M. K. (K.) hagi B-Auto OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
11 281,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja A. R.
Asja läbivaatamine
24.septembri 2025. a kohtuistungil
Kostja B-Auto OÜ (registrikood 11388450), lepingulised esindajad A.-P. P. ja K.-H. B.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista B-Auto OÜ-lt M. K. kasuks välja põhivõlg 9248,59 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.11.2023 kuni põhivõla (9248,59 eurot) täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud B-Auto OÜ kanda.
4.Mõista B-Auto OÜ-lt välja M. K. kasuks menetluskulud 2 940,50 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb B-Auto OÜ-l tasuda M. K.le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-23-15578 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.M. K. (hageja) esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule hagi B-Auto OÜ (kostja) vastu kahju 10 072,09 euro ja viivise nõudes. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hageja pöördus 30.08.2021 (hagis ekslikult märgitud 30.08.2022) kostja poole seoses talle kuuluva sõiduauto BMW 535D (reg. märk XXX) mootori rikkega (sõiduki mootori töötamisel kostsid sellest võõrhelid). Sõiduk transporditi puksiiriga kostja remonditöökotta. Remonditöökojas selgitas kostja defekteerimise käigus välja, et võõrhelid on põhjustatud ketiajami liigsest kulumist. Kostja koostas hinnapakkumise summaga 3269,08 eurot sõiduki mootori remondiks. Hageja kooskõlastas hinnapakkumise ja sellega oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Hagejale teadaolevalt asus kostja sõidukit remontima. Remondijärgsel käivitamisel tekkis mootorisse võõrheli, mille järgselt mootor võeti uuesti maha ning tuvastati uued vead. Kostja sellest hagejat ei teavitanud. Ilma hagejaga kooskõlastamata asus kostja mootorit remontima taaskasutatud kulunud detailidega. Kostja andis sõiduki hagejale üle 30.12.2021 koos 19.01.2022 arvega varem kooskõlastatud ketivahetuse eest. Arve ei sisalda töid ja paigaldatud varuosi, mida kostja tegi omal algatusel. Kostja keeldus väljastamast hagejale tehtud tööde ja varuosade nimekirja, mida ta oli teinud omal algatusel ilma hagejaga kooskõlastamata.
1.2.Pärast sõiduki remonditöökojast kättesaamist liikus see veel umbes 50 km, kui tekkis taas mootoririke. Hageja teavitas sellest kostjat ning toimetas sõiduki uuesti puksiiriga kostja remonditöökotta. Kostja tegi hagejale ettepaneku hageja kulul vahetada sõiduki mootor, pannes sellele kasutatud mootori. Hageja selle ettepanekuga ei nõustunud.
1.3.Hageja edastas kostjale esindaja vahendusel 09.03.2022 avalduse, milles märkis, et kostja ei ole suutnud sõidukit mõistliku ajaga remontida. Seoses sellega palus hageja esindaja saata viivitamata nimekirja kostja tehtud täiendavatest remonttöödest ja pärast mootoriketi tööd vahetatud varuosadest. Kostja sellele ei vastanud. Kuivõrd hageja ei saanud kostjalt mingeid ettepanekuid olukorra lahendamiseks kokkuleppe teel, otsustas hageja sõiduki ära viia ja tellida sõiduki mootorile ekspertiis. Sõiduk ja sellelt eemaldatud mootor transporditi 28.04.2022 X OÜ töökotta, kus see osandati defekteerimiseks ja eksperdile uurimiseks. Hageja esitas kostjale 15.05.2022 töövõtulepingust taganemise avalduse VÕS § 116 lg 1 ja 2 p 1 ning § 188 lg 1 alusel. Kuivõrd hageja arvates oli kostja rikkunud töövõtulepingut ning tehtud tööd olid asjata, keeldus hageja ka 19.01.2022 arve tasumisest.
1.4.Riiklikult tunnustatud ekspert R. P. leidis oma 22.05.2022 arvamuses nr 1832/2022, et kostja töökojas tehtud tööde käigus ei kontrollitud väntvõlli liugelaagrite seisukorda, ehkki nende kulumine ja sellest tingitud rikked on antud mootoritüübi mootorite purunemise sagedane põhjus. Eksperdile remondi käigus eemaldatud detaile ei esitatud. Mootori osandamisel selgus, et 6. silindri kepsu liugelaagrid on tugevalt kulunud, need on pesades ringi käinud ja kahjustanud väntvõlli 6. kepsukaela ja 6. silindri kepsu. Ekspert leidis muuhulgas, et töökoja poolt mootori väntmehhanismi taastamiseks kasutatud varuosad ja tehtud tööd on asjata, sest mootori koostamiseks kasutati kulunud varuosasid. Kasutatud väntvõlli ja liugelaagritega mootori koostamisel pole tagatud mootori pikaajaline töö ning oli vaid aja küsimus, millal mootoririke taas tekkida võis ja mootor kasutuskõlbmatuks muutuks.
