lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-7227/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-7227/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1933
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-7227

Tsiviilasi

Janar Otsuse hagi Jaana Otsuse vastu solidaarvõlgniku regressinõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janar Otsuse apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

601 eurot 30 senti

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Janar Otsus (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): Jaana Otsus (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Janar Otsuse apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu
19.jaanuari 2022. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Janar Otsusele tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Janar Otsuse kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Janar Otsus (hageja) esitas 6. mail 2021 Tartu Maakohtule hagi Jaana Otsuse (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 782 eurot 30 senti ja viivised tasumata summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja vähendas 18. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis (tl 57) nõuet 556 euro 76 sendini, kuna pärast hagi esitamist on kostja maksnud hagejast rohkem laenumakseid. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20. detsembril 2006 SEB Pank AS-iga laenulepingu, millega võtsid laenu 35 174 eurot korteriomandi ostmiseks. Laen tuleb tagasi maksta 30 aasta jooksul ning ei moodusta poolte ühisvara. Valdavas osas on laenukohustuse täitnud hageja, kes on osaliselt tasunud ka kostja osa laenukohustusest. Ajavahemikul 11. maist 2018 kuni 22. aprillini 2021 tuli laenukohustuse täitmiseks tasuda pangale iga kuu 113 eurot 82 senti ehk kokku 4097 eurot 52 senti, millest hageja tasus 2831 eurot 6 senti ehkki tal oli kohustus maksta pool, s.o 2048 eurot 76 senti. Hageja on eelviidatud ajavahemikus täitnud kostja eest AS-ile SEB Pank poolte solidaarkohustuse ning kostjal tuleb hagejale hüvitada VÕS § 69 lg 2 alusel tema poolt rohkem makstud osa ehk 782 eurot 30 senti.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et omavahelises õigussuhtes jaguneb hageja ja kostja vastutus osavastutuse põhimõttel. Laen võeti korteriomandi omandamiseks poolte kaasomandisse. Kohustuse olemusest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt 1⁄2 osas laenu osamaksete tasumist, sest korteriomandi omanikuks sai 9/10 osas hageja. Kostjale kuulub üksnes 1/10 kaasomandist. Lisaks on hageja nõudnud korteriomandi üürimisest saadud tulu endale 9/10 osas. Kostja ei näe põhjust, miks peaks sisesuhtes osavastutust silmas pidades laenu kohustus jagunema poolte vahel võrdselt, kuid laenu eest ostetud korteriomandi kaasomandi osad jagunesid ebavõrdselt. Kostja esitas alternatiivselt tasaarvestuse avalduse juhuks kui kohus leiab, et hageja nõue tuleb kas osaliselt või täielikult rahuldada.

