Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. G.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
3576,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Aktsiaselts
PlusPlus
Capital
(reg.kood
11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: T. I. (e-post: xxx) Kostja: S. G. (ik. xxx; elukoht: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. G.i vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista S. G.ilt põhivõlgnevus 2565,86 eurot, intress 239,70 eurot, viivised perioodi 29.11.201830.06.2021 eest 530,89 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks.
3.Välja mõista S. G.ilt viivis alates 01.07.2021 kuni põhinõude 2565,86 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks.
5.Mõista S. G.ilt välja menetluskulu 565 Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks.
eurot
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb S. G.il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (565 eurot) Aktsiaselts PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hageja nõue
1.PlusPlus Capital AS (edaspidi hageja) palus S. G.i (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 2565,86 eurot, viivise 530,89 eurot, intressid 239,70 eurot ja viivise alates 01.07.2021 kuni põhinõude 2565,86 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
2.PlusPlus Capital Aktsiaselts esitas 05.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4444,62 euro saamiseks. Kohus tegi 10.05.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 19.05.2021 aadressil xxx. Võlgnik S. G. esitas 03.06.2021 nõudele vastuväite. 14.06.2021 kohtumäärusega anti asi arutamiseks Harju Maakohtule.
3.30.06.2021 esitas PlusPlus Capital Aktsiaselts, kes omandas nõude kostja vastu 29.11.2018 nõude loovutamise lepingu alusel (hagi lisa 4), kohtule hagiavalduse, mille kohaselt kostja ja AS X Pank (edaspidi Pank) sõlmisid krediitkaardi lepingu millega Pank võimaldas kostjale krediidilemiidi 1500 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu
põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevast aastas laenusumma kasutuses olemise päevast.
4.Kostja asus panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus selle tagastama järgmise kuu 10-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p.4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.11.2018.a (lisa 2). Kostja kasutas krediitkaardi krediidilimiiti 1500,00 € ulatuses ja seoses kostja 29.07.2016 avaldusega refinantseerida Swedbank AS-is kasutuses olevat krediidikontot summa 1126,86 € ulatuses, oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 2626,86 €. Kuna kostja 10.11.2018 kasutatud summalt intresse ei tasunud, edastas pank 13.11.2018 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (hagi lisa 2), millega kohustas kostjat tasuma võlgnevuse hiljemalt 27.11.2018. Kostja võlgnevust ei tasunud ning pank ütles sõlmitud lepingu erakorraliselt üles alates 28.11.2018. Peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud 62,00 €, mille pank arvestas maha põhisumma tasumata jäägist - seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlgnevuseks 2626,86 - 62,00 = 2564,86 €. Krediitkaardi tingimuste p.9.6.2 oli pangal õigus leping üles öelda, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb pangaga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi.
5.Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub Tingimuste p.6.4 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 ja p 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 35 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hageja on edastanud nõudekirja kostjale Kalevipoja tänav 5-22, Tallinn. Seetõttu juhindudes § 113 2 lg 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €.
29.11.2018 a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
7.Hageja palub välja mõista viivise põhisummalt (viivisemääraga 8% aastas) perioodi 29.11.2018-30.06.2021 eest summas 530,86 eurot. Hageja palub välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 2565,86 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr päevas, alates 01.07.2021 .
8.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule tõenditena: eraisiku krediitkaardi lepingu 07.08.2016; krediitkaardi taotluse 362498 (18.05.2016), refinantseerimise avaldus (29.07.2016); EU teabelehe, ülesütlemise hoiatuse ja teatise; nõude loovutamise lepingu, võlateatised (03.12.2018, 16.12.2019 ja 16.11.2020) .
9.Kohus andis oma 15.02.2022 kohtumäärusega pooltele teada, et kohus avaldab käesolevas asjas kohtuotsuse 17.03.2022 avaliku e-toimiku kaudu ning palus esitada oma lõplikud seisukohad, tõendid ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 25.02.2022 ja vastaspoole menetluskuludele seisukohad hiljemalt 03.03.2022. Samuti andis kohus pooltele võimaluse lõpetada asi kompromissiga andes kompromissi sõlmimiseks aega kuni 10.03.2022.a.
10.Hageja esitas 15.03.2022 kohtule seisukoha, milles märkis, et kostja on esitanud vastuväite, et hagiavalduse lisad 1 ja 1.1 kannavad erinevaid kuupäevi. Hageja viitab, et ühe dokumendi näol on tegemist lepinguga ning teise näol taotlusega krediitkaardi saamiseks. Seega ei oma kostja vastused sisulist vastuväidet. Kostja on esitanud hagiavalduse lisana kolm erinevat lepingu dokumenti, mis on allkirjastamata ning mis ei ole käesoleva hagi aluseks. Seega palub hageja jätta nimetatud dokumendi tähelepanuta ning mitte võtta tsiviilasja juurde. Ilmselt on kostja antud dokumendid esitanud tsiviilasja juurde ekslikult, sest hagejal on kostja vastu suur hulk nõudeid ning jääb mulje, et kostja ei saa ise ka päris täpselt milliste nõuete osas talle hagiavaldusi kohtusse on esitatud. Hageja esitab väljavõtte kliendiprogrammist millest nähtub, et hagejal on kostja suhtes 8 aktiivset nõuet, millest ühes on sõlmitud kompromissileping, kahes menetluses kostja tasub maksegraafiku alusel ning ülejäänud on kas hagimenetluse või sinna esitamisel.
11.Täiendavalt esitas hageja 08.03.2022 kohtule tõendid, millest nähtub, et kostja on antud lepingud allkirjastanud digitaalselt. Digikonteiner, mis on kostja poolt 07.08.2016 allkirjastatud sisaldab eraisiku krediitkaardi lepingut (07.08.2016), eraisiku krediitkaardi taotlust 362498 (18.05.2016) ja EU tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Antud dokumendid on esitatud ka hagi lisadena. Kostjale on nimetatud dokumendid tehtud nähtavaks 08.03.2022. Kostja vastuväited
12.Kostja märkis oma 11.10.2021 vastuses, et ta ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud krediidikaardi lepingut ega taotlust (nr 362498), kuna ei ole sellist taotlust esitanud ega lepingut allkirjastanud.
13.Kostja viitas oma vastuses, et 19.12.2018 oli kostjal sõlmitud hagejaga kompromissleping 24736392 (lisa 1- kp 13.12.2018; nõue koosneb põhiosanõudest 1 263,44 EUR ja viivitusintressinõudest 236,96 EUR ja tuleneb Krediitkaardi lepingust 10.12.2015), mille kohaselt kostja tunnistas X krediidikaardi nõuet tema suhtes ning tänase päeva seisuga kostja on täitnud antud kompromissi täies ulatuses. Hageja poolt esitatud veel mingi X krediidikaardi nõue hagis toodud summas oli kostja jaoks teadmata ja kostja palus korduvalt esitada selle nõude aluseks tõendusdokumendid. Hageja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku fakti ega dokumenti mis oleks tema nõude aluseks. Hageja üritas kiiresti sõlmida kostjaga olematu ja tõendamata nõude kompromissi/võlatunnistust (lisa 2 ja lisa 3), kuid ühtegi alust nõude sissenõudmiseks pole toodud. Lisa 2 (kompromissleping nr 24736363, 13.12.2018; nõue koosneb põhiosanõudest 3 353,31 EUR ja viivitusintressinõudest 984,81 EUR. Nõue tuleneb Krediitkaardi lepingust 07.08.2016) ja Lisa 3 (kompromissleping nr 24736363, 13.12.2019; nõue koosneb põhiosanõudest 3537,66 EUR ja viivitusintressinõudest 3372,53 EUR. Nõue tuleneb Krediitkaardi lepingust 07.08.2016). Arvutatud nõude summad viitavad sellele, et hageja üritas ajada kostjat segadusse seadusliku aluseta rikastumise eesmärgil.
14.Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid. Esiteks leiab kostja, et nõue on põhjendamata ja ei oma õiguslikku alust. Teiseks hageja väide sellest, et viimane on saatnud kostjale meeldetuletuskirju seoses võlgnevusega on väär ning hageja ei ole toonud ühtegi tõendit, et kirjad olid kostjale saadetud ja kostja on neid kätte saanud. Kostja juhib kohtu tähelepanu hageja poolt esitatud dokumentidele 1, 1.1 ja 1.2 – kuupäevade kronoloogia on ebaloogiline. Jääb selline tunne, et dokumendid 1 ja 1.1 on koostatud tagantjärgi. Hageja väitel on tegemist krediidi taotlusega ja lepinguga. Selle loogika järgi taotluse ja lepingu sõlmimise vahel oli 2 kuud ja 3 nädalat. See näitab hageja esitatud dokumentide ebausaldusväärsust ja täielikku arusaamatust.
15.Hageja toodud info teiste nõuete kohta ei oma mingit tähtsust antud tsiviilasjas, seda enam, et õigustatud nõuded kostja maksab vastavalt kokkulepitule. Kostja leiab, et hageja ise ajas teatud nõuded segaseks ja nüüd nõuab kostja käest krediidikaardi nõude täitmist, mida kostja on juba tasunud. Vastasel juhul, kui uskuda hageja toodud dokumente, pidi kostjal olema mitu krediidikaardi lepingut X pangas, mis on võimatu.
16.Kostja väidab oma 25.02.2022 esitatud seisukohas, et tema esitatud lisad 1,2,3 ei ole ekslikult esitatud, vaid kannavad olulist info hageja ebaseadusliku nõue kujunemisest: lisad 2 ja 3, milles hageja pakub tunnistada võlga ebamõistlikel tingimustel ebaseadusliku rikastumise eesmärgiga (tegemist on ühe ja sama nõudega, mida kinnitab dokumendil toodud viitenumber). Dokumendis on toodud nõude aluseks Krediidikaardi leping. Kostja tunnistas seda nõuet ja sõlmis hagejaga maksegraafiku, mida on tänasel päeval täies ulatuses täitnud.
17.Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja ei ole tõendatud. Hageja esitatud lisadest nähtub, et tegemist on ebaselgete ja tõendamata dokumentidega. See nähtub ka hageja poolt esitatud kiirmenetluse avalduses, kus oli kajastatud hoopis nõue summas 4444,62 EUR (antud hagihind mille tõi hageja on 3575,43 EUR). Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
18.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määrab kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrval nõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
19.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
20.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise
kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti
23.Kostja sõnul ei ole ta taotlenud ega ka allkirjastanud krediitkaardi lepingut ega taotlust. Kohus võtab seisukoha kõigepealt kostja selle väite osas. Edasi väidab kostja, et hageja poolt esitatud hagi lisa 1 ja 1.1 on erinevate kuupäevadega. Seega võib järeldada, et tegemist on üldse erinevate dokumentidega, mis ei ole omavahel seotud. Hageja kostjaga ei nõustu, sest ühe dokumendi näol on tegemist lepinguga ning teise näol taotlusega krediitkaardi saamiseks.
24.Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses olevates tõenditest nähtub, et krediidiandja AS X Pank ja kostja vahel on 07.08.2016 sõlmitud krediidileping (hagi lisa 1) ja krediitkaardi taotluse 362498 (hagi lisa 1.1) alusel. Kostja on nimetatud dokumendid allkirjastanud digitaaselt 07.08.2016 (hageja 08.03.2022 esitatud dokument) üheaegselt. Krediidilepingu andmete järgi on krediidisummaks 1500 eurot, seega on kostjale antud krediiti summas 1500 eurot. Kostja asus panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tagastama järgmise kuu 10-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja esitas ka 29.07.2016 avaldusega refinantseerida Swedbank AS-is (hagi lisa 1.2) kasutuses olevat krediidikontot summa 1126,86 € ulatuses, seega oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks kokku 2626,86 €.
25.Hageja sõnul ei taganud krediidisaaja ehk kostja arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.11.2018.a. Kuna kostja 10.11.2018 kasutatud summalt intresse ei tasunud, edastas pank 13.11.2018 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega kohustas kostjat tasuma võlgnevuse hiljemalt 27.11.2018. Peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud 62,00 €, mille pank arvestas maha põhisumma tasumata jäägist - seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhisumma võlgnevus 2626,86 - 62,00 = 2564,86 €.
