Z G hagi L E vastu võla ja kahju nõudes 94 855 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ž G (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: N P (e-post xxx) Kostja: L E (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: A P (e-post xxx) eelistung 10.11.2021, edasi kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus lõppotsusena.
2.Jätta Z G hagi L E vastu võla ja kahju nõudes rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Z G kanda.
4.Välja mõista Z Glt L E kasuks menetluskulud summas 4000 eurot.
5.Välja mõista Z Glt L E kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 4000 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Mõista hagejalt Ž Glt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 1200 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole, hiljemalt 30 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
7.Menetluskulude tasumisega viivitamisel välja mõista hagejalt riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.05.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt tutvus Z G (hageja) L Ega (kostja) oma õe D A juures 2000 a. alguses. Alguses hageja laenas kostjale tema palvel 1000-5000 krooni lühikeseks ajaks, s.o 2 nädalast kuni 2 kuuni. Hiljem hakkas kostja paluma suuremaid summasid. 25.08.2009 väljastas kostja võlakirjad, mille kohaselt võlgnes ta hagejale 412 000 EEK , 712 000 EEK ja 130 00 dollarit. Võlakirjade kohaselt kohustus kostja võla tagastama 31.03.2010. Käesoleva ajani ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Võlgnevuse summa moodustab kokku 87 597 eurot. Hageja arvates kostja allkirjastas võlakirjad kavatsusega jätta võlakirjadel märgitud summad tagastamata. Võlakirjade väljastamise ajal oli ta teadlik, et ta ei saa raha tagastada ühe aasta pärast, kuna pank igakuiselt võtab tema kontolt maha raha 5 laenu katteks. Samuti leiab hageja, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult, sest ta pikema aja jooksul lubas alustada raha tagastamist esimesel võimalusel. Jaanuaris 2013 pöördus hageja firmasse xxx, mille juhatuse liige S D lubas hakata tegelema võla tagastamisega. Di sõnul tegeles ta aasta jooksul läbirääkimistega kostjaga, üritades rahumeelselt veenda kostjat hakata tagastama võlga. Ta toimetas korduvalt kostjale kätte kirjalikke teateid võla tagastamise tähtajaga, kohtudes temaga isiklikult. Kostja ei keeldunud võla tagastamisest, kuid viidates oma raskele materiaalsele olukorrale ja igakuistele laenumaksetele, lubas tagastada võla
hagejale koheselt peale pangale laenude tagastamist ning avaldas, et ootab raha pärandvara müügist Venemaal. Hageja arvates oli nõude aegumine peatunud TsÜS § 167 lg 1 järgi kaks korda: hageja esindaja S Di (OÜ Xxx) ja kostja vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks alates veebruarist 2013 kuni veebruarini 2014 (12 k) ning hageja esindaja N P (Klassen Õigusbüroo OÜ) ja kostja vahel peetavate läbirääkimise toimumise ajaks alates 17.12.20 (nõudekirja saatmine) kuni 11.02.21 (kostja esindaja viimane vastus) ehk 1 kuud 25 päeva. Seega, kokku 13 k 25 päeva. Eeltoodust muutus hageja nõue sissenõutavaks 25.05.2021. Hageja oma esindaja kaudu üritas vältida kohtumenetlust. Kahjuks, läbirääkimised kostjaga ei andnud tulemust. Hageja arvates kostja tekitas sellega talle otsest varalist kahju esindaja teenuste kulu ulatuses summas 800 eurot, mille hageja palub välja mõista kostjalt. 