1.5.Hageja tellis kostjalt mootori remondi vastavalt hinnapakkumisele. Kostja tegi aga lisaks töid, mis hinnapakkumisel ei kajastu ja mida kostja hagejaga ei kooskõlastanud. Nende 2 (12)
2-23-15578 tööde tulemusena muutus sõiduki mootor kasutamiskõlbmatuks. Lepingu sõlmimisel oli hagejal alust oodata, et talle antakse üle sõidukorras sõiduk, mille mootor on remonditud nõuetekohaselt. Lähtudes kahjustuste ulatusest ja vahetust vajavate detailide maksumusest tuli paigaldada teine mootor.
1.6.Viimase tehnoülevaatuse käigus 12.08.2021 fikseeriti sõiduki odomeetri näiduks 198 698 km. Kõikide ülevaatuste käigus on sõiduk olnud tehniliselt korras. Nimetatud läbisõit ei viita sellele, et sõiduki mootor oleks olnud töökotta viimisel amortiseerunud tema vanuse tõttu ja vajanuks vahetust. Hageja on oma sõidukit hooldanud erinevate ettevõtete juures.
1.7.Hageja kandis järgmisi kulusid (kokku 10 072,09 eurot): -
eksperdi tasu ja sõiduki transport X OÜ töökotta 300 eurot; mootori osandamine ja defekteerimine 300 eurot; uus (kasutatud) mootor 5200 eurot; remonditööd koos varuosadega 1982,09 eurot (1116,66 eurot koos käibemaksuga on arvetelt maha arvatud, kuivõrd varuosad selles summas ei ole seotud mootori remondiga); karteripõhi 200 eurot;
-
asendussõiduki üürikulu 2090 eurot.
1.8.Hageja elab Rae vallas ning ta vajab sõidukit elukondlikult vajalike sõitude tegemiseks. Hageja sõiduk BMW X5 on luksusmaastur, samas kui hageja on üürinud odavamaid sõidukeid soodsama üürihinnaga. Hageja on üürinud sõidukit lühiajaliste perioodidena, kui tal on sõiduki kasutamine osutunud vajalikuks. Hageja ei nõua kogu perioodi eest kasutuseeliste hüvitamist, vaid taotleb samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamist.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
2.1.Esmase defekteerimise käigus kostja töökojas selgitati BMW AG tehase nõuetele vastavalt välja, et sõiduki mootorist kostvad helid on põhjustatud ketiajami liigsest kulumisest ja koostati pakkumine selle vahetamiseks. N57 mootori üks suurimaid riske on ajamikett: kui kett venib, tekib mootori käivitamisel metalliline heli, mille ignoreerimine lõppeb mootori rikkega. Pooled sõlmisid omavahel suulise töövõtulepingu ning kõik tegevused olid alati kooskõlastatud töövõtjaga telefoni teel. Seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja tegi töid hagejaga kooskõlastamata. Töövõtja tegi kokkulepitud tööd ja hageja kohustus tasuma töövõtjale vastavuses lepinguga tehtud tööde eest kokku 3269,08 eurot (19.01.2022 arve). Hageja ei ole tasunud sissenõutavaks muutunud summat.
2.2.Teistkordse mootoritööde tegemise käigus ilmnesid asjaolud, mis ei olnud teada algsel lepingu sõlmimisel ja mis muutsid töö tegemise ebaotstarbekaks, suurendasid oluliselt töömahtu ja maksumust ning takistasid töö jätkamist. Kostja teavitas nendest asjaoludest hagejat. Hagejale selgitati, et mootori taastamine ei ole otstarbekas ja mõistlik on mootor välja vahetada. Hagejale see lahendus ei sobinud.
2.3.Mootori käivitamisel oli müraallika ja selle põhjuse kindlakstegemine piiratud, kuna mootorile mitteomase häälega töötemperatuuril hoidmine oleks lõppenud kohe mootori täieliku hävinemisega. Sellise mootoririkke põhjuseid võib olla mitmeid: ülekoormus, kütuse kvaliteet, pihusti töö, karteri mittetäielik ventilatsioon, hooldustööde välpade ülelaskmine, ebakvaliteetne määrdeõli ja sellega seotud kolbide õlitus ning jahutus jne. Vaidlusaluse sõiduki esmase registreerimise aeg on 13.08.2010 ehk mootoririkke tekkimise hetkeks oli tegemist üle 12 aasta vanuse autoga. Kasutatud sõidukil võib esineda erinevaid amortiseerumisest ja kasutamisest tingitud puudusi, eriti kui sõiduki kasutamine on olnud pikaajaline. Hageja sõiduki puhul ületati aastatel 2011–2013 oluliselt tootjapoolseid õlivahetusintervalle ning aastatel 2013–2021 puudub sõiduki BMW hooldusajaloos teave ametlike hooldusnõuete järgimise kohta. On üldteada, et kui sõidukiga sõidetakse pikka aega 3 (12)
2-23-15578 kaitsvad omadused kaotanud õliga, võib mootor täielikult rivist välja minna. Kuna sõiduk toimetati kostja juurde puksiiriga, saab järeldada, et mootor oli juba katki.
