Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21.märtsil 2022 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-21-120298
Kohtuasi
Cuesta Advokaadibüroo OÜ hagi P. E.i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 738,78 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Cuesta Advokaadibüroo OÜ (registrikood 14686538, asukoht Rävala pst 2, Tallinn, Harju maakond, 10145) vandeadvokaat Britta Oltjer Kostja: P. E. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetluse liik Resolutsioon
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses P. E.i kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
1.Võtta tsiviilasja juurde menetlusosaliste esitatud tõendid
2.Rahuldada Cuesta Advokaadibüroo OÜ hagi P. E.i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
3.Välja mõista P. E.ilt Cuesta Advokaadibüroo OÜ kasuks võlg 672 eurot (kuussada seitsekümmend kaks eurot), viivis hagiavalduse esitamise päeva seisuga 13,11 eurot (kolmteist eurot ja 11 senti) ning viivis hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid mitte põhinõudest suuremas summas
Cuesta Advokaadibüroo OÜ (edaspidi hageja või advokaadibüroo) palus kohtule esitatud hagis välja mõista P. E.ilt (edaspidi kostja või klient) hageja kasuks osutatud teenuse eest tasumisele kuuluv 672 eurot, viivis hagiavalduse esitamise päeva seisuga 13,11 eurot ning hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Kostja pöördus 10.05.2021 e-kirjaga hageja kaudu tegutseva vandeadvokaadi Jaak Siimu (edaspidi ka advokaat) poole sooviga saada õigusabi seoses tema tuttava naisterahva surma kahtlusäratavate asjaoludega. Kostja esitas nimetatud asjaolude uurimise alustamiseks kuriteokaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuurile ning kriminaalmenetluse mittealustamise teate saamisel selle vaidlustamiseks kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Kuna ringkonnaprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, soovis kostja advokaadi abi kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamisel Riigiprokuratuuris. Selleks saatis ta advokaadile tutvumiseks asjassepuutuvad dokumendid ning leppis kokku kohtumise advokaadibüroos 13.05.2021 kell 13:00. Kirjavahetuses möönis kostja, et ta sai Põhja Ringkonnaprokuratuuri 07.05.2021 kaebuse rahuldamata jätmise määruse esmakordselt kätte ja sai sellega tutvuda 08.05.2021, kuid ei kinnitanud prokurörile dokumendi kättesaamist. Kaebuse tegelikku kättesaamise aega arvestades asus advokaat seisukohale, et seaduses ettenähtud kümnepäevast kaebetähtaega tuleks igaks juhuks arvestada viimati nimetatud kuupäevast lähtudes, millest tulenevalt saabus kaebuse esitamise tähtaeg 18.05.2021.
3.13.05.2021 advokaadibüroos toimunud kohtumisel selgitas vandeadvokaat Jaak Siim kostjale, millised on kriminaalmenetluse mittealustamise vaidlustamise perspektiivid Riigiprokuratuuris ja kohtus ning millistele argumentidele on võimalik kaebuses tugineda. Kohtumisel lepiti kokku, et advokaat koostab Riigiprokuratuurile kaebuse, sõlmib seoses sellega kostjaga õigusabilepingu (edaspidi ka leping) ja allkirjastab selle lisaks oleva volikirja. Samuti lepiti kokku, et kostjale osutatakse õigusteenust tasu eest hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20%. Kuna advokaadi hinnangul võttis kaebuse koostamine aega kuni 4 tundi, lepiti kokku, et koos õigusabilepingu ja selle lisaks oleva volikirjaga saadetakse kostjale ettemaksuarve 4 tunni eest 672 eurot. 14.06.2021 koostaski advokaat lepingu koos volikirjaga ning ettemaksuarve nr 2021/0183 4 töötunni eest 672 eurot (käibemaksuga), mis saadeti kostjale 14.05.2021 e-postiga. Kostja lepingu kohta kommentaare ega märkusi ei esitanud ning kostja, advokaadibüroo juhatuse liige Britta Oltjer ja advokaat allkirjastasid 14.05.2021 digitaalselt õigusabilepingu nr 412021/JS. Kostja allkirjastas digitaalselt ka lepingu lisaks olnud volikirja. Lepingu p 2.1 ja volikirja järgi osutati kliendile õigusteenust esindamise eest kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjas nr 21231600715 Riigiprokuratuuris ja vajadusel Tallinna Ringkonnakohtus.