09.08.2021 esitatud dokumendis hageja suurendas oma nõuet 6458 euro ulatuses. Kostja on allkirjastanud täiendavalt võlakirju, s.h 25.09.2009 võttis kostja laenuks 10 000 EEK 10%-ga ja 25 000 EEK 10%-ga, 30.09.2009 võttis kostja laenuks 30 000 EEK 10%-ga, 25.11.2009 võttis kostja laenuks 36 000 EEK 10%-ga ja märkusega, et väljamaksed alustatakse alates detsembrist. Võla tagastamise tähtaega ei ole määratud, seetõttu tuleb raha tagastada esimesel nõudmisel. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 94 055 eurot ja kahju summas 800 eurot. Kostja vastuväited Kostja palus oma vastuses kohaldada aegumist. Nõue 87 597 eurot on muutunud sissenõutavaks 01.04.2010. Antud juhul on tegemist tehingust tuleneva üldise aegumise tähtajaga 3 aastat. Aegumistähtaja lõpp on 01.04.2013 (s.o. 01.04.2010 + 3 = 01.04.2013). Kostja ei ole rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Hagi on esitatud kohtusse 05.05.2021 ehk pärast aegumistähtaja möödumist. Samuti ei tunnista kostja võlga, kuna ei ole hagejalt võtnud 87 597 eurot ning võlakirjad olid allkirjastatud ähvarduse ja vägivalla mõjul. Hageja ei ole tõendanud, et läbirääkimised kostja ja S Di vahel oleks toimunud 1 aasta jooksul. Umbes 2013.a. maikuus on kostja saanud temaga kokku 1 kord xxx kohvikus pooleks tunniks. Kostja avaldas talle, et ta ei tunnista nõuet ning ei soovi hagejale raha maksta, kuna ta ei ole võtnud ülalnimetatud summasid hagejalt võlgu, võlakirjad olid kätte saadud ähvarduse ja vägivalla mõjul. Aegumine ei ole peatunud ega katketud. 25.09.2009, 30.09.2009 ja 25.11.2009 võlakirjade kohaselt ei ole võla tagastamise tähtaega kindlaks määratud. Võlakirjadest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata hageja. Tulenevalt sellest ei saa hageja nõuda raha tagastamist nö „esimesel nõudmisel“. Varem esitatud võlakirjade kohaselt oli kohustuse täitmise tähtajaks 2 kuud. Tulenevalt sellest on kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg 2 kuud. 25.09.2009 nõue 10 000 kr. ning 25 000 kr on muutunud sissenõutavaks seega 26.11.2009, 30.09.2009 nõue 30000 kr. on muutunud sissenõutavaks 01.11.2009 ning 25.11.2009 nõue 36000 kr. on muutunud sissenõutavaks 26.01.2010. Aegumistähtaja lõpp on nendel vastavalt 26.11.2012; 01.11.2012; 26.01.2013.
Kohtu põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus rahuldas 24.01.2022 kohtumäärusega kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks. Käesolevas asjas saab kohtu hinnangul teha vaheotsuse, millega kohus saab tuvastada, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud. Kui hageja poolt esitatud nõue on aegunud, siis langeb ära vajadus tõendada muude võlanõude hagi rahuldamise eeldusi ning kostjal langeb ära vajadus esitada ja tõendada oma vastuväiteid nõuetele.
2.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3.Hagimaterjalide kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu võlakirjadest/laenulepingutest, mis olid sõlmitud 25.08.2009, 25.09.2009, 30.09.2009 ning 25.11.2009. Kohus loeb tuvastatuks, et 25.08.2009 on kostja allkirjastanud kolm võlakirja, milles on märkinud, et kohustub võlgnevused summas 13 000 dollarit, 412 000 krooni ja 714 000 krooni tagastama 31.03.2010 (tlk 9-11). Täiendavalt on kostja 25.09.2009 allkirjastanud kaks võlakirja, milles kostja märgib, et on võtnud hagejalt laenu 10 000 eurot ja 25 000 eurot, 30.09.2009 allkirjastanud võlakirja, milles märgib, et on võtnud laenu 30 000 eurot ning 25.11.2009, milles märgib, et on võtnud laenu 36 000 eurot ning alustab makseid alates detsembrist (tlk 106-109). Hageja on leidnud, et pooled on sõlminud laenulepingud ning tuginenud hagiavalduses allkirjastatud võlakirjadele. Kostja on lisaks muudele vastuväidetele palunud kohaldada aegumist. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks esmalt hinnata, kas ja millal on hageja nõuded muutunud sissenõutavaks.
