Osaühing XX hagi Olav Sarve vastu leppetrahvi 30 euro ja sissenõudmiskulu 10 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. märtsi 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühingu XX apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja: osaühing XX, rk XXXXXXXXXX, lepinguline esindaja: E.A. Vastustaja/kostja: Olav Sarv, ik XXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. märtsi 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta osaühingu XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud osaühing XX kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul,
kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Osaühing XX (hageja) esitas 9. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Olav Sarvelt (kostja) 40 euro saamiseks. Kostja esitas vastuväite ja maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt opereerib hageja parklat C (XXXXX). Kostjale kuuluv Audi A6 Allroad (VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXXXX) numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi „sõiduk“) pargiti 2. märtsil 2018 nimetatud parkimisalale. Sõiduki parkimisel rikuti parkimistingimusi, kuna parkimistasu jäeti tasumata. Parkimistingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahv 30 eurot. Hageja paigutas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist (leppetrahvi number 1290 2031 8162 2515, summa 30 eurot, maksetähtaeg 16. märts 2018) sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei esitanud leppetrahvile tähtaegselt vastuväiteid. Leppetrahvi tasumise nõue muutus 17. märtsil 2018 sissenõutavaks. Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud seoses Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringuga sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Nende andmete alusel saadeti kostjale Omniva vahendusel tähitult nõudekiri. Sissenõudmiskulu on 10 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei soovi esitada vastuväiteid lepingu tingimuste, leppetrahvikokkuleppe olemasolu ja sisu kohta. Kostja sõnul pole hageja esitanud selgeid tõendeid parkimise kohta. Parkimistasude maksmine toimus mobiilirakenduse abil ja nii vanad andmed pole kättesaadavad. Umbes 3 aastat tagasi kostja sõiduk teisaldati, sellega seonduvalt tõendas kostja hagejale oma isikut ja esitas auto tehnilise passi. Kostja suhtles hagejaga regulaarselt telefoni teel, kostjale väideti, et tema vastu leppetrahvinõudeid ei ole. Kostjat on leppetrahvist teavitatud kolm aastat hiljem. Kostja esitas vaide meeldetuletuskirja kättesaamise päeval, s.o 25. veebruaril 2021. Hageja lubas sellele kahe nädala jooksul vastata ja kinnitas, et enne vastuse saamist ei pea leppetrahvi tasuma.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 18. märtsi 2022. a otsusega osaühingu XX hagi Olav Sarve vastu rahuldamata, menetluskulud osaühingu XX kanda ning määras, et Olav Sarvel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Maakohus märkis, et hageja on parkla C (XXXXX) operaator. Kostja ei esitanud lepingu tingimuste kohta vastuväiteid. Hageja väitel parkis sõiduk 2. märtsil 2018 C (XXXXX) parklas. Maakohus tuvastas, et kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja poolt
märgitud ajal ja kohas. Maakohus leidis, et hageja ja kostja sõlmisid 2. märtsil 2018 lepingu, millega hageja võimaldas kostjal kasutada hageja poolt opereeritavat parkimisala C (XXXXX) ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest parkimistingimuste p 2 esimese lause järgi parkimistasu. Kostja ei esitanud leppetrahvi kokkuleppe olemasolu ega sisu kohta vastuväiteid. Eelnevast tulenevalt sõlmisid hageja ja kostja kehtiva leppetrahvikokkuleppe. Maakohus märkis, et kostja rikkus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut, jättes 2. märtsil 2018 sõiduki hageja parkimisalale parkimise eest tasumata. Hageja esitatud sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu, et sõiduki kojamehe vahel oleks 2. märtsil 2018 olnud parkimistasu maksmist kinnitav kviitung (dtl 33 – 38). Hageja väitel teatas ta kostjale leppetrahvist nii, et pani leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Kostja vaidles sellele järjepidevalt vastu (vt nt dtl 16, 63, 64, 113). Kostja väitel sai ta leppetrahvist teada ligikaudu kolm aastat hiljem, saades 25. veebruaril 2021 kirja leppetrahvi kohta. Maakohus märkis, et hageja ei esitanud oma väite kohta, et kojamehe vahele pandi leppetrahvi nõue, originaalfotot, vaid foto koopia pdf-failina, seega pole foto piisavalt loetav ja selle põhjal ei saa kindlalt tuvastada, et sõiduki kojamehe vahel on justnimelt hageja tahteavaldus nõuda kostjalt 2. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Hageja ei esitanud maakohtule vaatamata maakohtu ettepanekule muid tõendeid leppetrahvist teavitamise kohta. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hagejal ei olegi võimalik selliseid tõendeid esitada. Hageja töötaja tegi kohtule esitatud foto, seega peab hagejal olema olemas foto originaalfail. Isegi kui foto originaalfaililt ei ole võimalik tuvastada sõiduki kojamehe vahel olevate dokumentide sisu, oleks hageja tänapäevaste tehniliste võimaluste kättesaadavuse juures saanud hõlpsasti teha foto nii, et sõiduki kojamehe vahel olevate dokumentide peal olev tekst oleks fotolt loetav. Olukorras, kus TsMS § 230 lg 1 ja TsÜS § 70 panevad kindla sisuga tahteavalduse tegemise tõendamise kohustuse hagejale ja hagejal on võimalik vastavat tõendit hõlpsalt luua ja seejärel ka kohtule esitada, ei saa foto pinnalt, millelt ei ole võimalik tahteavalduse sisu lugeda, eeldada, et hageja poolt väidetud sisuga tahteavaldus on tehtud. Seda eriti arvestades, et kostjal on väga raske või isegi võimatu ligikaudu kolm aastat hiljem tuvastada, mis dokumendid tema sõiduki kojamehe vahele pandi, ning tõendada, et ta tegelikult ei saanud leppetrahvi nõudmisest leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemisega teada. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja ei tõendanud, et pani 2. märtsil 2018 sõiduki kojamehe vahele kindla sisuga tahteavalduse, millega hageja nõudis kostjalt 2. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Hageja ei esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja oleks edastanud kostjale leppetrahvinõude enne veebruari 2021. Kostja sai leppetrahvi nõudmisest teada seega ligikaudu kolm aastat pärast sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimist ja parkimistasu maksmata jätmise tuvastamist ning ligikaudu kaks aastat pärast seda, kui hagejal oleks olnud võimalik kostja isik välja selgitada ning kostjale leppetrahvinõue esitada. Maakohus leidis, et ka lepingu sõlmimise asjaolusid ning rikkumise olemust arvestades võis kostjal tekkida veebruariks 2021 õigustatud arvamus, et temalt ei nõuta 2. märtsil 2018 parkimistasu maksmata jätmise eest enam leppetrahvi. Hageja ei teatanud kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjalt leppetrahvi nõudmisest. Hageja on VÕS
§ 159 lg 2 alusel seega kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda. Leppetrahvinõue jääb seetõttu rahuldamata.
4.Maakohus leidis, et hageja nõue leppetrahvi sissenõudmise kulu 10 euro tasumiseks tuleb jätta VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldamata.
5.Maakohus jättis menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaksmääratavaid menetluskulusid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas 15. aprillil 2022 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
18.märtsi 2022. a otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja võlgnevus 40 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus täielikult kostja kanda. Hageja on seisukohal, et kohus on mõistliku kättetoimetamise aega analüüsides jätnud otsust tehes arvestamata oluliste asjaoludega, sh nii esitatud tõendite kui ka kehtiva kohtupraktikaga ning sellest tulenevalt jõudnud valele järeldusele. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole leppetrahvinõude kojamehe vahele panemine. Hageja on esitanud hagiavalduse lisas nr 1 fotod, kus on selgelt näha, et sõiduki kojamehe vahel on leppetrahvi nõue, ja fotod, kus seda ei ole. On eluliselt ebausutav, et kojamehe vahel olev dokument on midagi muud kui leppetrahvinõue, arvestades ka hageja poolt esitatud tõendeid ja samuti seda, et vastav leppetrahvinõue on korrektselt kantud hageja infosüsteemi. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole seda leppetrahvinõuet kätte saanud ega muud tõendit, mille alusel saaks jõuda teistsugusele järeldusele.
7.Kostja arvates puudub sisuline põhjus kaebuse edasiseks menetlemiseks. Hageja ei soovinud kohtueelse menetluse käigus vaidlusalust summat saada, kuid alustas enne lõpliku vastuse andmist kohtumenetlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esines hageja poolt leppetrahvi menetlemisel ebakõlasid, mis andsid aluse maakohtul nõuda täiendavaid tõendeid. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole olnud konkreetse leppetrahvinõude esitamisel järjekindel. Kostja esitas vaide vaidlusaluse leppetrahvi kohta, millele vastuseks saadeti automaatvastus, et kuni vaide läbivaatamiseni leppetrahvi tasuma ei pea (dtl 64). Seejärel sai kostja teada, et tema vaiet ei menetletagi. 1. aprillil 2021 teatas aga hageja, et veebiaadressil XXXXXXXXXXXXXX, kust saab leppetrahvide kohta täiendavat informatsiooni, on näha, et kostja on kõik varasemad trahvid ära tasunud ja seetõttu pakkus hageja nõus kostjale, et kui
kostja tasub ära leppetrahvi + sissenõudekulud summas 40 eurot, esitab hageja kohtule avalduse tagasivõtmise taotluse (dtl 66). Vastuseks kostja küsimusele, miks hageja hakkas alles veebruaris 2021 tegelema märtsis 2018 koostatud leppetrahvi nõudega, teatas hageja, et tulenevalt iganenud seadusekäsitlusest oli Transpordiameti poolt hallatav sõidukiomanike andmebaas suletud ning hagejal puudus võimalus meeldetuletuskirju saata. Alates 15. veebruarist 2019 on kohtu otsusega hagejal põhjendatud ja õigustatud huvi korral võimalik sõidukiomanike andmeid Transpordiametist pärida (dtl 65). Kostja vaidles hageja väitele vastu, kuna hageja teisaldas kostja auto, siis pidid hagejale teada olema ka kostja andmed. Nõude esitamise ajaks oli Transpordiameti andmebaasile juurdepääsu saamisest möödunud kaks aastat.
11.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja vaidles vastu leppetrahvinõude kättesaamisele 2. märtsil 2018 ja arvestades hageja vastuolulisi avaldusi ning seda, et hageja esitatud fotodelt oli võimatu auto kojamehe vahele pandud teatise/paberi sisu tuvastada, oli maakohtul õigus teha hagejale ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus määras 12. oktoobri 2021. a maakohtu pooltele täiendavate tõendite esitamiseks tähtajad. Määruse p-s 8.1. selgitas maakohus järgmist: hageja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et ta teatas leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist, sh et hageja pani leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Hageja soovib seda tõendada fotodega. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele panemist tõendavalt fotolt peab muuhulgas olema tuvastatav, et sõiduki kojamehe vahel on justnimelt leppetrahvinõue. Hageja poolt esitatud fotolt nähtub, et sõiduki kojamehe vahel on valge paber, millel on tekst, kuid see tekst ei ole loetav. Kohus teeb hagejale seega ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et hageja teatas leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis määrusega hagejale võimaluse kahtluse alla seatud dokumendi ehtsust tõendada, esitades täiendavad tõendid selle kohta, mis oli kojamehe alla pandud paberi sisu. Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Sellises olukorras võis maakohus TsMS § 277 lg 4 alusel jätta kojamehe vahele pandud paberilehest tehtud foto kui tõendiga otsuse tegemisel arvestamata. Tegemist ei olnud hagejale üllatusliku kohtu seisukohaga, kuna maakohus selgitas eelnevalt olukorda ja hagejal oli tagatud võimalus menetluses täiendavate tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja pani 2. märtsil 2018 kostja sõiduki kojamehe vahele kindla sisuga tahteavalduse ja jättis seetõttu tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata.
12.Hageja viited kohtupraktikale ei ole asjakohased, kuna käesoleval juhul jättis maakohus põhjendatult ühe hageja esitatud fotokoopia kui tõendiga arvestamata, st ei hinnanud seda. Hageja poolt nimetatud kohtulahendites on kohtud hinnanud kõiki esitatud tõendeid. 13. Ringkonnakohus märgib, et hageja saab kasutada kaasaegsemaid seadmeid leppetrahvinõuete kättetoimetamise jäädvustamisel, muuhulgas teha märke fotole nii, et foto tegemise koha saaks kaardil tuvastada. Sellisel juhul saab kohus hinnata, kas lubatav tõend on leppetrahvi nõudest lähedalt tehtud foto (fotol on leppetrahvinõude tekst näha), mille alusel saab tuvastada foto tegemise täpse aja ja asukoha. 14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.