4.Kostjale osutati õigusteenust vastavalt lepingu p-s 2.1 kirjeldatule ning ta ei saa tugineda väitele, et teenuse osutamine ei toonud kaasa tema soovitud resultaati kriminaalmenetluse alustamise näol, kuivõrd lepingu p-s 2.2 sisalduva tingimuse kohaselt ei taga advokaadibüroo kliendile konkreetse tulemuse saavutamist kohtumenetluses või muudel juhtudel, mil konkreetne tulemus ei sõltu õigusteenust osutavast advokaadist. Õigusteenust osutanud advokaat täitis omalt poolt lepingu p-s 3.3 sätestatud kohustust, teavitades teda viivituseta ja regulaarselt ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning ühtlasi vastas tema järelepärimistele asjakohaselt ja õigeaegselt s.t kas samal või hiljemalt järgmisel tööpäeval pöördumise saamisest. Kuna kostja arvet nr 2021/0183 tasumise tähtajaga 21.05.2021 ei tasunud, saatis hageja talle korduvalt meeldetuletusi, milles paluti võlgnetav arve tasuda ja selgitati, et arve mittetasumise korral on advokaadibürool õigus õigusabileping ülesse öelda ja pöörduda võla sissenõudmiseks kohtu poole ning sellisel juhul nõutakse lisaks põhivõlale ka viivise tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu edastas hageja talle 30.06.2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.
5.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.12 näeb ette, et advokaadibürool on õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas tasumata summalt. Samuti on klient kohustatud advokaadibüroole hüvitama kõik kulutused, mis on advokaadibüroole tekkinud seoses kliendi poolt tähtaegselt tasumata summade sissenõudmisega. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras. Hagi esitamise aja seisuga on põhisummalt arvestatud viivise suuruseks 13,11 eurot. TsMS § 367 alusel palub hageja hagiavalduse esitamise järgselt sissenõutavaks muutuva viivise kostjalt välja mõista seadusjärgses määras. Kostja vastuväidete kokkuvõte
6.Kostja ei nõustu hagivalduses kostja vastu esitatud nõuetega, kuna nõuded on alusetud ning ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt on hagiavalduses esitatud ebaõige seisukoht Põhja Ringkonnaprokuratuurilt kaebuse rahuldamata määruse peale kaebetähtaja saabumise kohta 18.05.2021, sest kaebuse esitamise tähtaeg saabus 10.05.2021. Hageja advokaadil puudus vajadus kiirustada ja saata kaebus, mille kohta ei olnud kostja aktsepti/kooskõlastust 18.05.2021 Riigiprokuratuurile 18.05.2021, kell 16.54. 13.05.2021 kohtumisel advokaadibüroos õigusabilepingu projekti ei esitatud, ei tutvustatud ega kostjale eelnevalt tutvumiseks kaasa ei antud. Kohtumine kujunes büroos loodetud 2 tunni asemel oluliselt lühemaks, hageja arve spetsifikatsiooni järgi 1 tund ja 15 minutit, sest advokaat lõpetas kohtumise omal algatusel. Leping lubati saata kohe e-mailiga, kuid õigusabileping nr 41-2021/JS, 14.05.2021 saadeti hageja büroo poolt pärast kostja meeldetuletust esmakordselt tutvumiseks ja allkirjastamiseks alles reedel 14.05.2021 kell 14.34, nö „viimasel tunnil“. Lepinguga koos saadeti ootamatult ettemaksuarve nr 2021/0183 14.05.2021 maksetähtaeg 21.05.2021 nimetusega „Õigusabi vastavalt kliendilepingule“. Ettemaksust kohtumisel juttu ei olnud.
