Otsuse tegemise aeg ja koht, 18.03.2022, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-19-16258
Tsiviilasi
A M hagi G H ja D L vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
16846,63 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A M (ik xxx, xxx), esindaja V T, e-post: xxx esindajad Kostja 1: G H (ik xxx, xxx), e-post: xxx Kostja 2: D L (ik xxx, xxx), esindaja v.adv, M T, e-post: xxx Kohtuistung 11.02.2022, Tallinn, osalesid hageja A. M ja esindaja V. T
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt G Hilt ja D Llt A M kasuks kahju hüvitist 6316 € eurot.
3.Lõpetada menetlus A M hagis G Hi ja D L vastu solidaarselt saamata jäänud tulu nõudes 3605 €.
4.Välja mõista solidaarselt G Hilt ja D Llt A M menetluskulude katteks riigilõivu 263,78 € ja alates lahendi jõustumisest solidaarselt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavatelt menetluskuludelt kuni nende tasumiseni.
5.Välja mõista A Mlt D L kasuks menetluskulude katteks 881,28 €.
Jätta A M, D L muud menetluskulud nende endi kanda.
7.Jätta G Hi menetluskulud menetluse osalise lõpetamise osas täies ulatuses A M kanda ning hagi osalise rahuldamata jätmise osas 52,3 % ulatuses A M kanda. Kohus ei määra G Hi menetluskulude rahalist suurust kindlaks nende kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päev alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED
1.Hageja on füüsiline isik, kellele kuulub ettevõte B C OÜ ja kes on selle seaduslik esindaja. B C OÜ põhitegevuseks on ettevõtte valduses olevate sõiduautode lühiajaline rendile andmine.
2.08.03.2019 sõlmisid B C OÜ ja G H (kostja 1) sõiduki rendilepingu nr xxx-xxx, mille kohaselt andis B C OÜ G Hile kasutamiseks sõiduauto Xxx Xxx reg.numbriga xxx perioodiks 08.03.2019 kell 21:00 kuni 09.03.2019 kell 21:00 (so üheks ööpäevaks) G H (kostja 1) kohustus tasuma auto kasutamise eest kokkulepitud tasu 65 eurot. B C OÜ ja kostja 1 sõlmisid mh auto üleandmisevastuvõtmise akti, mis kinnitab, et auto kostjale 1 üleandmise hetkel oli see sõidukorras ning avariivaba
3.09.03.2019 õhtul võttis hagejaga ühendist talle teadmata isik, kes nimetas ennast D L’ks (kostja 2) ning teatas, et tema sattus autoga liiklusõnnetusse, ent vaatamata Hageja küsimustele ei andnud veenvaid selgitusi avarii toimumise asjaoludest, sh sündmuskohast. Kostja 2 ütles, et 09.03.2019 varahommikul oli ta auto roolis ilma kostjata 1 ning sõitis teelt välja, kuid seoses sellega, et ta oli „šokis“, ei oska ta rohkem midagi meenutada. 09.03.2019 õhtupoole tõid kostjad auto hagejaga kokkulepitud kohta ning auto ülevaatamisel avastas hageja, et auto kapott ning parem külg on saanud suuri vigastusi: parempoolne tagauks oli väändunud justkui autol oli kokkupõrge teise objektiga. Kui hageja hakkas kostjate käest küsima rohkem informatsiooni avarii toimumise kohta, tunnistas kostja 1, et ta andis auto kostjale 2 kasutamiseks ilma B C OÜ loata ning lisaks sellele teatas, et kirjeldatud sündmuse hetkel oli ta autos kõrvalistujana ning kinnitas, et avarii põhjustajaks oli kostja 2, kellel puudus juhtimisõigus.
2 (17)
4.Kostjad teatasid hagejale, et nemad tunnistavad oma süüd ja tegid hagejale ettepaneku sõlmida võla tunnistamise kokkuleppe tekkinud olukorda rahumeelseks lõpetamiseks ning edaspidiste võimalike vaidluste vältimiseks. Hageja kui isik, kes juhib ettevõtet, mille tegevus on otseselt seotud sõiduautode kasutamisega, ning kes oskab esmapilgul hinnata vajalike kulutuste oletuslikku suurust kahju saanud auto taastamiseks, teatas kostjatele, et auto remontimiseks võib minna u 12 000 – 12 500 eurot. Kostjad väitsid, et kuivõrd nimetatud summa ületab nende võimaluste piire, siis nemad kui solidaarvõlgnikud on võimelised katma tekitatud kahju kolme kuu jooksul. Eeltoodu tulemusena 09.03.2019 sõlmisid kostjad hagejaga võlgnevuse tunnistamise ja ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt kumbki kostja võlgneb hagejale 12 500 (kaksteist tuhat) eurot. Kostjad võlgnevad võlatunnistuse kohaselt hagejale 12500 €, kotjad on solidaarvõlgnikud, see summa vastab sõiduki remondi maksumusele.
5.Hageja on võlatunnistuste järgi raha saamiseks õigustatud, kuivõrd enne võlatunnistuste sõlmimist loovutas B C OÜ oma nõude hagejale.
6.Kostjad kohustusi ei täitnud, võlga ei tasunud ning kostja 2 teatas 19.03.19 oma esindaja kaudu, et tühistab võlatunnistuse, millega hageja sellega ei nõustu. Hageja pöördus politsei poole seoses 09.03.2019 toimunud avariiga ja selle kohta algatati kriminaalmenetlus nr xxx ning mille käigus on kostja 2 oma süüd tunnistanud. Seega on kostja 2 oli avarii põhjustajaks ning et ta peab vastutama tekitatud kahju eest.