4.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. 25.08.2009 võlakirjades sisaldub kohustus tagastada võlakirjades märgitud summad (s.o kokku 87 597 eurot) hiljemalt 31.03.2010. Seega muutus hageja nõue summas 87597 eurot sissenõutavaks 01.04.2010. 25.09.2009, 30.09.2009 ning 25.11.2009 allkirjastatud võlakirjades ei ole võla tagastamise tähtaega määratud. Seega tuleb lähtuda VÕS § 82 lg 3 sätestatud mõistlikust ajast. Kohus selgitab, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, mille täitmise tähtpäeva ei ole kokku lepitud, põhimõtteliselt igal ajal, kuid arvestada tuleb seejuures nii võlgniku, kui ka võlausaldaja huve. Hagiavalduse kohaselt on hageja ka varem kostjale laenanud raha tähtajaga 2 nädalast kuni 2 kuuni. Hageja on esitanud kohtule ka tõendid, mille kohaselt on 01.08.2009 väljastatud võlakirjad, mille kohaselt kostja laenas hagejalt 1800 dollarit kaheks kuuks ning 118 200 krooni kaheks kuuks (tlk 103, 104, tõlge 105 pöördel). 25.08.2009 võlakirjades sisaldub kohustus tagastada võlakirjades märgitud summad hiljemalt 31.03.2010, s.o 7 kuu ja 6 päeva pärast. Arvestades nimetatud pooltevahelist praktikat, laenatud summade suurust ning asjaolu, et rahalise kohustuse täitmiseks võib eeldada üldjuhul lühemat aega, siis asub kohus seisukohale, et mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks ei saanud käesoleval juhul olla pikem kui üks aasta. Seega muutus hageja nõue summas 35 000 krooni sissenõutavaks 26.09.2010 (25.09.2009 võlakirjad); nõue summas 30 000 krooni muutus sissenõutavaks 01.10.2010 (30.09.2009 võlakiri) ja nõue summas 36 000 krooni muutus sissenõutavaks 26.11.2010 (25.11.2009 võlakiri).
5.TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
Hageja on hagis tuginenud TsÜS §-le 146 lg 4. Kohus selgitab et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine ning ainuüksi rikkumine ei ole piisav TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks (vt selle koha ka Riigikohtu lahend 3-2-1-79-09, p 11; 3-2-1-6714, p 37, 2-14-53081, p 21). VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt Riigikohtu otsus nr 32-1-15-09). Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Hageja ei ole käesoleval juhul aga tõendanud, et kostja soovis õigusvastast tagajärge ja käitus heade kommete vastaselt. Kohus märgib, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Kuna kostja ei tunnistanud oma võlga, sai hageja oma õiguse kaitsmiseks pöörduda kohtusse. Sellistel asjaoludel ei saa väita, et kostja ei täitnud oma kohustust tahtlikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa kohaldada kümneaastast aegumise tähtaega, vaid lähtuda tuleb kolmeaastasest aegumise tähtajast. Hageja nõue summas 87 597 eurot (25.08.2009 võlakirjad) aegus seega 02.04.2013 (01.04.2010 + 3 aastat); hageja nõue summas 35 000 krooni (25.09.2009 võlakirjad) aegus seega 27.09.2013 (26.09.2010+ 3 aastat); nõue summas 30 000 krooni (30.09.2009 võlakiri) aegus 02.10.2013 (01.10.2010+ 3 aastat) ja nõue summas 36 000 krooni (25.11.2009 võlakiri) aegus 27.11.2013 (26.11.2010 + 3 aastat). Hagi on esitatud kohtusse 05.05.2021.a. ehk ca 6,5 aastat pärast aegumistähtaja möödumist. Käesoleval juhul ei ole ka tõendamist leidnud, et aegumine oleks olnud vahepeal peatunud. Kohus selgitab, et läbirääkimised peatavad aegumise üksnes juhul, kui need ka reaalselt toimuvad. See, et hageja on volitanud S Di oma väidetavate nõuetega tegelema ja läbirääkimisi pidama (tlk 21-22), ei tõenda reaalsete läbirääkimiste toimumist. Samuti ei saa pidada läbirääkimiste pidamiseks nõudekirjade esitamist kostjale, kuna kostja on eitanud võlgnevuse olemasolu (tlk 24-29). Isegi juhul, kui eeldada, et S D läbirääkimisi aasta jooksul pidas, siis hagi esitamise ajaks olid hageja nõuded sellegipoolest aegunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse summas 94 055 euro nõudmiseks on aegunud.
6.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka kahju summas 800 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejale tekkinud otsene varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol (tlk 30). Kuigi kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna iseenesest hüvitatavad, siis ei ole hageja kahju nõue antud juhul põhjendatud, kuna hageja nõuded, mille osas õigusteenust osutati, on aegunud.
7.Kohus jätab hagi võla ja kahju nõudes rahuldamata. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetlukulud hageja kanda.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
10.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus on 13.05.2021 kohtumäärusega rahuldanud hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja vabastanud hageja 1200 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus on hagejat 13.05.2021 menetlusabi kohtumääruses hagejat hoiatanud, et menetlusabi andmine ei välista menetlusabi saaja kohustust menetluskulud kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda (TsMS § 190 lg 4). Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus TsMS § 190 lg 4 alusel riigilõivu 1200 eurot hagejalt välja riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus leiab, et summa tuleb hüvitada 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfot sisaldav dokument on lisatud käesolevale otsusele. Kohus juhib hageja tähelepanu makseinfos sisalduvale unikaalsele viitenumbrile, mis tuleb riigilõivu tasumisel kindlasti ära märkida. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb nõude
tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.