2.4.Kostja ei rikkunud töövõtulepingut, mistõttu ei ole hagejal õigus sellest taganeda. Kostja tööd olid nõuetekohased ja hagejaga kooskõlastatud. Eksperdiarvamuse kohaselt selgus mootori osandamisel, et kolbide pinnal olevad muljumisjäljed on tekkinud kontaktist väljalaskeklappidega, mis viitab pigem varasemalt esinenud liugelaagrite suurele lõtkule ja mootoriketi kulumisele. Seega saab asuda järeldusele, et ketivahetus oli asjakohane töö. Kostja tehtud tööd vastasid nõutud kvaliteedile ja BMW AG tehase nõuetele. Tehtud tööde hind (arve) on kooskõlas tehtuga. Ka eksperdiarvamuse kohaselt oleks mootori täielik taastamine maksnud 9000 – 10 000 eurot.
2.5.Hageja esitatud arvamuses ei ole ekspert arvestanud sellega, et mootoriketi vahetamise töö puhul ei näe tehase juhised ette liugelaagrite kontrollimist ega õlipumba vahetamist. Samuti ei ole ekspert arvestanud hageja sõiduki hooldusvälpade ületamise ja läbisõiduga. Ekspert ei ole oma arvamuses toonud välja mootoririkke tegelikku algset põhjust. Hageja pole tõendanud, millises seisukorras oli sõiduki mootor enne seda, kui hageja sõiduki kostja juurde tõi.
2.6.Kui hageja tuli mootorit ära viima, anti hagejale tagasi tema vanad varuosad, mh asendati tagasi vana rihmaratas, kuna hageja ei ole maksnud ühegi varuosa eest, mis kostja töökojas tema sõidukile paigaldati. Samuti eemaldati õlipump, õlifilter jms. Hageja sai tagasi kõik osad, mis kuulusid tema vanale mootorile.
2.7.Hageja sõiduk osales kindlustusjuhtumis, mille tulemusena hüvitati hagejale sõiduki täielik turuväärtus. Hagi rahuldamine tähendaks hagejale kahju hüvitamist topelt.
2.8.Hageja nõue on ka ülepaisutatud. Kostja hinnakirja järgi on mootori vahetuse hind 768 eurot. Pole tõendatud, et karteri põhja vahetus oleks tingitud kostja tegevusest. Hageja sõiduki turuhind on 10 000 eurot ning kasutatud mootori hind 4000 eurot. Asendusauto üürimise kulud on samuti põhjendamatult suured. Hageja on esitanud sularaha arved ning on tõendamata kulude kandmine hageja poolt. Hageja ei saanud sõidukit kasutada juba enne selle toomist kostja töökotta. Tavapärane kuuhind üüriautodel on 250–300 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et tal on liikumispuue või vajab erilist autot. Hagi rahuldamine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise. Nõutava summa eest saab hageja soetada uue auto ning samas jätkata vana auto kasutamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.TsMS § 230 lg-s 1 ette nähtud üldise tõendamiskoormise kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: -
hageja toimetas 30.08.2021 puksiiriga talle kuuluva sõiduauto BMW 535D reg. märgiga XXX arvatava mootoririkkega kostja töökotta;
-
kostja asus esmase defekteerimise käigus seisukohale, et BMW 535D mootorist kostvad helid on põhjustatud ketiajami liigsest kulumisest ja tegi hagejale 4 (12)
2-23-15578 hinnapakkumise mootoriketi vahetamise tööde kohta ning pooled sõlmisid suulise lepingu remonditööde tegemiseks; -
kostja andis sõiduki hagejale üle 30.12.2021;
-
pärast mootoriketi vahetuse tööde tegemist tekkis mootoris sõiduki kasutamise käigus taas mootoririke ning hageja toimetas sõiduki uuesti kostja töökotta;
-
sõiduki uuel läbivaatusel selgus, et olemasoleva mootori parandamine on väga kulukas ning otstarbekam on sõiduki mootor vahetada. Kostja informeeris sellest hagejat, kes ei olnud nõus mootori vahetamisega kostja töökojas oma kulul ning viis sõiduki ära;
-
hageja esitas 15.05.2022 kostjale avalduse lepingust taganemiseks.
6.Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd leping sõlmiti oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja (kostja) ja tarbijast tellija (hageja) vahel ning lepingu esemeks oli teenuse osutamine tarbija vallasasja (sõiduki) suhtes, on tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 tähenduses.
7.Hageja nõuab kostjalt kahjuna mootori vahetamise ja sellega seotud tööde kulude, asendussõiduki üürikulu ning eksperdikulu hüvitamist. Hageja nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude puhul peavad olema täidetud VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi järgmised eeldused (vt ka RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 15; 25.11.2015, 3-2-1130-15, p 11): -
võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, töövõtulepingu korral VÕS §-d 642–645); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Hageja nõue vastab VÕS § 115 lg 1 teisele alternatiivile, s.o kahju hüvitamine täitmise asemel koos lepingust taganemisega.
8.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kuivõrd praegusel juhul on tegemist tarbijatöövõtulepinguga, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 5. VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 5 (12)
2-23-15578 VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Sama paragrahvi lg 2 järgi vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
9.Pooled sõlmisid lepingu suuliselt ning puudub eraldi kokkulepe töö kvaliteedi kohta. Kohtule pole esitatud ka hinnapakkumist, kuid puudub vaidlus, et kostja 19.01.2022 arve (dtl 11–12) kajastab hinnapakkumisel toodud töid. Hageja pole väitnud, et arvel näidatud töid reaalselt ei tehtud või et konkreetselt mootoriketi vahetus tehti ebakvaliteetselt. Hageja etteheited puudutavad ebaõiget defekteerimist ja kostja töökojas lisaks mootoriketi vahetusele tehtud täiendavaid töid, mida kostja väitel temaga ei kooskõlastatud. Selles osas ei vastanud kostja tehtud tööd hageja arvates lepingutingimustele.
10.Hageja taganes lepingust 15.05.2022 avaldusega VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 188 lg 1 alusel (dtl 21–22). Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud taganemisavaldust kätte.
11.Töövõtulepingu rikkumise olulisust hinnatakse lisaks VÕS § 116 lg-s 2 nimetatud kriteeriumidele ka § 647 erisätete alusel. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (lg 2). Eelnevalt nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (lg 3).
12.R. P. kirjaliku arvamuse kohaselt vahetati tööde käigus remonditöökojas lisaks mootorikettidele (3tk) ka väntvõlli leevendi (rihmaratas), mootoripadjad ja käigukasti õli. Tööde käigus ei kontrollitud väntvõlli liugelaagrite seisukorda, ehkki nende kulumine ja sellest tingitud rikked on antud mootoritüübi (N57S) mootorite purunemiste sagedane põhjus (dtl 30). R. P. ütluste kohaselt sai ta kostjalt teabe, et kui pärast mootoriketi vahetust oli mootoris selle käivitamisel jätkuvalt kuulda võõrheli, vahetati väntvõll, väntvõlli liugelaagrid, kepsu ja kolvi kasutatuna (istungi protokolli ajamärk 00:41:41). Kostja kinnitas istungil, et lisaks mootoriketi vahetamisele tehti ka täiendavaid töid, mille kostja väidetavalt kooskõlastas hageja määratud isikuga (istungi protokolli ajamärgid 01:21:43 ja 01:22:05). Seega saab lugeda tuvastatuks, et kostja tegi lisaks mootoriketi vahetusele täiendavaid töid. Hageja nõudis kostjalt 09.03.2022 täiendavate tööde nimekirja, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta hagejale selle nimekirja esitas. Samuti ei ole kostja tõendanud lisatööde kooskõlastamist hagejaga.
13.R. P. arvamuse kohaselt oli mootorisse paigaldatud kasutatud väntvõll koos kulunud liugelaagritega, 6. silindri keps ja 6. silindri kolb ning uued tihendid ja uued poldid. Liugelaagreid ketivahetuse käigus ei kontrollitud. Arvestades asjaolu, et vahetatud kolb oli uuema modifikatsiooni toodang ning vaid ühe kepsu vahetusega pole tagatud kepsude sarnane kaal, polnud eksperdi arvates remondiga tagatud mootori käiguühtlus ja tõrgeteta ekspluatatsioon. R. P. arvates tekkis mootoririke kostja paigaldatud 6. silindri kepsu saale suure kulumi tõttu (dtl 33 ja 41). Istungil selgitas R. P., et hageja sõidukil oli tema arvates algusest peale liugelaagrite probleem, mis on selle sõiduki mudeli puhul tüüpviga; sellest 6 (12)
2-23-15578 tekib iseloomulik kolin ja mootor katkestab töötamise, kuna kompressioon silindrites on vähenenud. R. P. hinnangul tegi kostja juba algsel rikke defekteerimisel vea, kuna mootoriketi probleemi tõttu ei tekita mootor võõrheli. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui töökojas sõiduk pärast mootoriketi vahetust uuesti tööle pandi, tekitas see jätkuvalt võõrheli (kolinat). Kostja poolt vahetatud kette eksperdile ei esitatud. Kostja vahetas ära väntvõlli, paigaldas vanade liugelaagritega detaili, asendades heli kõrvaldamiseks ainult ühe kepsu. Kui pärast sõiduki hagejale üleandmist tekkis mootorisse uuesti kolin, siis oli see tingitud ebakvaliteetsest remondist (istungi protokolli ajamärgid 00:12:02, 00:35:23 ja 00:55:08). Tunnistaja selgitas, et sõidukile võib panna kasutatud väntvõlli, aga seda mitte koos kulunud detailidega, kontrollimata nende kulumisastet. Vahetati ära üks keps, mis oli kahjustatud. Auto mootoril aetakse kepsud grammi täpsusega paika, see peab moodustama komplekti. Kulunud detailide paigaldamine oli viga, mis viis hiljem mootori ülesütlemiseni (istungi protokolli ajamärgid 00:44:27–00:46:15). R. P. ütluste kohaselt oleks mootori remontimisel tulnud ära vahetada õlipump, mis saab kahjustada metallipuru tõttu, mida liugelaagrid või väntvõll hakkavad eraldama. Õlipumba tootlikkus väheneb seetõttu märkimisväärselt. Isegi kui panna uued varuosad, siis kahjustunud õlipump ei suuda enam piisavalt õlirõhku toota ja remont muutub mõttetuks. Eksperdiga suhtlemisel väitis kostja töökoja esindaja, et õlipump vahetati, kuid selle vahetamist ei olnud eksperdil võimalik tuvastada (istungi protokolli ajamärgid 00:18:25– 00:19:51). Kuna nukkvõllidel esines märkimisväärne pöörlemistakistus võrreldes vaadeldava sõiduki mootoriga analoogse mootori nukkvõllimooduli nukkvõllide pöörlemisega, mis viitab õlipuudusele, järeldas tunnistaja, et õlipumpa ei vahetatud (istungi protokolli ajamärgid 00:24:21–00:24:43). Tunnistaja selgitas, et kostja oleks pidanud tööde tegemisel mootori täielikult üle vaatama (istungi protokolli ajamärgid 00:25:56–00:28:14). Esmane tegevus defekteerimisel oleks pidanud olema õlifiltri eemaldamine ja selle uurimine. Õli ja filter vahetati, kui puudub teave selle kohta, mida vana filter sisaldas (istungi protokolli ajamärgid 00:52:20–00:54:12).
14.Kui tellija toob rikkega sõiduki töökotta, on töövõtja esmaseks tööks rikke põhjuse väljaselgitamine. Eeltoodust järeldub, et kostja ei defekteerinud viga korrektselt ning tegi mootoriketi vahetamise järel täiendavad tööd ebakvaliteetselt, mis suure tõenäosusega tingis mootori uue rikke. Kostja võis mootoriketi vahetuse töö teha tootja juhisele vastavalt, kuid viga oli tehtud juba enne selle töö tegemist. Pole tuvastatav, millises seisundis oli hageja sõiduki mootor 30.08.2021 kostja töökotta saabumisel. Kohus ei nõustu kostjaga, et mootori algse seisundi peab tõendama hageja. Hagejalt kui tarbijalt ei saa seda eeldada. Kostjal endal oli võimalik enne sõiduki parandustööde tegemist mootori ja selle detailide seisukord fikseerida, kuid kostja pole väitnud, et ta oleks seda teinud.
15.Kostja on viidanud sõiduki vanusele ja läbitud kilomeetritele ning hooldusvälpade ületamisele, mis nähtub sõiduki hooldusajaloost (dtl 163–171). Samas ei ole kostja väitnud, et ta sõiduki remontimise eelselt selgitas välja sõiduki hooldusajaloo ning tuvastas defekteerimisel, et mootori rike võib olla tingitud puudulikust hooldamisest või mootori suurest kulumisest. Kostja pidas vea põhjuseks ketiajami liigset kulumist ja tegi hinnapakkumise mootoriketi vahetamiseks. R. P. ütluste põhjal ei saa hooldusnõuete puudulikust järgimisest teha vältimatult järeldust, et rikke põhjus oli just selles, kuna pole teada sõiduki algne seisukord töökotta viimisel (istungi protokolli ajamärgid 00:56:15– 00:56:23). Sõiduki läbisõit oli ca 200 000 km, kuid tunnistaja väitel algavad mootoriprobleemid hageja sõiduki mudeli puhul 300 000 – 350 000 km läbimise järel (istungi protokolli ajamärk 01:00:17). Sõidukile tehti korraline ülevaatus 12.08.2021 (kehtis kuni 31.08.2022) ning selle ajal oli sõiduk tehniliselt korras (dtl 42). Sõiduki detailandmete kohaselt oli läbisõit 2021. a läbivaatuse ajal 198 698 km (dtl 42) ning kostja 19.01.2022 arve kohaselt 200 0056 km (dtl 11). Kuna mootori algset seisukorda vahetult 30.08.2021 mootori rikke tekkimise järgselt pole võimalik tuvastada ning kostja seda ei fikseerinud, ei saa seda 7 (12)
2-23-15578 asjaolu lugeda hageja kahjuks ning teha järeldust, et mootori rike võis olla põhjustatud hooldusvälpade ületamisest.