7.Hageja ei esitanud lepingut mõistliku aja jooksul ning kostjale ei jäetud piisavalt mõistlikku aega lepinguga tutvumiseks. Arvestades, et lepingu esitamisega hageja viivitas ning juhul, kui kostja oleks esitanud kommentaare ja märkusi, mis oleksid kindlasti vajanud hageja poolset läbivaatamist, poleks suure tõenäosusega toimunud reedel lepingu sõlmimist ning hageja büroo poolt allakirjutamist. Sisuliselt survestati kostjat lepingu tingimustega nõustuma, samuti nõustuma ettemaksuga, vastasel juhul poleks koostatud kaebuse projekti esitamiseks prokuratuurile. Läbirääkimisteks lepingu tingimuste osas aega enam ei olnud. Kostja saatis allkirjastatud lepingu tagasi 14.05.2021 kell 16.19, pärast seda allkirjastasid hageja büroo esindajad Britta Oltjer kell 16.38 ja Jaak Siim kell 16.46. Büroo assistendi K. N. poolt saadeti leping tagasi reedel 14.05.2021 kell 16.54. Lepingust oli hageja paraku välja jätnud ülesande täitmise kohta kokkulepitud tähtajad. Küll aga oli hageja kliendilepingus viivisemääraks märkinud 0,15% päevas (s.o 54,75 % aastas). Ainult hageja e-kirjas 14.05.2021 14.34, millega saadeti kliendileping on märgitud, et tegemist on ettemaksuarvega, saadetud arvel nr 2021/0183 kp 14.05.2021 ei ole märget, et tegemist on ettemaksuga või ettemaksu arvega. Kusjuures ettemaksu nõuti kogu summa ulatuses, mis ei ole tavapärane.
8.Kliendilepingu p 3.3. kohaselt peab advokaadibüroo klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastama kliendi järelepärimistele asjakohaselt ja õigeaegselt. Kohtumisel tutvustas kostja advokaadile testamente, mille osas on kahtlused ehtsuse osas ning võrdlusmaterjale, millel oli E.A. allkirjad ja visuaalsel vaatlemisel olid erinevused märgatavad. Kohtumine oli juba lõppenud kui advokaat küsis ootamatult kostjalt kaasas olnud paberkandjal originaal testamente, et valmistada nendest täiendavad valguskoopiaid, kuigi need
olid saadetud talle juba 11.05.2021 e-kirjaga. Õigusabilepingut ei olnud veel hageja ja kostja vahel sõlmitud, mida arvestades kostja sellega ei nõustunud. Kohtumisel advokaadibüroos 13.05.2021 lepiti kokku, et kaebuse projekt esitatakse mulle tutvumiseks esmaspäeval 17.05.2021. Kahjuks hageja advokaat 17.05.2021 kaebuse projekti ei saatnud jättes selle kokkulepitud ajaks esitamata. Advokaat ega keegi teine hageja büroo töötajatest ei informeerinud kostjat, et hageja ei esita kaebuse projekti kokkulepitud tähtajaks. Kostjal oli võimalus põhjalikumalt tutvuda kaebuse projekti ja e-kirjaga 18.05.2021 kell 13.44, seega advokaat jättis projektiga tutvumiseks ainult mõnetunnise aja, mida ei saa lugeda mõistlikuks ja piisavaks ajaks. Kahjuks ei jõudnud oluline teave, mh advokaadibüroos 13.05.2021 kohtumisel räägitud testmentide ehtsuse ja toksikoloogilise ekspertiisi küsimused, kaebusesse. Kostja teatas 27.05.2021 kell 17.51 e-kirjas advokaadile, et ta ei andnud Riigiprokuratuurile saadetud kaebusele omapoolset aktsepti ning kordas üle, et kaebuse projekti esitamise tähtaja osas lepiti kokku esmaspäevaks 17.05.2021 ja et asjaolude muutumisest oleks võinud advokaat kostjale teatada, kusjuures kaebuse esitamisega kiirustamiseks ei olnud põhjust, sest tähtaeg 20. mai ei olnud veel saabunud. Seega esitas advokaat kaebuse Riigiprokuratuurile ilma kliendi aktseptita ja kooskõlastuseta.
