Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens
Kohtuasi
UÜ Haavleid täis kandeavaldus ühinemiskande tegemiseks (registriasi nr Ä 50171138)
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 1. juuli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UÜ Haavleid täis määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja UÜ Haavleid täis, esindaja MV Varahaldus OÜ juhatuse liige Talis Kottisse
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. juuli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-9913 ja Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 3. juuni 2021. a kandemäärus (registriasi nr Ä 50171138) ja saata asi Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
1.UÜ Haavleid täis (ühendav ühing, avaldaja), keda esindas ühingu täisosanik MV Varahaldus OÜ (osaühing) juhatuse liige Talis Kottisse, esitas 27. mail 2021 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse tema ja Madal Lend UÜ (ühendatav ühing) ühinemise kohta ühinemiskande tegemiseks äriregistrisse.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 3. juuni 2021. a määrusega nr Ä 50171138/2 äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 alusel avalduse rahuldamata. Selle määruse kohaselt tegi registripidaja kindlaks, et Tartu Maakohus kuulutas 2. juuni 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2345 välja Madal Lend UÜ pankroti ning nimetas pankrotihalduri. Eeltoodu ei ole kooskõlas 23. aprillil 2021 sõlmitud ühinemislepingu (ühinemisleping) punktiga 1.4.7, mille kohaselt ei ole välja kuulutatud
2-21-9913 ühinevate ühingute pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega algatatud ühinevate ühingute saneerimis- või likvideerimismenetlust. Kohtunikuabi viitas pankrotiseaduse (PankrS) §-le 541 ja §-le 55, mille kohaselt peab pankrotis oleva äriühingu kandeavaldused allkirjastama ka pankrotihaldur, ning otsustas ÄS § 33 lg 5 alusel jätta avalduse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata registriasi tagasi uueks lahendamiseks. Avaldaja ei ole pankrotis vms, mistõttu ei pea avaldaja avaldusel olema pankrotihalduri allkirja. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et Madal Lend UÜ pankrot kuulutati välja 2. juunil 2021, mistõttu ei saanud pankrotihaldur kuidagi anda allkirja 27. mail 2021 esitatud avaldusele.
4.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 1. juuli 2021. a määrusega kandemääruse muutmata, täiendades määruse põhjendusi. Määruskaebus jäeti rahuldamata, menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtu arvates leidis avaldaja õigesti, et äriregistrile peab ühinemisavalduse esitama ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud. Kuna avaldaja ei ole pankrotistunud, siis ei pidanud äriregistrile esitatavat avaldust allkirjastama ühendatava ühingu pankrotihaldur. Siiski ei ole see asjaolu kandemääruse tühistamise aluseks. Ühinemise äriregistrisse kandmiseks esitatakse avaldus koos ÄS § 400 lg-s 1 sätestatud lisadega, mh ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakirjaga. Praegusel juhul on ühinemislepingu allkirjastanud mõlema ühingu esindaja MV Varahaldus OÜ (osaühing) juhatuse liige Talis Kottisse. Tartu Maakohus nimetas 9. aprilli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2345 ühendatavale ühingule ajutise pankrotihalduri ja keelas pankrotiavalduse tagamiseks PankrS § 20 lg 1 järgi ühendataval ühingul kogu tema vara käsutamise ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Ringkonnakohus leidis, et nimetatud käsutuskeeluga on hõlmatud ka ühinemislepingu sõlmimine, kuivõrd viimases sisaldub ka vara käsutamine. Asja materjalidest ei nähtu, et ajutine pankrotihaldur oleks andnud nõusoleku ühinemislepingu sõlmimiseks. Käsutuskeeldu rikkuv tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt tühine ning tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eelnevast tulenevalt on ühinemisleping tühine. Seega on ka registriosakonnale esitatud kandeavaldus puudusega, kuna sellele ei ole lisatud ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puuduse sisu arvestades otstarbekas anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid jätta avaldus rahuldamata kohe. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada.