16.T. T., kelle arvamuse (dtl 212) on kostja kohtule esitanud, ei ole ise vaidlusaluse sõiduki mootoriga tutvunud ning tema arvamus põhineb üksnes dokumentaalsete materjalidega tutvumisel. T. T. hinnangul ei saanud mootoriketi vahetus tekitada R. P. arvamuses toodud fotodelt nähtuvaid kahjustusi, vaid need said tekkida pikema aja jooksul. T. T. ei ole aga arvestanud kostja tehtud täiendavate töödega pärast mootoriketi vahetust. T. T. arvamus ei kummuta R. P. arvamuses ja kohtuistungil esitatud järeldusi, milleni jõudmist on R. P. põhjalikult ja kohtu jaoks veenvalt selgitanud.
17.Olukorras, kus juba vea defekteerimisel esinesid kostja töös olulised puudujäägid ning lisaks tegi kostja täiendavaid töid, mille kooskõlastamine hagejaga on tõendamata, saab asuda seisukohale, et kostja ei ole lepingut nõuetekohase hoolsusega täitnud. Rikkumist saab pidada oluliseks VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, arvestades, et kostja ebakvaliteetne töö põhjustas teadaolevalt uue mootoririkke, mille tulemusel muutus hageja sõiduki mootor kasutuskõlbmatuks ning selle parandamine oleks olnud kallim kui mootori asendamine teise kasutatud mootoriga. Kostja küll pakkus hagejale mootori vahetamise võimalust, kuid seda hageja enda kulul.
18.Puudub vaidlus, et sõiduki mootoril tekkis pärast esialgsete tööde järgset üleandmist 30.12.2021 uuesti rike vähem kui kuue kuu möödumisel, mistõttu VÕS § 642 lg 2 järgi vastutab kostja mittevastavuse eest ning lähtuda tuleb eeldusest, et puudus oli olemas juba sõiduki kostjale üleandmise ajal.
19.Kuivõrd kostja rikkus lepingut oluliselt ning vastutab rikkumise eest, samuti on täidetud muud kahju hüvitamise eeldused, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Samuti oli hagejal õigus lepingust taganeda.
20.VÕS § 132 lg-st 1 tuleneb, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.
21.Kohus ei nõustu kostjaga, et kahju hüvitamine viib hageja rikastumiseni. Pole tuvastatav, millest tekkis mootoririke algselt ning kui palju oleks maksma läinud vea kohasel tuvastamisel tehtud tööd ning see on tingitud kostja tegevusest (defekteerimise viga ja mootori algse seisundi fikseerimata jätmine). Hageja ei ole kostja tehtud tööde eest esitatud arvet tasunud, kuid kostja ei ole ka esitanud vastavat nõuet ega tasaarvestust. Lisaks on kostja kinnitanud, et ta eemaldas enne hageja sõiduki tema töökojast äraviimist algse töö (mootoriketi vahetus) käigus paigaldatud detailid ning pani algsed tagasi. Kohtu hinnangul ei ole neil asjaoludel alust teha mahaarvamisi VÕS § 127 lg 5 alusel. Asjaolu, et kindlustusandja on hagejale hüvitanud kindlustusjuhtumi tõttu sõiduki väärtuse, ei too kaasa sama kahju topelt hüvitamist. Kõnealune kindlustusjuhtum ning hagejale hüvitatud kahju ei olnud seotud mootoririkkega. Kui kostja ei oleks teinud ebakvaliteetset tööd, ei oleks hagejale tekkinud kahju mootori vahetuse näol ning hageja oleks sellegipoolest saanud kindlustusandjalt kahjuhüvitise. Pole võimalik tuvastada, millise summa oleks kostja saanud juhul, kui sõidukil oleks olnud algne mootor. Kahjuhüvitisest mahaarvamise tegemine ei oleks ka kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. 8 (12)
2-23-15578
22.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
23.Hageja väitel on talle tekkinud kostja tegevuse tulemusel kahju kokku 10 072,09 eurot, mis hõlmab järgmisi kulusid: eksperdi tasu ja sõiduki transport X OÜ töökotta 300 eurot; mootori osandamine ja defekteerimine 300 eurot; uus (kasutatud) mootor 5200 eurot; remonditööd koos varuosadega 1982,09 eurot (1116,66 eurot koos käibemaksuga on maha arvatud, kuivõrd varuosad selles summas ei ole seotud mootori remondiga); karteripõhi 200 eurot; asendussõiduki üürikulu 2090 eurot.
24.Mootoririkke põhjus(t)e väljaselgitamiseks oli vajalik transportida sõiduk teise töökotta, mootori osandamine ja defekteerimine ning eksperdi arvamuse küsimine. Vastavad kulud kokku 600 euro ulatuses on tõendatud X OÜ 26.05.2022 arvega nr 740 (dtl 51) ja X OÜ 01.06.2022 arvega nr 12069 (dtl 19).
25.Kuivõrd puudub vaidlus, et hageja sõiduki mootori remont ei olnud otstarbekas ning mootor tuli vahetada, on kahjuna põhjendatud ka uue (kasutatud) mootori soetamine ja remonditööd. Hageja esitatud X OÜ 20.05.2022 arve (dtl 52) kohaselt oli uue mootori maksumus 5500 eurot, sh deposiit 300 eurot. Hageja on nõutavast summast arvanud maha deposiidi ja nõuab kostjalt 5200 euro hüvitamist. Remonditööde maksumust, sh karteri põhja vahetus, tõendavad X OÜ arved nr 12080 ja 12089 (dtl 53–57). Hageja on nõudest välja jätnud remonditööd, mis ei olnud seotud mootori vahetusega. Kostja on välja toonud, et kasutatud mootori saaks soetada ka odavamalt ning esitanud vastava hinnapakkumise (dtl 120), ning et kostja hinnakirja järgi maksaks mootori vahetuse töö 768 eurot. Kostja esitatud X OÜ 28.12.2023 vastusest hinnapäringule nähtub, et BMW 535 diiselmootor 2010. aastale maksab 3500 eurot + transporditasu 450 eurot. Kohus märgib, et X OÜ e-kirjas ei ole täpsustatud mootori seisukorda. Kohtu hinnangul ei saa kostja esitatud tõendi põhjal järeldada, et hageja nõutav summa sõidukile paigaldatud kasutatud mootori eest ületaks oluliselt samaväärse mootori turuhinda. Kostja pole ka välja toonud, milline oli hageja sõiduki algse mootori väärtus, kui see oleks olnud töökorras. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, mis puudutab mootori vahetusega seotud remonditööde maksumust kostja juures. Samuti ei ole kostja esitanud muid tõendeid, mis näitaks, et vastavate tööde hind X OÜ juures ületab oluliselt turuhinda. Kostja väide tööde maksumuse kohta on kaheldav ka seetõttu, et kostja esitas hagejale ketivahetusega seotud tööde eest 3269,08 euro suuruse arve, st mootori vahetus maksaks kostja väitel enam kui neli korda vähem kui mootori keti vahetus. Samuti ei ole kostja toonud konkreetselt välja, et mõni arvel nr 12089 näidatud töödest ja detailidest, mida hageja ise ei ole nõudest välja jätnud, ei olnud mootori vahetamisega seoses vajalik. Kostja on esitanud ka vastuväite karteri põhja vahetamise kulule (200 eurot), märkides, et tõendamata on selle detaili vahetuse seotud kostja tegevusega. Hageja väitel tingis karteri põhja vahetuse kostja tegevus selle detaili valede hoiutingimuste tulemusel. R. P. pidas võimalikuks, et karteri põhja vahetus võis olla tingitud kostja ebakvaliteetsest tööst, selgitades, et karteri põhi oli ilmselt paksult metallipuru täis ning selle puhastamise asemel võis olla odavam panna uus detail (istungi protokolli ajamärk 00:47:41). Seega leiab kohus, et karteri põhja vahetuse kulu on kahjuna hüvitatav.
26.Lisaks nõuab hageja asendussõiduki üürikulu 2090 eurot. VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise 9 (12)
2-23-15578 kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kasutuseelist tuleb eelkõige mõista kui kahjustatud asja asendamiseks üüritud asja üürimisele tehtud kulutusi, arvates sellest maha osa, mille kahjustatud isik säästab oma asja kasutamata jätmisega (RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26). Asja vajalikkus või kasulikkus peab olema tõendatud. Säte ei hõlma üldjuhul isiku soovi kasutada kahjustatud asja oma harrastustega tegelemiseks (RKTKo, 27.10.2014, 3-2-1-90-14, p 14). Hüvitamisele kuuluvad üksnes samaväärse asja kasutamise kulud. Universaalse valemi kohaselt arvutatakse kasutuseelise väärtus, jagades asja soetusmaksumuse asja eeldatava kasutuseaga. Autode puhul tuleb arvestada, et nende eeldatava eluea määrab eelkõige sõiduki läbisõit ning seega ei arvutata nende eeldatavat kasutusiga mitte ajaliselt, vaid läbisõidetud kilometraaži alusel. Selliselt arvutatud kasutuseelise väärtuseks on 0,4–1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud kilomeetri kohta (VÕS I komm, § 132 p 4.4.1 ja 4.4.2). Hageja on selgitanud, et ta elab linnast (Tallinnast) väljas Rae vallas ning vajas sõidukit elukondlikeks sõitudeks. Arvestades nii sõiduki otstarvet kui ka seda, et sõiduki kasutamise vajalikkust hageja märgitud sõitudeks on keeruline tõendada, saab praegusel juhul eeldada, et hagejale oli sõiduk vajalik. Kostja ei ole esile toonud, et hagejal puudus tegelikkuses vajadus sõidukit kasutada. Asjaolu, et hageja on arved tasunud sularahas, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja pole asendusauto üürimisele reaalselt kulusid kandnud.
