Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-6200
Tsiviilasi
S Ku hagi R P vastu hüvitise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
200 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: S K (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M. Hiob OÜ, e-post: [email protected]), Diana Rints Kostja: R P (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider (Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, Tallinn 10140, epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 16.02.2022 Hageja: S K Kohtuistungil osalesid Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, Diana Rints Kostja: R P Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 200 000 euro ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt S Kult (isikukood xxx) kostja R P (isikukood xxx) Ks menetluskuludena välja 11 334 (üksteist tuhat kolmsada kolmkümmend neli) eurot.
Mõista hagejalt S Kult (isikukood xxx) kostja R P (isikukood xxx) Ks välja viivis menetluskuludelt 11 334 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt hüvitisena välja mõista 200 000 eurot. Hageja ja kostja tutvusid oktoobris 2006 ja sama aasta novembrist asusid nad koos elama vabaabielupaarina. Poolte kooselust sündis xxx tütar L P. Suhte alguses elas hageja temale kuuluvas korteris Tallinnas xxx, kuhu asus elama kostja. Hageja müüs xxx korteri ja ostis asemele korteri xxx, mida pere sissetulekuks ühiselt välja üüriti. Selle korteri hageja müüs ja ostis 2016. a 1-toalise korteri Tallinnas, aadressil xxx. Korterit üüriti pere sissetulekuks välja kuni aprillini 2020, mil hageja müüs selle korteri võlgade katteks oma emale I Kule. Hageja ema oli andnud laene elamu ehitamiseks.
2.Enne lapse sündi elasid pooled xxx kinnistul olevas elamus, mis kuulus alates 04.10.2003 kostja emale Õ Pile. Õ P seal ei elanud. Enne xxx majja asumist ehitasid pooled elamu lõpuni valmis hageja emalt I Kult laenatud rahadega, kuna kinnistul asus algselt vaid majakarp. Füüsilise tööjõuna panustasid maja ehitusse hageja ja kostja võrdselt, hageja haljastas kinnistu üksinda. 26.07.2010 vormistas kostja ema Õ P kinnistu enda nimelt ümber kostjale. Kostja müüs hageja emalt laenuks saadud rahaga hoonestatud kinnistu 09.06.2015 ning saadud summa 263 000 eurot laekus kostja arveldusarvele. Müügi eesmärgiks oli soetada perele uus elukoht. Kostja kinnitas hagejale, et tegemist on ühise kodu soetamisega ja pole tähtis, kelle pangakontole laekub xxx müügist saadud raha.
3.23.05.2016 omandas kostja xxx müügist saadud rahaga enda ainuomandisse hoonestamata tühja kinnistu xxx Selle kinnistule ehitasid pooled aastatel 2017-2020 koos kahekorruselise elamu ja sauna. Mõlemad panustasid võrdselt ka ajaliselt ja füüsilise tööga. Kinnistu oli ostmise ajal võssa kasvanud, see puhastati võsast ning kinnistule ehitati elamu ja saun. Ehitusluba saadi 08.12.2016 ning 2017. a alustati ehitustöödega. xxx kinnistu suurusega 2693 m2 maksis 100 000 eurot. Käesoleval ajal on kinnistu väärtuseks sama piirkonna hinnavõrdluste põhjal 500 000 eurot. Arvestades kinnistu algset maksumust 100 000 eurot, oli hageja ja kostja panus kinnistusse mõlemal 200 000 eurot.
4.Poolte kooselu lõppes 2020. a märtsi lõpus, kui kostja tõstis hageja koos lapsega xxx kinnistult välja. Hageja leidis, et xxx kinnistut ei saa lugeda ainult kostja varaks. Hageja soovib hüvitist enda panuse eest. xxx kinnistul tegid kõik tööd hageja ja kostja ise, võõrast tööjõudu kasutati minimaalselt. Kui 2016. a elamumaa soetati, puhastati kogu krunt võsast. Suures mahus toodi täitemulda, pinnas tasandati traktoriga ja istutati elupuu hekid.
5.2017. a kevadel kaevati saunamaja ja elumaja vundamendi augud, valati vundament, paigaldati maakütte torud, paigaldati krundile aed. Esmalt sai püsti ja katuse alla saunamaja. 01.07.2017 kolis pere saunamajja elama. Järgnevalt saunamaja soojustati väljast ja krohviti, suvel laoti elumaja seinad ning paigaldati laepaneelid. Järgnesid vööde valamised ning elektritööd. 2017. a jõuti paigaldada katuse sarikad ning katus soojustati villaga, kütteruumi paigaldati maasoojuspump. Talveks sai elumaja katuse peale, uks ja aknad ette ning toimus välistreppide valamine.
6.2018. a tasandati krunt mullaga ning rajati aed, külvati muru, istutati isikud jne. Saunamajale tehti fassaad, laoti väravapostid, viimistleti ning laoti siseseinad. Elumaja teisele korrusele paigaldati küttetorud, valati ja lihviti põrandad. Krohviti siseseinad, pahteldati, lihviti ja värviti. Esimesele korrusele pandi põrandaplaadid, teisele korrusele paigaldati ja õlitati parkett. 2018. a ehitati välja vannituba, plaaditi, tehti vajalikud torutööd. Ehitati trepp ja kamin. Õuele laoti tänavakivid. 2019. a kaeti seinad osaliselt dekoratiivkividega, kevadel algasid elumaja fassaaditööd. Maja sai soojustatud ning maja välisfassaad kaeti suurte kiviplaatidega. 2020. a sai valmis esimese korruse WC. Tegemata jäid veel väiksemad tööd - elumaja katuse tuulekastid ja saunamajas leiliruum. Kasutusluba majal puudub.
7.Kinnistu xxx oli pere ühine elukoht. Hageja on poolte 13 aastat kestnud kooselu ajal panustanud kinnistusse alates selle ostmisest mais 2016 töö, aja ja rahaga. 24.03.2020 võttis kostja hagejalt ja lapselt xxx võtmed ja sundis neid majast lahkuma. Peale seda ei ole hageja ega laps majja saanud. Hageja püüdis pääseda talle kuuluvasse korterisse Tallinnas Paadi 14a-10, et koos lapsega seal elama asuda, kuid see ei õnnestunud, sest kostja võttis füüsilist jõudu kasutades korteri võtmed ära.
8.Kostja käitumine on ebaväärikas ja pahatahtlik. Pooled panustasid xxx hoonete väljaehitusse võrdselt nii raha kui tööga. Selle tulemusel on xxx kinnistuväärtus selle ostmisest (ostuhinnaga 100 000 eurot) kasvanud 400 000 euro võrra ja on võrdlevate hinnapakkumiste tulemusel orienteeruvalt 500 000 eurot. Seetõttu palus hageja kostjalt välja hüvitis 200 000 eurot (500 000 eurot – 100 000 eurot = 400 000 euort, millest pool on 200 000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest.