MAAKOHTU OTSUS

3.Tartu Maakohus lõpetas 19. jaanuari 2022. a otsusega menetluse 225 euro 54 sendi ja sellelt arvestatava viivise osas (resolutsiooni p 1) ja jättis hagi rahuldamata (p 2). Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (p 3) ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 789 eurot 99 senti (p 4) ja viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras (p 5). Hageja on oma nõuet 225 euro 54 sendi võrra vähendanud. Kohus võttis selles osas hageja hagist osalise loobumise vastu ning lõpetas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Hageja on esitanud kostja vastu ühisest laenukohustuse täitmisest tuleneva nõude VÕS § 69 lg 2 alusel, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas ühine laenukohustus jaguneb omavahelises suhtes solidaarvõi osakohustuseks ning kas hageja on täitnud kostja eest kohustuse, mille hüvitamist ta nõuab. Laenulepingu p 2 kohaselt on laenusaajateks hageja ja kostja ning p-st 3.2.2. tulenevalt kohustuvad laenusaajad täitma kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused solidaarselt. VÕS § 69 lg 1 näeb ette, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab VÕS § 69 lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest" (vt Riigikohtu 8. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-10, p 10). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole pooled omavahelises suhtes langevate osade suuruse kohta kokkulepet sõlminud. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja arvelduskontolt on pank laenumakseid erinevates summades ja erinevatel aegadel debiteerinud, ei tähenda veel seda, kostja oleks andnud tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 tähenduses ning pooled oleksid sõlminud omavahelise kokkuleppe sisesuhtes langevate osade suuruse kohta, vaid täidetud on lepingujärgset kohustust panga ees. Kohus oli seisukohal, et esinevad sellised asjaolud, mis annavad aluse omavahelises suhtes vastutuse jagamisel VÕS § 69 lg-s 1 sisalduvast üldpõhimõttest kõrvale kalduda. Kohus leidis, et antud juhul tuleb solidaarvõlgnike omavahelises suhtes vastutuse jagamisel lähtuda kohustuse olemusest. Kohus nõustus hagejaga, et kostja viidatud AÕS § 75 lg 1 ei reguleeri laenukohustuse jagunemist, küll aga saab selles sättes viidatud põhimõtet sisustada käeoleval juhul kohustuse olemusega. Laenu võeti selleks, et osta korter ehk siis tegemist oli sihtotstarbelise kohustusega ning kuna kostja sai ostetavast korterist 1/10 mõttelise osa ja hageja 9/10 mõttelise osa, tuleb ka omavahelises sisesuhtes arvestada poolte õiguste ja kohustuste vahekorraga ning lähtuda sellest, et kostja vastutab sisesuhtes laenukohustuste täitmise eest samas osas. Kostja väitel sai hageja üüritulust 9/10, millele hageja vastu ei ole vaielnud, mis näitab seda, et õiguste jagunemisel lähtus hageja ühemõtteliselt mõttelise osas suurusest. Abielu ajal täidavad abikaasad varaühisuse varasuhtes solidaarkohustusi üldjuhul ühisvara arvel. Seega vähemalt eelduslikult, hageja ei ole tõendanud ka vastupidist, täitsid pooled laenukohustuse SEB Pank AS-i ees ajavahemikul 11. maist 2018 kuni 12. juulini 2019 ühisvara arvelt. Kostja on ajavahemikul 11. maist 2018 kuni 14. septembrini 2021 tasunud laenukohustuse katteks pangale kokku 1801 eurot 48 senti (tl 54). Arvestades laenumakse suurust (113 eurot 82 senti kuus) ja hageja 18. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis märgitud nõude perioodi pidanuks kostja maksma eelnimetatud perioodi eest 466 eurot 66 senti. Kuna kostja on temale langevas osas kohustuse täitnud, ei ole hagejal kostja vastu VÕS § 69 lg-st 2 tulenevat tagasinõuet. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus lõpetas menetluse hageja nõudest loobumise tõttu kolmandiku osas ja ülejäänud osas jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Laenukohustus jagunes hageja ja kostja sisesuhtes võrdselt. Laenulepingu p 3.2.2 sätestas, et laenusaajad kohustuvad täitma solidaarselt kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused. See tähendab, et laenu tagasimaksekohustus välissuhtes panga ees lasub pooltel võrdselt. Kohustuste jaotus välissuhtes peegeldab reeglina ka kohustuste jaotust sisesuhtes. Küsimus sellest, kes sai üüritasu, on vahepeal lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Tartu Maakohus leidis 10. jaanuari 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-18442 (Lisa 1) p-s 3.4, et kostja üüris välja kogu korteri ning sai endale õigustamatult kogu üüritulu. Seetõttu on maakohtu järeldus, et hageja sai üüritulust 9/10, ebaõige. Kostja käsitleb 26. juuni 2020. a kirjas (lisa 2) vaidlusalust korterit ja selle omandamiseks võetud laenu seltsinguvarana ning rõhutab, et see kuulub võrdselt mõlemale poolele (vt kirja p 5, 6 ja 9). Kostja on algusest peale pidanud laenulepingust tulenevaid kohustusi poolte ühiseks kohustuseks, mis jaguneb nende vahel võrdselt. Laenukohustust ei täidetud ühisvara arvelt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 556 eurot 76 senti ja viivised tasumata summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega esitas hageja rahalise nõudega hagi, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot. Järelikult on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
6.Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.
7.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, mh ei ole ringkonnakohus tuvastanud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi tõendite hindamise osas. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et olukorras, kus laen on võetud korteriomandi kaasomandisse ostmiseks, saab kohustuse olemusest tulenevalt solidaarvõlgnike sisesuhtes vastutuse jagunemisel lähtuda poolte kaasomandi osade suurusest. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai ostetavast korterist 9/10 suuruse mõttelise osa ja kostja 1/10 suuruse mõttelise osa. Maakohus on õigesti arvestanud poolte omavahelises sisesuhtes kaasomandi osade suurusega ning leidnud kokkuvõttes, et kostja on temale langevas osas kohustuse täitnud. Hagejal ei ole kostja vastu VÕS § 69 lg-st 2 tulenevat tagasinõuet. Ringkonnakohus märgib, et hageja seisukoht, et laenu tagasimaksekohustus panga ees oli pooltel võrdsetes osades, on ekslik ja vastuolus solidaarkohustuse olemusega. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väite seltsingu kohta, kuna kumbki pool ei ole maakohtus seltsingulepingu sõlmimisele tuginenud. Uue asjaolu esitamine apellatsioonimenetluses on TsMS § 652 lg 4 alusel lubamatu. Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.

8.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
9.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale (apellandile) kätte toimetada ja edastada teadmiseks teistele menetlusosalistele.
11.Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja