lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-6315/40

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-6315/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1872
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
SIA Citadele Leasing Eesti filiaal11453650(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6315

Tsiviilasi

SIA Citadele Leasing hagi R. K.i (K.) vastu raha tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

32 002,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

SIA Citadele Leasing (Läti registrikood 40003423085, SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kaudu, registrikood 11453650, aadress Narva mnt 63/1, 10120 Tallinn) Lepinguline esindaja Konstantin Mägi

Kostja

R. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista R. K.ilt (K., isikukood xxxx) SIA Citadele Leasing (Läti registrikood 40003423085) kasuks 32 002,50 (kolmkümmend kaks tuhat kaks koma viiskümmend) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud R. K.i (K., isikukood xxxx) kanda.
4.Välja mõista R. K.ilt (K., isikukood xxxx) SIA Citadele Leasing (Läti registrikood 40003423085) kasuks menetluskulud riigilõiv 1000 (üks tuhat) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse 1 (4)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.SIA Citadele Leasing (hageja) esitas 29.04.2020 hagi R. K.i (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagi 04.05.2020 menetlusse. Kostja vastas hagile 10.06.2020. Pooled esitasid menetluse kestel kohtule menetlusdokumente. Kohus määras 12.01.2022 kirjaliku menetluse, dokumentide esitamise tähtaja ning otsuse avalikult teatavakstegemise aja 17.03.2022. Hageja esitas 28.01.2022 menetlusdokumendi. Hageja esitas 18.02.2022 menetluskulude nimekirja.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja kostja vahel on 17.02.2017 sõlmitud võlakokkulepe nr xxxx (võlakokkulepe), varasemalt tekkinud võlgnevuse 32 000 eurot tasumiseks igakuiste maksetega graafiku alusel. Võlakokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma võlgnevuse summa 12 osamaksega igakuuliselt vastavalt maksegraafikule ning võla tasumise lõpptähtpäevaks oli kokku lepitud 31.01.2018. Võlakokkuleppe kohaselt intress puudus. Kuna kostja ei tasunud mitte ühtegi graafikujärgset kuumakset, ütles hageja võlakokkuleppe ennetähtaegselt üles võlgnevuste tõttu alates 25.05.2017, saates kostjale vastavasisulise teatise (DV17/05-2037). Seega on võlakokkuleppest tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks alates 25.05.2017. Võlakokkuleppe üles ütlemise ajaks oli hageja esitanud kostjale kolme järjestikuse osamakse arved, mille kostja jättis täielikult tasumata. Seega on kostja võlgnevus käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga 32 002,50 eurot, millest tasumata võlakokkuleppe jääk (võlgnevus nähtub graafikust) 31 400 eurot ning tasumata arved 602,50 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud hagi kostja, s.o solidaarvõlgnikust käendaja R. K., vastu võlakokkuleppest nr xxxx tuleneva võlgnevuse välja mõistmiseks. Kostja kohustus võlakokkuleppe alusel vastavalt graafikule tasuma hagejale igakuiste maksetega varasemalt tekkinud nõuded, mis tulenevad hageja ja F OÜ vahel sõlmitud liisingulepingute nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx nõuetekohase täitmise tagamiseks hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingutest. Hageja esitas Harju Maakohtule tsiviilasjas 2-18-7587 hagi solidaarselt F OÜ ja J. K.a vastu hageja kasuks liisingulepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx (liisingulepingud) tuleneva solidaarse võlgnevuse 39 321,93 eurot väljamõistmiseks. Nimetatud tsiviilasjas kohus rahuldas hageja hagi mõistes 31.01.2019 kohtuotsusega F OÜ-lt hageja kasuks välja kogu võlgnevuse 39 321,93 eurot ning lõpetas menetluse J. K.a suhtes seoses hagejaga kompromissi kinnitamisega 8615,42 eurot.
3.Kostja avaldas hagi vastustes, et palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetluse lõpetada. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses kostja poole suunatud nõudeid. Kostja on teadlik, et firmal F OÜ oli seisuga 18.11.2016 võlgnevus 32 000 eurot sõlmitud lepingutes. Käendajateks olid kostja ja kostja abikaasa J. K.a. Veebruaris 2017 tegi hageja esindaja E. A. ettepaneku käendajatele võlgnevuse tasumiseks graafiku järgi, graafiku ja tingimused. Graafiku pidid allkirjastama mõlemad käendajad nii kostja kui ka J. K.a. See graafik, mis E. A. toob välja on allkirjastatud ainult kostja poolt. Kuna kostja eesti keelt ei tea, mõtles, et see on see graafik, mis E. kooskõlastas mõlemate käendajatega ja allkirjastasin. Jõudes koju ja näidates teisele käendajale selgus, et see ei ole õige graafik üldse ja sellest oli E. A. teavitatud, kuna teine käendaja, J. K.a, kohe teatas sellest E. A.ele ja graafik jäi sõlmimata. Sellepärast jäi maksegraafik sõlmimata. See, et graafiku peal on kostja vana allkiri ei anna alust hagejale nõuda kostjalt F OÜ võlgnevust, mis nendele vastavalt 09.01.2019 kompromissile juba makstakse. 09.08.2018 oli alustatud uus kompromissi sõlmimine. Asi oli lahendatud läbi Harjumaa kohtu ja 09.01.2019 sõlmitud kompromiss, mida kostja maksab igakuiselt summas 100 eurot. Kohtuprotsessis osalesid E. A., SIA Unicredit panga esindaja, J. K.a ja kostja nagu F OÜ esindaja. Hageja tunnistas, et kogu tehnika oli müüdud suure kahjumiga. J. K.a tõi välja kogu tehnika maksumuse, keskmise turuhinna, võeti kõik summad mille eest oli veokid müüdud ja võetud keskmine. Harju Maakohtu lahendatud asja number 2-18-7587 ja allkirjatatud kompromissi kuupäevad on lisas 2. Kõikidest lepingutest tulenev reaalne hind on 8615,42 eurot, mida makstakse 2 (4)