9.05.05.2020 hagi täienduses selgitas hageja, et xxx krundi suurus on 2693 m2 ning selle asukoht on vahetult xxx valla keskuses. Niivõrd suurt kinnistut müügis hetkel ei ole. xxx asuva kinnisvara müügikuulutustest nähtuvalt müüakse xxx kinnistuid suurusega keskeltläbi 10001500 m2. Kinnistu väärtust tõendab maamaksu suurus, milliseks on iga aastaselt 700 eurot. xxx kinnistu asub ebatasasel ja märjal pinnasel ning krundile on veetud suures mahus erinevat pinnakattematerjali: kümned koormad kive, kruusa ja mulda. Maapinna erisuste tõttu tuli vundament ehitada tavapärastest suurem ning paksem. Kinnistule ehitatud mõlemad hooned on ehitatud kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest, Piivmaja tüübina ning maaküttega. Samalaadset teist kinnistut müügis ei ole.
10.xxx kinnistu soetati, korrastati ning sellele ehitati hooned eelnevalt xxx kinnistu müügist saadud rahadega. xxx pidi algselt ostetama kaasomandisse võrdsetes osades: 1⁄2 R P ja 1⁄2 S Ku kaasomandisse. Hageja teadis, et koos kostjaga ehitatakse perele kodu ja oli nõus oma isiklikke sääste, emalt saadud laenuraha ja isikliku tööga kodu ehitusse panustama. xxx krundile ehitati elamu välja hageja rahalise panuse ja isikliku tööga, samuti hageja emalt I Kult saadud laenuga. Hageja ema laenas raha ka xxx hoonete väljaehitamiseks.
11.Kuna I Kult saadud laenu tagasimaksmise tähtaeg saabus ning hagejal ei olnud võimalik emale laenusummat tagasi maksta, müüs hageja I Kule 02.04.2020 taSvestusena oma korteriomandi xxx. xxx korteri soetas hageja xxx korteriomandi müügist saadud raha ja oma säästude eest. 02.04.2020 xxx, korteri notariaalse müügilepingu järgi hageja müüs ja ostja I K
ostis korteriomandi koos selle oluliste osadega ja päraldistega hinnaga 125 300 eurot. Lepingu p 3.2 järgi taSvestasid pooled xxx vallas ajavahemikul 2010-2015 ja xxx vallas ajavahemikul 2016-2020 asuvate elamute ehituseks antud laenude summad kokku 125 300 eurot. See tõendab, et hageja sai kodu ostmiseks ja väljaehitamiseks oma emalt sihtotstarbelist laenu. Hageja rahalised võimalused tulenesid vanaemalt ja vanatädilt pärandina saadud ja kinkena omandatud rahadest. Kõik säästud pani hageja esmalt xxx ja selle müügi järel xxx ehitusse. Samuti lisaks rahalisele panusele on hageja füüsilise tööga panustanud kinnistute korrastamisele, haljastamisele, elamute ehitamisele.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja mäletab asjaolusid tegelikkusest erinevalt. Tõele ei vasta kostja märkused hageja endiste elukohtade kohta. Kostja vastusele lisatud fotomaterjal on asjakohatu. Hageja renoveeris kahte talle järgemööda kuulunud korterit ning rahastas remondikulud ise. Kostja vastupidised väited on asjakohatud. Hageja andis suhte alguses võlgades kostjale laenu 165 000 krooni, mida kostja ei ole hagejale käesoleva ajani tagastanud. Kostjale laenu andmiseks müüs hageja oma sõiduauto.
13.Pooled elasid hagejale kuulunud xxx korteris seni, kuni oli võimalik elama asuda xxx elamusse. Kostja väited xxx elamu ehitamise kohta on asjakohatud. Kinnistul paiknenud majakarp oli valmis, kuid hageja panustas sisetöödele ja krundi haljastusele. Hageja ei ole väitnud, et panustas majakarbi ehitamisse. Uuesti tuli ehitada xxx elamu fassaad, sest see koorus maha. Korduvalt valati põrandaid, pahteldati seinad, värviti, ehitati välja vannitoad. Esimesel korrusel oli kivipõrand ja üleval korrusel parkett. Hageja rajas üksinda kogu kinnistu haljastuse, paigaldas koos kostjaga ma ees tänavakivid, aia ja värava.
14.Kostja on nõustunud, et ta müüs koos hagejaga xxx korteri ja ostis koos temaga xxx korteri. xxx korter oli hageja omand. Selle omandas hageja 2003. a ja korteris tegi remondi hageja isa A K aastal 2004. xxx korteri müügist saadud rahaga omandas hageja xxx korteri. Puudub eluline usutavus, miks pidi kostja rahastama hageja korteriostu, kui hagejal oli xxx korteri müügist saadud raha olemas ja hageja sai endale lubada uue korteri ostmist. Ebaõiged on kostja väited, et ta võimaldas hagejale luksuslikku elu.
15.Hageja nõustus, et ta ostis xxx korteri pangalaenuga. Laenu tasus hageja enne korteri müümist oma isa surma järgi saadud pärandi arvel. Hageja müüs xxx korteri ja ostis xxx korteri. Seega ei vasta tõele kostja väited, hageja oli rahatu ja kostja ülalpeetav. Kostja ise seevastu ei ole kunagi püsivalt töötanud, mis nähtub MTA Tööregistrist. Kostja väide, et hageja emal ei olnud hagejale võimalik laenu anda, on teadvalt vale. Jääb aga ebaselgeks, kust tulid kostja rahalised vahendid, kui kostja oli töötu.
16.21.12.2020 seisukohas leidis hageja, et kui xxx sündis poolte ühine laps, planeerisid pooled soetada suurema elamispinna ja sõlmisid seltsingulepingu eesmärgiga oluliselt parandada ühiseid elamistingimusi. Kostja emale Õ Pile kuulus kinnistu aadressil xxx, kus oli vaid pooleliolev elamukarp. Õ P kinkis xxx kinnistu kostjale tasuta. Hageja ja kostja vahel sõlmiti seltsinguleping, mille kohaselt mõlemad panustavad ühiselt xxx elamu väljaehitamisele ehk soetavad materjalid, vahendid, tellivad koos tööd ja teevad ise tööd, korrastavad kinnistu ning sisustavad maja. Seltsingulepingu eesmärk oli ehitada perele hooned ja rajatised ning heakorrastada kogu xxx kinnistu. Kostja kinnitas hagejale, et kui koosoleku lõppeb, jagatakse seltsinguvara võrdselt.
17.Pooltel endil puudusid kogu ulatuses rahalised võimalused ja elamuja väljaehitamiseks ja haljastuseks andis pooltele laenu hageja ema I K. Ille K omas laenu andmiseks vahendeid. I K andis hagejale 2007. a xxx hoonete väljaehitamiseks kokku 500 000 krooni, mida tõendab hageja konto väljavõte AS-s SEB Pank. 29.01.2007 sai hageja 10 000 krooni, 28.02.2007 1000
18.Ille K andis hagejale ajavahemikus 2010-2018 sularahas sihtotstarbelist laenu võlakirjade alusel neljal korral kogusummas 126 300 eurot. Eesmärk oli xxx ja xxx hoonete ja rajatiste väljaehitamine ja kinnistutel tehtavad haljastustööd. I K ei kartnud, et ei saa laenu tagasi, sest hagejale kuulus Tallinnas korteriomand, mille väärtus kattis laenude kogusumma. I K andis laenu järgmiselt: 24.07.2010 100 000 krooni ehk 6300 eurot xxx elamu renoveerimiseks, 11.02.2017 40 000 eurot xxx hoonete remondiks ja haljastustööde tegemiseks, 12.08.2017 40 000 eurot xxx hoonete remondiks ja haljastustööde tegemiseks, 20.04.2018 40 000 eurot xxx hoonete remondiks ja haljastustööde tegemiseks.
19.2013. a otsustasid hageja ja kostja parendada elamistingimusi ja müüa xxx kinnistu,et osta parema asukohaga suurem kinnistu xxx alevikus. Pooltele jäi silma kinnistu xxx (uue aadressiga xxx). Kinnistu oli heas asukohas ning avar. See oli algselt kaetud võsaga ja ostu korral oli ette näha suurt ühist tööd. Kavas oli müüa xxx kinnistu ning saadud raha eest osta xxx kinnistu kaasomandisse. Kostja üllatas hagejat sellega, et oli tema teadmata sõlminud xxx kinnistu ostmiseks lepingu ja vormistanud selle enda ainuomandisse. Ostuhinda hageja täpselt ei tea, sest ta lepingut näinud ei ole.
20.Hageja ei osanud näha ohtu, et xxx läks kosta ainuomandisse, sest pikemat aega oli toiminud ühine majapidaminea. Hgeja tugines sõlmitud seltsingulepingule ning tal ei olnud põhjust kahelda kostja lubaduses, et saab mõne aja pärast tema poolt panustatud osast ja võimalikust xxx kinnistust 1⁄2 mõttelise osa või selle müügi korral poole müügihinnast.
21.Hageja omas seltsingusse panuste tegemiseks nii vahendeid kui võimalusi. 2007 suri hageja isa A K, kelle pärandi arvelt olid hagejal rahalised vahendid olemas. Hageja töötas nii enne kostjaga tuttavaks saamist ja kooselu ajal. Hageja ema kandis hagejale 2007. aastal xxx hoonete välja ehitamiseks kokku 500 000 krooni. Lisaks hooldas haeja oma vanatädi, kellelt sai 4 aasta jooksul hooldamise eest 2016. a lõpus tänukingitusena 25 000 eurot. Veel sai hageja raha sõiduautode müügist. Seda tõendavad Maanteeameti tõend ja konto väljavõtted. 01.04.2019 oli sõiduauto xxx nr xxx müük 12 500 euro eest. 05.10.2009 sai hageja T H 140 000 krooni, 12.11.2009 xxx OÜ-lt 50 000 krooni, 03.05.2010 H S 59 000 krooni, 03.12.2012 xxx AS-lt 8998 eurot ja 18.11.2013 xxx OÜ-lt 4650 eurot.
22.I K omas koos abikaasa A Kuga ettevõtet, mis oli väga edukas. Peale abikaasa surma sai I Kust pärimise teel ettevõtte ainuomanik. Eduka ettevõtjana oli I Ku abikaasal võimalused raha kogumiseks. A K eelistas hoida sularaha kodus seifis. Peale abikaasa surma sai I K raha endale ning sellega oli tal võimalik S Kule raha laenata. Kuna sularaha oli kodus olemas, ei olnud vajadust seda panka viia, et ülekannet teha, vaid I Kul oli võimalik anda laenu sularahas. Selle kinnituseks koostasid I K ja hageja igakordselt võlakirjad.
23.Lisaks muudele sissetulekutele sai I K 16.05.2007 korteri müügist 430000 krooni. 08.05.2017 korteri müügist sai ta 25 000 eurot. I K sai pärandvarana 15.08.2016 M A 3694,41 eurot. I Ku saadud pärandvara tõendavad pärimistunnistused. Pärimistunnistuse kohaselt sai I K pärimise teel xxx asuva korteri, xxx, OÜ xxx osa nimiväärtusega 30 000 krooni ja 10 000 krooni. I K sai pärijana OÜ xxx reaalväärtuste käsutajaks.
24.15.08.2016 pärimistunnistuse järgi oli hageja vanaema M A pärijaks I K. Pärimistunnistuse kohaselt sai I K lisaks rahale xxx korteri. 13.03.2017 pärimistunnistuse järgi oli hageja vanatädi L S pärijateks I K (hageja ema) ja R K (hageja onu). 06.02.2017 pärimismenetluse algatamise avaldusest ja pärandi vastuvõtmise avaldusest nähtuvalt päriti lisaks rahale korteriomand aadressil xxx.
25.xxx kinnistul oli enne hageja ja kostja kohtumist valmis maja karp. Kuna oli teada, et Õ P kingib xxx kostjale, alustasid pooled seal töödega. Kui maja sisetööd saidvalmis, kolisid hageja ja kostja koos lapsega detsembris 2009 majja ning Õ P vormistas kinnistu 2010. a notariaalse kinkelepingu alusel kostjale. Põhiliselt rahastas töid hageja enda ja emalt saadud vahenditest.
26.xxx hoone ehitustööd algasid 2007. a, maja valmis detsembris 2009. Alates 2010 tehti kinnistul välitöid. Suvel paigaldati unikivid, tehti haljastustööd, paigaldati elektriline liugvärav ja jalgvärav, tehti uuesti üle välifassaad. 2008-2009 paigaldati maakütte torud. 2010 suvest alates ostis hageja haljastuseks ilupuid, põõsaid ja püsililli, millega haljastas kinnistu ja lisaks rajas muru. Need tööd toimusid kuni 2014. a. Haljastustöödega tegeles hageja, iga-aastaselt uuendades ja lisades püsikuid. 2012. a ehitati xxx elumajale II korruse rõdu, kaevati osaliselt lahti vundament, mida hakati soojustama. Kõik ehitus-ja viimistlusmaterjalid valiti välja ja soetati ühiselt ning kõik tööd tehti ühiselt. Alates 2010. a laenas ehitustööde lõpetamiseks raha juurde I K.
27.Alates 2007 paigaldati xxx elumaja soojustamiseks põrandakütte torustik, valati ja lihviti põrandad ning krohviti, pahteldati ja värviti seinad, tehti elektri-ja torutööd. Ehitati välja saun, vannituba ja duširuum. II korrusele ehitati musta marmoriga kaetud teine vannituba ning paigaldati sisustus – kraanikauss, wc-pott, peegel, mullivann, kivist aknalaud. I korruse põrand plaaditi halli marmoriga, II korrusele paigaldati täispuitparkett. Paigaldati trepp–astmetega ja käsipuu. Hageja teostas ehitust ja koristust majas ning ümbritseval krundil. II korruse trepiava kaeti karastatud klaasist piirdega. Garaažis oli kütteruum ja sahvriruum, mis plaaditi. Köögimööbel paigaldati novembris 2009 ja maja sisustati mööbliga alates 2009. a detsembri lõpustkuni 2011.a. Hageja ostis enamuse materjalidest sularahas või ülekanntega.
28.Raha xxx kinnistu ostmiseks tuli peamiselt xxx müügist saadust. Hageja panused xxx kinnistul tehtud töödega põhinesid emalt saadud laenurahal ja xxx kinnistu müügist saadul. Hageja ja kostja käisid alates 2015. a vaatamas xxx kinnistut ja võrdlesid teiste müügis olnud kinnistustega. Hagejale üllatuseks ostis kostja kinnistu enda omandisse.
29.xxx kinnistu oli vaid võsastunud maatükk ning esmaseks tööks oli 2016. a suvel krundi puhastamine võsast. Võsast puhastamise järel toodi krundile ca 100 koormat täitemulda. Muld oli kive täis, kopa abil sai tehtud esmane maapinna silumine. Hageja ostis krundi ümbritsemiseks elupuud, et rajada hekid. Kokku istutati ca 200 elupuud, mida iga aastaselt hooldas hageja. 2016. a sügisel paigaldati aiapostid ja metallist aed. Aia paigaldamise järel tegeles hageja kinnistul koristustöödega. Samal ajal toimus kanalisatsioonitrassi ümbertõstmine. Vald mingit abi ei osutanud ning see kohustus lasus krundi omanikul. Samuti tuli tasuda projekti eest.
30.Pärast kinnistu puhastamist võsast hakati paigaldama maakütte torustikku. Maakütte torusid paigaldas kostja koos abitööjõuga ja selles abistas hageja. Seejärel kaevati elumaja ja saunamaja vundamendi augud. Vundamendi auk tuli liiga sügav, mis põhjustas täitematerjalile arvatust suuremaid kulusid. 2017. a talv oli soe ja sai alustada saunamaja kuivundamendi töödega. Pärast vundamendi valamist hakati laduma saunamaja seinu, milles abistas ka hageja.
31.2017. a kevadel kaevati koos metsast noori mände, mis istutati xxx kinnistule haljastuseks. Hakati laduma elumaja seinu. 2017. a suvel paigaldati saunamajale aknad ja uksed, teostati elektritööd ja katuse ehitustööd ning saunamaja sisetööd. Leiliruum jäi poolikuks. Plaaditi duširuum. Hageja töötles enne plaatimist duširuumi niiskustõkkega. Saunamaja põrandad plaaditi, leiliruumile paigaldati klaasuks, lakke katteplaadid ja led lambid, kivist aknalauad. Koos paigaldati armatuurid, teleka kinnitused ja rulood. Duširuumi osteti valamukapp ja peegel, dušiotsikud ja kogu duširuumi sisustus. Hageja teostas ehituskoristustöid ning abistas sisetöödel. Plaadid ja viimistlusmaterjalid valiti välja koos.
32.Saunamajja koliti sisse 01.07.2017. Elati kolmekesi 10 m2 pinnal, kus puudus kööginurk. Tasandatud ja vajunud kinnistule toodi ca 20 koormat mulda, mis sisaldas klaasikilde ja umbrohuseemet. Hageja tegi käsitsi ära suure töö, puhastades mullast välja kerkivad killud ja umbrohu. Hageja asus kinnistule aiamaad ja haljastust rajama. Elumaja mõlemale korrusele paigaldati laepaneelid, vöökastid ja teostati kõik majakarbiga seotud tööd, lisaks paigaldati katusesarikad. Kõikide tööde juures osales hageja. Hageja tegeles jätkuvalt ehitustööde koristamisega ja ehitusprahi äraviimisega. Elektritöödega alustati 2017. a lõpus.
33.2017. aasta sügisel saunamaja krohviti ja soojustati väljastpoolt. Kinnistule osteti ja paigaldati metallist elektrilinevärav ja jalgvärav. Ühendati maaküte ja elumajale pandi ette uksed ja aknad. Talvel alustati elumaja katusetöödega. 2018. a tehti saunamaja välifassaadi. Valati välistrepid saunamajale ja elumajale. Paigaldati unikivid 200 m2. Valati ja lihviti elumaja põrandad ning suvel krohviti, pahteldati ja värviti seinad ning paigaldati kivist aknalauad. Valmisid ja paigaldati saunamaja tuulekastid.
34.2018. a lõpus valmisid elumaja suuremad sisetööd. 2019. a jaanuaris koliti elumajja sisse. Sisetöödena tehti siseuste paigaldamised, II korrusele paigaldati ja õlitati bambusparkett, kamin, laed, lõpetati II korruse vannituba, köök ja köögi abiruum, plaaditi kütteruum. Valmis kogu maja ventilatsioon, paigaldati trepp ja käsipuu ning lõppesid II korruse garderoobi viimistlustööd. Elumajja kolimise ajal ei olnud kõik toad möbleeritud. 2019. a möbleeriti maja lõplikult. Kõikideks töödeks kulunud materjalid valiti koos, kõik tööd tehti koos ning sisutus ja mööbel valiti koos. Lisaks sellele majandas ja korraldas hageja pere igapäevaelu.
35.2019. aastal kattis hageja niiskustõkkega I korruse wc. Paigaldati dekoratiivkivid trepi tagusele seinale ja kaminaseinale. Paigaldati kütteruumi lagi. Kevadel 2019. a lõppes elumaja soojustamine ja välifassaadi tegemine. P N aitas fassaaditööde teostamisel. Hageja osales elumaja soojustamisel ja välifassaadi paigaldamisel ning tegeles ehituskoristusega. 2019. a talveks sai elumaja fassaad valmis. Hageja osales töödes edasi kuni 2020. a märtsini. 2020. a alguses paigaldati I korruse wc põrandaplaadid.