2(4)
2-21-9913 Määruskaebuse kohaselt tõi ringkonnakohus kohtunikuabi põhjendustega võrreldes esile täiesti uued põhjendused. Ringkonnakohus oleks pidanud asja saatma tagasi maakohtu registriosakonnale läbivaatamiseks. Ühinemisleping on võlaõiguslik tehing. Ühinemislepingu sõlmimine ei tähenda vara käsutamist. Ühinemine loetakse toimunuks alles registrisse kandmisega ja ÄS § 403 lg 1 järgi läheb ühinemise kandmisega ühendava ühingu registrikaardile ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Ühinemisleping pole tühine.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel osaliselt rahuldada ja nii maakohtu registriosakonna kandemäärus kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Kandeavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata sama maakohtu registriosakonnale uueks lahendamiseks.
8.Avaldaja on kassatsioonimenetluses tuginenud sellele, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et ühinemislepingu sõlmimine tähendab vara käsutamist. Kolleegium nõustub selles osas avaldajaga. Ühinemisleping on võlaõiguslik leping, millel on mh ühinguõiguslik olemus. Ühendatava ühingu vara üleminek ühendavale ühingule ja osaluse omandamine ühendatavas ühingus ei toimu aga mitte ühinemislepinguga, vaid seaduse jõul koos ühinemise äriregistrisse kandmisega. Ühinemisleping ei sisalda seega vara käsutamist (vara käsutustehingut). Seega ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et kuna enne ühinemislepingu sõlmimist oli maakohus määranud ühendatavale ühingule ajutise halduri ja keelanud pankrotiavalduse tagamiseks PankrS § 20 lg 1 kohaselt ühendataval ühingul kogu tema vara käsutamise ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, oli käsutuskeeluga hõlmatud ka ühinemislepingu sõlmimine, kuna viimases sisaldub ka vara käsutamine. Kuna ühinemisleping ei sisalda vara käsutamise tehingut, vaid vara läheb ühendavale ühingule üle seaduse jõul koos ühinemise äriregistrisse kandmisega, ei riku ühinemislepingu sõlmimine ilma ühendatava ühingu halduri nõusolekuta käsutuskeeldu TsÜS § 88 lg 1 mõttes. Eelnevat arvestades pole ka ühinemisleping tühine.
9.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu ja avaldajaga selles, et kuna äriregistrile peab ühinemisavalduse esitama ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud (ÄS § 400 lg 1), ühendava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud võivad esitada avalduse ka ühendatava ühingu ühinemise äriregistrisse kandmiseks (ÄS § 400 lg 4) ning kuna avaldaja ei ole pankrotistunud, siis ei pidanud äriregistrile esitatavat avaldust allkirjastama ühendatava ühingu pankrotihaldur.
10.Siiski leiab kolleegium, et ilma ühendatava ühingu pankrotihalduri antud nõusolekuta ühinemiseks ei saa ühinemist äriregistrisse kanda. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Kolleegium leiab, et kuigi eelnimetatud sättes käsitletakse vaid likvideerimist, tuleneb nimetatud sätte mõttest, et juhul, kui välja on kuulutatud ühingu pankrot, tegeleb ka ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega edasi pankrotihaldur. Seega olukorras, kus enne ühingu pankroti väljakuulutamist on sõlmitud ühinemisleping, mille ühinevad ühingud on heaks kiitnud, ning pärast seda on esitatud ka avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrisse, kuid enne kandeavalduse lahendamist kuulutatakse välja ühingu 3(4)
2-21-9913 pankrot, tuleb ühinemise lõpuleviimiseks esitada äriregistrile ka pankrotti läinud ühingu pankrotihalduri nõusolek ühinemiseks. Registripidaja kontrollib seda, kas ühing on pankrotis, kandeavalduse lahendamise seisuga. Kui avaldaja pole registripidajale pankrotti läinud ühingu pankrotihalduri nõusolekut ühinemiseks esitanud, tuleb avaldajale määrata tähtaeg puuduse – pankrotihalduri nõusoleku puudumine – kõrvaldamiseks. Kui avaldaja ka puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul pankrotihalduri nõusolekut ei esita või pankrotihaldur ühinemiseks nõusolekut ei anna, tuleb kandeavaldus jätta rahuldamata. Praegusel juhul ei ole kohtud andnud avaldajale tähtaega, et avaldaja saaks registripidajale esitada pankrotti läinud ühingu pankrotihalduri nõusoleku ühinemiseks. Seega tuleb nii maakohtu registriosakonna kandemäärus kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi tuleb saata maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Registripidajal tuleb anda avaldajale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.
11.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada ning avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu
27.oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 37). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.