7.Lisaks on hagejal kahju veel saanud saamata jäänud tulu näol perioodi 09.03.19 – 11.06.2019 eest kokku 3605 € (tööpäevadel maksab autorent 35 eurot ning nädalavahetustel – 45 eurot, saamata jäänud tulu: 67 tööpäeva * 35 eur = 2 345 eurot + 28 puhkepäeva * 45 eur = 1 260 eurot). Lisaks on kahjuks kaskokindlustuse perioodi eest tehtud maksed, mil B C OÜ ei saanud autot kasutada: 27.03.19 – 55,21 €, 27.04.19 55,21 €, 27.05.19 55,21 €, kokku 165,63 €. Lisaks on kahju tänava valgustuse korrastamise tasu 576 €, seda summat nõuab AS xxx B C OÜ-lt kui avarii põhjustanud auto kasutajalt.
8.Kahju on kokku 16 846,63 €, mille eest kostjad vastutavad.
9.Rendilepingu punkti 2.2.11 kohaselt kohustub rentnik mitte võimaldama kolmandal isikul sõidukit juhtida ega andma sõidukit kolmanda isiku valdusesse.
10.Kostja 1 ei kasutanud autot korrapäraselt ning heaperemehelikult, andis autot kasutusele kolmandale isikule (kostjale 2) ilma B C OÜ nõusolekuta, millega rikkus rendilepingu punkti 2.2.11 ja rendilepingu punkt 2.2.17, mille kohaselt on rentnik kohustatud tagastama sõiduki vähemalt sama puhtalt ja samas seisukorras, kui see oli üürnikule. Kostja 1 tagastas B C OÜ-le Autot avariilises seisundis, 3 (17)
millega rikkus temaga sõlmitud rendilepingu sätteid ning VÕS § 341 korrasoleva vara tagastamise kohustust.
11.Kuna kostja 1 tegevuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, samuti võttes arvesse asjaolu, et võlatunnistusele allakirjutamisega on kostja I oma süüd tunnistatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt I kahju hüvitamist, millega asetatakse ta tagasi ligilähedale sellele olukorrale, kus ta oleks olnud siis, kui kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud.
12.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt 1 kahju summas 16846,63 eurot hüvitamist, kuivõrd kostja 1 on rendilepingust ning võlaõigusseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, tagastades autot seisundis, mis ei vastanud auto esialgsele seisukorrale.
13.Kostja 2 süüline käitumine seisneb selles, st ilma ta kasutas ilma õigusliku aluseta B C OÜ-le kuuluvat autot ja sõiduki kasutamisega põhjustas avarii ja B C OÜ-le kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kuivõrd kahju tekkimise ja kostja 2 tegevuse vahel on põhjuslik seos, siis on hagejal õigus nõuda ka kostjalt 2 kahju hüvitamist.
14.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja ka kostjalt 2 kahju summas 16846,63 eurot hüvitamist, kuivõrd kostja 2 on kuivõrd kostja 2 on rendilepingust ning võlaõigusseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, tagastades autot seisundis, mis ei vastanud auto esialgsele seisukorrale.
15.Hageja ei nõustu kostja 2 vastuväidetega. 21.01.19 täpsustas nõude aluseks olevaid asjaolusid.
16.Hagejal on B C OÜ-ga nõude loovutamise leping, mille kohaselt lähevad hagejale üle kõik B C OÜ nõuded G Hi ning D L vastu, mis tulenevad 09.03.2019 toimunud liiklusõnnetusest sõiduautoga Xxx Xxx reg.nr xxx. Lepingust tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt võlgnevuse tasumist kostjatega sõlmitud võlgnevuse tunnistamise ja ajatamise kokkuleppe alusel ning ka muud nõuded, mis on seotud B C OÜ-le kahju tekitamisega.
17.Hageja ei nõustu sellega, et kostja 2 taganes võlatunnistusest. Kostja 2 ei olnud rendilepingu pooleks, kuid põhjustas avarii ja võlasuhe tuleneb temaga lepinguvälisest suhtest, mille kohta andis ta võlatunnistuse. Kostja 2 peab tõendama, et tal pole võlatunnistusest tulenevat kohustust. Võlatunnistuse puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, millest ei saa kostja 2 taganeda. Lisaks rikkus kostja 1 lepingut sellega, et ka kinnitas et tal on kehtivat juhuliba, kuid tegelikult seda polnud (lepingu p 2.2.13 rikkumine), ei kasutanud auto heaperemehelikult (rendilepingu p 2.2.6., 2.2.7. rikkumine ja andis sõiduki kostja 2 kasutusse, kuigi see oli lepingu järgi keelatud (p 2.2.11 rikkumine). 4 (17)
18.Lisaks eeltoodule pidid kostjad olema teadlikud sellest, et nemad, kui suurema ohu allika juhid vastutavad mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest süüst sõltumata. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõik eeldused kostjale 1 kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kuivõrd ta 1) tekkis kahju raske hooletuse tõttu; 2) kui kohus ei nõustu hagejaga, et kostja 1 tekkis kahju raske hooletuse tõttu, siis lepingu sõlmimisel oli kostja 1 teadlik sellest, et ta peab hüvitama kahju, mis on tekkinud lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena (rendilepingu p 2.2.6., 2.2.7, 2.2.9., 2.2.15., 2.2.16., 2.2.22., 2.2.23., 2.2.26., 3.1., 3.4.), 3) pidi olema teadlik, et ta vastutab tekitatud kahju eest kui suurema ohu allika juht.
19.Võlatunnistuse allkirjastamisega on kostja 2 nõustunud sellega, et hagejale tekitatud kahju moodustab 12 500 eurot ning hageja ei pea vastupidist hetkel tõendama. Samas kinnitab xxx OÜ 01.04.2020 koostatud kalkulatsioon, et sõiduki remont on 11 057,67 eurot. xxx OÜ saatelehe-töölehe kohaselt on sõiduki reaalsed remondikulud olid 12 391,20 eurot.
20.Kannatanu B C OÜ on teavitanud kostjat 1 ja kostjat 2 oma nõude üleminekust hagejale suuliselt enne võlatunnistuse sõlmimisest. Nimetatud asjaolu kinnitab kostjate poolt võlatunnistuste allkirjastamine, kus võlausaldajaks on märgitud hageja. Iga keskmine mõistlik isik ei hakka allkirjastama dokumenti, milles ta tunnistab nõuet isiku ees, kes ei ole võlausaldaja, seega võlatunnistuse allkirjastamisel olid kostjad uuest võlausaldajast teadlikud.