36.Hageja viitas VÕS § 580 lõikele 1, § 581 lõikele 1 ja § 589 lõikele 1. Hageja leidis, et eeldada saab seltsinglaste võrdseid panuseid. Hageja ja kostja vahel oli xxx ja xxx kinnistutel asuvate hoonete ja haljastuse väljaehitamiseks sõlmitud seltsing, mille eesmärk oli parendada pere elamistingimusi. Kostja kinnitas xxx müügi eel, et kinnistu ostetakse ja vormistatakse võrdsetes osades poolte kaasomandisse. I K kuulis xxx hagejalt ja kostjalt, et nad on sõlminud seltsingulepingu ja kuna pole abielus, panustavad mõlemad ostetava kinnistu hoonetesse ja haljastusse. Kui peaks lõppema kooselu, millega lõppeb ka seltsing, hüvitavad pooled teineteisele vastavad panused ja seltsinguvara lõppväärtuse. Ainult sel põhjusel ja selle kindlusega rahastas hageja ehitustöid, tegi ise töid ja panustas seltsingusse. Poolte kooselu lõppemisega lõppes seltsing, kuid kostja ei nõustunud seltsingulepingu lõppedes hagejaga seltsinguraha jagama.
37.05.04.2021 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et haeja ei panustanud ei rahaliselt ega tööga kummagi kinnistu osas. Isegi kui kostja sai xxx kinnistu kinkena ning kinnistul oli majaboks, siis hageja rahalise ja töise panuse tulemusena majaboksi ja kinnistu kordategemisel suurenes kinnistu väärtus poole võrra ja kostjal oli võimalik müüa xxx hinnaga 265000 eurot. Kostja hinnangul oli xxx kinnistu müügist saadud raha vaid tema raha, kuna xxx kinnistu oli kostja ainuomandis. Kostja väide on ebaõige. Kostja teine väide on, et kuna hageja kasutas elamut elamiseks, pidigi ta osalema majapidamistöödes, sest elamu ja aia väidetav korrashoid on elukoha kasutamisega kaasnev tavapärane tegevus. See on ebaõige. Tegu oli poolte ühise kooseluga ja ühiselt tegutsedes vara väärtuse tõstmisega eesmärgiga rajada perele
sobiv kodu. Hageja ei olnud kostjaga teenistus-, rendi- ega alluvussuhtes, vaid kooselulises suhtes.
38.Kostja ei ole tõendanud, et tegi ise või rahastas kõigi ehitustööde tegemist. Kostja esitatud seletuskirjad on tõenditena kõlbmatud. Seletuskirjad sisaldavad peamiselt väiteid, et kostja on ühele või teisele isikule tehtud tööde eest tasunud. Hageja ei eitagi, et kostja maksis mõnele objektil töötanud inimesele, kuid ta tegi seda hagejalt saadud rahade eest. Seletuskirjadest ei nähtu, kui palju, mille eest, millal ja kellele on kostja maksnud. Hageja ei eita, et kostja tellis vajalikud projektid, hankis ehitusloa ja sõlmis veevõrgu lepingud. See oli kodu ehitusel tavapärane tegevus ehitustööde alustamiseks ning kostja tegi seda tavapärase tegevuse raames.
39.Tõele ei vasta seletuskirjades esitatud väide, et nende koostajad ei näinud objektil hagejat ja hageja ei osalenud ehitustöödel. Hageja töötas enamike seletuskirjade kirjutajatega koos, rääkimata lõunapausidel nende kõikide toitlustamisest. Kostja esitas hulgaliselt fotosid endast, mis ei tõenda tööde tegemist ega tööde tegemise aega. Fotod ei ole selfid, vaid on tehtud sealsamas objektil hageja poolt. Hageja jäädvustas ja fotografeeris perekonna arhiivi jaoks ühist tegevust.
40.Hageja nõustus, et kostja tellis projektid ning tegeles xxx vallas vastavate kooskõlastustega. See oli kostja panus. Objektil teostasid suuremaid ja mehhanisme eeldavaid ehitustöid erinevad isikud, nt vundamendi kaevamine ja müüri ladumine eeldavad masinaid. Kostja esitatud konto väljavõtetest ei nähtu, et tegu on ühele või teisele isikule töötasu maksmisega. Ülekannete selgitustest ei nähtu seost xxx kinnistuga. Tegu võis olla laenu andmise või tagasi maksmisega. Maksed ei ole käsitletavad töötasuna ega tõenda kostja väiteid ühe või teise isiku töötamisest xxx objektil. Puuduvad lepingud, mistõendaksid nende inimeste seost xxx objektiga.
41.Kostja esitas tõendid ehitusmaterjalide ostmise kohta, kuid tõendatud ei ole seos xxx objektiga. Kostja on väitnud ise, et tegeleb korterite renoveerimisega. Konto väljavõtetest ei nähtu, mida on ehituspoodidest ostetud. Konto väljavõtted on esitatud valikuliselt. Luminor panga konto väljavõtet on muudetud. Kostja esitas kohtule mõned üksikud tellimused, saatelehed ja arved. Osadest arvetest, tellimustest ja saatelehtedest ei nähtu, kas tasuja on kostja. Tellija ja maksja ei pruugi olla samad. Kohati ei ole võimalik järeldada seost xxx objektiga. Osad kaubad on tarnitud xxx.
42.Hageja ei ole kunagi väitnud, et xxx kinnistul maja ei olnud. Seal oli majakarp. Asjakohatu on kostja tõend xxx kinnistu kohta. Õ Pi kirjalik seletuskiri ja konto väljavõte on asjasse puutumatud. Ebaõige on kostja väide, et ta ei soovinud mingit seltsingulepingut rõlmida. xxx kinnistu ostu-müügilepingul on märge, kus kostja kinnitas, et tema omandatav vara ei moodusta ühisvara. See on lepingute tüüpkinnitus, sest kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajalabielus. See ei tähenda automaatselt, et hageja ja kostja vahel puudus seltsinguleping. Kui seltsingulepingut ei oleks sõlmitud, ei oleks hageja üldse ehitusöid rahastanud ega abistanud-teostanud remondi-ja haljastustöid. Kostja oleks sel juhul pidanud kõik toimetused tegema ning rahastama ainuisikuliselt.
43.Aegumist ei ole võimalik kohaldada, sest hageja panuse tõttu sai kostja xxx objekti müügist nii suure müügihinna, mille eest omandati koos kinnistu xxx Kostja saab seltsingulepingu regulatsioonist ebaõigesti aru. Kostja väiteil on oluline asjaolu, et kostja omandas xxx kinnistu kinkelepingu alusel ning isegi abielusuhtes olnuks xxx kinnistu kostja lahusvara. Seltsinguvara ei ole ühisvara ega lahusvara.
44.Kostja esitatud väljavõte majandusaasta aruandest ei ole asjakohane. Ettevõtte majandusliku seisu analüüsimiseks ei võeta aluseks vaid ühte või kahte lehte majandusaasta aruandest, samuti mitte ühe majandusaasta piires. Tõendist nähtub, et ainuüksi ettevõtte müügitulu oli 1 376 228
krooni. Kogu pärand jäi hageja emale. Kuivõrd ei teostatud pärandi inventuuri, puudub detailne loetelu rahalistest summadest.
45.12.05.2021 seisukohtades leidis hageja, et xxx korteris oli remont tehtud enne poolte tutvumist, mida tõendavad fotod. Hageja kordas varasemaid väiteid. Vaid ja ainult seltsingulepingu olemasolu tõttu andis I K rahalisi vahendeid laenuna elutingimuste parandamiseks, mida tõendavad suurepärased suhted perekonnas. Kostja ise kinnitas seltsingulepingu sõlmimist. Seltsingulepingu sõlmimise ajal oli xxx kinnistul püsti vaid majakarp, haljastus puudus. Seda tõendavad fotod. 2009 suvel värvisid I K ja kostja koos kõik xxx maja siseseinad. Samuti tõendavad lisatud fotod ja videolõik xxx ehitusel ja haljastusel tehtud suurt tööd ja mahtu.
46.Kostja kinnitas I Ku juuresolekul selgelt, et kuigi alguses pidi xxx kinnistu ostetama poolte kaasomandisse, ostis kostja selle enda ainuomandisse. Samas kiitis kostja hageja panust ja tööd ühistele tuttavatele. Seltsingulepingu sõlmimise aega tõendab kostja kiri hagejale. Asjaolu, et hagejale kuulub pool kinnistutest ja kostjaga kooselu jooksul soetatud varast, on tõendatud kostja 16.01.2020 koostatud testamendiga. Kostja kinnitas, et poolte vahel kehtib seltsinguleping ning kui kostjaga midagi juhtub, saab hageja temale kuuluva varaosa kätte. Sama tõend tõendab, et seltsinguvarasse kuulus ka xxx korter, mille kostja ostis hagejalt saadud rahaga. Kostja sai ka hagejale kuuluvast xxx korteri üürimisest 10 aasta jooksul ehitustööde rahastamiseks üüritulu. Seltsinguleping lõppes 24.03.2020, kui kostja viskas hageja ja nende ühise lapse kodust xxx välja. Seltsingulepingu ja kooselu lõppemist on kinnitanud korduvalt kostja oma kirjades.
47.Hageja panuseid xxx kinnistul tehtud tööde osas tõendavad seletuskirjad ja fotod. Hageja teostas haljastustöid ja ehitusel abitöid nii xxx kui xxx objektidel ja ostis mõlemasse elamiskohta mööblit. Hageja haljastustööde tegemist tõendavad esitatud kinnituskirjad. Kostja esitatud seletuskirju pidas hageja alusetuteks ja üllatuslikeks. Hageja töödel mitteosalemist on kinnitanud isikud, kellele hageja tegi süüa ja tassis ette ehitusmaterjale. Kõik inimesed, kellelt kostja seletuskirju küsis, ei pruukinud teada hageja nime. Hagejale kinnitused andnud M L, T K, R H, K K ja L P on näinud hagejat töömeestega suhtlemas ja neid abistamas.
48.Ebaõiged on kostjale kinnituse andnud A Ki väited, sest 2008. a oli xxx kinnistul vaid majakarp. A K ei saanud 2005. a ja 2006. a teha xxx objektil poolelioleva majakarbi värvimistöid. A K oli 2016. a xxx krundil ja aitas mootorsaega puid maha võtta. Ebaõige on väide, et ta nägi kinnistul vaid kostjat, sest hageja tegi temast töö ajal fotosid. Ebaõiged on A Di väited, et ta tööde tegemise ajal hagejat ei näinud, sest ta ei oska eesti keelt. Hageja pakkus talle süüa ning aitas tööde tegemisel.
49.A S kinnitas, et ühtegi naisterahvast töö tegemisel ei viibinud. See väide on vale, sest hageja vestles korduvalt A Siga ning A S tõi S Kule erialast kirjandust. Ebaõige on V Ti väide, et hageja ei viibinud tööde tegemise juures. Hageja oli kogu aeg kohal ning planeeris ja rajas xxx ja xxx kinnistute haljastuse. Hageja maksis V T töö eest mõnel korral sularahas.
50.Ebaõige on K Ki väide, et hagejat objektil tööd tegemas ei olnud. K Ki tööde tegemise ajal viibisid alati kohal hageja ja kostja. Tegu on poolte ühise tuttavaga. Ebaõige on K L väide, et ta ta ei näinud piirdeaia ega tänavakivi paigaldamise ajal hagejat. Tööde ajal oli hageja kohal ja suhtles temaga. Ebaõige on E Pi väide, et ta katusetööde tegemise ajal hagejat ei näinud. Tegu on peretuttavaga, kellele hageja käis tööde tegemisel abiks.
51.Ebaõiged on naabri R R väited, et ta ei ole hagejat tööde tegemisel näinud. Kevadel on puud lehtedes ega paista läbi. Ebaõige on A L väited, et ta hagejat tööde tegemisel 2017. a kordagi ei näinud. Hageja tegi samal ajal haljastustöid ja pakkus A Lle süüa. Ebaõiged on T Ki väited, sest hageja ja kostja käisid koos mööblit valimas, arutasid mõõte ja välimust.
52.Hagejale alates 25.01.2010 kuuluv korter xxx oli alates 2010. a välja üüritud. 10 aasta üüritulu läks xxx ja xxx kinnistuste väljaehitamisse. Samuti oli välja üüritud korter xxx, mille üüritulu võttis kostja ja kasutas seda kas ehituseks või omal äranägemise l5 aasta vältel arvestusega 500 eurot kuus: 500 eurot x 12 x 5 = 30 000 eurot. Hageja tegi mõlemal kinnistul üksi haljastustöid, ostis haljastamiseks materjalid ja taimed, abistas ehitustööde tegemisel, andis kostjale raha mõlemas majas integreeritud köögi tellimiseks ja paigaldamiseks (kogusummas 15 000 eurot) ja sisustas xxx majas täielikult lapse toa (1 500 eurot). xxx OÜ kinnitas, et muru rajamise tasu on alates 2,5 eurot/m2 + käibemaks ja istikute hinnad vastavalt istikute nimekirjale.
53.Hageja leidis, et tema panus xxx kinnistul seisnes haljastuse rajamises ja hooldamises, ehituse abitöödes ja üüritulus. Muru rajamise tasu on alates 2,50 eurot/m2. Kokku on haljastuse osa kinnistust 1400 m2, seega 1400 x 3=3500 eurot. Tööraha on 5 eurot tunnis, arvestusega 4 tundi päevas on 5 x 4 = 20 eurot päevas. Ühes kuus on see 600 eurot ja kuue kuu eest kokku 3600 eurot. Viie aasta eest kokku 5 x 3 600= 18000 eurot. Muru niitmise tasu kaks korda kuus on 0,04 x 1400m2=3360 eurot. Iga-aastased püsikud on 45 tk aastas ehk 5 x 45 = 225 eurot. Elupuud 50 tk igal aastal, elupuu hind on 7 eurot ja iga puu istutuse hind 5 eurot, seega 350 x 5 = 1750 eurot. Viljapuud, tarbeaed ning maitsetaimed on kokku 500 eurot. Ehituse abitööd 3 aasta vältel tunnihinnaga 10 eurot tunnis, arvestusega 4 t tundi päevas 10 x 4= 40 eurot päevas, 1 kuu kokku on 1200 eurot ja 6 kuud kokku 7200 eurot. Kolm aastat kokku on 21600 eurot. Paadi tn korteri üüritulu oli 450 eurot kuus, aastas 5400 eurot ja 5 aasta (2010 –2015) jooksul 27 000 eurot. Kõik kokku ehk kulud haljastustöödele 27 335 eurot, ehituse abitööd 21 600 eurot ja korteri üüritulu 27 000 eurot on 75 935 eurot.
54.xxx kinnistul oli hageja panuseks muru rajamine. Haljastuse osa kinnistust on 2200 m2, seega 2200 x 3 = 6600 eurot. Hageja ostis elumaja välisfassaadi plaadid 10 200 euro eest, põrandaplaadid 1200 euro eest, elu- ja saunamaja tuulekastide materjali 550 euro eest. Tööraha on 5 eurot tunnis, arvestusega 4 tundi päevas on 5 x 4= 20 eurot päevas. 1 kuu on kokku 600 eurot, 6 kuud 3600 eurot ja kolm aastat kokku 3 x3 600 = 10 800 eurot. Muru niitmise tasu on 0,04 x 2200m2= 88 eurot ja kahe korra eest kuus176 eurot. Tasu 3aasta eest ca 2000 eurot. Hageja ostis 200 elupuud hinnaga 7 eurot ja kokku 1400 eurot. Iga puu istutuse hind on 5 eurot ehk 1400 x 5 = 7000 eurot. Iga aastaste püsikute tasu on 45 eurot aastas ja kolme aasta eest 135 eurot. Viljapuude ning maitsetaimede tasu on umbes 500 eurot. Etuse abitööd 3 aasta vältel on tunnihinnaga 10 eurot, arvestusega 4 t tundi päevas 10 x 4= 40 eurot päevas, 1 kuu eest 1200 eurot ja 6 kuu eest 7200 eurot, kolme aasta eest 21600 eurot. Mardi tn 12-240 korteri üüritulu 500 eurot kuus, aastas 6000 eurot ja 5 aasta jooksul 30000 eurot. Paadi tn 14 a korteri üüritulu oli 450 eurot kuus, aastas 5400 eurot, 4aasta eest 21600 eurot. Kokku oli hageja panus välifassaadi plaadid 10200 eurot + põrandaplaadid 1200 eurot + tuulekastide materjal 550 eurot + lapse toa sisustamine 1500 eurot + haljastustööd ja materjalid 27035 eurot + ehituse abitööd 21600 eurot + Mardi tn korteri üür 30000 eurot + Paadi tn korteri üür 21600 eurot = kogusumma 113685 eurot. Kokku on hageja panus 207 178,46 eurot.
55.Hageja majandas enamasti sularahaga, kuid tegi pangaülekandega osad ostud. xxx kinnistu osas tegi hageja järgmised ülekanded: 04.08.2009 Ehituse ABC-s 610,30 krooni, 09.12.2009 Jyskis 79 kroon, 25.12.2009 Aatriumis 4 000 krooni, 31.12.2009 Ehitus Services 400 krooni, 24.03.2010 ATF Arvutisalongis kostja tellimusel 255 krooni, 22.06.2010 Bauhausis 3483 krooni, 25.10.2020 Bauhausis 2530 krooni, 25.03.2011 K-Rautakeskos 14,35 eurot, 23.04.2011 Rugis 129 eurot, 02.05.2011 Ehitus Services 6,90 eurot, 11.09.2011 Jyskis 32,59 eurot, 13.11.2011 Jyskis 19,99 eurot, 01.02.2012 Bauhausis 53,85 eurot, 02.04.2012 Jyskis 5,96 eurot, 08.04.2020 Jyskis 5,96 eurot, 08.04.2012 K-Rautas 49 eurot, 10.05.2012 Bauhofis 27,38 eurot, 18.05.2012 J E tehtud ettemaks rõdupiiretele 200 eurot, 20.05.2012 J E ettemaks rõdupiiretele 120 eurot, 05.06.2012 Bauhofis 184,38 eurot, 06.06.2012 Bauhofis 132,33 eurot, 28.06.2012 J E ettemaks
56.xxx saunamajas elamist-olemist ja olukorda tõendab mälupulgal olev videolõik. Samalt videolt näha xxx haljastus. Hageja esitas ka videolõigu xxx kinnistust, milles hageja teeb aiatöid. Kui poolte vahel poleks seltsingulepingut, ei oleks hageja panustanud rahaliselt ega tööga.
57.15.07.2021 seisukohtades selgitas hageja, et ta ei ole pahatahtlikult jätnud oma konto väljavõtet esitamata. Hagejal ei olnud 2007. a AS-s SEB Pank kontot. Krüpteeritud konto väljavõtet ei osanud hageja avada.
58.04.10.2021 seisukohtades leidis hageja taas, et kostja esitab ebaõigeid kinnitusi. R H andis mõlemale poolele vastuolulisi kinnitusi. Kostja esitatud kinnituskirjad on ebausaldusväärsed. Osad tunnistajad väidavad, et nad ei ole kunagi hagejat objektil näinud, mille lükkavad ümber hageja tunnistajate seletuskirjad isikutelt, kes nägid objektil hagejat töötajatega suhtlemas. Kostja sai tunnistused isikuid mõjutades. Kostja ema oli poja poolt mõjutatud.