9.Hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja ei olnud rahul tehtud tööga, on esitanud pretensioonid ekirjadega 18.05.2021; 19.05.2021 ja 27.05.2021 ning ei võtnud tööd vastu. Arve väljastati kostjale 14.05.2021 ning sellest kuupäevast hakkab lugema ka pretensiooni esitamise tähtaeg. Kiendilepingu p 5.9. on ilmselt kehtetu, sest selles sisalduva klausli alusel on tekitatud teadlikult olukord, kus kliendil ei olegi võimalik pretensiooni tähtaegselt esitada. Arve tasumise tähtaeg ja pretensiooni esitamise tähtaeg hakkavad ettemaksuarve väljastamisel korral jooksma samaaegselt ning seetõttu ei olegi võimalik kohaldada 7 kalendripäevast pretensiooni estamise tähtaega ning seega on kliendilepingu p 5.9 õigustühine. Samuti ei selgu p 5.9. sõnastusest kuidas tuleb pretensioonid esitada. Eelnevale tuginedes leiab kostja, et hageja poolt 18.08.2021 kohtule esitatud hagiavaldus tuleb jätta täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus määrab võtta TsMS § 442 lg 5 alusel tsiviilasja juurde menetlusosaliste esitatud tõendid, v.a korduvalt esitatud tõendid, mis tuleb jätta tähelepanuta.
11.Advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) § 55 lg-s 1 sätestatu kohaselt sõlmib advokaadibüroo pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kõnesoleva paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
12.Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamiseks lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes (RKTKo 13.04.2016 nr 3-2-1-181-15, p 40), samuti, et kui advokaadibüroo ja kliendi vahel sõlmitud lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, vastab leping VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte aga VÕS §-s 619 sätestatud töövõtulepingu mõistele (RKTKo 22.06.2011 nr 3-21-56-11, p 14).
13.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
14.Poolte 10.-11.05.2021 e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja pöördus 10.05.2021 e-kirjaga hageja kaudu tegutseva vandeadvokaadi Jaak Siimu poole sooviga saada õigusabi seoses ühe vanaproua surma kahtlusäratavate asjaoludega ning sooviga vaidlustada Riigiprokuratuuris kriminaalmenetluse alustamata jätmine, asjassepuutuvate dokumentide saatmine ja ühtlasi kohtumise kokkuleppimine advokaadiga advokaadibüroos 13.05.2021 kell 13:00. Pooltel puudub vaidlus, et kohtumine toimus.
15.VÕS § 628 lg 4 järgi käsundisaaja võib enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. AdvS § 60 lg 1 kohaselt lepitakse advokaaditasu kokku kliendilepingus. Kuna seadus ei sätesta advokaaditasu suurust ja advokatuur ei või määrata advokaaditasu piirmäärasid (AdvS § 60 lg 3), lepitakse advokaaditasu suuruses kokku kliendiga.
16.Ettemaksuarvega nr 2021/0183 ja advokaadibüroo assistendi poolt 14.05.2021 e-posti teel kostjale õigusabilepingu nr 41-2021/JS saatmise kaaskirjaga, õigusabilepingu ja volikirjaga on tõendatud, et hageja saatis 14.06.2021 kostjale ettemaksuarve nr 2021/0183 kokku 4 töötunni eest teenuse hinnaga 140 eurot tunnis koos 20%-lise käibemaksuga kokku 672 eurot, õigusabilepingu ja volikirja. Kostja, advokaadibüroo juhatuse liige Britta Oltjer ja vandeadvokaat Jaak Siim allkirjastasid õigusabilepingu nr 41-2021/JS digitaalselt 14.06.2021 ning kostja allkirjastas digitaalselt ka lepingu lisaks olnud volikirja. Õigusabilepingu p 2.1 ja volikirja järgi osutas hageja kostjale õigusteenust kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjas nr 21231600715 Riigiprokuratuuris ja vajadusel Tallinna Ringkonnakohtus esindamiseks.