hagejale igakuiselt. Kõik tõendid on asjas 2-18-7587 välja toodud. Nüüd hageja tahab saada J. K.alt 8615,42 ja veel juurde 32 000 eurot, mis ei vasta nii sõlmitud kompromissile, kuid ka nende lepingutele ja maksegraafikutele. II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

4.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt RKTKo 2-16-12587 p 10; RKTKo 3-2-1-57-11 p 40). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse võlgnevuse 32 002,50 eurot nõudes. Pooltel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on 17.02.2017 sõlmitud võlakokkulepe nr xxxx, milles lepiti kokku varem tekkinud võlgnevuse 32 000 eurot kostja poolt hagejale tasumises igakuiste maksetega graafiku alusel. Hageja ütles võlakokkuleppe ennetähtaegselt üles võlgnevuste tõttu alates 25.05.2017. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt RKTKo 2-1334922/124 p 12.2; RKTKo 3-2-1-162-13 p 36; RKTKo 3-2-1-124-14 p 24). Võlakokkuleppe punktidest 4.3, 4.4 ja 4.5 nähtuvalt tunnistab kostja (võlgnik) oma kohustust hageja (võlausaldaja) ees summas 32 000 eurot, mis tuleneb liisingulepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kokkuleppes sätestatud tingimustel. Hagejal kui võlausaldajal säilib võlakokkuleppe kohaselt õigus esitada nõue liisingulepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tuleneva võlgnevuse osas nii F OÜ kui ka solidaarvõlgnikust J. K.a suhtes. Hageja ei ole tõendanud poolte tahet luua iseseisevat kohustust. Kohtu hinnangul on viidatud võlakokkulepe nr xxxx punkti 4.3 alusel ja kogu võlakokkuleppe sisust tulenevalt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega on kostja kui võlgnik tunnistanud olemasolevat võlga. Kohus loeb tõendatuks, et hageja ja kostja vahel on 17.02.2017 sõlmitud võlakokkulepe nr xxxx kui deklaratiivne võlatunnistus varem tekkinud võlgnevuse 32 000 eurot tasumiseks igakuiste maksetega graafiku alusel. Hagiavalduse materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt põhinõudena 32 000 euro tasumist ja sissenõutavaks muutunud viivise 2,50 eurot tasumist võlakokkuleppe nr xxxx alusel. Viivise nõudmise õigus tuleneb seadusest VÕS § 113 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul moodustab hageja seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivisenõue vähemalt 2,50 eurot arvestatuna alates 25.05.2017 põhinõudelt 32 000 eurot.
6.Riigikohus on 10.12.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14 p-s 23 selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.