26.VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
27.Kõige eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kostja on lepingu (krediidilepingu, krediitkaardi taotluse ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe) allkirjastanud 07.08.2016 aastal ning samuti taotlenud refinantseerida Swedbank AS-is kasutuses olevat krediidikontot summas 1126,86 eurot eh saanud krediiti kokku 2626,86 eurot, millest on kostja peale lepingu ülesütlemist tagasi maksnud 62 eurot. Seega on poolte vahel sõlmitud kehtiv kirjalik krediidileping ning see on pooltele täitmiseks kohustuslik vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 sätestatule.
28.Lisaks nähtub toimikus olevatest dokumentaalsetest tõenditest, et PlusPlus Capital AS on kostjale saatnud nõudekirju andes kostjale täiendavaid tähtaegu kohustuste täitmiseks ( hagi lisa 5.1; 5.2 ja 5.3). Vaatamata eeltoodule kostja oma kohustust täitnud ei ole.
29.Kostja esitas oma 25.02.2022 vastuses lisa 1, millest nähtub, et pooled on sõlminud kompromissi, mis puudutab krediitkaardi lepingut 10.12.2015. Kohtu hinnangul ei ole antud tõend seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Täiendavalt esitas kostja oma vastuses lisa
2 ja 3, mis on seotud kompromiss ettepanekuga krediitkaardi lepingu osas, mis on sõlmitud 07.08.2016. Kuid kohtu hinnangule ei oma nimetatud tõendid käesolevas vaidluses tähtsust, kuivõrd antud kompromisslepingud ei ole mõlema poole poolt allkirjastatud. Seega ei saa olla kostja vastuväited aluseks hageja poolt väljastatud krediidi tasumata jätmisele. Kostja rikkumine ei ole ka vabandatav, mistõttu kostja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 2564,86 eurot.
30.Hageja nõuab kostjalt intressi 239,70 euro tasumist. VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS § 397 kohaselt on laenu kasutusintress tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Eraisiku krediitkaardi lepingu kohaselt oli intressimäär 25% aastas. Hageja arvestusel moodustas hagi esitamise seisuga intress 239,70 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kohus ei ole tuvastanud eksimust intressiarvestuses ja loeb esitatud võlaarvestusega tõendatuks, et kostjal on tasumata intress summas 239,70 eurot. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 239,70 eurot.
31.Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).
32.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise
määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 25% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutnud viivist 8% aastas.
34.Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 29.11.2018-30.06.2021 eest sissnõutavaks muutunud viivist summas 530,89 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud, sest kostja ei ole oma kohustusi õigeaegselt hageja ees täitnud. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestuse metoodikale, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutnud viivise katteks 530,89 eurot.
35.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 35 eurot. Hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale kolm võlateatist (hagi lisad 5.1, 5.2 ja 5.3). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja võla sissenõudmiskulu katteks 35 eurot.
36.Viimasena nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 01.07.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on samuti põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 01.07.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
39.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt (esitatud 30.06.2021) kostjalt välja mõista õigusabikulud 420 eurot, riigilõivu summas 325 eurot ja viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 151,80 eurot 05.05.2021 ja 173,20 eurot 30.06.2021).
40.Kohus andis pooltele aega menetluskulude nimekirjade esitamiseks, kuid kumbki pool ei ole oma menetluskulude nimekirja täiendanud. Seega lähtub kohus hageja poolt hagiavaldusega koos esitatud menetluskulude nimekirjast.
41.Esmalt võtab kohus seisukoha hageja esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot tund (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu hind kooskõlas kohtupraktikaga ning mõistlikus suuruses.
42.Hagejale on osutatud õigusabi kokku 3 tundi ja 30 minutit järgnevalt: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kostja leidis, et kuivõrd hagi on põhjendamatu, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul on tegemist nö mass hagiga, mille koostamiseks ei saa pidada mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ning millele lisanduks täiendavalt dokumentidega tutvumine ja analüüs 1,5 tunni ulatuses, kokku 3,5 tundi. Kohus arvestades hagiavaldus aluseks olevate dokumentide, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaoluga, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 2 tundi, mille eest on tasu suuruseks 200 eurot + käibemaks. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot; kokku 240 eurot.
43.Kõige eeltoodu alusel on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 565 (325 + 240) euro ulatuses, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
44.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (565 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.