Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

J. M. K. (hageja) esitas 25. novembril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. P. i (kostja) vastu 3733 euro 35 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel alates 28. juulist 2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõistes kehtiv üürileping (edaspidi: leping). Kuigi leping sõlmiti algselt aastaks, pikenes see poolte kirjalike tahteavalduste puudumisel järgmiseks üheaastaseks perioodiks. Kostja üüris lepingu alusel lepingu esemeks olevaid ruume 18. detsembrini 2018. Kostja kohustus tasuma hagejale üüri 600 eurot kuus (lepingu punkt 3.1) hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (lepingu punkt 3.3). Kostja kohustus lepingu punkt 3.2 kohaselt tasuma kommunaalkulude eest igal kuul ettemaksu korras 130 eurot. Kui elektrienergiat või muid teenuseid kasutati suurema summa ulatuses kui ettemakstud 130 eurot, oli hagejal lepingu järgi õigus nõuda lisa maksmist. Kostjal tekkis pikaajalise üürisuhte käigus korduvalt võlgnevusi nii üüri kui ka kõrvalkulude tasumisel. Kostjal tekkis 2018. aastal pikaajaline pidevalt suurenev võlg. Hageja tegi

tekkinud puudusest teatamata. Üüritud ruumide vannitoas oli kraanikauss tugevalt kahjustunud. Kostja oli üritanud seda ise parandada. Tehtud parandustööd olid vastuvõetamatud. Kahjustunud kraanikausi asendamise kulu oli 583 eurot 39 senti. Hageja tegi tasaarvestuse kraanikausi parandamise kulude ja deposiidi vahel. Hageja esindaja leppis kostjaga kokku üüritud ruumide üleandmise kuupäevaks 20. novembri, mil üürileandjal oli võimalik isiklikult ruumide tagastamisele kohale tulla. Ruumide tagastamine toimus aga alles 26. novembril 2018. Kostja tagastas ruumid siis vaid osaliselt, pikendades valitud ruumide üüriperioodi esialgselt kuni 12. detsembrini 2018. Eluruumide üleandmise tähtaeg pikenes, kuna kostja väitis 20. novembri hommikul hageja esindajale saadetud e-kirjas, et ta ei soovi ruume määratud ajal üle anda, kuna need ei olnud koristatud. Hageja esindaja selgitas e-kirja vastuses maja üleandmise vajalikkust ning ka kohustuse täitmise rikkumise võimalikke tagajärgi, ent üleandmist kostja poolt välja pakutud ajal ei toimunud. Nii hageja esindaja poolt 15. novembril 2018 kui ka 20. novembril 2018 saadetud e-kirjades sisaldus otsene viide sellele, et üleandmisele tuleb spetsiaalselt kohale majaomanik, millest tulenevalt pidi kostja mõistma, et ta põhjustab oma tegevusega hagejale täiendavaid kulutusi, mille tulemusena kostja vastu suunatud nõue suureneb. Kostja käitus pahauskselt, kui tühistas üürilepingu eseme üleandmiseks kokkulepitud aja. Hageja tasaarvestas deposiidist enda asjata kantud reisikulud – lennupiletid Saksamaalt Tallinna ja tagasi, parkimistasu Saksamaal lennujaamas, bussipiletid Tallinnast Puhu risti ja tagasi ning kütusekulu seoses kohapeal transpordi kasutamisega (autokasutuskulu ei ole arvestatud). Hageja reis Eestisse oli planeeritud vaid ruumide vastuvõtmiseks. Arvestades etteteatamise aega, tekkis hagejale eelmainitud kulude näol kahju kokku 262 euro ja 73 sendi ulatuses. Hageja kulud, mis seonduvad kostjapoolse lepingurikkumisega ja mis kaeti deposiidi arvel, on kokku 846 eurot 12 senti. Deposiidi jääk oli enne üürinõudega tasaarvestamist 353 eurot 88 senti. Hageja tasaarvestas võlgnevusest summas 4087 eurot 23 senti 353 eurot 88 senti. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 101 lg 1, § 271 lg 1 ja § 292 lg 1 alusel seega tasumata üüri ja kommunaalkulude eest 3733 euro 35 sendi tasumist. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-posti [email protected] teel kätte 20. jaanuaril 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 35) kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 325 eurot ja esindajatasu 1170 eurot (käibemaksuga). Hageja esindajal kulus asjaolude kliendiga arutamiseks 1 tund 30 minutit, materjalide analüüsimiseks 2 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3 tundi. Hageja esindaja töötunni hind on 180 eurot käibemaksuga. Hageja menetluskulude nimekiri ja vastuse nõue toimetati kostjale TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte saatmisega e-postile XXX (tl 39). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati üürilepingust tuleneva üüri- ja kommunaalkulude võla saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja esindas hagejat ka kohtueelses menetluses (vt nt tl 6 - 9). Hageja esindaja oli vaidluse asjaoludega enne hagiavalduse koostamist seega kursis. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud viie tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulud on seega vajalikud ja põhjendatud 900 (5 * 180) euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku 1225 eurot (325 + 900). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 1225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.