Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-12427
Kohtuasi
X hagi Qvalitas Arstikeskus AS vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.10.2021 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Qvalitas Arstikeskus AS (registrikood 10303948), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.10.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 08.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 09.08.2021, 27.09.2021, 04.10.2021, 13.10.2021) Qvalitas Arstikeskus AS (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja tõi esile, et 2018 esitas ta Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse ja 04.06.2018 tuvastas töötukassa kostja arvamuse alusel, et hagejal on osaline töövõimetus, millest lähtudes määrati töövõimetoetus. 17.06.2020 tuvastas töötukassa AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus arvamuse alusel, et hageja on täielikult töövõimetu, ja määras sellest lähtudes töövõimetoetuse. Hageja väitel oli kostja arvamus ebaõige ja hageja oli juba 2018 täielikult töövõimetu, mistõttu on hagejale tekkinud kahju saamata jäänud töövõimetoetusena kokku summas 7712,41 eurot. Lisaks on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus 26.10.2021 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis hageja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3.Maakohus leidis, et esitatud hagiavaldus on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad hagi menetlusse võtmise (TsMS § 371 lg 1 p-d 1 ja 9). Kohus märkis, et hageja on kohtule esitanud hulgaliselt erinevaid dokumente ja e-kirju, mille pinnalt on äärmiselt raske aru saada, millist tema õigust kostja rikkus ja millist õiguskaitset hageja vajab (s.t millise õiguse kaitseks on hageja kohtusse pöördunud).
4.Maakohus sai hageja erinevates menetlusdokumentides esile toodust kokkuvõtvalt aru järgmist. Töötukassa tuvastas 04.06.2018 otsusega, et hagejal on osaline töövõimetus. Töötukassa määras 06.06.2018 otsusega hagejale töövõimetoetuse määras, mille seadus näeb ette osalise töövõimetuse korral. Töötukassa 04.06.2018 ja 06.06.2018 otsuste aluseks oli kostja eksperdi poolt koostatud eksperthinnang hageja tervisliku seisundi kohta. 2 aastat hiljem tuvastas töötukassa 17.06.2020 otsusega, et hageja on täielikult töövõimetu. Töötukassa määras 18.06.2020 hagejale töövõimetoetuse määras, mille seadus näeb ette täieliku töövõimetuse korral. Töötukassa 17.06.2020 ja 18.06.2020 otsuste aluseks oli AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse koostatud eksperthinnang hageja tervisliku seisundi kohta, mille järgi oli hageja täielikult töövõimetu.
5.Hageja erinevatest dokumentidest sai maakohus järeldada, et hageja heidab kostjale ette seda, et kui kostja ekspert oleks kasutanud 2018. aastal eksperthinnangu koostamisel samu dokumente, nagu AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus, oleks kostja ekspert tuvastanud, et hageja oli juba 2018. aastal täielikult töövõimetu. Sellisel juhul oleks töötukassa määranud hagejale juba 2018. aastal töövõimetoetuse määras, mille seadus näeb ette täieliku töövõimetuse korral. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud varaline kahju 7712,41 eurot (hagejale makstud osalise töövõimetoetuse ja tasumata jäänud täieliku töövõimetoetuse vahe perioodil 2018– 2020), mille hageja palus kostjalt välja mõista.
6.Hageja palus välja mõista kostjalt ka õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja hinnangul tekitas kostja hagejale mittevaralise kahju selliselt, et kostja pani hagejale vale diagnoosi, kostja eksperdi tegevusetuse tõttu (ekspert ei kasutanud kõiki dokumente hageja tervisliku seisundi kohta) ei tuvastatud kõiki haigusi.
7.Kohus leidis, et esitatud hagiavalduse pinnalt jäävad ebaselgeks asja põhisisu ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei ole hagiavaldust esitanud kohtule ühtse dokumendina ning
2-21-12427 hageja poolt hulgaliselt esitatud erinevate dokumentide pinnalt ei ole kohtul täielikult võimalik hageja nõudest ja nõude aluseks olevatest asjaoludest aru saada. Hageja nõuded ja asjaolud on väljendatud erinevates menetlusdokumentides ning seega jääb käesolevas tsiviilasjas ebaselgeks, millistele faktilistele asjaoludele soovib hageja tugineda. Hageja on kohtule esitanud hulgaliselt dokumente, kuid hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millised tõendid kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millise tõendiga millist asjaolu tõendada soovitakse. Kohus ei otsi asjaolusid esitatud tõenditest.
8.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS §-s 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik avaldust menetleda. Kohus leidis, et esitatud hagiavaldus on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kõiki eeltoodud puuduseid arvesse võttes on hagi koostatud oluliste vormiliste ja sisuliste puudustega ja puuduste kõrvaldamine tooks kaasa sisuliselt vajaduse uue hagiavalduse koostamiseks.
9.Kohus selgitas, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks menetlemiseks koostada uus nõuetekohane ühes dokumendis sisalduv hagiavaldus.
10.Isegi juhul, kui kohus tuletaks hageja erinevatest dokumentidest õigesti olulised asjaolud, esines kohtu hinnangul alus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel.
11.Nõuetekohase hagiavalduse esitamisel tuleb hagejal sõnastada oma nõuded selliselt, et neid on võimalik täita. Juhul, kui hageja soovib esitada kellegi vastu kahjunõude, tuleb kahjunõude põhjendamiseks välja tuua need asjaolud, mis on olulised kahjunõude põhjendatuse hindamiseks. Kohus selgitab hagejale, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Hagejal tuleb seoses varalise kahju hüvitamise nõudega tuua hagiavalduses selgelt välja, kelle vastu on nimetatud nõue esitatud; põhjendada ja tõendada, millega seoses on hagejal varaline kahju tekkinud; kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist ja rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kohus selgitab hagejale, et mittevaralise kahju nõude esitamisel tuleb hagejal selgelt välja tuua ning tõendada mittevaralise kahju aluseks olevaid asjaolusid, st hagejal tuleb välja tuua ja tõendada neid asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
12.Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleksid olnud lepingulised suhted. Seetõttu ei saa hageja heita kostjale ette lepinguliste kohustuste rikkumist ja sellega tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju nõudmist. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka see, et hageja ja kostja vahel võinuksid olla kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad võlasuhted. Seetõttu leidis kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu esines alus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel.
13.Hagiavalduses esinevate ulatuslike puuduste ja hagi perspektiivituse tõttu asus kohus seisukohale, et kavandatav menetluses osalemine ei oleks edukas ning hageja võimalus oma õiguste kaitseks tsiviilkohtumenetluses on ilmselt vähene. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja menetlusabi taotluse TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Määruskaebus
14.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2-21-12427
15.Hageja leiab, et asjaolu, et ta hakkas 2018 saama töövõimetuna toetust kui isik, kellel töövõime puudus vaid osaliselt, põhjendab kostjalt varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmist. Hageja õiguste rikkumine on oluline ja asjas on kostja süü tõendatud.
16.Hageja esitas sarnase nõude ka töötukassa vastu, kuna hageja ei ole kindel, kas hageja õiguste rikkumise eest vastutab kostja või töötukassa. Menetluse edasine käik
17.Kostja seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.
20.Ringkonnakohus möönab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, andmata puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, ei ole kohtupraktikas tavapärane. Samas praeguses asjas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kui hageja esitab hulgi dokumente ja e-kirju ja korduvaid täpsustusi, teeb see esitatud hagi ebaülevaatlikuks ja raskesti jälgitavaks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et praeguses asjas oleks hagejal tulnud esitada hagi tervikuna uuesti. Ringkonnakohtu arvates ei andnud puudused esitatud dokumentides alust, et jätta hagi ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata menetlusse võtmata. Alles pärast seda, kui hagejale on antud TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja ka siis ei esita hageja hagi, mida on võimalik menetleda, oleks kohus saanud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi keelduda.
21.Ringkonnakohtu jaoks on määrav hagi menetlusse võtmisest keeldumisel see, et hageja esile toodud asjaoludel ei oleks võimalik hagi rahuldada, mis annab kohtule õiguse keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (maakohus on ekslikult märkinud TsMS § 372 lg 2 p 2).
22.Hageja esile toodud asjaoludest võib järeldada, et tema soov on varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmine kostjalt tulenevalt sellest, et kostja eksperdi koostatud eksperthinnang hageja tervisliku seisundi kohta oli hageja väitel ebaõige. Nimetatud ebaõige eksperthinnangu alusel tuvastas töötukassa 04.06.2018 otsusega hagejal üksnes osalise töövõimetuse ja määras 06.06.2018 otsusega hagejale töövõimetoetuse määras, mille seadus näeb ette osalise töövõimetuse korral. Hageja leiab, et kostja ekspert oleks pidanud 2018. aastal koostama hageja tervisliku seisundi kohta eksperthinnangu, mille alusel oleks töötukassa saanud tuvastada hagejal täieliku töövõimetuse.
23.Maakohus leidis, et asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleksid olnud lepingulised suhted. Ringkonnakohus peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi selles osas täiendada. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg 1 järgi esitab isik töövõime hindamiseks nõuetekohase taotluse töötukassale. Töövõimet hindab ja töövõimetoetust maksab töötukassa. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Töövõime hindamisel annavad ekspertarvamuse töötukassa arstid või töötukassaga lepingulises
2-21-12427 suhtes olevad tervishoiuteenuse osutajad (TVTS § 7 lg-d 1, 2 ja 3). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Ringkonnakohus leiab, et vastutus töövõime hindamise eest, sh hindamise kvaliteedi tagamise eest, on töötukassal. Eeltoodust tulenevalt ei teki lepingulist suhet hageja ja kostja, vaid kui töövõime hindamise käigus peab töötukassa vajalikuks ekspertarvamuse koostamist, siis tekib lepinguline suhe töötukassa ja kostja kui tervishoiuteenuse osutaja vahel.
24.Lisaks võiks hageja õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist tuleneda ka VÕS §-st 1043 jj, kuid hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et kostja kui isik, kes osutas tervishoiuteenust, on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Lepinguvälisel alusel tuleb väidetava kahju puhul kindlaks teha esmalt kostja tegevuse õigusvastasus. Hagiavaldusest ei selgu, millistel asjaoludel võis kostja tegevus eksperthinnangu koostamisel olla mõne VÕS § 1045 lg 1 alapunkti alusel õigusvastane. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku tegevusega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Lisaks tuleb kindlaks teha kahju (VÕS § 127 lg 1) ning põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel võinuksid olla kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad võlasuhted.
25.Seega, kuna hageja esile toodud asjaolude õigust eeldades puudub hagejal alus nõuda kostjalt kas lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 järgi, jättis maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmata.
26.Ringkonnakohus märgib, et isik, kes leiab, et töövõime hindamise või töövõimetoetuse määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale (TVTS § 23). Haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel on töötukassal õigus töövõime määramise otsus algusest peale kehtetuks tunnistada, kui töövõimetoetuse määramise aluseks olnud faktilised asjaolud on muutunud. Vaidlus töötukassa otsuse õiguspärasuse üle ei ole tsiviilõiguslik vaidlus, vaid on avalik-õiguslik vaidlus. Hageja on määruskaebuses märkinud, et ta on sarnase nõude esitanud ka töötukassa vastu, kuna hageja ei ole kindel, kas hageja õiguste rikkumise eest vastutab kostja või töötukassa. Seega on hageja olnud õigel teel, kui pöördus oma õiguste kaitseks halduskohtu poole.
27.Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja seisukohta ei esitanud ja toimiku materjalidest kulude kandmist ei nähtu, seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.