17.14.05.2021 ettemaksuarvega nr 2021/0183 seotud spetsifikatsiooniga on tõendatud, et hageja jättis täielikult rahaliselt arveldamata 13.05.2021 toimunud ning 1 tund ja 15 minutit kestnud kliendikohtumise, mis toimus enne lepingu sõlmimist ning, et kliendile vastu tulles jäeti rahaliselt arveldamata 21 minuti ulatuses Riigiprokuratuurile kaebuse koostamine kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale asjas nr 21231600715, sest see aeg ületas 13.05.2021 kohtumisel kokkulepitud teenuse maksumust. Tulenevalt lepingu p-des 5.1-5.13 poolte vahel kokku lepitust ja lepingu p-st 5.11 on hageja poolt kostjale väljastatud ettemaksuarve nr 2021/0183 kooskõlas seaduse ja lepinguga.
18.18.-27.05.2021 e-kirjavahetusega on tõendatud, et advokaat saatis Riigiprokuratuurile esitatava kaebuse projekti kostjale tutvumiseks, paludes esitada selle kohta märkused ja ettepanekud võimalusel sama päeva kella 17-ks, kordas üle varem selgitatud asjaolud, mis puudutasid hagi esitamist maakohtusse testamentide tühisuse tuvastamiseks ja pärijate pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks, samuti, et kostja edastas 18.05.-19.05.2021 e-kirjas advokaadile oma märkused kaebuse projekti kohta ja seisukohad, milles ta osaliselt advokaadi seisukohtadega ei nõustunud, paludes kirjapandud teksti osaliselt muuta ning, et advokaat selgitas kostjale teksti muutmise võimalust ja otstarbekust ning põhjendas kaebuse projekti kohta kõigi märkuste mitteesitamist. Samuti on e-kirjavahetusega ja kaebusega Riigiprokuratuurile tõendatud, et advokaat edastas 18.05.2021 kell 16:54 digitaalselt allkirjastatud kaebuse Riigiprokuratuurile e-kirjaga, lisades kirja koopiareale kostja kasutatud e-posti aadressi xxxx, et 18.05.2021 saatis kostjale teadmiseks
Riigiprokuratuuri automaatkinnituse, et esitatud kaebus on kohale jõudnud. 27.05.2021 e-kirjaga on tõendatud, et kostja esitas hagejale etteheiteid kaebuse esitamisega kiirustamise ja esitatud kujul mittenõustumise kohta. 31.05.2021 kostjale vastuseks saadetud e-kirjaga on tõendatud, et advokaadile kostja poolt 18.05.2021 kell 16:02 saadetud e-kirjas ei ole viiteid sellele, et kliendil ei piisanud aega kaebuse projektiga tutvumiseks, talle jäi midagi arusaamatuks või ta kavatseb saata hiljem veel mingisuguseid täiendavaid kommentaare ja märkusi ning, et need kaebused on esitatud alles 18.05.2021 kell 20.01 e-kirjas, kui kaebus hageja advokaadi poolt oli juba Riigiprokuratuurile saadetud. 18.-20.05.2021 e-kirjadega on tõendatud, et hageja advokaat on selgitanud kostjale, et kuriteokaebuse esitamiseks seoses E.A. testamentide väidetava võltsimisega puudub igasugune faktiline õiguslik alus ja perspektiiv, e-kirjadega on tõendatud ka see, et advokaat on selgitanud kostjale kooskõlas Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 12 lg-ga 3, et advokaat ei või ülesannet vastu võtta, kui on ilmne, et kliendi nõue ei põhine seadusel või kui puudubprotsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks, samuti teadvalt vale kaebuse esitamise tagajärgi. Samas on advokaat selgitanud kostjale, mida tuleks teha, kui kostja vaatamata advokaadi selgitatule ikkagi soovib E.A. notariaalsete testamentide tühisuse tuvastamist ja nimetatud isiku pärijate pärimiskõlbmatuks tunnistamist. Kostja antud vastuväited ja tõendite esitamine käesolevas asjas ei ole asjakohane, kuivõrd kohus ei saa antud asjas võtta seisukohti E.A. surma asjaolude ega pärimismenetluse kohta. 19.05.2021 ja 31.05.2021 ekirjadega on tõendatud, et hageja on vastanud ja selgitanud kostjale, et advokaat ei pea eeldama, et pärast kaebuse esitamist ning eelnevalt selgitamist teatud teema vaidlustamise perspektiivitusest, hakkab klient nõudma selgelt alusetu, perspektiivitu ja õigusvastase nõude lisamist kaebusesse.
19.18.06.2021 määrusega on tõendatud, et riigiprokurör Andres Ülviste jättis kostja lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata, kuna asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine kostja kuriteokaebuse põhjal oli õige, põhjendatud ja seaduslik ning kaebuse põhjendused ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Kostjale 21.06.2021 saadetud e-kirjaga on tõendatud, et Riigiprokuröri määruse koopia edastati kostjale samal päeval, kui see tehti kättesaadavaks advokaadist esindajale menetluse infosüsteemi e-toimik kaudu.
20.Seega on eeltoodud tõenditega tõendatud, et hageja on lepingut vastavalt lepingu p-s 2.1 kirjeldatule täitnud ning kostjale õigusteenust osutanud vandeadvokaat täitis omalt poolt lepingu p-s 3.3 sätestatud kohustust, teavitades kostjat viivituseta ja regulaarselt ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastas tema järelepärimistele asjakohaselt ja viivitamata, s.o samal või hiljemalt järgmisel tööpäeval pöördumise saamisest. Arves toodud tööde eest märgitud aeg on mõistlikus ulatuses ja lepingu p-s 5.2 kokkulepitud tasumäär vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 140 eurot tunnis koos lisanduva käibemaksuga, kohtupraktikaga kooskõlas ja antud asjas mõistlik.
21.Puudub vaidlus, et kostja ei ole arvet nr 2021/0183 tasumise tähtajaga 21.05.2021 tasunud. Ekirjadega saadetud meeldetuletustega on tõendatud, et hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi, milles paluti võlgnetav arve tasuda esimesel võimalusel. 08.06.2021 e-posti teel saadetud meeldetuletusega on tõendatud, et hageja saatis kostjale 08.06.2021 e-posti teel meeldetuletuse, milles paluti tasuda võlgnetav arve hiljemalt 11.06.2021 ning selgitati, et arve mittetasumisel peatatakse lepingu alusel õigusteenuse edasine osutamine vastavalt lepingu p-le 3.7 alates 14.06.2021. Ühtlasi selgitati, et arve jätkuva mittetasumise korral on advokaadibürool õigus õigusabileping ülesse öelda vastavalt lepingu p-le 7.3.2 ja pöörduda võla sissenõudmiseks
kohtu poole ning, et sellisel juhul nõutakse lisaks põhivõlale ka viivise tasumist. 25.06.2021 ekirjaga on tõendatud, et hageja saatis e-posti teel kostjale järjekordse meeldetuletuse võlgnetava arve nr 2021/ 0183 tasumiseks hoiatades, et juhul kui arvet ei tasuta hiljemalt 29.06.2021, ütleb advokaadibüroo pooltevahelise õigusabilepingu üles vastavalt lepingu p-le 7.3.2. Täiendavalt lisati, et lepingu lõpetamine ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest ja võlgnevuse mittetasumisel on hageja sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks kohtu poole. Kohtusse pöördumisel nõutakse kostjalt lisaks põhivõlale ka viivise tasumist.