12.Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud 6000 eurot, s.o esindaja tasu. Hageja on märkinud, et tal on kahtlused, et kostja avaldatud õigusabikulud summas 6000 eurot on tema poolt tasutud ning seega palus ta kostjat esitama õigusabikulusid tõendavaid dokumente. Kohus märgib, et õigusabikulude tasumine ei ole iseenesest eelduseks menetluskulude väljamõistamata jätmiseks. Seega ei pidanud kohus ka vajalikuks täiendavaid dokumente kostjalt küsida.
13.Kostja lepinguline esindaja on osutanud menetluskulude nimekirja kohaselt järgnevaid teenuseid: kostjaga nõupidamine, päringu kohtusse edastamine ja tutvumine hagi dokumentidega ja analüüs - 2 tundi; vastuse hagile koostamine, projekti kooskõlastamine, kohtusse esitamine- 15 tundi; kostjaga nõupidamine ja tutvumine 09.08.21 hagi täiendusega ja hageja 16.07.21 seisukohaga ja analüüs - 5 tundi; 10.09.21 vastuse hagi täiendusele koostamine, projekti kooskõlastamine, kohtusse esitamine - 12 tundi; kostjaga nõupidamine ja tutvumine hageja 23.09.21 seisukohaga ja analüüs- 3 tundi; 26.10.21 kostja arvamuse koostamine, projekti kooskõlastamine, kohtusse esitamine - 10 tundi; ettevalmistamine ja osalemine 10.11.21 istungil - 3 tundi; kostjaga nõupidamine ja tutvumine hageja 25.11.21 seisukohaga ja analüüs ning 09.12.21 kostja arvamuse koostamine, projekti kooskõlastamine, kohtusse esitamine- 10 tundi. Kohus asub seisukohale, et toimingud seoses vastuse esitamisega kohtule on kokku põhjendatud 17 tunni ulatuses. Vastuse koostamiseks on vajalik pidada nõu kliendiga, tutvuda asjaolude ja materjalidega ning neid analüüsida. Seega võivad esmased toimingud menetluses olla ajakulukamad. 16.07.2021 on hageja esitanud seisukoha kostja vastusele ning 09.08.2021 täienduse hagile. 10.09.2021 on kostja esitanud seisukoha hageja seisukoha ja hagi täienduse osas. Kohus asub seisukohale, et kostja esitatud dokumendid ei olnud mahukad ega õiguslikult keerukad. Samas ei saa nende analüüsimist ja hagi täiendusele vastuse esitamist pidada ebavajalikuks, kuna kohus on seisukohta küsinud. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks nimetatud dokumentide analüüsimise, kostjaga nõupidamisele ja vastuse koostamisele kokku 10 tundi. Kohus arvestab ka hageja vastuse sisu ja mahuga. 23.09.2021 on kostja esitanud täiendava seisukoha, millega tutvumist ei saa pidada ebavajalikuks, kuna kostja peab olema kursis hageja poolt esitatavate dokumentidega. Samas ei ole sellele seisukoha koostamine põhjendatud, kuna kohus ei ole kostjalt sellele kirjalikku seisukohta küsinud. Kohus selgitab, et pooled peaksid vältima vastavalt kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistele ilma kohtu vastava nõudeta
täiendavate menetlusdokumentide esitamist. Kohus peab seega põhjendatuks ja vajalikuks üksnes hageja menetlusdokumendiga tutvumist ja selle analüüsimist 1 tunni ulatuses. 10.11.2021 toimus käesolevas tsiviilasjas eelistung kestvusega 57 minutit. Kohus selgitab, et iseenesest ei saa istungiks ettevalmistamist pidada ebavajalikuks, kuid tegemist ei ole ajaliselt mahuka toiminguga, arvestades, et käesoleval juhul ei olnud tegu keskmiselt keerukama tsiviilasjaga. Kohus peab seega põhjendatud ajakuluks seoses istungi ettevalmistuse ja osalemisega kokku 2 tundi. 25.11.2021 on hageja esitanud täpsustuse hagile ning 09.12.2021 on kostja esitanud seisukoha täpsustusele. Kohus asub seisukohale, et 10 tundi seisukoha analüüsile ning vastuse koostamisele on mõistlik ja põhjendatud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 40 tundi. Kostja esindaja tunnihind oli 100 eurot/tund. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 4000 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4000 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.