3 (4)

Kostja peamiste vastuväidete kohaselt kostja ei tea eesti keelt ja kostja viitab tsiviilasjas nr 2-18-7587 sõlmitud kompromissile, mida kostja väidetavalt maksab igakuiselt summas 100 eurot.

7.Kostja esitas vastuväite, et ta ei tea eesti keelt. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt nt RKTKo 3-2-1-17-17 p 20). Kohus saab hagimenetluses tehingu tühisuse alustega arvestada ainult poolte esile toodud faktiliste asjaolude põhjal. Ebapiisava keeleoskuse tõttu lepingu sõlmimine ei ole seaduses sätestatud tehingu tühisuse alus. Kohtu hinnangul võib puudulik keeleoskus olla tehingu tühistamise aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 mõistes, kui ebapiisav keeleoskus on toonud kaasa tehingu tegemise olulise eksimuse tõttu. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et ta on tehingu seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras tühistanud. Kuivõrd kostja ei ole nõude aluseks olevat tehingut tühistanud, ei too kostja võimalik ebapiisav eesti keele oskus kaasa nõude aluseks oleva tehingu kehtetust.
8.Kostja viitab tsiviilasjas nr 2-18-7587 sõlmitud kompromissile, mida kostja maksab igakuiselt summas 100 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt tsiviilasjas 2-18-7587 lahendati hageja hagi solidaarselt F OÜ ja J. K.a vastu. Kohtuasja materjalidest ei nähtu tsiviilasjas nr 2-18-7587 kompromissi sõlmimist hageja ja kostja vahel. 17.02.2017 kostjaga sõlmitud võlakokkuleppe nr xxxx punkti 4.5 kohaselt hagejal kui võlausaldajal säilib võlakokkuleppe kohaselt õigus esitada nõue liisingulepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tuleneva võlgnevuse osas nii F OÜ kui ka solidaarvõlgnikust J. K.a suhtes. Eeldada tuleb sama kohustuse käendamisel käendajate solidaarvastutust (vt ka RKTKo 3-2-1-24-10 p 13). Kohtu hinnangul on antud juhul F OÜ ja J. K.a ning kostja solidaarvõlgnikud. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Hageja õigust esitada nõue kostja vastu ei võta ära võimalik hageja poolne nõude esitamine tsiviilasjas nr 2-18-7587 F OÜ ja J. K.a vastu. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole 17.02.2017 sõlmitud võlakokkuleppega nr xxxx tunnistatud võlga 32 000 eurot. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema vastu esitatud solidaarkohustus on osaliselt või tervikuna lõppenud täitmise tõttu teiste solidaarvõlgnike või kostja enda poolt. Seetõttu ei anna J. K.a ja F OÜ suhtes nõude lahendamine jõustunud kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-18-7587 kostjale õigust keelduda solidaarkohustuse täitmisest. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja nõude puudumist või kostja õigust keelduda hageja nõude täitmisest. Kohus rahuldab hagiavalduse kostja vastu põhinõude 32 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2,50 eurot tasumise nõuetes.
9.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja nõuab menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 eurot. Hagiavalduselt riigilõivu tasumine on seadusest tulenev vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv) 1000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja