nende Hageja D. Š. (isikukood xxx) Kostja Qvalitas Arstikeskus AS (registrikood 10303948)
RESOLUTSIOON
1.Keelduda D. Š.i poolt 08.08.2021 esitatud hagiavalduse (täpsustatud 09.08.2021, 27.09.2021, 04.10.2021, 13.10.2021) menetlusse võtmisest.
2.Jätta D. Š.i menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud D. Š.i kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.D. Š. (hageja) esitas 08.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 09.08.2021, 27.09.2021, 04.10.2021, 13.10.2021) Qvalitas Arstikeskus AS (kostja) vastu.
Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (p 9); hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (p 10). Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud hagiavaldus on menetluse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad hagi menetlusse võtmise.
4.Kohus märgib, et hageja on kohtule esitanud hulgaliselt erinevaid dokumente ja e-kirju, mille pinnalt on äärmiselt raske aru saada, millist tema õigust kostja rikkus ja millist õiguskaitset hageja vajab (st millise õiguse kaitseks on hageja kohtusse pöördunud). Hageja poolt kohtule esitatud dokumentide alusel möönab kohus, et hageja soovib hagis tugineda alltoodule faktilistele asjaoludele. Eesti Töötukassa tuvastas 04.06.2018 otsusega, et hagejal on osaline töövõimetus. Töötukassa määras 06.06.2018 otsusega hagejale töövõimetoetuse määras, mille seadus näeb ette osalise töövõimetuse korral. Töötukassa 04.06.2018 ja 06.06.2018 otsuste aluseks oli kostja eksperdi poolt koostatud eksperthinnang hageja tervisliku seisundi kohta. Eesti Töötukassa tuvastas 17.06.2020 otsusega, et hageja on täielikult töövõimetu. Töötukassa määras 18.06.2020 hagejale töövõimetoetuse määras, mille seadus näeb ette täieliku töövõimetuse korral. Töötukassa 17.06.2020 ja 18.06.2020 otsuste aluseks oli AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse koostatud eksperthinnang hageja tervisliku seisundi, mille järgi oli hageja täielikult töövõimetu. Hageja erinevatest dokumentidest saab järeldada, et hageja heidab kostjale ette seda, et kui kostja ekspert oleks kasutanud 2018. aastal eksperthinnangu koostamisel samu dokumente, nagu AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus, oleks kostja ekspert tuvastanud, et hageja oli juba 2018. aastal täielikult töövõimetu. Sellisel juhul oleks Eesti Töötukassa määranud hagejale juba 2018. aastal töövõimetoetuse määras, mille seadus näeb ette täieliku töövõimetuse korral. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud varaline kahju 7712,41 eurot (hagejale makstud osalise töövõimetoetuse ja tasumata jäänud täieliku töövõimetoetus vahe perioodil 2018–2020. a). Hageja palus välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitis 7712,41 eurot. Hageja erinevatest dokumentidest saab järeldada, et kostja tekitas hagejale mittevaralise kahju selliselt, et kostja seadis hagejale vale diagnoosi, kostja eksperdi tegevusetuse tõttu (ekspert ei kasutanud kõike dokumente hageja tervisliku seisundi kohta) ei saanud hageja teada temal esinevaid haigusi. Hageja palus välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
5.TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese; p 1), avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus; p 2), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p 3). Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse pinnalt jäävad ebaselgeks asja põhisisu, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei ole hagiavaldust esitanud kohtule ühtse dokumendina ning hageja poolt hulgaliselt esitatud erinevate dokumentide pinnalt ei ole kohtul täielikult võimalik hageja nõudest ja nõude aluseks olevatest asjaoludest aru saada. Hageja nõuded ja hagi asjaolud on väljendatud erinevates menetlusdokumentides ning seega jääb käesolevas tsiviilasjas ebaselgeks, millistele faktilistele asjaoludele soovib hageja tugineda. Hageja on kohtule esitanud hulgaliselt dokumente, kuid hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millised tõendid kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millise tõendiga mida tõendada soovitakse. Kohus ei otsi asjaolusid esitatud tõenditest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik avaldust menetleda. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-19-9416, p 6). Kohus leiab, et kõiki eeltoodud puuduseid arvesse võttes on hagi koostatud oluliste vormiliste ja sisuliste puudustega ja puuduste kõrvaldamine tooks kaasa sisuliselt vajaduse uue hagiavalduse koostamiseks. Seetõttu pole põhjendatud hagis olevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-dest 1 ja 9 ning TsMS § 371 lg 2 p-st 2, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.
6.Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on võimalik hagejal pöörduda samade nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb asja edukaks menetlemiseks hagejal koostada uus nõuetekohane ühes dokumendis sisalduv hagiavaldus.
7.Kohus selgitab hagejale, et kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse (st millisel õiguslikul alusel) ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad. Seega tuleb hagiavaldusse kirjutada hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS §-s 363 on välja toodud, millised andmed peavad kohtule esitatud hagiavalduses sisalduma. Nõuetekohase hagiavalduse esitamisel tuleb hagejal sõnastada oma nõuded selliselt, et neid on võimalik täita. Juhul, kui hageja soovib esitada kellegi vastu kahjunõude, tuleb kahjunõude põhjendamiseks välja tuua need asjaolud, mis on olulised kahjunõude põhjendatuse hindamiseks. Kohus selgitab hagejale, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Hagejal tuleb seoses varalise kahju hüvitamise nõudega tuua hagiavalduses selgelt välja, kelle vastu on nimetatud nõue esitatud; põhjendada ja tõendada, millega seoses on hagejal varaline kahju tekkinud; kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist ja rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kohus selgitab hagejale, et mittevaralise kahju nõude esitamisel tuleb hagejal selgelt välja tuua ning tõendada mittevaralise kahju aluseks olevaid asjaolusid, st hagejal tuleb välja tuua ja tõendada neid asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
8.Isegi juhul, kui kohus on hageja erinevatest dokumentidest õigesti tuletanud määruse p-s 5 välja toodud asjaolud, esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleksid olnud lepingulised suhted. Seetõttu ei saa hageja heita kostjale ette lepinguliste kohustuste rikkumist ja sellega tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju nõudmist. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka see, et hageja ja kostja vahel võinuksid olla kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad võlasuhted. Seetõttu leiab kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel.
9.Koos hagiavaldusega on hageja esitanud kohtule taotluse menetlusabi saamiseks. TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama sätte lg 3 sätestab, et isikule ei anta
menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kohus on eelnevalt leidnud, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Hagiavalduses esinevate ulatuslike puuduste ja hagi perspektiivituse tõttu asub kohust seisukohale, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas ning hageja võimalus oma õiguste kaitseks tsiviilkohtumenetluses on ilmselt vähene. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja menetlusabi taotluse TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel.
10.TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
11.TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
12.TsMS § 178 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.