22.30.06.2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega nr 1/62 on tõendatud, et kuna kostja vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevust ei tasunud, edastas hageja talle 30.06.2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles viidati lepingu p-le 7.3.2, mille järgi advokaadibürool on õigus loobuda lepingus ettenähtud õigusteenuse osutamisest või lõpetada leping, kui klient ei täida või rikub lepingu olulist tingimust, sh jätab tasumata lepingu p-s 5 märgitud tasu õigusteenuse eest. Lisaks märgiti ülesütlemisavalduses, et kuna lepingu p 7.5 kohaselt lepingu lõpetamine ei võta advokaadibüroolt õigust tasule juba osutatud õigusabi ja kantud õigusteenuse kulude eest, nõuab advokaadibüroo kostjalt võlgnetava arve nr 2021/0183 tasumist koos lisanduva viivisega kohtu kaudu.
23.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sätte kolmas lause näeb ette, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
24.Kostja ei ole hagile esitatud vastuväidetes välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mis annaks alust keelduda tasu maksmisest talle osutatud õigusteenuse eest. Kuivõrd hageja ei ole hagis nõudnud tasu vandeadvokaat Jaak Siimuga suulise kohtumise aja eest, siis ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust kui kaua aega kohtumine vältas ning selle kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid. Asjassepuutumatu on kostja arutelu advokaadibüroos läbiviidud huvide kontrolli üle. Kostja etteheited, et talle ei esitatatud 13.05.2021 advokaadibüroos toimuval kohtumisel tutvumiseks õigusabilepingu projekti ei ole asjakohased, kuivõrd hageja ei ole seda kohtumisele eelnevast kirjavahetusest nähtuvalt kostjale esitada lubanud ning hageja on põhjendanud, et lepingu sõlmimine kostjaga ja ettemaksu suurus selgusid alles kohtumisel. Eelpool uuritud ekirjavahetusest nähtuvalt saadeti lepingu projekt koos ettemaksuarvega nr 2021/0183 lepingutingimuste sobivuse korral digitaalselt allkirjastamiseks 14.05.2021 kell 14:34 e-posti teel, mille kostja allkirjastas ja tagastas samal päeval kell 16:20. Kostja ei ole hagejat enne lepingu allkirjastamist teavitanud sellest, et lepinguga tutvumiseks jäi vähe aega. Lepingu mahtu, 9 lehekülge, arvestades ei saa pidada kostjal olnud aega lepinguga tutvumiseks ja allkirjastamiseks ka ebamõistikult lühikeseks. Kostja vastuväide, et ettemaksust ei olnud juttu 13.05.2021 advokaadiga toimunud kohtumisel ei ole eluliselt usutav ning on vastuolus tema tegevusega, kuna ta ettemaksuarvet ega meeldetuletusi saades arve väljastamise kohta küsimusi
ega vastuväiteid ei esitanud. Kostja vastuväide, mille kohaselt teda sisuliselt survestati lepingu tingimuste ja ettemaksuga nõustuma on põhjendamatu ja tõendamata. Kostjal oli võimalus pärast lepingu ja arve kättesaamist jätta see allkirjastamata ja tagastamata või saata koheselt ettepanekud lepingu muutmiseks või täiendamiseks. Hageja on ka põhjendanud, et advokaadibüroo esindajad ei allkirjastanud kostjale saadetud lepingut esimesena arvestades võimalusega, et klient võib soovida tutvumiseks saadetud lepingu tingimustes muudatusi teha ning nad allkirjastasid lepingu alles pärast tagasi saatmist kostja poolt, mis on ka lepingul olevate digiaalkirjadega tõendatud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited selle kohta, et talle saadeti ettemaksuarve liiga suures ulatuses, ei oma arve tasumise kohustuse seisukohalt käesolevaks ajaks enam tähtsust, sest hageja osutas kostjale kokkulepitud teenuse s.t koostas ja saatis Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebuse, hoolimata ettemaksuarve täies ulatuses tasumata jätmisest. Kuna pooled ei ole eraldi üksiksasjaliselt kokku leppinud selles, missugused väited või vaidlusalused asjaolud peab hageja büroo advokaat Riigiprokuratuurile esitatavas kaebuses esile tooma ja VÕS § 621 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei või käsundiandja anda käsundisaajale üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, siis on käesoleva asja lahendamisel ainetud kõik kostja vastuväited, mis puudutavad advokaadi esitatud kaebuses E.A. notariaalsete testamentide väidetava võltsituse mittevaidlustamist. Kohus uuris eelpool ka tõendeid selle kohta, et hageja advokaat selgitas kostjale põhjuseid, miks kuriteokaebuse esitamiseks seoses E.A. testamentide väidetava võltsimisega puudub perspektiiv ning teadvalt vale kaebuse esitamise karistusõiguslikke tagajärgi. Seega ei ole hageja jätnud käsundiandja juhiseid täitmata ega olnud käsundi täitmisel ebalojaalne või hooletu. Hageja on selgitanud kooskõlas Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 12 lg-ga 3 ja VÕS § 621 lg-ga 3, et juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg aga ka selgitanud, mida tuleks teha (esitada hagi maakohtusse), kui kostja vaatamata advokaadi selgitatule ikkagi soovib E.A. notariaalsete testamentide tühisuse tuvastamist ja nimetatud isiku pärijate pärimiskõlbmatuks tunnistamist. Kohus on seisukohal, et antud kostja vastuväited ei välista kohustust tasuda osutatud teenuse eest.
25.Poolte vahel sõlmitud lepinguga on tõendatud, et lepingu p-s 2.1 on lepitud kokku kliendi esindamiseks kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjas nr 21231600715 Riigiprokuratuuris ja vajadusel Tallinna Ringkonnakohtus. Lepingus ei ole lepitud kokku saavutatavas tulemuses, seega vastab lepingus kokkulepitu VÕS §-s 619 sätestatule, mille järgi kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega on kostja vastuväited, et teenuse osutamine ei toonud kaasa tema soovitud tagajärgi kriminaalmenetluse alustamise näol, põhjendamatud, kuna lepingu p-s 2.2 kokkulepitu järgi ei taga advokaadibüroo kliendile konkreetse tulemuse saavutamist kohtumenetluses või muudel juhtudel, mil konkreetne tulemus ei sõltu õigusteenust osutavast advokaadist.
26.Lepingu p 5.9 nägi ette, et kliendi poolt arvete tasumise tähtaeg on 7 kalendripäeva alates arve esitamisest, klient kohustus tasuma arved selle tähtaja jooksul või esitama vajadusel arve kohta põhjendatud pretensioonid kirjalikku taasesitamist võimaldavas (s.o. 7 kalendripäeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates). Ühtlasi nägi leping ette, et juhul kui klient jätab pretensioonid tähtaegselt esitamata, loetakse, et arve on tema poolt täies ulatuses aktsepteeritud ja õigusteenuse osutamine vastu võetud. Kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja esitanud
tasumata jäetud arve nr 2021/0183 kohta pretensioone kuni hagi esitamiseni. Seega on hagi kostjalt 14.05.2021 arve nr 2021/0183 alusel 672 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tõendatud.
27.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Juhul kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui eelnimetatud seadusjärgne viivisemäär, on viivise määraks lepingust tulenev intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.12 näeb ette, et advokaadibürool õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas tasumata summalt. Samuti on klient kohustatud advokaadibüroole hüvitama kõik kulutused, mis on advokaadibüroole tekkinud seoses kliendi poolt tähtaegselt tasumata summade sissenõudmisega. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras, mis on lepingus kokkulepitust soodsam. Hagi esitamise aja seisuga on põhisummalt arvestatud viivis 89 päeva eest põhinõudelt 8% aastas ehk 0,02% päevas kokku 13,11 eurot vastavuses seaduses sätestatuga ja tõendatud viivise raportiga. TsMS §-st 367 tuleneb, et hageja võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt väljamõistetava viivise suuruse piiramist põhinõude summaga, milleks on 672 eurot. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.