21.Hageja ja kostja 2 suhtlesid omavahel vene keeles seoses juhtunuga ja võlatunnistusega ja seega pidi kostja 2 aru saama, millele ta alla kirjutas.
22.Esialgses hagis 20.10.19 (lk 1) palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 16 846,63 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõudeid (13.08.20, lk 85) ja loobus kostjate vastu kahju hüvitamise nõudest osaliselt, mis seisneb saamata jäänud tulu saamiseks perioodil 09.03.19 - 11.06.2019 eest summas 3605,00 eurot (20.10.2019 hagiavalduse p 3.1.2.). Lõplikult palus hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks kahju summas 13241,63 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
23.Kostja I G. H ei ole hagile vastuväiteid esitanud.
24.Kostja II D. L vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (07.01.20).
25.Hagi on esitanud vale isik, nõue saab olla B C OÜ-l mitte hagejal. Hagi on tõendamata ja põhjendamata. Hageja on ise hagis kinnitanud, et kostja 2 on 5 (17)
võlatunnistusest taganenud. Kostja 2 mitte üksnes ei taganenud võlatunnistusest, vaid märkis, et see on tühine ja kehtetu algusest peale. D. Ll ei ole ega ole kunagi olnud hagejaga võlasuhet, sest ta ole saanud kunagi raha hagejalt ega võlgne talle midagi mitte ühegi kohustuse alusel, allkirja nõudmine on vastuolus heade kommetega. Kostja 2 ei valda piisavalt eesti keelt, et üldse aru saada, millisele dokumendile ta alla kirjutas, see viitab lisaks eeltoodule ka võimalusele, et tegemist võib olla olulise eksimusega dokumendi allkirjastamisel.
26.Väidetav võlausaldaja peab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt oma nõude maksmapanekuks tõendama võlatunnistuse aluseks oleva nõuete olemasolu, mida hageja ei ole tõendanud ja kostja 2 leiab ja tõendab, et tal ei ole hageja ees võlatunnistuses märgitud võlga.
27.Nimelt ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Sõidukil tekkinud vigastuste kõrvaldamine ei maksa 12 500 eurot. Allkirjaga deklaratiivsel ja kehtetul võlatunnistusel (antud juhul kolmandale isikule ehk hagejale) ei saa tõendada hagejal väidetavalt tekkinud kahju suurust seoses B C OÜ-le kuuluva sõiduki vigastustega. Kostjal 2 puudub info ka selle kohta, kas hagejale tekkinud kahju on kindlustus juba hüvitanud või mitte. Liiklusõnnetusega tekkis varaline kahju sõiduki kahjustumise näol, kuid mitte nõutud määral. Hagiavalduse p-s 3.1 märgitud kahju suurust 12500 €. Sõidukil kahjustatud tagumise ukse remondi maksumus ei ole 12 500 eurot, remondi maksumuse kohta ei ole hageja esitanud tõendeid.
28.Saamata jäänud tulu ei ole hageja tõendanud, sh seda, et just temal kahju tekkis. Tekib küsimus, et kuidas just hagejal jäi tulu saamata jäi, kui sõidukit haldab B C OÜ. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta (kes) sõidukit kasutada ei saanud, sest sõiduk oli pärast õnnetust täiesti sõidukorras.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidlustamata asjaolud
29.B C OÜ ja G H (kostja 1) 08.03.2019 sõlmisid sõiduki rendilepingu nr xxx-xxx, mille kohaselt andis B C OÜ G H’le kasutamiseks sõiduauto Xxx Xxx registrimärgiga xxx (edaspidi auto/sõiduk) perioodiks 08.03.2019 kell 21:00 kuni 09.03.2019 kell 21:00 (so üheks ööpäevaks).
30.Kostja 1 kohustus tasuma auto kasutamise eest kokkulepitud tasu
31.Sõiduk anti kostjale 1 üle vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile ja sõiduk oli sõidukorras ning avariivaba.
32.Kostja 1 andis kostjale 2 sõiduki kasutamiseks ilma rendileandja nõusolekuta.
33.Kostja 2 juhtis sõidukit, ilma et tal oleks olnud selleks juhtumisõigust, kostja 2 põhjustas 09.03.19 sõidukiga avarii, mille tulemusel sai kahjustada sõiduk ja tänavavalgustus.
6 (17)
34.Sõiduki kahjustamisega tekkiski varaline kahju B C OÜ-le
35.Tänavavalgustusega seotud parandamise kulud on 576 €, mille hüvitamise kohustus tekkis B C OÜ-l kannatanu ees.
36.09.03.19 sõlmis hageja kostjaga 1 võlatunnistuse, mille kohaselt võlgneb kostja 1 hagejale 12500 € ja mille ta tasub hagejale maksegraafiku alusel alates 09.04.19 09.04.19 600 €, 09.05.19 6000 € ja 09.06.19 500 €.
37.09.03.19 sõlmis hageja kostjaga 2 võlatunnistuse, mille kohaselt võlgneb kostja 2 hagejale 12500 € ja mille ta tasub hagejale maksegraafiku alusel alates 09.04.19 09.04.19 600 €, 09.05.19 6000 € ja 09.06.19 500 €.
38.Kostjad ei ole hagejale midagi tasunud.
39.Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmis B C OÜ kostjaga 1 sõiduki kasutamise lepingu, mille järgi pidi kostja 1 maksma B C OÜ-l sõiduki kasutamise eest tasu, on tegemist nende vahel VÕS § § 271 järgi üürilepinguga. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) ning auto oli kostjale üleandmise ajal avariivaba ja korras.
40.VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus (konstitutiivne võlatunnistus) või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu (deklaratiivne), on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse (§ 30 lg 1 lause II pool) eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
41.VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 4 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 4 järgi peab kahju tekkimisel ja kohustuse rikkumisel olema põhjuslik seos ning § 128 lg 2, 3 järgi võib kahju olla varaline. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,
7 (17)
sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
42.Vaidlust ei olnud selles, et kostja 2 kasutas B C OÜ-le kuuluvat auto ilma selleks viimase nõusolekut omamata ning põhjustas sellega avarii ning sõidukile ja tänavapostile kahjustusi. Seega asub kohus järeldusele, et kostja 2 kasutas B C OÜ ilma õigusliku aluseta ning põhjustas sellele seda juhtides varalise kahju, mistõttu on tema käitumisel ja varakahju tekkimisel VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos ning kahju tekitamine B C OÜ-le on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane (deliktiõiguslik) ning kostjal 2 tekkis B C OÜ ees VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 101 lg 1 p 3 järgi lepinguvälise kahju hüvitamise kohustus.
43.Vaidlust ei olnud selles, et kostja 2 põhjustas sõidukiga 09.03.19 kahjujuhtumi ja sõlmis hagejaga võlatunnistuse 09.03.19.
44.VÕS § 164 lg 1 I lause järgi võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
45.Hageja on esitanud kohtule nõude loovutamise lepingu 09.03.19 (lk 30), mille järgi tuleneb B C OÜ nõue 08.03.19 B C OÜ ja kostja 1 vahel sõlmitud rendilepingust ning kostaja 2 poolt õigusvastaselt tekitatud kahju tekitamisest sõidukile Xxx Xxx reg.m xxx avariisse sattumisega. Lepingust nähtuvalt on B C OÜ loovutatud kõik nõuded hagejale. Seega on hageja tõendanud, et nõuded, mis B C OÜ-l tekkisid kostja 2 vastu sõiduki kasutamise ja kasutamise käigus tekitatud kahjuga, on loovutatud hagejale. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et võlatunnistust kostjaga 2 sõlmides poleks kostja 2 sellest aru saanud või seda teadnud, et nõue on loovutatud hagejale. Seega on hageja uus võlausaldaja VÕS § 164 lg 1 I lause järgi kostja 2 suhtes ning nõue kostja 2 vastu on VÕS § 170 toimunud võlatunnistuse sõlmimise ajaks. Nii on hageja ja kostja 2 vahel võlasuhe, mis tuleb kostja 2 poolt eelmisele võlausaldajale kahju tekitamisega sõiduki vigatuste näol ja millest tulenev kahju hüvitamise nõue oli hagejal kostja 2 vastu olemas võlatunnistuse sõlmimise ajaks. Eeltoodu tõttu on hageja ja kostja 2 vahel 09.03.19 sõlmitud VÕS § 30 lg 1 mõttes deklaratiivne võlatunnistus, millega kostja 2 on võtnud endale kohustuse hüvitada hagejale 12 000 €. Nii ei nõustu kohus hagejaga, et hageja ja kostja 2 vahel oleks 09.03.19 sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus ja vastupidine kostja 2 väide on õige. 8 (17)
46.Kostja 2 leidis, et võlatunnisus pole kehtiv. Kuigi pooled on menetluses rääkinud sellest, et kostja 2 taganes võlatunnistusest, on tegemist õigusliku hinnanguga kostja 2 käitumisele ja sellega pole kohus seotud. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
47.Hageja esitas kohtule kostja 2 avalduse (kostja 2 tugines sellele ka), millest nähtuvalt on kostja 2 19.03.19 (lk 13) teatanud hagejale, et võlatunnistus ei ole kehtiv, see on tühine, on heade kommetega vastuolus, kostja 2 ei saanud eesti keelest aru, eksis seetõttu võlatunnistust tehes, hagejal ei ole ega saa olla mingit nõuet kostja 2 vastu ega ole ka olnud, hageja ei saa seda tõendada. Seega ei ole 19.03.19 avalduses toodud põhjenduste puhul tegemist VÕS § 116 lg 1 mõttes taganemisega, sest avaldusest nähtuvalt ei ole kostja 2 pidanud võlatunnistust mittekehtivaks selle tõttu, et hageja oleks VÕS § 116 lg 1 mõttes lepingut rikkunud, vaid kostja 2 on viidanud sellele, et see ei ole kooskõlas heade kommetega (tehingu tühisus) või et kostja 2 on eksinud selle andmisel. Viimane võib olla aga tehingu tühistamise aluseks. Nimelt võib TsÜS § 90 lg 1 järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
48.Kui hageja ja kostja 2 vahel oleks 09.03.19 olnud sõlmitud VÕS § 30 järgi konstitutiivne võlatunnistus /hageja seda väidab/, ei ole võimalik sellest taganeda või seda tühistada avalduse esitamisega teisele poolele. Konstitutiivsest võlatunnistusest vabanemiseks on võimalik esitada hagi, mida kostja 2 ei ole teinud. Seega isegi juhul, kui hageja ja kostja 2 vahel oleks konstitutiivne võlatunnistus, siis on eeltoodu tõttu põhjendamatu kostja 2 väited, et 19.03.19 avalduses toodud motiividel oleks ta võlatunnistusest taganenud (VÕS § 116 lg 1) või olulise eksimuse tõttu selle tühistanud TsÜS § 90 lg 1 ning et see poleks kehtiv.
