Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kuna eelnimetatud kuupäeval puudus sõiduki parkimiseks nõutav luba ning sõiduk oli pargitud selleks mitteettenähtud kohale. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 31,50 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 1,50 eurot sissenõudmiskulu. 10.12.2021 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hagiavaldusele. 09.01.2022 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja tõi välja, et parkides sõidukit XXXXXX 17.08.2018 parkimistsooni EP143 asfalteeritud ala kõrvale, ei saanud kostja eeldada, et on võtnud parkimiskorraldaja ees lepingulise kohustuse, kuna mudaplatsil paiknenud alal puudusid parklale omased tunnused nagu mõistlik seadust järgiv kodanik neid defineerida võiks. Kostja selgitas, et 17. augustil 2018. aastal toimus piirkonnas ehitustegevus. Kostja parkis sõiduki antud territooriumile, kuna kõik parkimiskohad olid hageja opereeritaval parkimisalal tol hetkel hõivatud. Samaaegselt oli hageja opereeritava parkimisala kõrval mudane ehitusprügi täis plats. Nii parkiski kostja sõiduki XXXXXX antud ehitusplatsile, mõistmata, kas või kellele tuleks sel alal tasuda, eeldas kostja et tegemist on reguleerimata alaga, kus parkimise eest tasuda ei tule. Kostja asus seisukohale, et kuna parkimistingimustest ei ole võimalik välja lugeda, et haljasalal parkimine on keelatud, siis tuleb eeldada, et haljasalal parkimine ei ole tingimuste kohaselt keelatud ning Osaühingul EUROPARK ESTONIA puudub leppetrahvinõude õigus. Kohtu põhjendused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, ta oli sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi saamise ajal. Kostja ei ole ka vaidlustanud seda, et ta parkis sõiduki numbrimärgiga XXXXXX 17.08.2018 Noblessneri pankrimisalale ning, et leppetrahv summas 30 eurot on kuni käesolevani tasumata. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Kostja on seisukohal, et ala, kuhu kostja sõiduki parkis, ei ole hageja poolt opereeritav parkimisala. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Hageja poolt esitatud fotodelt on nähtav, et parklasse sissesõidul on tuvastatav, et tegu on tasulise parkimise alaga (tsoon EP143), parkimistasu suurus ning märk EUROPARK. Samuti on parklas nähtaval kohal parkimistingimused. Fotod on tingimuste olemasolu ja sisu tõendamiseks kohased tõendid, hageja on selgitanud, millised tingimised kehtisid millisel perioodil. Kohtu hinnangul ei pea tingimusi igapäevaselt pildistama (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-19-123666, p 39) ning kostja ei ole ka tuginenud sellele, et 17.08.2018 oleks kehtinud teistsugused tingimused. Parkimistingimustest nähtub, et sõiduki parkimisega loetakse juhi ja Osaühingu EUROPARK ESTONIA vahel sõlmituks leping ning, et parkimise eest tuleb tasuda. Kohtu hinnangul on parkimisega seega sõlmitud leping. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks tegelikult tasunud parkimistasu ja sellel põhjusel on leppetrahv alusetu – seega kuna parkimistasu ei makstud, siis on tegu lepingurikkumisega. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust. Kostja on tuginenud asjaolule, et parkides sõidukit XXXXXX 17.08.2018 parkimistsooni EP143 asfalteeritud ala kõrvale, ei saanud kostja eeldada, et on võtnud parkimiskorraldaja ees lepingulise kohustuse, kuna mudaplatsil paiknenud alal puudusid parklale omased tunnused nagu mõistlik seadust järgiv kodanik neid defineerida võiks. Kostja asus seisukohale, et kuna parkimistingimustest ei ole võimalik välja lugeda, et haljasalal parkimine on keelatud, siis tuleb eeldada, et haljasalal parkimine ei ole tingimuste kohaselt keelatud ning Osaühingul EUROPARK ESTONIA puudub leppetrahvinõude õigus. Liiklusseaduse (LS) § 21 lg 2 p 12 kohaselt ei tohi sõidukit peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. LS § 21 lg 4 p 1 sätestab, et parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. Käesoleval juhul hageja ehk ala omaniku/valdaja nõusolekut kostjal ei olnud, seega rikkus kostja parkimistingimusi hageja opereeritaval parkimisalal. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et parkides Noblessneri parkimisalasse, Peetri tn/ Allveelaeva tn./ Lennusadama tn., Tallinn, nö parklatunnusteta alale, arvas kostja, et vastavale alale ei laiene tasulise parkimise tingimused. Liiatigi kui parklasse sissesõidul oli sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega. Seega juhul, kui kostja oli arvamusel, et parkides parkimistsooni EP143 asfalteeritud ala kõrvale, ei rakendu sellele EUROPARK parkimistingimused, tulnuks kostjal uurida ja veenduda, et see tõepoolsest nii on tiheasustusalal parkides. Asjaolu, et kostja hinnangul ei olnud tegemist parklatingimustele vastava alaga ning parkimise kuupäeval 17.08.2018 toimus piirkonnas ehitustegevus, ei anna alust eeldada, et tegemist on tasuta parkimise alaga. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 17.08.2018 Noblessneri parkimisalas parkimisel.

Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Käesolevalt on tuvastatud, et kostja kasutas sõidukit parkimislepingu kehtivuse ajal. LS § 2 p 19 järgi on juht eelkõige isik, kes juhib sõidukit. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja on kinnitanud, et juhtis sõidukit ajal, mil talle leppetrahv väljastati. Hageja nõude puhul on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on kirjas, et tingimuste rikkumise korral on õigus määrata juhile leppetrahv 30 eurot. Lepingu kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi suurust vaidlustanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (1,5 eurot) on hageja arvestanud liiklusregistrisse (Transpordiametile) ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri e-posti teel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 1,50 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu summas 1,50 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 31,50 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

TsMS § 144 lg 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulu. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 2 tundi (kostja vastuväitega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine ning dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine), tunnitasu on 80 eurot (lisandub käibemaks). Ajakulu 2 tundi toimingutele ei ole ebamõistlikult suur, samuti ei ole ebamõistlik esindaja tunnitasu. Põhjendatud õigusabikuluks on seega 160 eurot (lisandub käibemaks 32 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 287 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulud 192 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Osaühingu EUROPARK ESTONIA taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.