Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsus saata hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused AS ÜHISTEENUSED on R.K. kui sõiduki XXX omanikule/vastutavale kasutajale väljastanud leppetrahvi nr XXX XX.XX.XXXX XX:XX:XX aadressil L. Puusepa 8 Tartus parkimistasu maksmata jätmise eest summas 30 eurot. Kostja parkis L. Puusepa kinnistul tsoonis XXX, kus on ette nähtud 15 minutit tasuta parkimist, kui on selleks kasutatud parkimiskella. Parkimist registreerima minnes oli kostjal kohustus koheselt asetada parkimiskell mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimisaja alguse aeg. Fikseerimata algusajata ei ole võimalik tuvastada, mis ajavahemikul parkimine toimus ja kas ning mil määral see ületas lubatud parkimisaega. Kuivõrd sõiduki parkimistingimuste kontrollimise hetkel puudus sõidukil parkimiskell, mis tähistaks parkimise alguse aega, rakendus kostjale maksekohustus koheselt sõidukist väljumise hetkel. Eraparklas parkides tuleb alustada parkimist kohe, kui sõiduk on parklas pargitud, sh tasuta aja kasutamiseks, tuleb koheselt asetada parkimiskell. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 30 eurot ning menetluskuluna riigilõiv 75 eurot. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses nõustub, et XX.XX.XXXX parkis ta oma sõiduki registreerimismärgiga XXX aadressil L. Puusepa 8. Kostja ostis pärast parkimist koheselt parkimispileti parkimisautomaadist ajavahemikuks XX:XX-XX:XX. Leppetrahv väljastati kell XX:XX. Kostja mainib, et suundus COVID-19 vaktsineerimisele L. Puusepa 8 väikese ajavaruga, broneeritud aeg oli XX.XX.XXXX kell XX:XX. Kostja maksis XX.XX.XXXX sõiduki parkimisel ajavahemiku XX:XX-XX:XX eest ning leppetrahv väljastati kell XX:XX:XX. Seega parkimisaja alguse ja leppetrahvi vormistamise vahele jääb vähem kui 1 minut. Kostja käitus heas usus ja ei soovinud parkimiseeskirju eirata. Kohus kuulas kostja ära 9. märtsil 2022. R.K. selgitas, et ta oli teadlik parkimistingimustest, kuid sõidukis ei olnud momendil ei parkimiskella ega paberitpliiatsit parkimisaja alguse märkimiseks. Ta läks kohe parkimisautomaadi juurde, et parkimise eest tasuda. Tegemist on ajavahega alla 1 minuti, ta ei tahtnud olla pahatahtlik ning palub kohtult arusaamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et AS ÜHISTEENUSED hagi tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-82-16 punktis 22 selgitanud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS [võlaõigusseaduse] § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 158 lg 2

kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Hageja nõue põhineb parkimislepingu lepingutingimuste rikkumisel ja ta nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud, sest vaidlust ei ole asjaolude üle, et poolte vahel oli kehtiv leping, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud (parkimise alustamise aeg oli tähistamata, parkimise eest ei olnud kell XX:XX tasutud) ja hageja teavitas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et kostja, paludes kohtult mõistmist tekkinud olukorras, taotleb sisuliselt leppetrahvi vähendamist nullini, tuginedes tema poolt kohustuse täitmisele, mis toimus minutilise hilinemisega. Leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12). Hageja taotletud leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse rikkumise ulatust, st kostja poolt sõiduki parkimist paari minuti jooksul, selle eest tasu maksmata. Leppetrahvi vähendamisel tuleb muu hulgas arvestada kohustuse täitmise ulatust. Kohtul ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kostja kavatses jätta parkimistasu maksmata. Kostja seletusest nähtub, et ta läks kohe peale sõiduki parkimist selle eest tasuma. Arvestades asjaolu, et kostja läks vaktsineerima kella XX:XX on alust järeldada, et kostja tõepoolest alustas parkimist kella XX paiku ning ta tasus parkimisaja eest 1-2 minuti jooksul parkimise algusest. Kohus on seisukohal, arvestades parkimise tunnitasu määra antud piirkonnas, mis on 1 euro (hagiavalduse lisa 4), et mõistlik leppetrahvi suurus on antud asjaoludel 1/10 leppetrahvi määrast, so 3 eurot, mis vastab 3 tunni parkimistasule. Sellega on kaetud hageja võimalik kahju lepingu rikkumise eest ning on täidetud leppetrahvi tagatisfunktsioon. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Esitatud taotluse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 75 eurot. Kostjal menetluskulusid toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud hageja 30 euro suuruse nõude 3 euro, so 10 % ulatuses. Võttes arvesse hagi rahuldamise proportsiooni tuleb hageja menetluskulud jätta 10 % ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulu katteks 7.50 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.