27.Hageja esitatud X OÜ arvetelt (dtl 58-64) nähtuvalt üüris hageja asendussõidukit alates 10.11.2021 kuni 03.06.2022. Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuda kostjalt asendussõiduki üürikulu hüvitamist 2021. aastal kantud kulude eest (250+350=600 eurot). Need kulud on hageja kandnud esialgsete tööde ajal. Hageja ei ole viidanud poolte kokkuleppele tööde valmimise tähtaja osas. Hageja etteheited puudutavad ebakvaliteetset tööd, mitte tähtaja ületamist algsete tööde puhul. Sõiduk oli kostja töökojas 2021. aastal neli kuud, kuid kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et tööde kestus oli ebamõistlik, arvestades mh tööde järjekorda ja varuosade tarnimisele kuluvat aega. Hageja väitel tekkis uus mootoririke umbes 50 km läbimisel, s.o veidi pärast sõiduki üleandmist, ning mootori vahetusega seotud töid puudutav arve on kuupäevaga 01.06.2022. Seega saab asendussõiduki üürimise kulu vahemiku 05.01.2022 kuni 03.06.2022, s.o ligikaudu kuue kuu eest, pidada põhjendatuks. Eelnimetatud vahemikus (arved dtl 60-64) on hagejal arvete kohaselt kulunud sõiduki üürimisele kokku 1490 eurot. Kostja vaidleb vastu sõidukite üürihinnale, märkides, et sõiduki on võimalik üürida 250–300 euro eest kuus, viidates ühele sotsiaalmeedias avaldatud kuulutusele (dtl 121). Kostja viidatud hindasid arvestades oleks kuue kuu üür 1500–1800 eurot. Kuivõrd hagejal sõiduki üürimisele kulunud summa ei ületa kostja viidatud summade vahemikku, pole oluline, mis marki sõidukeid kostja üüris, s.o kas need olid hageja enda sõidukiga samaväärsed, ning milliste perioodide kaupa. Üürimisele tehtud kulutustest tuleb maha arvata osa, mille hageja säästis seoses sellega, et ta oma sõidukit ei kasutanud. Kohtupraktikas on näiteks leitud, et enda auto mittekasutamisest tulenev sääst on 15% asendussõiduki üürist (TalRKo 25.03.2015, 2-13-3378). Ka praegusel juhul tuleb arvestada hageja säästu ning kohtu hinnangul on seejuures põhjendatud lähtuda viidatud kohtupraktikast. Seega on hagejale hüvitatav summa 1266,50 eurot (1490– (1490×15%)).
28.Kokkuvõttes kuulub põhivõla nõue (300+300+5200+1982,09+200+1266,50).
rahuldamisele
9248,59
euro
ulatuses
29.Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.11.2023 (hagiavalduse esitamisest) kuni põhivõla tasumiseni. Hageja viivisenõue tuleb samuti rahuldada. 10 (12)
2-23-15578
30.Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9248,59 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
32.Kohus rahuldab põhinõude ligikaudu 92% ulatuses. Hageja pakkus kohtuistungil kompromissina välja 8000 eurot, kostja 4000 eurot. Arvestades, et hagi kuulub valdavas ulatuses rahuldamisele ning hageja kasuks välja mõistetav summa on lähedane hageja poolt kompromissina pakutud summale, leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Asjaolu, et kohus rahuldab hagi suuremas ulatuses kui hageja pakkus välja kompromissi saavutamise huvides, ei tohiks hagejale kaasa tuua ebasoodsamat tagajärge võrreldes hagi rahuldamisega väiksemas, kompromissina pakutus summale lähemas summas.
33.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Hageja 24.09.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud kokku 2100,50 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 840 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada sõltumata sellest, kas hageja on selle oma menetluskulude nimekirjas välja toonud.
34.1.Hageja esindaja tunnihind oli 95 eurot kuni 31.12.2023 ning 99 eurot alates 01.01.2024. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul võib asja mahtu ja keerukust arvestades pidada esindaja tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades, et see ei ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mitteadvokaadist esindaja puhul.
34.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud tööd kokku 21,5 tundi, sh kohtuistungil osalemine 2 tundi. Asja keerukust ja mahtu, samuti mitmete kirjalike seisukohtade esitamist arvestades saab esindaja ajakulu pidada põhjendatuks.
34.3.Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga kokku 2 940,50 eurot. Hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 2 940,50 eurot. 11 (12)
2-23-15578
35.Hageja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.