Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise koht ja aeg
17. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-112607
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Georgi Litvinovi vastu võlgnevuse 1417 euro 92 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Georgi Litvinovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Georgi Litvinov (isikukood xxxxxxxxx) Vastustaja (hageja): OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta Georgi Litvinovi apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a otsus osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 14. juunil 2021 Viru Maakohtule hagi Georgi Litvinovi (kostja) vastu põhivõla 975 euro 43 sendi, intressi 191 euro 56 sendi, sissenõudmiskulude 50 euro, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 340 euro 46 sendi ning alates hagi esitamisest viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks. 29. juuli 2021 menetlusdokumendis vähendas hageja enda põhivõla nõuet 872 euroni. Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ krediidikonto lepingu, mille alusel on kostja saanud krediiti 1000 eurot. Kostja on põhivõlast tagasi maksnud 24,57 eurot. Lepingu järgne intressimäär oli 39,99% aastas. Kuna kostja oma lepingujärgseid kohustusi ei täitnud ütles Placet Group OÜ lepingu üles ja loovutas enda nõude hagejale.
2.Kostja vaidles hagile vastu leides mh, et leping on tühine ning keegi ei ole kontrollinud kostja maksevõimet. Kostja on tasunud laenu katteks 128 eurot. Seega peab ta veel tasuma 872 eurot.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1367 eurot ja 92 senti, sh põhivõla 872 eurot, intressi 191 eurot 56 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 31. juuli 2020 kuni 14. juuni 2021 eest 304 eurot 36 senti ning viivise alates 15. juunist 2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata sissenõudmiskulude nõude 50 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 680 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja tunnistas oma võlga põhisummas 872 eurot. Seega puudub poolte vahel vaidlus põhivõla osas. Asja materjalidest ei nähtu, et laenuleping võiks olla VÕS § 4062 lg 1 ega § 408 lg 1 alusel tühine. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kui kostja väitel sõlmitud leping on tühine, peab kostja tühisuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ning tõendama. Kostja seda teinud ei ole. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
Hageja kinnitas, et kostja läbis profiilianalüüsi, mille käigus hinnati kostjaga seotud riske. Hageja väitel on laenuandja omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Hageja esitas kohtule riskianalüüsi kostja kohta ning kostjale edastatud lepingueelse täiendava teave, milles mh on selgitud laenusaajale erinevaid ohtusid laenu võtmisel ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Hageja hinnangul on kostja kinnitanud lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele; tal ei esine sõltuvussuhet laenuvõtmiseks ja kasutab laenusummat ainult tarbimiseks ja mitte erakorralise vajaduse rahuldamiseks; soovib täita laenulepinguga endale võetud rahalisi kohustusi tähtaegselt ja ettenähtud ulatuses; kinnitab, et kõik ülaltoodud andmed on tõesed ja vastavad tegelikkusele. Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 872 euro osas. Kohus leidis, et hagejal on õigus saada intressi ja viivist lepingus sätestatud määras 39,99% aastas. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude nõuet.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille kohaselt ta pole maakohtu otsusega nõus ja tema õigusi on otsusega rikutud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
6.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise
lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hinnates olulises osas täitnud põhjendamiskohustust. Maakohus on tsiteerinud üksnes VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 teksti ning toonud välja hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kas maakohus on nende väidetega nõustunud ja kui siis, milliste tõendite alusel. Selliselt ei vasta maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Viidatud sätte kohaselt peavad maakohtu otsusest nähtuma selgelt tuvastatud asjaolud ning ka see, milliste tõendite alusel maakohus need asjaolud tuvastas.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
9.VÕS § 4034 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja hindama tarbija krediidivõimelisust, sh tuleb hinnata tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Samuti tuleb VÕS § 4034 lg 9 järgi hinnata tarbija krediidivõimelisust iga kord, kui lepitakse kokku krediidisumma või krediidi ülempiiri suurendamises.
10.Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu hageja nõudele ja märkinud, et laenuandja ei kontrollinud laenu andmisel tema maksevõimelisust. Maakohus ei ole juhtinud hageja
tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja on esitanud 29. juuli 2021. a seisukoha lisana riskianalüüsi märkides, et hageja on hinnanud kostjaga seotud riske laenu andmisel. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas esitatud riskianalüüsiga on hageja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja tööandja, igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud lepingu järgi sõlmisid pooled esmalt 21. novembril 2019 krediidilepingu laenulimiidiga 400 eurot ning seejärel suurendasid 26. detsembril 2019 laenulimiiti 1000 euroni. Hageja esitatud riskianalüüs on esitatud aga üksnes 21. novembri 2019 seisuga. Seega ei ole senises menetluses esitatud tõendeid VÕS § 4034 lg 9 nõuete järgimise kohta laenulimiidi suurendamisel. Samuti on esitatud riskianalüüs vastuoluline nii hageja töötasu suuruse (selles on töötasu suuruseks märgitud nii 600, 798,17 kui ka 869,12 eurot) kui ka hageja kohustuste suuruse osas (märgitud finantskohustuste suuruseks 0 eurot, samas on märgitud creditinfo.ee andmebaasi alusel kostja kohustuste suuruseks kuni 20. novembrini 2019, st päev enne lepingu sõlmimist 320-640 eurot, kusjuures on ebaselge, kas tegu on kuumakse või koguvõla suurusega). Ebaselge on ka see, kas laenuandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja pangakonto väljavõtet. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. /digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.