Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2022, Rakvere
Kohtuasja number
2-21-19488
Kohtuasi
A. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik: A. K. (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx) Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3, Tartu 51013; tel 504 6694; e-post [email protected])
Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-19488, A. K. pankrotiavalduses, seoses võlgniku avaldusest loobumisega.
Tühistada 02.02.2022 määrusega A. K. suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld.
Määrata Tiia Kalausele ajutise pankrotihalduri tasu 610.50 eurot, millele lisandub käibemaks 122.10 eurot, s.o kokku 732.60 eurot.
Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu 610.50 eurot, millele lisandub käibemaks 122.10 eurot, s.o kokku 732.60 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Civilex (arvelduskonto xxxx Xxxx AS-is).
Tagastada määruse jõustumisel pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 05.00 eurot, A. G. arvelduskontole xxxx Xxxx AS-is. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta. Saata kohtumäärus ajutisele haldurile, võlgnikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(3)
Asjaolud A. K. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on vara puudumine, töötus ja võlgnevused võlausaldajate ees. 02.02.2022 määrusega on A. K. ajutiseks halduriks nimetatud Tiia Kalaus. 23.02.2022 esitas haldur kohtule ajutise halduri aruande ning taotluse ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks summas 610.50 eurot, millele lisandub käibemaks 122.10 eurot, s.o kokku 732.60 eurot. Kohtuistungil 16.03.2022 selgitati võlgnikule ajaolusid ning menetluse käiku. Võlgnik loobus kohtuistungil esitatud pankrotiavaldusest. Ajutisel pankrotihalduril vastuväiteid avaldusest loobumisele ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobus avaldusest ning vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus leiab, et avaldaja taotlus pankrotiavaldusest loobumiseks on põhjendatud. Taotlus ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja pankrotiavalduse menetlus lõpetada. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 9 tundi ja 35 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot, kokku summas 610.50 eurot, millele lisandub käibemaks 122.10 eurot (s.o kokku summas 732.60 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 66.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 610.50 eurot, millele lisandub käibemaks 122.10 eurot, s.o kokku 732.60 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub tasu hüvitada riigi vahenditest. Ajutise pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul vara 0.00 euro ulatuses. Kohustusi on võlgnikul ca 70 330.42 euro ulatuses.
2(3)
PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Avaldaja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kellel maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamise kohustus puudub. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, esineks käesoleva menetluse jätkamise korral PankrS § 29 lg 1 ning 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluse kulusid katta. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 610.50 eurot, millele lisandub käibemaks 122.10 eurot, s.o kokku 732.60 eurot, hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Avaldaja on esitanud taotluse pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, A. G. arvelduskontole xxxx Xxxx AS-is. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 05.00 eurot, A. G. arvelduskontole tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.