49.TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine, lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
50.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja 2 vahel on deklaratiivne võlatunnistus ja kostja 2 kohustus tuleneb kahju hüvitamise kohustusest. Võlatunnistusest nähtuvalt peab kostja 2 maksma hagejale 12 500 € ja seda tegema võlatunnistuses märgitud 9 (17)
graafiku alusel. Et kostja 2 peab kahju hüvitama, on seaduslik ning seega ei nähtu võlatunnistusest midagi sellist, mis oleks TsÜS 86 lg 1, 2 mõttes heade kommetega vastuolus. Võlatunnistuse enda andmine, milles võetakse kohustus hagejale tasuda rahasumma ja mille aluseks on kahju hüvitamine, ei ole heade kommetega vastuolus. 19.03.19 avalduses toodud põhjendused, et kostjal 2 ei olnud võlasuhet hagejaga, ei ole põhjendatud, kuna kohus tuvastas ülalpool vastupidise. Kostja 2 väited, et ta eksis võlatunnistust andes, kuna ta ei saanud eesti keelest aru ja mis võimaldaks seda võlatunnistust 19.03.19 avaldusega tühistada, ei ole sama moodi põhjendatud. Nimelt on hageja menetluses esile toonud, et pooled suhtlesid omavahel vene keeles ning kostja 2 ei ole kordagi väitnud, et ta poleks sõidukit kasutades kahju tekitanud või et tal poleks kahju hüvitamise kohustust tekkinud. Seega sai ja pidi ta aru saama ka kahju hüvitamise kohustusest juhul kui ta tekitab teisele isikule kahju. Lisaks ei ole ustutav, et kui isikud suhtlesid omavahel vene keeles, et siis poleks kostja 2 aru saanud, millele ta alla kirjutab; pealegi on rahasummad ning kuupäevad kirjutatud numbrites ehk on aru saada, millal tuleb midagi tasuda. Seega asub kohus järeldusele, et kostja 2 sai ja pidi aru saama võlatunnistust andes, millele ta alla kirjutas ja milles ta hagejaga kokku leppis. Nii asub kohus järeldusele, et TsÜS § 90 lg 1 mõttes ei ole kostja kehtivalt väidatava eksimuse tõttu sõlmitud võlatunnistust 19.03.19 avaldusega tühistanud. Mis puudutab võimalikku kahju hüvitamist ja võlatunnistuses märgitud 12 500 € tasumise kohustust, siis võib kostja 2 deklaratiivse võlatunnistuse puhul tõendada, et kohustuse ulatus on väiksem, kuid märgitud asjaolu ei võimalda 09.03.19 sõlmitud võlatunnistust selles toodud kohustuste ja õiguste vahekorra tõttu pidada TsÜS § 86 lg 1, 2 järgi heade kommetega vastuolus olevaks või seda 19.03.19 avaldusega kehtivalt eksimuse tõttu TsÜS 90 lg 1 järgi tühistada. Kokkuvõtvalt on alusetud ja põhjendamatud kostja 2 väited võlatunnistuse tühisusest ning vastupidiselt on õiged hageja väited, et see on kehtiv. Sõiduki taastamisremondi maksumus
51.Võlatunnistuses märgitud 12 500 € suurust summat on pidanud hageja sõidukile tekitatud vigatuste parandamise kuludeks ehk taastusremondi maksumuseks. Nii on sellest ka kostja 2 aru saanud. Seega on tal õigus seda summat vaidlustada ja tõendada, et kahju on väiksem.
52.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju
hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada, ja lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele. 10 (17)
53.Hageja on tõendnaud kohtule esitatud xxx ja xxx AS-i kirjaga 30.05.19 nr xxx (lk 56), et kindlustusandja ei ole hüvitanud sõiduki parandamise kulusid ega muid kahjusid. Seega ei ole õiged kostja 2 vastupidised väited, justkui oleks tõendamata asjaolu, kas kindlustusandja on kahju hüvitanud.
54.Hageja on esitanud kohtule fotod autost, millest nähtuvad vaidlusaluse sõiduki vigastused (lk 8-19). Lisaks on hageja esitanud kohtule xxx OÜ kalkulatsiooni, mille järgi on sõiduki taastamiseremondi maksumus 11057,67 € (lk 58) ja xxx OÜ kalkulatsiooni, mille järgi on sõiduki taastamisremondi maksumus 12391,20 € (lk 39). Hageja esitas xxx OÜ vastuse, mille kohaselt oli sõiduk esinduses üle vaadatud, selle taastamisremondi kalkulatsioon on koostatud tarkvara WinCabas järgi vastavalt tootjatehase antud remondijuhistele (lk 142, ekiri 07.10.20), sj märkis xxx, et kalkulatsioon võib erineda, kui see koostatakse kindlustusandjale või eraisikule. xxx OÜ on vastanud hageja päringule ja märkinud (lk 143, 01.10.20), et pakkumised koostatakse Cabas programmiga, kuid konkreetse sõiduki ülevaatust ei tehtud ning hinnapakkumine tehti vigastatud sõiduki fotode järgi. Kostja 2 esitas tõendina kohtule xxx OÜ hinnapakkumise, mille järgi on sõiduki taastusremondi maksumus 2829,44 € ja xxx OÜ pakkumise ja vigastustega sõiduki fotod, mille järgi on taastusremondi maksumus 6015,63 € (lk 97, 98-107).
55.Kohus määras kostja 2 taotluse alusel ekspertiisi sõiduki taastusremondi maksumuse kindlakstegemiseks. Ekspert uuris sõiduki vigastusi, tuvastas sõiduki seisundi asja materjalide ehk dokumentaalsete tõendite ja taastatud sõiduki nähtu pinnalt, sest vigastatud sõidukit ei esitatud ja eksperdile esitati 05.04.20 juba taastatud sõiduk. Ekspert on uurinud ka kohtule poolte poolt esitatud hinnapakkumisi ja jõudnud järeldusele, et xxx OÜ hinnapakkumine on ülepaisutatud, xxx OÜ pakkumises on ebatäpsused, xxx OÜ pakkumises on võetud aluseks osaliselt xxx OÜ kalkulatsioon ning et xxx OÜ eelarve ei vasta üldse eelarve koostamise tavale. Seega nähtub ekspertiisiaktist 08.04.21 ja selle lisadest (fotod, pakkumised lk 171 jj), et ekspert võttis hindamisel arvesse sõiduki vigastused, remondi asjaolud, ülevaatusel nähtu, tegelikult tehtud tööd ning leidis, et vaidlusaluse sõiduki taastusremondi maksumus on 5740 € koos käibemaksuga. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks mõnele remondi ettevõttele reaalselt taastusremondi eest maksnud, kuid on selgitanud menetluses, et tal on vastav kokkulepe, et ta selle tasub. Hinnates eksperdi arvamust, kostja 2 esitatud tõendeid, hageja esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et hageja esitatud xxx OÜ ja xxx OÜ hinnapakkumised koos xxx OÜ ja xxx OÜ kirjalike selgitustega, ei ole kooskõlas kostja esitatud xxx OÜ taastusremondi hinnapakkumisega ja asjas määratud ekspertiisi käigus eksperdi poolt tuvastatuga. Kuna sõiduk on taastatud ja kuskilt ei nähtu selle remondi eest tasumist, asub kohus järeldusele, et hageja tõendid sõiduki taastamisremondi maksumuse kohta 11057,67 € (lk 58) ja 12391,20 €, ei ole VÕS § 132 lg 1, järgi mõistlikud taastamise kulud, mille peaks 11 (17)
kostja 2 hüvitama. Kohtul puudub igasugune alus kahelda eksperdi pädevuses hinnata sõltumatult sõiduki mõistlikke taastamiskulusid. Kostjal 2 on kohustus hüvitada mitte igasugune taastusremondi maksumus, vaid VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1, 3 järgi mõistlikud taastamiskulud, milleks on 5740 € koos käibemaksuga ja mis on leidnud tõendamist ekspertiisiaktiga. Seega on kostja tõendanud ekspertiisiaktiga, et mõistlikud sõiduki taastamise kulud on VÕS § 30 lg 1 tulenevalt ja selles erinevalt märgitu 12500-st eurost vastavalt VÕS § 132 lg 1, 3 järgi 5740 € koos käibemaksuga. Selline sõiduki taastamiskulude hüvitamise kohustus on kostjal 2 VÕS § 101 lg 1 p 3, 1045 lg 1 p 5, § 1043, § 127 lg 1, 4 § 128 lg 2, 3 järgi koostoimes VÕS § 30 lg 1 ja võlatunnistuses võetud kohustusega, kuid arvestamata võlatunnistuses märgitud kohustus ulatust. Kohtul puudub siinkohal vajadus hinnata kostja süü küsimust VÕS § 1050 järgi, sest esitaks on kostja 2 võtnud endale võlatunnistusega kohustuse kahju hüvitada, kuid kahju suurus on väiksem kui seda võlatunnistuses märgiti. Teiseks ei ole kostja üldse väitnud, et ta poleks kahju tekitamises süüdi ning süüd eeldatakse.
56.Hageja leidis, et kostja peab hüvitama tänavavalgustuse kulud 576 €, mille kahjustused tekkisid kostja 2 poolt vaidlusalust sõidukit kasutades, avariid põhjustades ja mille suuruses vaidlus puudus. Hageja on tõendanud, et B C OÜ oli kohustatud maksma ja hüvitama tänavavalgustuse kulud 576 €, mida kinnitab xxx AS arve 1084 (lk 21) ja e-kiri 09.04.19 (lk 18-19). Selline kahju hüvitamise kohustus on vaadeldav VÕS § 128 lg 2, 3 järgi B C OÜ varalise kahjuna, mille tekkimine on õigusvastane VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi, sest põhjustab tema varalise sfääri vähenemist (varalise kohustuse suurenemine) ning see on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostja 2 poolt sõiduki lubamatu kasutamisega. Hageja tõendas, et kõik avariiga tekkinud kahju nõuded, mis olid B C OÜ–l kostja 2 vastu, on hagejale üle läinud. Seega on kostjal 2 VÕS 101 lg 1 p 3, § 1045 lg 1 p 5, § 1043, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, 3 järgi kohustus hüvitada ka tänavavalgustuse taastamise mõistlikud kulud 576 €. Kohtul puudub ka siinkohal vajadus hinnata kostja süü küsimust VÕS § 1050 järgi, sest kostja pole väitnud, et ta poleks kahju tekitamises süüdi ning süüd eeldatakse.
57.Hageja on nõudnud kaskokindlustuse hüvitamise kulusid 165,63 €, millele kostja 2 vaidles vastu. Hageja märkis, et tegi selles ulatuses kaskokindlustuse makseid, kuid ei saanud sõidukit kasutada, kuid märgitud kulud on sellised kulud, mille tekkimine ei ole seotud sellega, kas kostja 2 põhjustas sõidukile või tänavavalgustusele kahjustusi. Seega ei ole märgitud kuludel mingit faktilist ja õiguslikku seost kostja 2 poolt sõiduki kasutamisega ja sõidukile vigastuste tekitamisega VÕS § 127 lg 4 järgi ning selline kulu ei ole vaadeldav üldse VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3 järgi ka kahjuna, mille eest kostja 2 peaks vastutama VÕS § 1043, § 127 lg 1, 4, 128 lg 2,3 ,§ 1045 lg 1 p 5, § 101 lg 1 p 3 järgi. Kui hageja ei saanud sõidukit kasutada, siis ei teki sellest kaskokindlustusmaksete näol, mida ta kindlustusandjale maksab, kahju VÕS § 127 lg 1 järgi. Selles osas ei ole hageja
12 (17)
nõue õiguslikult põhjendatud ja nõue 165,63 jääb selles osa kostja 2 vastu rahuldamata. Nõue kostja 1 vastu, kostjate solidaarne vastutus
58.Kostja 1 ei ole asjas mitte ühtegi vastuväidet esitanud. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et TsMS § 207 lg 3 sätestab, et kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes.
59.Seega tuleb kontrollida kostja 1 vastutust, tulenevalt TsMS § 207 lg 3 ja sellest, millised vastuväited kahju põhjendatuse ja ulatuse kohta esitas kostja 2.
60.Kostjaga 1 on sõlmitud samasugune võlatunnistus nagu kostjaga 2 (vt vaidlustamata asjaolud) ehk et kostja 1 on kohustatud 09.03.19 võlatunnistuse kohaselt tasuma hagejale 12 500 € graafiku alusel.
61.Hageja väidete järgi hõlmab võlatunnistus kostjaga 1 sõiduki vigastamise kulusid. Hageja väidetel on see seotud kostja 2 poolt toimepandud alusetu sõiduki kasutamisega ja avarii käigus tekkinud sõiduki vigastusega kui kahjuga, mille hüvitamise kohustuse kostja 1 võlatunnistusega võttis.
62.Kohus tuvastas, et B C OÜ nõuded, mis tekkisid sõidukiga avarii ja kahju tekkimisest, on üle läinud hagejale.
63.VÕS § 115 lg 1 ja § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda lepingulise kohustuse rikkumise korral VÕS § 127 lg 1, 3, 128 lg 2, 3 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 järgi peab kohustuse rikkumise tagajärjena võlgnik nägema lepingu sõlmimisel, et võlausaldajal võib võlgniku kohustuse rikkumise tõttu tekkida kahju.
64.Vaidlust ei ole olnud selles, et kostja 1 andis kostjale 2 sõiduki ilma B C OÜ nõusolekuta ja seda olukorras, kus kostjal 2 ei olnud sõiduki juhtimisõigust. Nimelt ei tohtinud kostja 1 anda vastavalt B C OÜ–ga sõlmitud lepingu (lk 6) ple 2.2.11 ilma B C OÜ nõusolekuta sõidukit teise isiku kasutusse. Kostja 1 pidi ette nägema, et kui ta annab sõiduki lubamatult juhtimisõiguseta kostja 2 kasutusse, rikkudes lepingu p 2.2.11 tulenevat kohustust, et siis võib tekkida sõidukiga avarii, mis põhjustab B C OÜ-le sõiduki vigatuste näol kahju aga ka muud varakahju (antud juhul tänavavalgustuse vigastused, vt otsus eespool) isikule, kellele B C OÜ omakorda peab kahju hüvitama. Selline kahju hüvitamise kohustus on samamoodi B C OÜ kahju (vt ka otsusust eespool) nagu kohus leidis. Nii oli kostjale 1 lepingu p 2.2.11 tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjena
13 (17)
ettenähtav nii sõiduki kui ka tänavavalgustuste vigastustest tekkiv varakahju juba lepingut sõlmides VÕS § 127 lg 3 järgi.
65.Lisaks pidi kostja 1 lepingu p 2.2.17 järgi tagastama sõiduki sõidukorras (p 2.2.17) ja samas seisundis nagu ta selle sai kooskõlas VÕS § 334. VÕS § 334 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostja 1 seda kohustust ei täinud, selles polnud vaidlust. Kuna kostja 1 ei tagastanud hagejale sõidukorras sõidukit, siis rikkus ta lisaks veel VÕS § 334 ja lepingu p 2.2.17 tulenevat korrasoleva asja tagastamise kohustust.
66.Seega vastutab kostja 1 VÕS § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi lepingus p 2.2.11 tuleneva kohustuste rikkumise tõttu sõiduki kahjustamise eest ja ka kahju eest, mille B C OÜ peab hüvitama tänavavalgustuse kahjustuste eest (nõuded on üle läinud hagejale). Selline kahju hüvitamise kohustus tuleb kostjal 1 ka lepingu p 2.2.22. Nii asub kohus järeldusele, et ka kostjaga 1 on 09.03.19 sõlmitud kahju hüvitamise kohta deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 järgi ning ei nõustu hagejaga, et see on konstitutiivne võlatunnistus.
67.Hageja on tõendanud, et B C OÜ kõik nõuded kostja 2 vastu on hagejale üle läinud (vt otsus eespool).
68.Nii vastutavad kostjad sõiduki ja tänavavalgustuse vigastustest tekkinud kahju eest erinevatel alustel (kostjaga 1 lepingulisel ja kostja 2 lepinguvälisel alusel) ja nende vastutus on solidaarne, sest kostjate ülaltoodu kohustuste rikkumise tõttu tekkis sama kahju. Nimelt sätestab VÕS 137, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
69.Kostja 2 tõendas, et sõiduki vigastamise kulud on 5740 € koos käibemaksuga ning seega on ka kostjaga 1 sõlmitud võlatunnistusest tuleneva kahju hüvitamise kohustus sõiduki taastamiseks sama suur ehk 5740 € koos käibemaksuga VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, 3, § 115 lg 1, § 30 lg 1 ja TsMS § 207 lg 3 järgi. Kuna kostja 1 ei ole vastuväiteid esitanud ka tänavavalgustuse kahju tekkimisele, suurusele, siis on vastav kahju 576 € VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, 3 järgi tõendatud ja põhjendatud.
70.Mis puudutab hageja nõuet kaskokindlustuse hüvitamise kulude hüvitamiseks 165,63 €, siis kohtu hinnangul ei ole selline nõue kostja 1 vastu õiguslikult põhjendatud. Sellise kulu kandmise kohustust ei tulene sõiduki kasutamise lepingust (lk 6). Hageja märkis, et tegi selles ulatuses kaskokindlustuse makseid, 14 (17)
kuid ei saanud sõidukit kasutada, kuid märgitud kulud on sellised kulud, mille tekkimine ei ole seotud sellega, kas kostja 2 põhjustas sõidukile või tänavavalgustusele kahjustusi ja kas kostja 1 andis sõiduki alusetult kostja 2 kasutusse. Seega ei ole märgitud kuludel mingit faktilist ja õiguslikku seost kostja 2 poolt sõiduki kasutamisega ja kostja 1 poolt selle sõiduki kostjale 2 alusetult kasutusse andmisega VÕS § 127 lg 3 järgi ning selline kulu ei ole vaadeldav üldse VÕS §127 lg 1, § 128 lg 2,3 järgi ka kahjuna, mille eest kostja 1 peaks vastutama VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, 128 lg 2, 3 § 101 lg 1 p 3 järgi. Kui hageja ei saanud sõidukit kasutada, siis ei teki sellest kaskokindlustusmaksete näol, mida ta kindlustusandjale maksab kahju VÕS § 127 lg 1 järgi. Kui hagejal oligi kaskokindlustusleping, kuid kindlustusandja ei hüvitanud vaidlusalust kahju, ei ole kaskokindlustusmakse ikkagi kahju VÕS § 127 lg 1, 3 järgi, mille peaks kostja 1 hüvitama. Nii jääb hageja nõue kostja 1 vastu selles nõudes ehk 165,63 € hüvitamiseks sama moodi rahuldamata. Kokkuvõte
71.Ülejäänud osas on hageja nõue kostjate vastu tõendatud põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kuna kostjad ei ole kahju hüvitanud, siis rikuvad nad kahju hüvitamise kohustust ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista VÕS § 30 lg 1, 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, § 127 lg 1, 3,4, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 137, § 65 lg 1 alusel 6316 € (5740+576).
72.Hageja loobus saamata jäänud tulu nõudest 3605 € (13.08.20, lk 85,85p), millises osas lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1, 429 lg 1 alusel asjas osaliselt menetluse. Muud tõendid, väited
73.Kohtul puudub vajadus anda hinnangut hageja esitatud Politsei- ja piirivalveameti poolt kostja 2 suhtes koostatud kriminaalmenetluse lõpetamine kirjale, kuivõrd vaidluses ei oma tähtsust, ka kostjat 2 karistati või ei sõiduki kasutamisega seotud asjaolude eest või ei ja vaidlust polnud selles, et kostja 2 sõidukit alusetult kasutas, põhjustas kahjujuhtumi. Samuti ei hinda kohus sõiduki üleandmise akti millega anti kostjale 1 üle sõiduk kasutamiseks, kuivõrd vaidlust polnud, et sõiduk oli korras, vigastusteta. Vaidluses ei oma tähtsust hageja väited kostja 1 süülise käitumise üle lepingu rikkumisel, sest kostja ei ole sellekohaseid vastuväiteid esitanud ja nendel hageja väidetel ei ole vaidluses seetõttu ka tähtsust. Kohtul ei ole vaja hinnata ka hageja hagis toodud viiteid lepingu muudele sätetele, kuna hagi kuulus ülaltoodud motiividel ja tõendite alusel osalisele rahuldamise.
MENETLUSKULUD
15 (17)
74.Menetluskuludeks on riigilõiv, lepingulise esindaja kulud, ekspertiisikulud TsMS § 138 lg 1, 2, 139 lg 1, 2, § 143 p 1, 144 p 1, § 175) järgi. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus hagist loobumise osas
75.TsMS 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
76.Hageja nõudis kostjatelt 16846,63 €, millest 3605 € väljanõudmisest loobus (13.08.20) ning palus seejärel kostjatelt välja mõista solidaarselt 13241,64 €. Kohus rahuldas hagi 6316 € ulatuses. Loobutud nõude osa moodustab esialgsest hagist ca 21 %.
77.Kostjad ei rahuldanud hageja nõuet 3605 €, millest hageja loobus, mistõttu jäävad 21% ulatuses hageja menetluskulud hageja enda kanda ja kostjate menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda TsMS § 168 lg 4 järgi.
78.Kostja 2 esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema lepingulise esindaja kulud 22 h eest kokku 3300 € (tasu määr 125 €/h, millele lisandub käibemaks). TsMS § 175 lg 1 järgi on tegemist asjas kohaste menetluskuludega, tehtud tööaeg ja tasu määr vastab asja mahule, keerukusele ja on seega põhjendatud. Samasuguses ulatuses kulus asjas hageja esindajal aega ehk 23 h ja 45 min summas 3550 € (tasu määras 120 €/h, millele lisandub käibemaks). TsMS § 175 lg 1 järgi on tegemist asjas kohaste menetluskuludega, tehtud tööaeg ja tasu määr vastab asja mahule, keerukusele ja on seega põhjendatud.
79.Kuna loobutud nõude osa moodustab 21%, siis tuleb hagejal TsMS § 168 lg 4 järgi kanda kostja 2 menetluskuludest 21% ehk 693 €. Märgitud summa tuleb hagejalt kostja 2 kasus välja mõista. Hageja esindaja menetluskulud jäävad 21% ulatuses hageja enda kanda TsMS § 168 lg 4 järgi ehk 745,50 €. Sama moodi jääb hageja lõiv 21% ulatuses ehk 147 € hageja enda kanda (21% 700-st).
80.Kostja 1 ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ja seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda kulude puudumise tõttu ja kohus suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus hagi osas.
81.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest
16 (17)
samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
82.Hagi kuulus 47,7% ulatuses rahuldamisele. Hageja ja kostja 2 kandsid peaaegu võrdseid esindaja kulusid, mida kohus pidas asjas põhjendatuks. Seega jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja ja kostja 2 ülejäänud esindaja kulud, so hagejal vastavalt 2804,50 € (3550-745,507) enda kanda ja kostjal 2 vastavalt 2607 € (3300-693) kostja 2 enda kanda.
83.Hageja tasus asjas lõivu 700 ja sellest 147 € jäi tema enda kanda seoses osaliselt nõudest loobumisega. Seega on ülejäänud lõiv 553 €. Kostja 2 tasus ekspertiisikulusid 360 €. Kuna hageja nõue kuulus rahuldamisele 47,7%, siis moodustab see lõivust 553-st eurost vastavalt 263,78 €. Kostja 2 ekspertiisikuludest moodustab hagi rahuldamata jäetud osa 188,28 €.
84.Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 3, § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 alusel jääb hageja tasutud lõivust 263,78 € solidaarselt kostjate kanda ning kostja 2 ekspertiisikuludest TsMS § 163 lg 1, § 143 p 1 alusel hageja kanda 188,28 €. Kostjatel tuleb tasuda hagejale hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi solidaarselt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavatelt menetluskuludelt kuni nende tasumiseni. Kostja 1 menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jäetud osas ehk 52,3% ulatuses hageja 1 kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra kulude puudumise tõttu. Kokkuvõte
85.Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja kulude katteks riigilõivu 263,78 € ja neil tuleb tasuda solidaarselt hagejale viivist alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavatelt menetluskuludelt kuni nende tasumiseni.
86.Hagejalt tuleb kostja 2 kasuks välja mõista menetluskulude katteks 881,18 € (693 + 188,28).
87.Poolte kõik muud menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kostja 1 menetluskulud nende suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. (digitaalne allkiri) Kohtunik
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.