Määrata Tolm ja Tuhk OÜ dokumentide hoidjaks A L (isikukood xxx).
7.Jätta menetluskulud Tolm ja Tuhk OÜ kanda.
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Pärna tasuks 1 725 eurot (lisandub käibemaks), mis maksta välja Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele xxx. Tasust:
8.1.584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks 116,80 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja maksta välja Riigi Tugiteenuste Keskusel;
8.2.1 369,20 eurot (sisaldab käibemaksu) mõista välja R Ailt (A, isikukood xxx) Martin Pärna kasuks.
9.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Osanikult tasu väljamõistmise osas võivad määruskaebuse esitada osanik ja ajutine haldur. Asjaolud
1.Tolm ja Tuhk OÜ (edaspidi võlgnik) esitas 22.11.2021 pankrotiavalduse. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kohustusi on 14 697 euro ulatuses (lisandub intress), vara puudub. Avalduse esitas võlgniku lepinguline esindaja, keda volitas 11.10.2021 võlgniku juhatuse liige R A. Äriregistrist nähtuvalt ei ole R A juhatuse liige alates 21.12.2021.
2.23.11.2021 võttis kohus avalduse menetluse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri.
3.09.12.2021 esitas võlgnik määruskaebuse (allkirjastatud võlgniku juhatuse liikme A L poolt) ajutise halduri nimetamise määrusele. Kaebuse kohaselt ei ole võlgnik maksejõuetu. On kohustus Maksu- ja Tolliameti ees, kuid selle osas on sõlmitud ajatamise kokkulepe. Muid võlgnevusi pole. R A on esitanud avalduse pahatahtlikult ning A Lga kooskõlastamata, R A oleks võinud juhatusest taanduda, kui ta ei soovi olla võlgnikuga seotud.
4.10.12.2021 esitas ajutine haldur aruande. Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustuseks on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 17 093,39 eurot (läbiviidavaid täitemenetlusi ei ole ega ka pooleliolevaid kohtumenetlusi võlgniku suhtes). Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna ainus teadaolev võlgnevus on ajatatud. Ajutine haldur tõi esile, et võlgniku endine juhatuse liige I S on 2019-2020 võtnud välja sularaha summas 25 700 eurot. Ajutise halduri päringule ja ettepanekule esitada raha kasutamist võlgniku huvides tõendavad dokumendid isik ei reageerinud. Juhul kui vastav raha ei ole võlgniku kassas või seda ei ole kasutatud võlgniku majandustegevuses, siis on juhatuse liige rikkunud oma kohustusi. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. Kohus andis 28.12.2021 kirjaga võlgnikule tähtaja 10.01.2022 ajutise halduri aruande osas seisukoha esitamiseks, kui võlgnik seda soovib. Võlgnik seisukohta ei esitanud.
5.Kuna määruskaebuses tugineti sellele, et kohustus Maksu- ja Tolliameti ees on ajatatud ning maksegraafiku kohaselt pidi esimese makse tasumise tähtaeg olema 31.01.2022, tegi kohus 02.02.2022 Maksu- ja Tolliametile järelpärimise, kas esimene makse on teostatud. Maksu- ja Tolliamet vastas 08.02.2022, et seisuga 08.02.2022 ei ole võlgnik ajakava täitma asunud ega maksuhalduriga kontakteerunud maksude tasumise osas.
6.Ajutine haldur esitas aruande täienduse 22.02.2022, milles asus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on teadaoleva informatsiooni aluselt muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (kui selgub, et ettevõtte kontolt väljavõetud sularaha ei kasutatud võlgniku majandustegevuses võib maksejõuetuse põhjuseks tegelikkuses olla ka kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga). Haldur esitas ka täiendatud tasutaotluse. Haldur palub tasu mõista osaliselt välja R Ailt (osanik, kes ei täitnud sissemakse tasumise kohustust) ning osaliselt riigi vahenditest.
7.08.03.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot tasumise tähtajaga 22.03.2022 ning avaldas 08.03.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sama määrusega andis kohust tähtaja 22.03.2022 võlgnikule ning võlgniku endisele osanikule R A tähtaja seisukoha esitamiseks ajutise halduri aruande ja selles sisalduva osanikult tasu väljamõistmise taotluse osas.
Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Võlgnik ega endine osanik seisukohti ei esitanud. Kohtu seisukoht
8.Kohus käsitleb esmalt määruskaebusega seonduvat. Pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 6 sätestab: „Kui ajutiseks halduriks on nimetatud isik, kes ei vasta § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatud nõuetele, võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitaja esitada ajutise halduri nimetamise peale määruskaebuse. Kui kohus tühistab selle isiku ajutiseks halduriks nimetamise, nimetab kohus uue ajutise halduri, kes jätkab ajutise halduri ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise ajutise halduri poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust.“ PankrS § 18 lg 4 kohaselt määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Võlgniku määruskaebus ajutise halduri nimetamise määrusele on esitatud põhjendusega, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Kuivõrd ajutise halduri nimetamise määrusele kaebuse esitamine on piiratud ning võlgnik ei ole tuginenud asjaoludele, mis annaks alust määruskaebust esitada, siis keeldub kohus määruskaebuse menetlusse võtmisest.
9.Vastavalt PankrS § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul vara puudub, kohustusi on 17 093,39 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Esineda võib tagasinõude võimalus (võlgniku endine juhatuse liige I S on 2019-2020 võtnud välja sularaha summas 25 700 eurot), kuid nõuete esitamine eeldab rahaliste vahendite olemasolu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi ja tehtud toiminguid, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 115 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 725 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks, menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning kulude katteks ei ole deposiiti nõutud summat tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4, 5 ja 51; Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja lg 4). Tasu suurus 15 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul oleks riigi vahenditest tasutavat piirmäära ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 584 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kanda OÜ INC Partner arveldusarvele. Ülejäänud osas, s.o summas 1 141 eurot (lisandub käibemaks) palub haldur välja mõista võlgniku endiselt osanikult R Ailt. PankrS § 29 lg 9 sätestab: „Kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.“ PankrS § 29 lg 10 esimese lause kohaselt kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Võlgnik asutati äriregistrist nähtuvalt sissemakset tegemata, kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus jätab ajutise halduri tasu võlgniku kanda. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2070 eurot (sisaldab käibemaksu), ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, seega ei ole võlgniku vara piisav halduri tasu hüvitamiseks. Ajutine haldur esitas taotluse mõista tasu osaliselt välja võlgniku endiselt osanikult, kes ei ole taotluse osas vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab ajutise halduri tasust 1 369,20 eurot (sisaldab käibemaksu) välja võlgniku endiselt osanikult.
11.Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku seadusliku esindaja A L vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.