesi vannitoast magamistuppa pääsenud. Puudulikust hüdroisolatsioonist kui ehitusveast tingitud kahju ei ole kodukindlustuse tingimuste punkti 58.3 kohaselt samuti kindlustusjuhtum. Kostja poolt 28.03.2020 avastatud veekahju ei ole kindlustusjuhtum, kuna selle põhjuseks on ehitusviga ja/või amortisatsioon (tavapärane kulumine). Kuna kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, siis ei ole hagejal ka kindlustuslepingust tulenevat kindlustushüvitise maksmise kohustust. Kostja rikkus kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Kindlustusvõtja üldist hoolsuskohustust on Kindlustuslepingus täpsustatud. Üldtingimuste punkti 19.1.1 ja 19.1.3 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud täitma kõiki kindlustuslepingus kokku lepitud kohustusi ja ohutusnõudeid ning kindlustuslepingu täitmiseks vajalikke õigusakte, mis näevad ette käitumisjuhised kindlustatud eseme hoidmiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks ning kindlustatud esemete kindlustusjuhtumite ärahoidmiseks ning kahju vähendamiseks. Üldtingimuste punktist 19.2 tulenevalt on kindlustusvõtja kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust, järgima kindlustustingimustes märgitud/kokkulepitud ohutusnõudeid ning käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega, et vältida kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumist. Vastavalt kodukindlustuse tingimuste punktidele 69.1 ja 69.2 (ohutusnõuded) on kindlustusvõtja ja kindlustusvõtjaga samastatud isikud kohustatud kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumise vältimise eesmärgil kindlustatud vara valdamisel ja kasutamisel täitma mõistlikku hoolsuskohustust ning käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega. Kodukindlustuse tingimuste punkt 67 sätestab, et kindlustusvõtja ega temaga samastatud isikud ei või rikkuda ohutusnõuetes nimetatud kohustusi. Hageja leiab, et kostja ei ole teinud kõike temalt mõistlikult eeldatavat hoone kaitseks ja kahju tekkimise vältimiseks. Kostja ei ole hoonet heaperemehelikult hoidnud ega mõistlikku hoolsuskohustust täitnud. Hageja on seisukohal, et hoone heaperemeheliku valdamise kohustus ja hoone valdaja mõistlik hoolsuskohustus hõlmavad ka kohustust regulaarselt jälgida hoone seisukorda ning kõrvaldada tekkinud puudusi, sh parandada vannitoa plaatide vuukidesse tekkinud praod ja augud. Seda enam, et kostja enda väidete kohaselt oli hoone ja seal asuv vannituba ehitatud ca 14 aastat tagasi. Kostja ei saa hoone jooksvast hooldamisest loobuda ainuüksi seetõttu, et kostja on hoone kindlustanud. Xxx OÜ ekspert J Li poolt 02.04.2020 teostatud kahjude ülevaatuse käigus on hoone vannitoas fikseeritud hulgaliselt erinevaid plaatide kahjustusi. Tuvastatud kahjustuste rohkus ja iseloom viitavad sellele, et kostja ei pööranud vannitoa seisukorrale ning vannitoa veekindlusele piisavalt tähelepanu. Seega on kostja rikkunud üldtingimuste punktidest 19.1.1 ja 19.1.3 ning kodukindlustuse tingimuste 69.1 ja 69.2 tulenevaid kohustusi. Üldtingimuste punkti 23.1.3 kohaselt on hagejal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud süüliselt muud kohustust, kui üldtingimuste punktis 23.1.2 märgitud ning see rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist ja selle suurust. Kodukindlustuse tingimuste punktist 68 tuleneb, et kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isikud rikuvad ohustusnõudeid ja kindlustusjuhtum toimub eelnimetatud rikkumise tõttu, vabaneb hageja kindlustushüvitise maksmisest ulatuses, mil määral aitas kohustuse rikkumine kaasa 5 (20)

kindlustusjuhtumi toimumisele. Kostja rikkus kindlustuslepingust tulenevat hoolsuskohustust tahtluse või raske hooletuse tõttu. Hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise korral ei oleks 28.03.2020 avastatud veekahju tekkinud, kuna hoolsuskohustuse täitmisel oleksid plaatide vuugid olnud korras ning vesi ei ole vannitoa põrandaplaatide alla ja sealt edasi magamistuppa pääsenud. Seega on hagejal õigus üldtingimuste punkti 23.1.3 ja kodukindlustuse tingimuste punkti 68 alusel kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Kindlustuslepingu alusel tasumisele kuuluva kindlustushüvitise suurus ei ole 10 700,40 eurot. Kostja on kohtuväliselt avaldanud, et kostjal on kindlustuslepingu alusel õigus nõuda hagejalt 10 700,40 euro suuruse kindlustushüvitise väljamaksmist. Kostjal ei ole 10 700,40 euros suuruse kindlustushüvitise maksmise nõuet isegi juhul, kui 28.03.2020 avastatud veekahju oleks kindlustusjuhtum ja hagejal puuduks õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Kostja on kindlustuslepingu alusel väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvitise suuruse arvestamisel tähelepanuta jätnud kodukindlustuse tingimuste punktides 113 kuni 117 sätestatud kindlustushüvitise väljamaksmise korra ning kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutuse. Kostja saaks hagejalt nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist kuni 70% ulatuses. Kodukindlustuse tingimuste punkti 113 kohaselt hüvitatakse hoone siseviimistluse remondiks vajalikud mõistlikud ja põhjendatud kulud kahes osas hagejaga kooskõlastatud kalkulatsioonide alusel. Vastavalt kodukindlustuse tingimuste punktile 115 maksab hageja kindlustushüvitise esimese osa 70% ulatuses kahjustatud kindlustatud eseme taastamise maksumusest arvestades võimalikke kindlustushüvitise vähendusi ja omavastutust. Kodukindlustuse tingimuste punktist 116 tulenevalt hüvitab hageja ülejäänud osa taastamise maksumusest juhul, kui kindlustusvõtja tõendab, et on kindlustushüvitise esimese osa kasutanud kahjustunud kindlustatud eseme taastamiseks ühe aasta jooksul arvates selle saamisest. Kindlustusvõtja peab taastamiskulude tõendamiseks esitama hagejale kontrollitavad tšekid ja arved. Kodukindlustuse tingimuste punkt 117 sätestab, et juhul kui kindlustusvõtja ei taasta kahjustunud kindlustatud eset ühe aasta jooksul 70% ulatuses ehitise taastamise maksumusest, ei hüvita hageja seda osa taastamismaksumusest, mis ületab 70%. Kostjal on esialgu õigus nõuda Hoone taastamise kulude hüvitamist kuni 70% ulatuses ning kindlustushüvitise ülejäänud osale tekib kostjal õigus alles pärast seda, kui kostja tõendab, et ta on saadud hüvitist kasutanud hoone taastamiseks. Kostja ei ole hoone taastamisele asumist tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud taastamiskulude suurust. Seda arvestades ei saa kostja nõue olla suurem kui 7490,28 eurot. Üldtingimuste punkti 2.25 kohaselt on omavastutus kindlustuslepingus määratud rahasumma või muu kindlustuslepingus määratud väärtus (protsent kahjust, periood vms), mis jääb igas kindlustusjuhtumis kindlustusvõtja enda kanda. Sarnaselt sisustab omavastutuse mõistet ka kodukindlustuse tingimuste punkt 108. Poliisile märgitu kohaselt on hoone kindlustamisel omavastutus 190 eurot. Vastavalt üldtingimuste punktile 22.9.1 ja kodukindlustuse tingimuste punktile 108 on hagejal kindlustushüvitise maksmisel õigus kahjusummast ja hüvitatavatest kuludest kinni pidada poliisil või kindlustusliigi tingimustes nimetatud omavastutus. Üldtingimuste punkt 22.10 sätestab, et kindlustushüvitise arvestamisel kohaldatakse omavastutust viimasena pärast muid võimalikke kindlustushüvitise vähendamisi. Seega tuleks kindlustuslepingu alusel välja makstavat kindlustushüvitist vähendada 190 euro võrra. Kindlustuslepingu alusel makstava kindlustushüvitise suurus oleks maksimaalselt, kas 7300,28 eurot (kodukindlustuse tingimuste punktides 113 kuni 117 sätestatut korras tehtava kindlustushüvitise esimese osamakse suurusest lähtudes) või 10 510,40 eurot (kogu kahju suurusest lähtudes) (tl-d 1-4). Kodukindlustuse tingimuste punkt 1 ei laienda kodukindlustuse tingimuste punktis 56 sätestatud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi mõistet. Kodukindlustuse tingimuste punkt 1 sätestab kindlustuse eesmärgi. Kodukindlustuse tingimuste punkti 1 kohaselt on kindlustuslepingu eesmärgiks hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud eseme hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud kahju ning eraldi nimetatud kulud vastavalt kodukindlustuse tingimustele ning üldistele lepingutingimustele. Seega tuleneb kodukindlustuse tingimuste punktist 1 ühemõtteliselt, et (a) kindlustuslepingu alusel hüvitatakse kahju siis, kui toimunud on kindlustusjuhtum ning (b) hüvitamine toimub vastavalt kodukindlustuse tingimustele ja üldtingimustele. Üldtingimuste punktist 2.13 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab hageja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kodukindlustuse tingimuste punkti 1 ei määratle koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumina käsitletavaid sündmusi. Koduriskikindlustuse kindlustusjuhtumi piiritleb kodukindlustuse tingimuste punkt 56. 6 (20)

Kodukindlustuse tingimuste punktis 56 sisalduva koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi definitsiooniga hõlmatud sündmust ei ole toimunud. Vaidlusalune veekahju ei ole kindlustusjuhtum. Kaetud tööde (tööd, mis kaetakse järgmisel ehituse etapil ning millega seoses puudub hilisem võimalus mõistliku pingutuse ja kuluga selle vahetuks ülevaatamiseks) puhul on ehitusvea ilmnemine aastaid pärast ehitise valmimist üsna tavapärane. Kuna hüdroisolatsioon paigaldatakse vannitubades plaatide või muu seina- ja põrandakattematerjali alla, siis ilmnebki hüdroisolatsiooni puudumine alles pärast seda, kui vannitoa kasutamise käigus on vesi ja niiskus tunginud läbi seina- ja põrandakattematerjali. Kuigi vaidlusalune veekahju avastati aastal 2020, võisid vesi ja niiskus konstruktsioonidesse tungida juba oluliselt varem. Hageja esitas J Li poolt 02.04.2020 kahjude ülevaatuse akti ja 06.04.2020 avamuse maakohtule dokumentaalsete tõenditena. J L on eriteadmistega isikuna käsitletav vaatamata sellele, et teda ei ole kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. J Li 06.04.2020 arvamusest nähtub, et tal on kõrgem haridus ning kindlustuskahjude käsitlemise ja kindlustusuurimise kogemus alates 1998, so kokku 23 aastat. Seega on J Lil vaidlusaluse veekahju asjaolude ja põhjuse väljaselgitamiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Selleks, et tuvastada hüdroisolatsiooni puudulikkus, ei ole ilmtingimata vaja asuda vannituba lammutama. Antud juhul järeldus hüdroisolatsiooni puudulikkus veekahju tagajärgedest – kui vannituppa oleks paigaldatud nõuetekohane hüdroisolatsioon, siis ei oleks vesi ja niiskus vannitoast magamistuppa pääsenud. OÜ xxx poolt 25.11.2019 ajalehe Postimees veebiväljaandes avaldatud sisuturundusartiklis „Kuidas saab vannitoaremondi valmis ühe päevaga?“ on OÜ xxx muu hulgas selgitanud, et „Märga ruumi nagu sauna, duširuumi ja vannituba planeerides tuleb mõelda konstruktsioonide veekindluse tagamisele. Pelgalt keraamiliste plaatide paigaldamisega pindu vettpidavaks ei saa, sest poorsed plaadisegu ja vuugitäide imavad niiskuse endasse ning lasevad sellel tungida alumistesse kihtidesse. Nii võivad niiskuskahjustustest tingituna hakata vohama hallitus ja bakterid, jõudes soojustuskihtide ning kips- või puitmaterjalideni. Lisaks sellele, et niiskus lõhub hoone konstruktsioone, kahjustavad hallitus ja bakterid inimeste tervist. Seega tuleb alati märgadesse ruumidesse keraamiliste plaatide, tapeedi ja värvi alla paigaldada hüdroisolatsioon“. xxx on enam kui saja-aastase ajalooga keemiatööstuslahenduste (sh ehituskeemia ja hüdroisolatsiooni) arendaja ja tootja, mis tegutseb 11 riigis ja mille müügitulu ületab 200 000 000 eurot aastas. Hageja pöördus 2006 kehtinud hüdroisolatsiooni paigaldamise nõuete väljaselgitamiseks täiendavalt ka riiklikult tunnustatud ehituseksperdi P P poole. Ekspert P P selgitas oma 30.09.2021 arvamuses, et: (1) Eesti Vabariigis puuduvad standardid või juhendmaterjalid vannitubade, duširuumide jt märgruumide kohta, mistõttu saab Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-2-1-56-02 tehtud lahendi kohaselt kohaldada Soome vastavaid norme; (2) RIL 107-2000 „Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend“ peatüki 7 „Märgruum“ punkti 7.1 „Üldist“ järgi on märgruum selline ruum, mille kasutusotstarbest tulenevalt mõjub põrandapinnale vesi ning seintele võib vett pritsida või kondenseeruda. Punkti 7.3 „Hüdroisolatsioon“ järgi märgruumi põrandakate ja seinaviimistlus peavad toimima hüdroisolatsioonina või tehakse põrandakatte alla ja seinaviimistluse taha eraldi hüdroisolatsioon; (3) Juhendteatmiku RT 84-10759 „Märja ruumi tarindid“ punkti 1.1. „Mõisted“ järgi mõistetakse märja ruumi all ruumi, mille põrandale mõjub ruumi kasutusotstarbest tulenevalt suur veekoormus ja vesi võib seintele pritsida või kondenseeruda. Sellised ruumid on näiteks vannituba, duširuum, saun, eeskoda ja tehnoruum; (4) Viimistlus RYL 2000 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid“ peatüki 63 „Hüdroisolatsioonitööd“ punkti 632.1 „Hoone seespoolsed hüdroisolatsioonitööd“ alapunkt 632.4 „Hüdroisolatsioonitööd“ esitab nõude, mille järgi juhul kui märgade ruumide seina- ja põrandakate ei toimi hüdroisolatsioonina vastavalt SEM-i määrustele ja juhistele, tuleb seintele ja põrandatele teha eraldi hüdroisolatsioon; (5) Ekspert juhib tähelepanu asjaolule, et keraamilised plaadid ei ole hüdroisolatsioonina käsitletavad, kuna plaatide vahelised vuugid ei ole vettpidavad ja lasevad niiskust läbi; (6) Ekspert ehitusnormidele tugiendes seisukohale, et aastal 2006 oli ehitamisel kohustuslik tagada märgades ruumides hüdroisolatsiooni olemasolu. Eeltoodust järeldub kokkuvõtlikult, et hoone ehitamisel oli hüdroisolatsiooni vannituppa paigaldamine kohustuslik, kuid sellele vaatamata ei ole hoone vannituppa nõuetekohast hüdroisolatsiooni paigaldatud. Seda arvestades ei ole veekahju kodukindlustuse tingimuste punktis 58.3 tulenevalt kindlustusjuhtum. Tarbijavaidluste komisjoni 25.08.2020 otsus ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. TKS § 60 lg 1 tulenevalt on kauplejal tarbijavaidluste komisjoni otsuse järgimiseks aega 30 päeva. TKS § 60 lg 2 kohaselt peab hageja juhul, kui ta tarbijavaidluste komisjoni otsusega ei nõustu, vaidluse lahendamiseks pöörduma 7 (20)

kohtu poole. Hageja on TKS § 60 lg 1 ja lg 2 tuginedes seisukohal, et tarbijavaidluste komisjoni otsuse õiguslik tähendus lõppeb TKS § 60 lg 2 nimetatud hagi esitamisega. TKS § 60 lg 2 sätestatud hagi alusel toimuvas kohtumenetluses ei oma tarbijavaidluste komisjoni otsus tähtsust. Hagi lahendav kohus ei ole tarbijavaidluste komisjoni otsusega seotud ning peab kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud menetlusosaliste poolt esitatud tõendite alusel ise tuvastama. Tarbijavaidluste komisjoni 25.08.2020 otsus on ebaõnnestunud. Tarbijavaidluste komisjon hindas otsuse tegemisel tõendeid valesti ning kohaldas ebaõigesti ka materiaalõigust, sh kindlustuslepingu tingimusi. Hageja on nii hagiavalduses kui ka käesolevas menetlusdokumendis selgitanud ja tõendanud, et kostjal ei ole hageja vastu kindlustuslepingust tulenevat nõuet. Kostja ei saa nõuda kindlustushüvitise tasumist endale. Kindlustuslepingu kohaselt makstakse kindlustushüvitis välja soodustatud isikule, kelleks on Swedbank AS. Üldtingimuste punktide 2.7, 2.10 ja 22.6 kohaselt on kindlustuslepingus sõnaselgelt kokku lepitud, et kindlustushüvitis makstakse välja soodustatud isikule Swedbank AS-ile. Seega saab kostja nõuda kindlustushüvitise maksmist soodustatud isikule, mitte endale. Kuna hageja nõuab kindlustushüvitise tasumist endale, siis tuleb hagi juba ainuüksi sel põhjusel rahuldada. Kostja väidete kohaselt oli kostja kindlustuslepingut sõlmides heauskselt arvamusel, et kindlustusjuhtumi toimumisel on tal õigus saada kindlustushüvitist. Kostja osundatud väide on õige vaid osaliselt. Arvestades asjaolu, et kindlustuslepingus lepiti kokku kindlustushüvitises maksmine soodustatud isikule, ei saanud kostjal olla „heausksel arvamusel“, et kindlustushüvitis makstakse kostjale. Samas eeldas kostja õigesti, et kindlustushüvitise saamiseks peab olema toimunud kindlustusjuhtum. Antud juhul ei ole aga kindlustusjuhtumit toimunud. Hagejale jääb arusaamatuks kostja üldsõnaline väide, mille kohaselt kõik tüüptingimustes märgitud tarbijat kahjustavad tingimused on tühised. Kostja ei ole täpsustanud, millised konkreetsed kindlustuslepingu osaks olevad tingimused kostjat kahjustavad. Kindlustuslepingu tingimused, mis välistavad kindlustushüvitise maksmise juhul, kui kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, ei ole käsitletavad tarbijat kahjustavate tüüptingimustena. Samuti ei saa tarbijat kahjustada kindlustuslepingu tingimused, mis määratlevad kindlustusjuhtumina käsiteltavad sündmused. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, mis puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Kostja rikkus Kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Kostja arvates on hageja Kodukindlustuse tingimuste punktiga 58.14 ise välistanud kostja kohustuse parandada pisikahjustused. Kodukindlustuse tingimuste punktil 58.14 ei ole kostja poolt väidetud sisu. Vastavalt Kodukindlustuse tingimuste punktile 58.14 ei kuulu hageja poolt hüvitamisele pisikahjustused, mis ei takista asja sihtotstarbelist kasutamist. Kodukindlustuse tingimuste punkt 58.14 reguleerib hageja hüvitamiskohustuse ulatust mitte kostja hoolsuskohustuse ulatust. Kindlustuslepingus puudub kokkuleppe, mille kohaselt võib kostja kõik sellised kahjustused, mis Kindlustuslepingu alusel hüvitamisele ei kuulu, kõrvaldamata jätta. Üldtingimuste punkti 19.2 kohaselt peab kostja käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega, et vältida kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumist. Heaperemehelik käitumine ja tavapärane hoolsus hõlmavad iseenesest mõistetavalt ka kohustust kõrvaldada sellised hoone puudused, mille kõrvaldamata jätmine võib kaasa tuua kahjuliku tagajärje. Seetõttu ei saa kostja kodukindlustuse tingimuste punkt 58.14 sätestatud hageja hüvitamiskohustuse piiranguga õigustada endapoolset hooletud suhtumist hoone seisukorda. Hagejal on üldtingimuste punkti 23.1.3 ja kodukindlustuse tingimuste punkti 68 alusel õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda juhul, kui kostja rikub kindlustuslepingus sätestatud kohustusi. Hageja on kostjapoolse rikkumise tõendanud. Seega on hagejal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Üldtingimuste punkti 2.25 ja Koduskindlustuse tingimuste punkti 108 kohaselt jääb omavastutuse suurusele vastav osa kahjust kindlustusvõtja kanda. Iseenesest mõistetavalt ei saa kostja hagejalt nõuda Kindlustuslepingu kohaselt kostja enda kanda jääva kahju osa hüvitamist. Hea usus tegutsev kindlustusvõtja sellist nõuet kindlustusandja vastu ei esita. Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduses nõudis kostja hagejalt ka omavastutuse hüvitamist. Hagejale jäävad arusaamatuks Kodukindlustuse tingimuste punktide 113, 115, 116 ja 117 kohaldamisega seonduvad kostja vastuväited. Hageja viitas kodukindlustuse tingimuste kõnesolevatele punktidele seoses sellega, et enne käesoleva kohtumenetluse algust nõudis kostja hagejalt tegelikkuses oli hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kuni 70% ulatuses. Kuna hageja ei saa ülejäänud hüvitist nõuda enne, kui ta on hagejale esitanud tõendid saadud hüvitise kasutamist 8 (20)

hoone taastamiseks, siis on ilmne, et kostja nõue on vähemalt osaliselt alusetu. Kostja ei ole vannitoa taastamist tõendanud (tl-d 74-78). Täielikult tõendamata on kostja väide, mille kohaselt on kostja eluruumis remonttööd teostatud. Kahjujuhtumi tagajärjel vajasid taastamist nii hagejale kuuluvas hoones asuv vannituba kui ka magamistuba. Hageja poolt 01.10.2021 esitatud fotode kohaselt on remonti vähemalt alustatud vannitoas. Selle kohta, et remonti oleks tehtud ka magamistoas, ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud. Kostja poolt esitatud tõenditest järeldub, et kostja vannitoas ei ole Xxx OÜ 30.03.2020 hinnapakkumisele vastavaid remonttöid tehtud. Kostja vannitoas enne ja pärast remonti tehtud fotodelt nähtub, et vannituba ei taastatud kahjujuhtumi eelsesse seisukorda. Enne kahjujuhtumit olid vannitoa põrand plaaditud tumepruuni ja seinad heleda plaadiga. Pärast remonti on vannitoa põrand ja seinad plaaditud suurema halli plaadiga. Enne kahjujuhtumit olid vannitoa seinad plaaditud poole seina kõrguseni. Pärast remonti on vannitoa seinad plaaditud laeni. Enne kahjujuhtumit ei olnud dušinurgas eraldi vee äravoolutrappi (äravoolutrapp oli ainult leiliruumi ukse juures). Pärast remonti on dušinurka tehtud eraldi vee äravoolutrapp (säilitatud on ka leiliruumi ukse juures olnud äravoolutrapp). Eeltoodust nähtub, et kostja ei taastanud kahjujuhtumi järgselt vannituba kahjujuhtumi eelsesse seisukorda. Selle asemel teostas kostja vannitoas ulatusliku ümberehituse. Iseenesest mõistetavalt ei saanud selline ümberehitus toimuda vannitoa kahjujuhtumi eelsesse seisukorda taastamiseks koostatud hinnapakkumise alusel. Kostja vannitoas tehtud remonttööde ja Xxx OÜ 30.03.2020 hinnapakkumise vahel puudub seos. Tõendamata on kostja väide, mille kohaselt vastab kostja vannitoas tehtud remontööde maksumus Xxx OÜ 30.03.2020 hinnapakkumises näidatud summale ning kostja on remontööde eest tasunud. Kostja saanuks vannitoas tehtud remonttööde maksumust ja remonttööde eest tasumist tõendada Xxx OÜ poolt esitatud arve ja arve tasumist kinnitava maksekorraldusega. Arvet ja maksekorraldust kostja maakohtule ei esitanud. Xxx OÜ poolt sootuks teistsuguste tööde kohta esitatud hinnapakkumine ei tõenda kostja vannitoas tegelikult tehtud remontööde maksumust ega remonttööde eest tasumist. Xxx OÜ on kostja enda poolt valitud remondiettevõtte. Tegemist ei ole hageja koostööpartneriga. Hageja ei ole Xxx OÜ-lt hinnapakkumist tellinud. Xxx OÜ-lt tellis hinnapakkumise kostja. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitab hageja maakohtule kostja poolt 31.03.2021 hagejale saadetud e-kirja, mille üheks manuseks oli ka Xxx OÜ 30.03.2020 hinnapakkumine. Poolte vahel saab olla ja ongi vaidlus kostja vannitoas tehtud tööde hinna üle. Kostja ei ole vannitoas tegelikult tehtud remontööde maksumuse kohta mitte ühtegi tõendit esitanud. Xxx OÜ 30.032020 hinnapakkumise alusel ei ole kostja vannitoas töid teostatud, mistõttu see hinnapakkumine ei tõenda tegelike tööde maksumust. Kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Hageja ei ole kindlustusjuhtumi toimumist kinnitanud ega möönnud. Hageja ei ole kahjujuhtumi toimumise järgselt kostjale andnud mitte ühtegi korraldust, suunist ega kooskõlastust, millest võiks otseselt või kaudselt järeldada, et hageja käsitleb toimunud kahjujuhtumit kindlustusjuhtumina. Kahjujuhtumi käsitlemine eesmärgiga välja selgitada, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, ei ole käsitletav kindlustusjuhtumi toimumise kinnitamisena. Kostja nõue (eeldusel, et kostjal on nõue) ei saa ühelgi juhul olla suurem kui 70% kindlustushüvitisest. Kodukindlustuse tingimuste punktide 113, 115, 116 ja 117 kohaselt maksab hageja esialgu välja 70% kindlustushüvitisest. Ülejäänud osa maksab hageja välja siis, kui kindlustusvõtja tõendab, et on kindlustushüvitise esimese osa kasutanud kahjustunud kindlustatud eseme taastamiseks. Kindlustusvõtja peab taastamiskulude tõendamiseks esitama hagejale kontrollitavad tšekid ja arved. Kostja ei ole magamistoa taastamist tõendanud. Vannitoa osas on kostja tõendanud vannitoa ümberehitamist mitte taastamist ning esitamata on tööde tegelikku maksumust tõendavad dokumendid (tl-d 94-96).

või äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju punktides 56- 60 nimetatud tingimustel ja ulatuses, nagu hageja kohtule ekslikku kujundit loob. Lepingu üldtingimuste punkti 20.2 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest Seesamile viivitamatult teatama. Teate võib edastada Seesamile kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või suuliselt. Hageja on hagiavaldusega kinnitanud ja tõendanud, et kostja kui kindlustusvõtja on kindlustusandjat õigeaegselt kindlustusjuhtumist teavitanud ning pooltel selles osas vaidlus puudub. Lepingu üldtingimuste punkti 20.7 kohaselt peab kindlustusvõtja andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni. Hageja on hagiavaldusega kinnitanud ja tõendanud, et kostja kui kindlustusvõtja on kindlustusandjale andnud kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse kohta Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni ning pooltel selles osas vaidlus puudub. Nn ekspert on tuvastanud, et duširuumi ehitusaasta on 2006. Peale juhtumi päeva, so 28.03.2020 ei ole dušši kasutatud (ülevaatus on läbi viidud 02.04.2020) ning selle tõttu on magamistoa pool olev sein ära kuivanud. Arvamuse eelviimase lause kohaselt on sein märg kuni 2 plaadi kõrguseni. Ei ole eluliselt usutav, et peale 14 aastat vannitoa kasutamist ilmnevad kahjustused, mille on põhjustanud ehituslik viga. Kostja on seisukohal, et igale keskmisele inimesele on mõistetav, et kui tegemist oleks olnud ehitusliku veaga, siis oleksid kahjud ilmnenud juba varem. Kostja soovib erilist tähelepanu pöörata 02.04.2020 ülevaatuse aktile, millelt nähtub objekti vahetu ülevaatuse kirjeldus. Nimelt ei nähtu eelviidatud aktist, et ülevaatust teostanud isik J L oleks tuvastanud objektil kohapeal hüdroisolatsiooni puudumise. J L ei ole seda puudust enda 02.04.2020 ülevaatuse aktis käsitlenud ega märkinud seda tuvastatud asjaolude alla. Ka 06.04.2020 koostatud uurimise kokkuvõtte kahju ülevaatuse all ei ole ekspert kinnitanud, et ta on tuvastanud hüdroisolatsiooni puudulikkust. Nimetatud dokumendilt ei nähtu kahju ülevaatuse ja „tuvastatud“ põhjuse loogiline käik. Mitte üheski hageja poolt esitatud tõendilt, sh fotolt ei nähtu, et ülevaatuse teostanud isik oleks tuvastanud hüdroisolatsiooni puudumise või puudulikkuse. Jääb ebaselgeks ja tõenditelt ei ole jälgitav, kuidas selle järelduseni on jõutud. Asjaolust, et hinnapakkumises on ehitaja märkinud vannitoa ehitustöö juurde hüdroisolatsioonitöö, ei saa automaatselt järeldada, et vannitoal oleks puudulik hüdroisolatsioon. Pigem on tavapärane, et kui vannitoas tuleb teha remont, eemaldada seinast keraamilised plaadid, siis ei ole praktikas neid võimalik eemaldada ilma, et ei lõhutaks ära ka aluspind – kipsplaat (aluspind hävineb eemaldamise käigus paratamatult, kuna harva saab keraamilised plaadid kätte ilma et nad puruneks või eemalduksid tervetena koos seinas oleva kinnitusmaterjaliga ühes tükis), et esmalt õhutada ja kuivatada niiskus ning seejärel hävineks ka hüdroisolatsioon. Aluspinnase taastamisel on möödapääsmatu uue hüdroisolatsiooni taaspaigaldus (mastiks vms materjaliga kipsplaadi ülevõõpamine). Seega ei saa käesoleval juhul pidada tõendatuks, et kindlustatud esemel esines ehituslik viga – puudulik hüdroisolatsioon. Asja lahendamisel mängib erilist rolli Tarbijavaidluste komisjoni otsus. Erapooletu komisjon on leidnud, et hageja ei ole tuvastanud ehitusviga või ebakvaliteetset materjali, samuti ei ole tuvastatud, et tegemist on tavapärase kulumisega, mistõttu leiab komisjon, et toimunud on kindlustusjuhtum. Tarbijavaidluste komisjon on tõdenud, et hageja väide hüdroisolatsiooni puudulikkuse osas ei ole tõendatud ning üldse ei ole tõendatud, missugune see oli ja kas selle materjal ja paigaldus olid kohased ja vastasid projektile ning ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Samuti ei ole tõendatud kindlustusandja väide, et tegemist on loomuliku kulumisega. Kindlustusandja kasutatud väljend - vuukide amortiseerumine - ei ole arusaadav. Plaatide vahele paigaldatud materjal on kivistuv nagu näiteks telliste vahele paigaldatav segu või betoon. Kivistunud materjali amortiseerumisele viitamine ei ole arusaadav. Sarnaselt kostja hinnangule, on Tarbijavaidluste komisjon seisukohal, et kui vannitoa ehitamisele möödunud 10 aasta jooksul ei tuvastatud ühtegi puudust, on see pigem tõend selle kohta, et vannituba on korrektselt ehitatud. Tarbijavaidluste komisjon on hinnangul, et kui 15 aastat tagasi rajatud hoonele pakutakse koguriskikindlustust, peab kindlustusandja arvestama, et riskiasjaolud on erinevad, kui uue hoone puhul ja vajadusel riskiasjaolud välja selgitama ja kaaluma, kas on kohane koguriskikindlustuse lahendust pakkuda. Hageja on pakkunud kostjale sõlmida kodukindlustusleping ning kostja on nõustunud sõlmima kindlustuslepingu kindlustuskaitse variandiga koguriskikindlustus. Kostja nõustub Tarbijavaidluste komisjoni otsusega, et antud juhul ei ole kindlustusandja tuvastanud kahju tekkimisega põhjuslikus seoses olevat puudulikku ehitustööd või nõuetele mittevastavat materjali. Keraamiliste plaatide ja nende vuukide puhul ei saa automaatselt väita, et vuukidesse tekkinud pragu 10 (20)

tõendab ehitusviga ja praost maja konstruktsiooni tunginud vesi tähendab, et hüdroisolatsioon ei ole piisav. Tarbijavaidluste komisjoni otsus, millega komisjon leidis, et toimunud on kindlustusjuhtum kindlustatud ese on saanud veekahjustuse, on seaduspärane ning ei kuulu vaidlustamisele. Kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse kindlakstegemisega muutub kahjukindlustuse kindlustushüvitis sissenõutavaks. Kahju hüvitamist välistava asjaolu esinemist ei ole kindlustusandja tõendanud. Hagiavalduste asjaoludest nähtub, et kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut igakülgselt täitnud ning pooltel puudub selle osas ka vaidlus. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 3 esitatud väidetega, et hagejal puudub lepingust tulenev kohustus maksta kindlustushüvitist kostjale. Kostja juhib erilist tähelepanu kodukindlustuse tingimuste punktile 106, mille kohaselt kahju hüvitamise viisiks on rahalise hüvitise maksmine kindlustusvõtjale või soodustatud isikule. Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingus ei ole sõnaselgelt kokku lepitud, kellele kindlustusjuhtumi korral hüvitis välja makstakse. Samas ei ole lepinguga välistatud, et hüvitise saajaks võib olla ka kindlustusvõtja ehk kostja. Kuivõrd kahju hüvitamise eesmärgiks on kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine, siis ei ole põhjust eeldada, et hüvitise saaja peaks antud juhul olema Swedbank AS. Tavaks on, et nö väiksemate kindlustusjuhtumite (nagu käesolev asi) korral on hüvitise saajaks kindlustusvõtja, kes korraldab kindlustatud eseme kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise. Suuremate kindlustusjuhtumite korral, nagu näiteks tulekahju või muu, mis tingib hoone või korteri täieliku hävimise, tuleb võtta arvesse laenuga tagatud kinnisasja hüpoteegipidaja õigusi. Kostja on seisukohal, et 27.09.2019 sõlmitud kindlustuslepinguga poliis nr 11 / 128770 / 27.09.2019 ei ole pooled kokku leppinud, kellele makstakse välja kindlustushüvitis kodukindlustuse tingimuste punktide nr 106 ja 107 tähenduses. Kostja oli lepingu sõlmides heausksel arvamusel, et kindlustuslepingu sõlmimisel on tal kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist, mis on ka kindlustuslepingu eesmärgiks. Kõik tüüptingimustes märgitud tarbijat kahjustavad tingimused on tühised. Kodukindlustuse tingimuste punktid 114-121 käsitlevad Seesami poolt hoone kahjustamise hüvitamist kindlustusvõtjale. Punkt nr 114: Taastamiskulude kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusvõtja kahjustatud kindlustatud eseme reaalselt taastama ühe aasta jooksul alates kindlustushüvitise esimese osa kätte saamisest. Puudub alus kahelda, et kindlustusvõtjale on tekitatud arusaam, et kindlustusjuhtumi korral on ta õigustatud saama hüvitist. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 4 esitatud väidetega. Kostja on kinnitanud, et vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 20.2 esitas kostja hagejale teate kindlustusjuhtumi toimumisest. Lepingu üldtingimuste punkti 20.3 kohaselt Seesami kindlustuslepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja Seesami täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Käesoleval juhul ei ole veel kindlustusandja poolt tunnustatud kindlustusjuhtumi toimumine ja sellest tulenevalt ei ole vajalikud toimingud veel lõpetatud. Kostja ei nõustu kindlasti hageja väitega, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud ja vastupidist ei ole kostja tõendanud. Tarbijavaidluste komisjoni otsus kinnitab üheselt, et poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel on aset leidnud kindlustusjuhtum, seega tuleb lugeda, et tõendatud on kindlustusjuhtumi toimumine. On tõendust leidnud, et kostja on teinud kõik endast oleneva ja täitnud kohusetundlikult lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei nõustu hageja väitega, te kostja on rikkunud hoolsuskohustust. Kostja on hinnangul, et hageja ei ole hagiavalduses põhistanud enda väidet, et toimunud sündmus oli tingitud kostjapoolsest hooletusest. Hageja ei ole viidanud ühelegi seaduse sättele või lepingust tulenevale kohustusele, mille alusel on hageja jõudnud sellisele järeldusele, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust. Veelgi enam, hageja esitatud tõenditest ei nähtu üleüldse hoolsuskohustuse täitmise nõudeid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on väite esitanud menetlusosalisel kohustus oma väiteid tõendada ja TsMS § 235 alusel põhistada. Hageja seda kohustust täitnud ei ole. Paljasõnaline väide kostja hooletusest on arusaamatu ja sisustamata. Hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi määrust, korraldust vms, millelt nähtuksid kindlustusvõtja hoolsuskohuse täitmise reeglistik. Kostja on kindlal seisukohal, et selliseid reeglistikke ei ole lihtsalt olemas, mistõttu ei ole hageja saanudki kohtu ette tuua konkreetseid tingimusi, mida kostja oleks rikkunud ja mis välistaks sündmuse kvalifitseerimist kindlustusjuhtumiks või välistaks kindlustushüvitise maksmise. Kostja juhib kohtu tähelepanu kodukindlustuse tingimuste punktile 58.14, mille kohaselt on koguriskikindlustuse välistavaks asjaoluks pisikahjustused, mis ei takista asja sihtotstarbelist kasutamist. Seesam loeb pisikahjustusteks näiteks täkkeid, lohke, kriimustusi, mikropragusid, värvi muutuseid, tavapärast määrdumist, rebendeid jm sellist. Seega on kindlustusandja lepingu tingimustega ise välistanud, et 11 (20)

kindlustusvõtja kohustus oleks pisikahjustusi parandada. Hageja esitatud lisa nr 12 olevatelt fotodelt nähtuvad vannitoas esinevad kahjustused, mida Seesam ise lepingu tingimuste järgi loeb pisikahjustusteks – fotolt nr 16 nähtub, et vuugi vahel on alla 4mm suurune auk, mida saab tinglikult pidada pisikahjustuseks; fotolt nr 17 nähtub, et vuugi vahel on 1mm läbimõõduga pragu. Eeltoodust nähtub, et vead, mida hageja peab kostja hoolsuskohustuse rikkumiseks on niivõrd väikesed, et hageja ise enda lepingus välistab selliste kahjude hüvitamise, mistõttu tuleb järeldada, et selliste pisivigade mitteparandamist ei saa lugeda ka hoolsuskohustuse rikkumiseks. Vastasel juhul on hageja kasutanud ebaõigeid kauplemisvõtteid kindlustuse pakkumisel. Muuhulgas ei ole hageja sisustanud hoolsuskohustuse täitmise tingimusi ning viited kodukindlustuse tingimuste punktidele 69.1 ja 69.2 ei ole selleks piisavad, kuivõrd nendest ei järeldu hoolsuskohustuse täitmise nõuded. Kostja on hinnangul, et hageja väited kostjapoolse hoolsuskohuste rikkumise ja ebapiisava hoidmise suhtes on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja esitab väiteid enda subjektiivse arvamuse kohta, mis ei põhine tõendatud ja tuvastatud asjaoludele. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu hageja viidatud Lepingu üldtingimuste punkt 23.1.3, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud süüliselt muud kohustust, kui punktis 23.1.2 märgitud ning see rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist ja selle suurust, kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada kostjapoolne süüline käitumine. Hageja väited on paljasõnalised ning pahatahtlikud. Kostja ei nõustu hageja hagiavalduse punktis nr 6.1 ja 6.2 tooduga. Kostjal puudub lepingust tulenev kohustus ja ka õigus ise maha arvestada kindlustushüvitiselt kokku lepitud omavastutuse summa. Lepingu üldtingimuste punkti nr 22.9.1 kohaselt on Seesamil õigus Kindlustushüvitise maksmisel kahjusummast ja hüvitatavatest kuludest kinni pidada poliisil või kindlustusliigi tingimustes nimetatud omavastutus. Seega on hageja ekslikul arusaamal, et asjaolu, et hagejal on õigus kindlustushüvitise maksmisel kinni pidada lepingus kokkulepitud omavastutuse summa, siis on kahju suuruse hinnakalkulatsiooni arvestus vale. Väljamakstava hüvitise lõppsumma arvestab hageja võttes arvesse omavastutuse ulatust, mis aga ei muuda tuvastatud kindlustushüvitise suurust. Kostja ei saa nõustuda hagiavalduse punktides 6.2.1-6.2.3 esitatud käsitlusega. Kostja ei vaidle vastu, et hageja poolt nimetatud punktid sellises sõnastuses lepingu üldtingimustes kirjas on, kuid kostjale jääb arusaamatuks, mis on hageja taotlus nende asjaolude väljatoomisel. Sarnaselt eelmises punktis väljatooduga, ei ole ka kindlustushüvitise väljamaksmine kui tegevus (sh ositi) käesoleva vaidluse esemeks ning ei oma puutumust hageja nõudega tuvastada kindlustushüvitise tasumise kohustuse puudumine või alternatiivselt kindlustushüvitise summas 10 700,40 eurot tasumise kohustuse puudumine. Lepingust tuleneb kostjale kohustus kindlustusjuhtumi korral kanda omavastutust ulatuses, milles on lepinguga kokku lepitud ja selleks on käesoleval juhul 190 eurot. Kuid nagu kostja käesoleva vastuse punktis nr 2.24 juba välja tõi, siis antud küsimus tõusetub alles siis, kui kindlustushüvitis on kindlaks määratud ja vajalikud toimingud on lõpule viidud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud väited ei ole käesolevas asjas relevantsed. Kostja palub kohtul jätta tähelepanuta hageja asjakohatud väited. Kostja on seisukohal, et kindlustuse, veelgi enam koguriskikindlustuse, eesmärk on tagada tarbijale kindlus, et kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatakse talle kahjustumise tõttu tekkinud kahju, mis tagab kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise võimaluse. Juhul kui kindlustusettevõte, käesoleval juhul hageja, eesmärk ei ole tagada tarbijatele lepingu järgseid õigusi, siis tegemist on äärmiselt ebaeetilise ja pahatahtliku kauplejaga. Kostja on kindlal seisukohal, et hagiavalduse rahuldamiseks puudub alus. Muuhulgas leiab kostja, et hageja ei ole enda menetlusõigust heauskselt kasutanud, kuivõrd esitatud hagiavaldusest nähtub hageja tahtlus lihtsalt enda kohustusest kõrvale hiilida (tl-d 51-55). Kostja eluruumis on remonttööd teostatud ja tasu nende remonttööde tegemise eest ka tasutud vastavalt hinnapakkumisele 10 700,40 eurot. Poolte vahel ei saa tekkida vaidlust tehtud tööde teostamise hinna üle, kuna antud pakkumine on kooskõlastatud hageja poolt ettenähtud koostööpartneriga ja teostatud tema poolt. Kostja hinnangul on kindlustusjuhtum igal juhul toimunud, sest seda möönab ka hageja ise, et see nii oli. Samuti viitas kogu hageja tegevus sellele, et see nii on, kuna kõik korraldused kindlustusjuhtumi järgselt ja suunised ning kooskõlastused andis hageja ja kostja neist lähtus ning järgis neid. Vastupidisel juhul ei oleks olnud mistahes vajadust hagejal suunata ja juhendada kostjat, kui poleks olnud kindlustusjuhtumit (tl 84). 12 (20)

Tarbijavaidluste komisjon on 25.08.2020 otsusega asjas nr 19-1/20-06737-012 tuvastanud, et vaidluse puhul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud ehitusveast tingituna või kasutatud ebakvaliteetsest ehitusmaterjalist. Seega on asjas juba esitatud tõend selle kohta, et kahju ei tekkinud hageja väidetud asjaolu tõttu. Samuti ei ole kostja hinnangul eluliselt usutav, et peale 14 aastat vannitoa kasutamist ilmnevad kahjustused, mille on põhjustanud ehituslik viga, nagu hageja jätkuvalt väidab. Asjaolu, et ehitise valmimisest alates ja kasutamise aja jooksul ei ole tuvastatud ühtegi puudust ehituse osas ega toimunud muud kahju tekkimist, mis võiks olla tingitud ebakorrektsest ehitusest vms, on juba iseenesest piisav tõend selle kohta, et käesoleva vaidluse all olev kahju ei ole tekkinud hageja väidetud asjaolude tõttu. Asjaolu, et kindlustatud esemele on tekkinud kahju, ei ole vaieldav fakt, sest kahju ise ja ulatus on juba käesolevas asjas tõendatud ning sellest tulenevalt puudub vajadus dubleerida juba asjas esitatud tõendeid. Hageja märgib enda 01.10.2021 seisukoha punktis 2.4., et hageja selgitas hagiavalduses, et vaidlusaluse veekahju põhjuseks on hoones asuva vannitoa magamistoa poolse seina ja põranda vuugi vahel olev pragu ja ava, mille kaudu pääses vesi vannitoa dušinurgast plaaditud pinna alla ja sealt puuduliku hüdroisolatsiooni tõttu edasi magamistuppa ning ühtlasi märgib hageja, et sellistel asjaoludel tekkinud veekahju ei ole kodukindlustuse tingimuste punktidest 58.1 ja 58.3 tulenevalt kindlustusjuhtum. Tegemist on hageja subjektiivse arvamusega, mis ei ühti näiteks Tarbijavaidluste komisjoni 25.08.2020 otsusega asjas nr 19-1/20-06737-012. Nimetatud otsuses märkis Tarbijavaidluste komisjon juba toona, et hageja väited ei ole tõendamist leidnud. Hageja märgib enda 01.10.2021 seisukoha punktis 2.5., et /..kaetud tööde puhul on ehitusvea ilmnemine aastaid pärast ehitise valmimist üsna tavapärane. Kuna hüdroisolatsioon paigaldatakse vannitubades plaatide või muu seina- ja põrandakattematerjali alla, siis ilmnebki hüdroisolatsiooni puudumine alles pärast seda, kui vannitoa kasutamise käigus on vesi ja niiskus tunginud läbi seinaja põrandakattematerjali. Lisaks juhib hageja tähelepanu sellele, et kuigi vaidlusalune veekahju avastati aastal 2020, võisid vesi ja niiskus konstruktsioonidesse tungida juba oluliselt varem.../. Mitte ükski hageja eelviidatud lõigus esitatud väide ei ole tõendatud. Milliste tõendite alusel on võimalik asuda seisukohale, et ehitusvea ilmnemine aastaid hiljem on tavapärane – hageja seda ei ole öelnud. Milliste tõendite alusel on võimalik asuda seisukohale, et vaidlusalune veekahju oli tekkinud juba oluliselt varem ning hageja ei ole sisustanud, mida ta peab silmas „oluliselt varem“ tähenduse all. Ühtlasi jääb kostjale arusaamatuks, kuidas need väited aitavad kaasa hageja tõendamiskoormise täitmisele. Kostja juhib tähelepanu, et juba 25.08.2020 on Tarbijavaidluste komisjon juhtinud tähelepanu sellele, et väide hüdroisolatsiooni puudulikkusest ei ole tõendatud ja üleüldse ei ole tõendatud, missugune see oli ja kas selle materjal ja paigaldus olid kohased ja vastasid projektile ning ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Mitte üheski hageja poolt esitatud tõendilt, sh fotolt ei nähtu, et ülevaatuse teostanud isik J L oleks tuvastanud kindlustusobjektil hüdroisolatsiooni puudumise või puudulikkuse. Kostja hinnangul ei ole hageja jätkuvalt esitanud enda väidete tõendamiseks kohaseid tõendeid. Hageja väide, et hüdroisolatsiooni puudulikkus järeldus veekahju tagajärgedest ei ole antud juhul piisav. Seda asjaolu, et hüdroisolatsioon kindlustusobjektil puudus või oli puudulik, peab tõendama hageja ja kohtu ette tooma usutavad tõendid hüdroisolatsiooni seisukorrast või täielikust puudumisest vaidlusalusel objektil. Kostja hinnangul ei ole hageja 01.10.2021 seisukohaga esitatud lisa 1 kohane ning palub kohtul jätta see tähelepanuta. Viidatud väljavõte Postimees veebiväljaandes avaldatud artiklist ei ole kohane tõendamiskohustuse täitmine, kuivõrd kohus on selgelt kohustanud hagejat tõendama enda väidet selle kohta, et veelekke on põhjustanud muu asjaolu, mis ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumi alla. Kostja leiab, et hageja esitatud lisa 1 ei tõenda seda, et veekahjustuse tekkimise aluseks oli muu asjaolu, kui kokkulepitud kodukindlustuse üldtingimuste punktide 56-60 järgi kindlustusjuhtumiks kvalifitseeruv asjaolu. Kostjale jääb ühtlasi arusaamatuks, millist asjaolu soovib hageja enda 01.10.2021 esitatud lisaga 2 tõendada ning kuidas antud tõend peaks aitama kaasa asja lahendamisele. Kostja palub kohtul jätta tähelepanuta ka hageja 01.10.2021 seisukohaga esitatud lisa 2, kuivõrd see ei oma asjas mingit tähtsust ning hageja ei ole põhistanud tõendi vastuvõtmise ja tähtsuse vajadust. Kostja leiab, et ehitusinseneri P P arvamus, mis põhineb kostja xxxel, Xxx OÜ arvamusel ja RYL 2000, RIL 107- 2000 ning RT 84-10759 juhenditel, ei tõenda hageja väidet, et kindlustusobjektil on toiminud veeleke muul asjaolul, kui kindlustusleping kindlustusjuhtumina ette näeb. Ka enda 01.10.2021 seisukoha punktis 2.8. teeb hageja arusaamatult eksperdi 30.09.2021 arvamusest järelduse, et vaatamata sellele, et hüdroisolatsiooni paigaldamine oli 13 (20)

kohustuslik, ei ole kindlustusobjekti vannituppa seda nõuetekohaselt paigaldatud. Kostja leiab, et 30.09.2021 eksperdi arvamusest ei ole mitte mingil moel võimalik teha järeldust, et aadressil xxx asuva hoone vannituppa ei ole paigaldatud hüdroisolatsiooni. Ekspertarvamust nimetatud objekti osas teostatud ei ole ja ekspert seda ka hinnata pole saanud, muud käesoleva vaidlusega mitte seotud objekti ja nende osas P P poolt antud õiguslikud seisukohad ei ole aga kohtule kuidagi siduvad. Kohus kohaldab õigust ise. Hageja ei ole vaatamata kohtu 17.09.2021 selgitamistele täitnud enda tõendamise kohustust. Kostja ei nõustu hageja väitega, et Tarbijavaidluste komisjoni otsus ei oma toimuvas kohtumenetluses tähtsust. Selline järeldus on kostja hinnangul väär, võttes arvesse, et justnimelt seda otsust hageja on hagimenetlusse tulnud vaidlustama. Kostja ei nõustu hageja 01.10.2021 seisukoha punktis 4 tooduga. Kuivõrd kahju hüvitamise eesmärgiks on kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine, siis ei ole põhjust eeldada, et hüvitise saaja peaks antud juhul olema Swedbank AS. Kodukindlustuse tingimuste punkt 114 näeb ette järgmist: „Taastamiskulude kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusvõtja kahjustatud kindlustatud eseme reaalselt taastama ühe aasta jooksul alates kindlustushüvitise esimese osa kätte saamisest.“ Nimetatud punkt käsitleb ainult ja üksnes Kindlustusvõtjat kui hüvitist saama õigustatud isikut, sidudes hüvitise saamise taastamise kohustusega. Käesolevas asjas on kindlustusvõtjaks kostja ning ei saa asuda seisukohale, et soodustatud isik ehk Swedbank AS asuks kindlustusobjekti taastama kindlustusjuhtumile eelnevale seisukorrale. Poliisis on märgitud, et kindlustustingimustele kohalduvad Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2017. Viidatud tingimuste punkti 106 kohaselt on kahju hüvitamise viisiks rahalise hüvitise maksmine kindlustusvõtjale või soodustatud isikule. Seega ei ole võimalik nõustuda hageja väitega, et hüvitise maksmine saab toimuda üksnes soodustatud isikule. Pooled ei ole sellises tingimuses poliisis või Kodukindlustuse tingimustes 1/2017 selgesõnaliselt kokku leppinud. Hageja ei ole kohtu ette toonud tõendeid, milline on kahjuhüvitise väljamaksmise väljakujunenud tava, mille alusel oleks võimalik teha järeldus, et tavaliselt makstakse kindlustushüvitis välja soodustatud isikule, mitte aga kindlustusvõtjale. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele enda tõendamiskoormist täitnud, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata (tl-d 112-114). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Kindlustusvõtjal on kindlustushüvitise saamiseks kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju tekkimise põhjust ning kahju suurust“ (tl 18 pöördel, p 101). Kindlustusandjast hageja on esitanud tuvastushagi, mille eesmärgiks on tuvastada kindlustusvõtjast kostja nõudeõiguse puudumine hageja vastu. Tuvastushagi menetluses on tõendamiskoormis tavapärane, st hageja peab tõendama TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt asjaolud, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui hageja leiab, et kostjal puudub tema vastu nõue, peab hageja välja tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtub kostja nõude puudumine. Kohtu hinnangul ei muuda kodukindlustuse tingimuste punktis 101 sisaldub poolte kokkulepe TsMS § 230 lg-s 1 sisalduvat tõendamiskoormist, kui kindlustusandja on esitanud kindlustusvõtja vastu tuvastushagi nõude puudumise tuvastamiseks. Kohus ei lahenda tuvastushagi raames kostja kui kindlustusvõtja nõuet hageja vastu, mistõttu ei pea kostja tõendama enda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostjal on küll õigus tõendada tuvastushagi rahuldamata jätmiseks enda nõude olemasolu hageja vastu, kuid see ei vabasta hagejat koormisest välja tuua ja tõendada asjaolud, millest hageja hinnangul nähtub kostja nõude puudumine hageja vastu. Kui kostja ei soovi tõendada enda nõude olemasolu hageja vastu, peab kostja arvestama sellega, et jõustunud kohtulahendiga tuvastatakse poolte vahel siduvalt asjaolud, mis võib TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt piirata kostja poolt kahjuhüvitise tasumise nõude esitamist hageja vastu kohtumenetluses. Ülaltoodut arvestades on hagejal tõendamiskoormis asjaolude osas, millest nähtub kostja nõude puudumine hageja vastu.

tõlgendamisel lähtutakse kõikidest kindlustuslepingu juurde kuuluvatest dokumentidest tervikuna. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse esmalt poliisist, seejärel muudest lepingu dokumentidest, seejärel kindlustusliigi tingimustest ning viimasena üldistest lepingutingimustest“ (tl 96 pöördel, p 3.3). Kuivõrd pooled on leppinud kokku, et esmalt lähtutakse poliisis märgitust, tuleb lugeda soodustatud isikuks Swedbank AS ning kostjal puudub õigus nõuda hüvitise endale maksmist.

seoses sellega, et vannitoas ei kasutatud dušši. Seega on välistatud veekahjustuse tekkimine torude lekkimisest.

Kodukindlustuse tingimuste punktis 58.1 sisaldub järgmise sõnastusega tingimus: „58. Hüvitamisele ei kuulu: 58.1. igasugune kahju, mille põhjuseks või tagajärjeks on tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine, korrodeerumine (sh keemiline, elektrokeemiline ja biokeemiline korrosioon), katlakivi, materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus sh majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus ning muud aegamööda toimuvad protsessid)“ (tl 17, p 58). Asjatundja J L on leidnud, et vesi pääseb dušinurgas oleva seina ja põranda vuugi vahel oleva prao ja ava kaudu pääseb vesi plaaditud pinna alla ning jookseb läbi Fibo plokkidest seina magamistoa poole (tl 27). Kohtu hinnangul on selline arvamus kooskõlas kahjuvaatlusel fikseeritud asjaolude ja kostja xxxes märgitud asjaoludega. Kahjuvaatlusel fikseeriti dušinurga ja magamistoa vahel oleva seina all ääres nähtav pragu (ligikaudu 10 cm) põranda ja seina vuugi ühenduskohas (tl-d 26-27, tl 30 – foto 17). Põrandplaadi ja seina vahelise prao olemasolu avaldas kostja xxxes (tl 21). Kahjuvaatlusel fikseeriti samas kõrval on ka nähtav auk (tl-d 26-27, tl 30 – foto 16). Kahjuvaatlusel fikseeriti põrandatrapi suunalise kalde puudumine seinaäärsetel põrandaplaatidel (tl-d 26-27, tl 30 pöördel – foto 20). Ülevaatusel fikseeriti liigniiskus probleemse seina allosas (tl 27, tl 30 – foto 18). Kohus leiab, et tõendatud on niiskuse pääsemine vannitoast magamistuppa põrandaplaadi ja seina vahelise prao ning väikse augu kaudu, kusjuures niiskuse pääsemisele aitab kaasa põrandatrapi suunalise kalde puudumine seinaäärsetel põrandaplaatidel. Seega on tõendatud, et isegi kui dušinurga ja magamistoa vahelisel seinal oli hüdroisolatsioon, ei toiminud see nõuetekohaselt. Toimiva hüdroisolatsiooni olemasolu korral oleks olnud välistatud niiskuse pääs vannitoast läbi seina magamistuppa. Kohtu hinnangul nähtub kahjuvaatlusel tehtud fotodest, et põrandplaadi ja seina vaheline pragu ning läheduses asuv väike auk ei ole tekkinud äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu. Seda, et pragu ja auk ei tekkinud äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tulemusel, tõendab ka magamistoas esinevate kahjustuste iseloom – metallkarkassi roostetamine ja hallituse teke leiavad aset pikema aja jooksul. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on kahju tekkinud pikema aja jooksul. Kohus leiab seetõttu, et kahju tekitanud asjaolu paigutub kodukindlustuse tingimuste punktis 58.1 sisalduva välistuse alla, sest kahju on tekkinud aegamööda toimuva protsessi tulemusel. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostja kirjeldatud asjaolude kogum ei kujuta endast kindlustusjuhtumit, milles pooled on kodukindlustuse tingimuste punktides 56 ja 57 kokku leppinud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et puudub VÕS § 422 lõikes 1 sätestatud eeldus hagejale kahjuhüvitise maksmise kohustuse tekkimiseks – kindlustusjuhtum. Seetõttu puudub kostjal õigus nõuda hagejalt kahjuhüvitise 10 700,40 eurot tasumist. Kuivõrd kohus tuvastas kostja kahjuhüvitise nõude eelduseks oleva kindlustusjuhtumi puudumise, ei hinda kohus hageja väiteid kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumise kohta. Kohustuste rikkumine omaks asja lahendamisel tähendust kindlustusjuhtumi esinemisel. Samuti ei hinda kohus kindlustusjuhtumi kui kostja kahjuhüvitise nõude eelduse puudumise tõttu seda, kas ja milliseid kulutusi on kostja teinud ilmnenud kahjustuste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kindlustusjuhtum puudub, ei saa kostja kulutuste hüvitamist nõuda.

olevate asjaolude kogumist puudub kohtul alus seda ka hinnata. Seetõttu jätab kohus hageja primaarse nõude rahuldamata. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja kirjeldatud asjaolude kogum ei kujuta endast kindlustusjuhtumit, mistõttu puudub kostjal õigus nõuda hagejalt kahjuhüvitise 10 700,40 eurot tasumist ning et kostjal puudub õigus nõuda hüvitise maksmist endale. Kostja ei esitanud tõendeid, millest nähtub kodukindlustuse tingimuste punktides 56 ja 57 määratletud eeldustele vastava sündmuse, st kindlustusjuhtumi, esinemine. Seetõttu rahuldab kohus hagiavalduse alternatiivses nõudes. Kohus tuvastab, et hagejal ei ole kostja ees 27.09.2019 sõlmitud kindlustuslepingust (poliis nr 11 / 128770 / 27.09.2019) tulenevat kindlustushüvitise 10 700,40 eurot tasumise kohustust.

saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Täiendavalt on advokaadil tulenevalt Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 21 järgi kliendi ees selgituskohustus ning § 14 lg 4 järgi teavituskohustus. Osundatud kohustuste täitmiseks on vajalik advokaadi ja tema esindatava vaheline suhtlemine. Kui advokaat ei peaks osutama kliendile seoses kohtumenetlusega õigusteenust, puuduks sellise suhtlemise vajadus. Seetõttu on kohtu hinnangul advokaadi ja kostja vaheline suhtlemine vajalik toiming ja selleks kulunud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohus peab lepingulise esindaja ja hageja vahelist suhtlemist selgitus- ja teavituskohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul tuleb advokaadi ja kliendi vahelisel suhtlemisel pidada arvestada konkreetse asja keerukusastet ja mahtu ning võimalusel kasutada selgitamiskohustuse täitmiseks ajaliselt vähemmahukaid viise. Kohtu hinnangul on hageja menetluslikku positsiooni, asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades kliendiga suhtlemiseks kulunud aeg põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 23.09.2020 telefonivestlus 15 minuti ulatuses, 24.09.2020 telefonivestlus mahuga 18 minutit ja 07.10.2021 telefonivestlus mahuga 35 minutit. Hagiavalduse koostamine ja esitamine on hageja kui menetlusosalise õiguste kaitseks vältimatult vajalikud toimingud. Kohus leiab, et asja keerukusastet ja mahtu arvestades on hagi koostamiseks kulunud aega põhjendamata 1 tunni ja 6 minuti ulatuses. Hageja 01.10.2021 täiendavate seisukohtade koostamine on kohtu hinnangul menetlusdokumendi mahtu arvestades põhjendamata 46 minuti ulatuses. Hageja 29.10.2021 menetlusdokumendi koostamine on põhjendamata 32 minuti ulatuses. Kohus leiab, et 17.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistumise kulu võtab arvesse asja mahtu ja keerukusastet ning ei ole seetõttu põhjendamatu. Samuti leiab kohus, et esindaja ülejäänud kulud, mida kohus eraldi ei ole nimetanud, on olnud asja mahtu ja keerukusastet arvestades vajalikud ning põhjendatud. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et lepingulise esindaja ajakulu ei ole põhjendatud 3 tunni ja 32 minuti ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 22 tunni ja 10 minuti ulatuses (25 tundi 42 minutit – 3 tundi 32 minutit = 22 tundi 10 minutit). Kohus on seisukohal, et hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär 156 eurot tunnis, mis sisaldab käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja avaldas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 3458,05 eurot (põhjendatud ajakulu 22 tundi 10 minutit x tunnitasu 156 eurot = 3458,05 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 3458,05 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 3458,05 eurot. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 4006,60 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab taotluse lepingulise esindaja kulu 548,55 eurot kindlaksmääramiseks rahuldamata (4006,60-3458,05 =548,55).

20 (20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.