Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud MTÜ Kunstimaraton esitas 20.01.2022 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku põhitegevuseks alates selle asutamisest 2014. aastal olnud võimaldada noortel kunstnikel mõistliku fikseeritud hinnaga ateljeeruume allüürida xxx(endine xxx) Tallinn asuvas hoones. Avalduse kohaselt tulenevalt elektri ja küttekulude järsust tõusust käesoleval talvel ja maja ehitustehnilistest eripäradest ning üürileandja läbipaistmatut tegevusest kommunaalkulude hindade kujundamisel, on võlgniku kommunaalkulud suurenenud kordades ning võlgnik ei ole võimeline nimetatud kulusid kandma. Võlgnikul on 20.01.2022 seisuga arveldusarvel 1437,63 eurot ja sularahakassas 423,17, lisaks sellele on üürilepinguga seoses varasemalt tasutud xxx-le deposiidina 2904 eurot. Võlgnevusi on võlgnikul vähemalt 9409,26 euro ulatuses. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. 27.01.2022 nimetas kohus ajutiseks halduriks Andres Tootsmanni. 07.02.2022 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku pankrotivara väärtus kokku 1858 eurot, kuid kohustusi vähemalt 9409 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Haldur palus kohtul teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3000 eurot. Võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 01.03.2022 määrusega tegi Harju Maakohus MTÜ Kunstimaraton pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 15.03.2022 ning avaldas 01.03.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku pankrotivara väärtus kokku 1858 eurot, kuid kohustusi vähemalt 9409 euro ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et selged vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused käesoleval ajal ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt puuduvad. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole

tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (654:5) 130,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 14 tundi ja tunnitasuks 100 eurot. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu jääb alla ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1400 eurot (14 h x 100). Kohus mõistab ajutise pankrotihalduri tasu summas 1400 eurot välja võlgniku arveldusarvel oleva raha (1858 eurot) arvelt. Ajutine haldur on palunud kohtul jätta võlgniku arveldusarvel oleva ülejäänud raha summas 458 eurot (1858 – 1400) likvideerimisperioodi raamatupidamiskuludeks. Kohus määrab, vastavalt ajutise halduri taotlusele, jätta võlgniku arveldusarvel oleva raha ülejäänud osa summas 458 eurot likvideerimisperioodi raamatupidamiskuludeks.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu OÜ Pankrotivara kasuks. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad vastavalt ajutise halduri poolt taotletule võlgniku juhatuse liikme I S vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.