4.Välja mõista J. O. elt J. O. e kasuks menetluskulud summas 789,99 eurot.
5.Välja mõista J. O. elt J. O. e kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 3-5)
1.J. O. (hageja) ja J. O. (kostja) sõlmisid 20.12.2006. a SEB Pank AS-iga laenulepingu, millega võtsid laenu 35 174 eurot korteriomandi ostmiseks. Laen tuleb tagasi maksta 30 aasta jooksul ning ei moodusta poolte abieluvara.
2.Valdavas osas on laenukohustuse täitnud hageja, kes on osaliselt tasunud ka kostja laenukohustuse. Perioodil 11.05.2018. a kuni 22.04.2021. a tuli laenukohustuse täitmiseks tasuda pangale iga kuu 113,82 eurot ehk kokku 4097,52 eurot, millest hageja tasus 2831,06 eurot ehkki tal oli kohustus maksta pool s.o 2048,76 eurot. Hageja on eelviidatud ajavahemikus täitnud kostja eest AS-ile SEB Pank poolte solidaarkohustuse ning kostjal tuleb hagejale hüvitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 alusel tema poolt rohkem makstud osa ehk 782,30 eurot. Lisaks nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivist seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest.
3.18.10.2021. a menetlusdokumendis (tl 57) on hageja nõuet vähendanud, sest kostja on maksnud juunist 2020. a kuni septembrini 2021. a 1801,48 eurot. Hageja maksis oktoobris 2021. a laenu tagasi 83,95 eurot, millest tema kohustus on 41,975 eurot. Seega on hageja maksnud tema osa laenu ületavalt 556,76 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 556,76 eurot ja viivised tasumata summalt (556,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras alates hagiavalduse esitamisest s.o 06.05.2021. a kuni kohustuse täitmiseni. KOSTJA VASTUS (tl 18-21, 51-53, 71-72, 81-83)
5.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
6.Kostja leiab, et omavahelises õigussuhtes jaguneb hageja ja kostja vastutus osavastutuse põhimõttel. Kohustuse olemusest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt 1⁄2 osas laenu osamaksete tasumist, sest korteriomandi omanikuks sai suuremas osas ehk 9/10 osas hageja. Kostjale kuulub üksnes 1/10 kaasomandist. Lisaks on hageja nõudnud korteriomandi üürimisest saadud tulu endale 9/10 osas. Kostja ei näe põhjust, miks peaks sisesuhtes osavastutust silmas pidades laenu kohustus jagunema poolte vahel võrdselt, kuid laenu eest ostetud korter ebavõrdselt. Selline ebaõiglane õiguste ja kohustuste jagunemine hageja ja kostja vahel oleks vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega.
7.Kostja arvates tuleks laenukohustuse jagamisel kohaldada asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestatud põhimõtet. Kui võtta kostja laenukohustuse aluseks 1/10 osa, on kostja tasunud laenu osamakseid enam, kui ta seaduse kohaselt oma osavastutust silmas pidades oleks pidanud tasuma. 1/10 laenukohustusest eelnevalt nimetatud perioodil moodustab üksnes 409,75 eurot, kuid kostja on tasunud hageja esitatud arvestuse kohaselt laenuosamakseid 1266,46 eurot ning hagejal puudub igasugune alus nõuda kostjalt 782,30 euro tasumist.
8.Isegi, kui laenukohustus jaguneks poolte vahel võrdselt, ei ole hageja oma nõude esitamisel arvestanud sellega, et pooled olid abielus alates 23.10.2009. a kuni 12.07.2019. a ja seega ei saa laenu osamaksete tasumist hageja poolt sel perioodil pidada solidaarkohustuse täitmiseks, mis annaks hagejale õigusliku aluse esitada kostja vastu VÕS § 69 lg 2 alusel tagasinõude. Eelduslikult täitis hageja abielu ajal laenukohustuse SEB Pank AS-i ees ühisvara arvelt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks abielu ajal laenu osamakseid tasunud muu kui oma töötasu arvelt, mistõttu juba sel põhjusel tuleks perioodi 11.05.2018. a kuni 12.07.2019. a osas jätta nõue rahuldamata. Hageja saab esitada oma nõude kostja
vastu üksnes perioodi 13.07.2019. a kuni 22.04.2021. a osas ehk selle perioodi osas, mil abielu oli juba lahutatud. Hageja nõue abielu kehtivuse perioodi osas on vastuolus hea usu põhimõttega ka seetõttu, et abielu jooksul ei ole hageja kordagi märkinud, et tal on plaanis laenumaksed kostjalt 1⁄2 osas välja nõuda. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue.
9.Kostja esitab alternatiivselt tasaarvestuse avalduse juhuks kui kohus peaks leidma, et hageja nõue tuleb kas osaliselt või täielikult rahuldada. Kostja elamu on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel lisatagatisteks ja seetõttu on kostjal tulnud panga nõudel elamu kindlustada. Laenusaajal oli lepingu järgi kohustus kindlustada laenu tagatiseks antud kinnisasi ning selle kohustuse täitis kostja. Hageja esitatud perioodi jooksul on kostja teinud kulutusi lisatagatise kindlustamisega seoses 625 eurot, millest 9/10 (562,50 eurot) tuleks kanda hagejal, sest temale kuulub korteriomandist selline osa. Kostja on tasunud alates juunist 2020. a laenu osamakseid kokku 1801,48 eurot, millest 9/10 tuleks kanda hagejal. Kostja palub tasaarvestada nõue summa 2183,83 eurot hageja nõudega.
10.Kostja leiab, et hageja on 18.10.2021. a menetlusdokumendis muutnud hagi alust, sest on võtnud nõude aluseks ka oktoobris 2021. a tehtud laenumakse summas 83,95 eurot. Kostja on tasunud laenumaksest puudu jäänud 27,33 eurot.
11.20.12.2006. a müügilepingu järgi oli kostjal kohustus tasuda pangalt saadud laenusumma eest ostuhind võrdeliselt kaasomandi osa suurusega. Hageja nõue on alusetu, kuna on kostjalt saanud 1⁄2 osas laenu endale vaatamata sellele, et kostjal oli kohustus tasuda üksnes 1/10 osa korteriomandi väärtusest. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 39-41, 56-58, 61-62, 78-80)
12.Hageja ei nõustu, et omavahelises õigussuhtes tuleb toetuda omavastutuse põhimõttele. Kohustuse jaotus on laenulepinguga reguleeritud, laenu tagasimaksekohustus lasub pooltel võrdselt ning üheski lepingusättes ei ole diferentseeritud, et üks laenusaaja peaks laenu maksma tagasi rohkem või vähem kui teine laenusaaja.
13.Kostja viidatud AÕS § 75 lg 1 ei reguleeri laenulepingust tulenevat õigussuhet ega sellest tuleneva laenu tagasi maksmise kohustuse jagunemist laenuvõtjate vahel. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet, et laenukohustus jaguneks poolte vahel vastavalt omandatud kinnisasja kaasomandi proportsioonile. Kostja on varem tasunud laenumakseid 1⁄2 ulatuses, seega ei lange kostja väide (et talle kuulub vaid 1/10 laenukohustusest) tema tegeliku käitumisega kokku.
14.Laenukohustus ei ole abieluga saanud ühisvara osaks. Laenuleping on sõlmitud enne abiellumist ja seega ei kuulu laenulepingust tulenevad kohustused ühisvara hulka. Laenukohustuse täitmine on mõlema poole lahusvarasse kuuluv kohustus, mida tuleb täita iseseisvalt ja omal kulul. Hageja täitis laenukohustust enda lahusvara arvelt.
15.Kostjal puudub tasaarvestatav nõue, nõue on ebaselge ja VÕS § 200 lg 4 sätestatud piirangu tõttu ei saa nõuet tasaarvestada. Kostja on kindlustanud enda elamu. Nõue enne 01.06.2018. a on aegunud. Abikaasad on vastastikku kohustatud panustama oma varaga perekonna ülalpidamisse. Kostja kulutused lisatagatise kindlustamiseks on tehtud ühise majapidamise kulude katteks ja seetõttu ei saa kostjal olla ka mingit nõuet nende kulude hüvitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Hageja on oma nõuet 225,54 euro (782,30 – 556,76) võrra vähendanud. Kohus võtab selles osas hageja hagist osaliselt loobumise vastu ning lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse 225,54 euro ja sellelt arvestatava viivise nõudmise osas.
17.Kohus leiab, et hageja ei ole 18.10.2021. a menetlusdokumendis muutunud hagi alust vaid arvestades asjaoludega on tegemist nõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses.
18.Kohus, hinnates esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Hageja on esitanud kostja vastu ühisest laenukohustuse täitmisest tuleneva nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 alusel, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
20.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et - pooled sõlmisid SEB Pank AS-iga 20.12.2006. a laenulepingu nr XXX (tl 6-7), millega võtsid laenu 35 174 eurot korteriomandi ostmiseks. - pooled sõlmisid 20.12.2006. a korteriomandi müügilepingu (tl 22-30), mille järgi kuulus 9/10 mõttelist osa ostetud korteriomandist hagejale ja 1/10 mõttelist osa kostjale. - ostetud korteriomandi osa on mõlema poole lahusvara. - pooled olid abielus ajavahemikul 23.10.2009. a kuni 12.07.2019. a (tl 31-32).
21.Poolte vahel on vaidlus selles, kas ühine laenukohustus jaguneb omavahelises suhtes solidaar- või osakohustuseks ning kas hageja on täitnud kostja eest kohustuse, mille hüvitamist ta nõuab. Kostja on esitanud alternatiivse tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostjal on kohustus hagejale midagi tasuda.
22.Laenulepingu p 2 kohaselt on laenusaajateks hageja ja kostja ning p-st 3.2.2. tulenevalt kohustuvad laenusaajad täitma kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused solidaarselt.
23.VÕS § 69 lg 1 näeb ette, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
24.Riigikohus on selgitanud, et solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab VÕS § 69 lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest" (vt Riigikohtu 08.12.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-10, p 10).
25.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole pooled omavahelises suhtes langevate osade suuruse kohta kokkulepet sõlminud. Laenulepingu p 10 järgi tehakse lepinguga seotud maksed laenusaaja kontolt nr XXX, mis kohtule esitatud SEB Panga väljavõttest (tl 11-13) nähtuvalt kuulub hagejale. Sama laenulepingu p 10 näeb ette, et kui laenusaaja eelnimetatud kontol ei ole vastava makse tegemiseks piisavalt raha või kui laenusaaja ei tasu tähtaegselt mistahes lepingu täitmisega seotud makseid, siis on panga õigus ja laenusaaja lubab kanda vastavad maksed üle panga kontodele laenusaaja lepingus nimetamata kontodelt. Asjaolu, et kostja arveldusarvelt on panga poolt laenumakseid erinevates summades ja erinevatel aegadel debiteeritud, ei tähenda veel seda, kostja oleks andnud tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 tähenduses ning pooled oleksid sõlminud omavahelise kokkuleppe sisesuhtes langevate osade suuruse kohta, vaid täidetud on lepingujärgset kohustust panga ees.
26.Kohus, arvestades esitatud asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates tõendeid kogumis, on seisukohal, et esinevad sellised asjaolud, mis annavad aluse omavahelises suhtes vastutuse jagamisel VÕS § 69 lg-s 1 sisalduvast üldpõhimõttest kõrvale kalduda. VÕS § 69 lg 1 puhul tuleb poolte võrdsusest kõrvalekaldumise asjaolusid hinnata solidaarkohustuse võtmisel, seega ei oma tähendust see, milliseks kujunes poolte suhe pärast laenukohustuse võtmist.
27.Kohus leiab, et antud juhul tuleb solidaarvõlgnike omavahelises suhtes vastutuse jagamisel lähtuda kohustuse olemusest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja viidatud AÕS § 75 lg 1 ei
reguleeri laenukohustuse jagunemist, küll aga saab selles sättes viidatud põhimõtet sisustada käeoleval juhul kohustuse olemusega. Laenu võeti selleks, et osta korter ehk siis tegemist oli sihtotstarbelise kohustusega ning kuna kostja sai ostetavast korterist 1/10 mõttelise osa ja hageja 9/10 mõttelise osa, tuleb ka omavahelises sisesuhtes arvestada poolte õiguste ja kohustuste vahekorraga ning lähtuda sellest, et kostja vastutab sisesuhtes laenukohustuste täitmise eest samas osas. Kostja väitel sai hageja üüritulust 9/10, millele hageja vastu ei ole vaielnud ning mis näitab seda, et õiguste jagunemisel lähtus hageja ühemõtteliselt mõttelise osas suurusest.
28.Abielu ajal täidavad abikaasad varaühisuse varasuhtes solidaarkohustusi üldjuhul ühisvara arvel. Seega vähemalt eelduslikult, hageja ei ole tõendanud ka vastupidist, täitsid pooled laenukohustuse SEB Pank AS-i ees ajavahemikul 11.05.2018. a kuni 12.07.2019. a ühisvara arvelt.
29.Kostja on ajavahemikul 11.05.2018. a kuni 14.09.2021. a tasunud laenukohustuse katteks pangale kokku 1801,48 eurot (tl 54). Arvestades laenumakse suurust (113,82 eurot kuus) ja hageja 18.10.2021. a menetlusdokumendis märgitud nõude perioodi (11.05.2018. a kuni september 2021. a) pidanuks kostja maksma eelnimetatud perioodi eest 466,66 eurot.
30.Kuna kostja on temale langevas osas kohustuse täitnud, ei ole hagejal kostja vastu VÕS § 69 lg-st 2 tulenevat tagasinõuet. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus lõpetas menetluse hageja nõudest loobumise tõttu kolmandiku osas ja ülejäänud osas jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
32.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 75-76, 82) on tema kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kokku summas 789,99 eurot (koos käibemaksuga).
33.Kostjat esindas menetluses advokaat J. K., kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi 6 tunni ja 35 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
34.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 6 tunni ja 35 minuti eest summas 789,99 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ja vajalik.
36.Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 789,99 eurot koos käibemaksuga.
37.Kuna kostja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejal viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.