Y hagi O. S. e vastu leppetrahvi 30 sissenõudmiskulu 10 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
40 eurot Hageja: Y; registrikood XXX; asukoht XXX.
euro
Hageja esindaja: E. A. e-post XXX Kostja: O. S. , isikukood XXX, elukoht XXX
Menetlus
RESOLUTSIOON
kirjalik menetlus
1.Jätta Y hagi O. S. e vastu leppetrahvi 30 euro ja sissenõudmiskulu 10 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud Y kanda.
4.Määrata, et O. S. el puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Y (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi O. S. e (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja poolt opereeritava parkla XXX sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega saab tutvuda. Hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib auto hageja parklasse. Hageja esitas parkimistingimuste avaldamisega omapoolse pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Sõiduk Audi A6 Allroad (VIN: XXX) numbrimärgiga XXX (edaspidi: sõiduk) pargiti XXX hageja poolt opereeritavale parkimisalale XXX. Sõiduki parkimisega esitati nõustumus pakkumusele. Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kostja oli vähemalt alates 5. juunist 2017 sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Hagejal on seega õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh hageja parkimisalale parkis, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, so kostja. Sõiduki parkimisega tekkis seega lepinguline suhe hageja ja kostja vahel. Sõiduki parkimisel rikuti parkimistingimusi. Parkimiskorraldaja sisenes EP63 alale kell 16:17 ja lahkus sealt 16:53. Sõiduki parkimist kontrolliti kell 16:22. Sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimise ajal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Sõiduki eest oli parkimistasu seega tasumata. Parkimistingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahv 30 eurot. Leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast alates. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist (leppetrahvi number 1290 2031 8162 2515, summa 30 eurot, maksetähtaeg 16. märts 2018). Hageja paigutas selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei esitanud leppetrahvile tähtaegselt vastuväiteid. Leppetrahvi tasumise nõue muutus 17. märtsil 2018 seissenõutavaks. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse võla kohta. Kostja sai selle kätte. Kostja tasus meeldetuletuskirjas välja toodud kaks leppetrahvi (lõppudega XXX ja XXX), kuid jättis leppetrahvi lõpuga 2515 tasumata. Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud seoses Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringuga sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Nende andmete alusel saadeti kostjale Omniva vahendusel tähitult nõudekiri. Sissenõudmiskulu on 10 eurot.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei soovi esitada lepingu tingimuste, leppetrahvikokkuleppe olemasolu ja sisu kohta vastuväiteid. Hageja ei esitanud selgeid tõendeid parkimise kohta. Tõendamata on, et sõiduk asus 2. märtsil 2018 parkimisalal EP63. Sellel platsil oli mitu eri firmade hallatavat parkimisala. Kostjal ei ole parkimisele vastu vaidlemiseks tõendeid. Parkimistasude maksmine toimus mobiilirakenduse abil. Nii vanad andmed ei ole kättesaadavad. Hageja ei esitanud selle perioodi eest makstud trahvide ja parkimistasude loendit. Parkimistasu maksmise kohta ei ole nii hilja kindlaid tõendeid võimalik esitada. Kostja kinnitas, et ta oli sel perioodil sõiduki vastutav kasutaja. Vastupidise tõendamine kolme aasta möödumisel on liiga keeruline. Sõiduki kasutaja parkis sellel perioodil regulaarselt XXX parklas. Tasuti parkimistasusid ja trahvinõudeid. Sõiduk teisaldati umbes kolm aastat tagasi. Pärast sõiduki teisaldamist tõendas sõiduki kasutaja oma isikut ja esitas auto tehnilise passi. Kasutaja suhtles hagejaga regulaarselt telefoni teel. Talle väideti, et nõudeid ei ole. Kasutaja ei saanud leppetrahvi nõuet. Sõiduki omanikku teavitati leppetrahvist kolm aastat hiljem. Vaiet ei saanud seega kohe esitada. Vaie esitati meeldetuletuskirja kättesaamise päeval, so 25. veebruaril 2021. Hageja teatas pretensiooni kättesaamisest ja lubas sellele kahe nädala jooksul vastata. Hageja kinnitas, et enne vastuse saamist ei pea leppetrahvi tasuma. Vaidele (leppetrahv lõpuga XXX) ei vastatud. Kostja sai vastuse leppetrahvi lõpuga XXX kohta esitatud vaidele. Kostja tasus selle samal päeval. Vaidele vastamata jätmisega ei soovinud hageja enam trahviraha saada. Hagejal ei olnud nõude esitamiseks vaja päringuid teha. Umbes kolm aastat tagasi toimus sõiduki teisaldamine ja sõiduk anti kasutajale üle. Kasutaja ja omaniku kontaktandmed olid hagejale teada. Kostja sõlmis käesoleva aasta jaanuaris Maarjamõisa parkimismaja kasutamise lepingu. Kostja teatas sellega hagejale oma aadressi ja omanikustaatuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Hageja soovib lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi ja selle sissenõudmiskulude maksmist. Leppetrahvi nõude tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: •
poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe) (VÕS § 158 lg 1);
•
võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);
•
võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160);
•
võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (VÕS § 159 lg 2).
Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐36‐17, p 11).
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja parkla XXX (EP63) operaator. Hageja väitel olid 2. märtsil 2018 XXX parkla sissesõidu juurde paigutatud infotahvlid ja liiklusmärgid koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega saab tutvuda. Infotahvlitelt ja liiklusmärkidelt nähtub, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga EP63 (hagiavaldusele ja hageja 1. novembri 2021 menetlusdokumendile lisatud fotod). Parkimistingimiste p 1 kohaselt väljendab parkimise korraldaja parkimistingimuste avaldamisega parkimislepingu sõlmimise pakkumuse. Sõiduki parklasse parkimisega loetakse, et sõidukijuht on parkimistingimustega nõustunud (dtl 41, 105). Kostja ei esitanud lepingu tingimuste kohta vastuväiteid. Hageja väitel parkis sõiduk 2. märtsil 2018 XXX (EP63) parklas. Sõiduki sel ajal XXX (EP63) parklas parkimine nähtub hagiavaldusele lisatud fotodelt (dtl 33 – 38). Fotodelt on selgelt näha sõiduki tuvastamist võimaldav number, sõiduki parkimine ja selle parkimise aeg (2. märts 2018). Kostja ei toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, millega oleks võimalik lükata ümber hageja esitatud fotodelt nähtuvat asjaolu, et sõiduk parkis 2. märtsil 2018 XXX (EP63) parklas. Kostja väitel oli selle parkimisalal mitu operaatorit, kuid kostja ei väitnud selgelt, et sõiduk oleks olnud pargitud parkimisalale, mida haldas mõni muu isik, ega nimetanud ka sellist isikut. Kostja ei esitanud ka vastavasisulisi tõendeid. Kostja kinnitas, et ta oli 2. märtsil 2018 sõiduki vastutav kasutaja. Hageja ja kostja sõlmisid seega lepingu, millega hageja võimaldas kostjal kasutada hageja poolt opereeritavat parkimisala XXX (EP63) ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest parkimistingimuste p 2 esimese lause järgi parkimistasu.
5.Parkimistingimuste p 7 näeb ette, et parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt maksmisele lepptrahv summas kuni 30 (dtl 41, 105) / 60 (dtl 42) eurot. Kostja ei esitanud leppetrahvi kokkuleppe olemasolu ega sisu kohta vastuväiteid. Hageja ja kostja sõlmisid seega kehtiva leppetrahvikokkuleppe.
6.Hageja väitel ei maksnud kostja parkimise eest parkimistasu. Sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu, et sõiduki kojamehe vahel oleks 2. märtsil 2018 olnud parkimistasu maksmist kinnitav kviitung (dtl 33 – 38). Hageja esitatud kontrolöri päringu väljavõttelt ei nähtu samuti, et sõiduki eest oleks 2. märtsil 2018 parkimistasu makstud (dtl 100). Kostja ei esitanud parkimistasu maksmise kohta ühtegi tõendit. Kostja rikkus seega hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut sellega, et ta ei maksnud 2. märtsil 2018 sõiduki hageja parkimisalale parkimise eest tasu.
7.Hageja väitel teatas ta kostjale leppetrahvist nii, et pani leppetrahvinõude kohe sõiduki kojamehe vahele. Kostja vaidles sellele järjepidevalt vastu (vt nt dtl 16, 63, 64, 113). Kostja väitel sai ta leppetrahvist teada ligikaudu kolm aastat hiljem, so siis kui ta sai 25. veebruaril 2021 kirja leppetrahvi kohta.
7.1.Hageja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et ta teatas leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja
valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Selleks, et kostja kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riske, peab hageja seega eelnevalt tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja peab antud juhul seega tõendama, et ta tegi tahteavalduse, milles nõudis kostjalt 2. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi, ning et ta edastas sellise sisuga tahteavalduse kostjale mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist.
7.2.Hageja soovib tõendada seda, et ta teatas kostjale leppetrahvist nii, et pani leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele, leppetrahvinõude (dtl 31) ja fotoga (dtl 38). Leppetrahvi nõudelt nähtub, et hageja nõudis kostjalt 2. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Hageja esitatud fotolt nähtub, et sõiduki kojamehe vahel on 2. märtsil 2018 valge paber, millel on tekst, kuid see tekst ei ole loetav. Hageja ei esitanud tõendina originaalfotot, vaid esitas foto koopia pdf-failina. Hageja esitatud dokumenti ei ole seega võimalik piisavalt suurendada, et sõiduki kojamehe vahel oleval paberilehel olevat teksti oleks võimalik lugeda. Ainuüksi hageja esitatud foto põhjal ei saa seega kindlalt tuvastada, et sõiduki kojamehe vahel on justnimelt hageja tahteavaldus, mille sisuks on nõuda kostjalt 2. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Hageja ei esitanud kohtu ettepanekule vaatamata muid tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et hageja töötaja pani 2. märtsil 2018 sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõude, millega hageja nõudis kostjalt 2. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi.
7.3.Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal ei olegi võimalik selliseid tõendeid esitada. Hageja töötaja tegi hageja poolt kohtule esitatud foto. Hagejal on seega olemas foto originaalfail. Foto originaalfaili suurendamine oleks võib-olla võimaldanud muuta sõiduki kojamehe vahele pandud dokumendid kasvõi osaliselt loetavaks. Isegi kui foto originaalfaililt ei ole võimalik tuvastada sõiduki kojamehe vahel olevate dokumentide sisu, oleks hageja tänapäevaste tehniliste võimaluste kättesaadavuse juures saanud hõlpsasti teha foto nii, et sõiduki kojamehe vahel olevate dokumentide peal olev tekst oleks fotolt loetav. Olukorras, kus TsMS § 230 lg 1 ja TsÜS § 70 panevad kindla sisuga tahteavalduse tegemise tõendamise kohustuse hagejale ja hagejal on võimalik vastavat tõendit hõlpsalt luua ja seejärel ka kohtule esitada, ei saa foto pinnalt, millelt ei ole võimalik tahteavalduse sisu lugeda, eeldada, et hageja poolt väidetud sisuga tahteavaldus on tehtud. Seda eriti arvestades, et kostjal on väga raske või isegi võimatu ligikaudu kolm aastat hiljem tuvastada, mis dokumendid tema sõiduki kojamehe vahele pandi, ning tõendada, et ta tegelikult ei saanud leppetrahvi nõudmisest leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemisega teada. 7.4. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ei tõendanud, et hageja pani 2. märtsil 2018 sõiduki kojamehe vahele kindla sisuga tahteavalduse, millega hageja nõudis kostjalt
2.märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi.
7.5.Hageja ei esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja oleks edastanud kostjale leppetrahvinõude enne veebruari 2021. Meeldetuletuskirjast (dtl 44) ja saadetise teekonna
järgimise väljavõttelt (dtl 45) nähtub, et hageja saatis kostjale leppetrahvinõude 8. veebruaril 2021 ning kostja sai selle kätte 25. veebruaril 2021. Kostja kinnitusel sai ta leppetrahvist teada
25.veebruaril 2021. Hageja sai alates 2019. aasta algusest esitada Maanteeametile päringuid sõiduki omanike ja/või vastutavate kasutajate isikute väljaselgitamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2018 lahend haldusasjas nr 3-17-321). Hagejal oli seega alates sellest ajast võimalik kostja isik tuvastada ja kostjalt leppetrahvi tasumist nõuda, kuid hageja ei teinud seda. Kostja sai leppetrahvi nõudmisest teada seega ligikaudu kolm aastat pärast sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimist ja parkimistasu maksmata jätmise tuvastamist ning ligikaudu kaks aastat pärast seda, kui hagejal oleks olnud võimalik kostja isik välja selgitada ning kostjale leppetrahvinõue esitada. Kohus leiab arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid ning rikkumise olemust, et kostjal võis tekkida veebruariks 2021 õigustatud arvamus, et temalt ei nõuta 2. märtsil 2018 parkimistasu maksmata jätmise eest enam leppetrahvi. Hageja ei teatanud kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjalt leppetrahvi nõudmisest. Hageja on VÕS § 159 lg 2 alusel seega kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda. Leppetrahvinõue jääb seetõttu rahuldamata. 8. Hageja soovib kostjalt leppetrahvi sissenõudmise tõttu kantud kulude, so 10 euro, hüvitamist. Hageja väitel tekkisid tal sissenõudmiskulud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse päringute tegemise ning nende andmete alusel kostjale leppetrahvi tasumiseks tähitud nõudekirja saatmise tõttu. Hageja saatis kostjale leppetrahvi tasumiseks nõudekirja veebruaris 2021, so pärast seda, kui hageja oli VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda (vt ülal). Hageja ei toonud välja, kas ja kui palju hageja maksis Transpordiametile ja rahvastikuregistrile kostja andmete saamiseks esitatud päringute eest. Hageja ei esitanud nende kulude suuruse kohta tõendeid. Hageja nõue leppetrahvi sissenõudmise kulu 10 euro tasumiseks tuleb jätta VÕS § 115 lg 1 alusel seega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
10.Kostja osales menetluses isiklikult. Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Kostjal ei ole seega TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaksmääratavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.