59.Kostja esitatud fotod ei tõenda kostja väiteid. Kostja esitas fotod ajast, mil tegemist oli söötis maaga ning kummalgi objektil ei olnud veel mingit haljastust. Hilisematel fotodel on kõrged puud ning tihedad põõsad. Neilt nähtub, et hageja tegi kinnistutel haljastustöid. Valikuliselt esitatud üksikud arved ei tõenda, et rohkem puid ja põõsaid, lilli ja taimi kinnistutele ei ostetud ega istutatud. Vastupidine on tõendatud fotodega, kusjuures fotodel puuduvad kuupäevad. Sellest nähtubki, et hageja tasus ostude eest sularahas. 14.06.2021 menetlusdokumendile lisatud väidetava teehitustööde nimekirju ei saa lugeda tõendiks. Nimekirjadel puuduvad allkirjad ja kuupäevad.
60.K L on kinnitanud elupuude olemasolu. Ta andis tunnistuse 31.05.2021, mil hageja juba pikka aega kinnistul ei käinud ega saanud elupuid hooldada. A L tunnistuse osas leidis hageja, et ta ei ole väitnud talle isiklikult tasumist. Ebaõige on tema väide, et esimese korruse plaatimise tööd tehti 2020. a mais. A L viibis vanglas ega saanud teha töid, mida väidab. Õ ja M Pi tunnistused ehitustöödeks puitmaterjali ostmise kohta on ebaõiged. Saunalavale kulus paar puidust plaati, toodi ka mõni üksik lihvimata pruss.
61.Vale on väide, et M P külvas xxx muru. Muru külvas hageja alles 2010. a. Kinnistu haljastamise tööd algasid, kui maja oli valmis ja elamiskõlbulik ning hageja hakkas xx kinnistul haljastust rajama. Õ Pi väide, et tema rajas haljastuse on ebaõige ja ümber lükatud asjaoluga, et xxx kinnistule paigaldati maaküte ajal, mil hageja ja kostja elasid koos. Maakütte paigaldamiseks kaevati kogu krunt üles ning puid ja põõsaid, rääkimata õunapuudest ja marjapõõsastest ei olnud. Õ Pi väide, et ta ostis ja istutas need koos kostja endise elukaaslasega on ebaõige. A R ja kostja suhe lõppes 2003, kui kinnistu omanikuks sai Õ P. Vahepeal oli R Pl keegi teine elukaaslane. Kauni kodu tunnustus ei ole seotud xxx kinnistuga. Kostja esitatud fotod on tehtud xxx. Teiselt fotolt nähtub puumaja, kuid xxx kinnistul on kivimaja.
62.K T tunnistus on ebaõige. Tema tunnistusest ei nähtu, millal ja millises mahus kostja vanemad muru külvasid. E R on kostja eelmise elukaaslase isa. Kui E R käis sel ajal abis xxx majakarbi ehitusel, võis see nii olla. Hageja ja kostja kooselu ajal E R xxx ehitustöödel ega
haljastamisel ei osalenud. Kostja esitatud fotodelt nähtub, et kinnistule istutati elupuid ja vaid mõned kuused. Elupuid aitas istutada hageja ema I K.
63.V K ostis ära xxx kinnistu ning seejärel muutis maja seest, saagis maha puud ning kaotas peenrad. Hageja esitas kohtule fotod ja videolõigud, millel olid kinnistule istutatud puud ja rajatud peenrad. R U tunnistus on ebaõige, sest hageja paigaldas koos tema ja kostjaga xxx garaaži lage.
64.xxx OÜ majandusaasta aruande osas selgitas hageja, et tema isa suri 13.01.2007. OÜ Xxx arvestatav põhikirjast tulenev majandustegevus ja tulu teenimine lakkasid alates 2007. aastast. 2019 majandusaasta aruanne tõendab eeltoodut. 2007. a majandusaasta aruanne kinnitab, et suure käibega ja kasumlikult töötav äriühing langes pärast omaniku ja juhatuse liikme surma 2007. a kahjumisse. Kui 2006 tegevuskäive ületas kaupade, toorme, teenuste ja materjali kulu ca miljon krooni, siis 2007. a käive 137 6228 krooni kujunes sisuliselt äriühingu materjalide allahindlusega müügist.
65.Hageja leidis endiselt, et kostja pangakonto väljavõtteid on muudetud. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt andis kostja laenu 06.03.2008 I Kule 9700 krooni, kuid ei ole näha, et mis oli konto jääk. Samas nähtub väljavõttest, et perioodi algjäägiks oli 0 eurot ja saadud tuluks xxx OÜ-lt 5147 krooni. Hageja pidas ebaselgeks, kuidas sai sellises olukorras kostja laenu anda. Lisaks ei nähtu, millise panga väljavõttega on tegu.
66.Kuigi kostja sai xxx oma emalt Õ Pilt kingina, märgitakse notariaalsesse lepingusse alati kinnistu reaalne turuväärtus. Kui xxx kinnistu hinnaks oli lepingust lähtuvalt 120 000 krooni, siis järelikult kerkis kinnistu hind hageja panuse tõttu mitmekümne kordseks. Kostja müüd xxxkinistu 265 000 euro eest.
67.Hageja esitas oma pangakonto väljavõtted, sest kostja ei ole nõustunud hageja väidetega kulude kohta. Konto väljavõttel on asjakohased kulud märgitud kollasega. Hagejal ei ole võimalik esitada tasutud sularahatšekke ega arveid, sest need jäid xxx. Sageli arveldati ostude tegemisel sularahas, mitte ülekannete või kaardimaksega. Ehituse ABC-st ostis hageja ehitusmaterjale 610,30 krooi eest. 09.12.2009 ostis hageja Jyskist mööblit 79 krooni eest. 23.12.2009 ostis hageja vaiba Vaibagaleriist 800 krooni eest. 25.12.2009 ostis hageja mööblit Aatriumi poest 4000 krooni eest.
68.31.12.2009 ostis hageja Ehituse Servicest ehitusmaterjale 400 krooni eest. 17.05.2010 ostis hageja elektroonikat Sony Centerist 3050 krooni eest. 17.05.2010 ostis hageja kodu kaunistamiseks asju KoduExtrast 59,90 krooni eest. 22.06.2010 ostis hageja ehitusmaterjale Bauhausist 3483 krooni eest. 25.10.2010 ostis hageja ehitusmaterjale Bauhausist 2530 krooni eest. 25.03.2011 ostis hageja ehitusmaterjale K-Rautast 14,35 euro eest. 23.04.2011 ostis hageja mööblit RUGist 129 euro eest. 02.05.2011 ostis hageja ehitusmaterjali Ehitus Servicest 6,90 euro eest. 11.09.2011 ostis hageja Jyskist mööblit 32,59 euro eest ja 13.11.2011 19,99 euro eest. 01.02.2012 ostis hageja ehitusmaterjale Bauhausist ehitusmaterjale 53,85 euro eest. 02.04.2012 ostis hageja Jyskist mööblit 5,96 euro eest ja 08.04.2012 5,96 euro eest. 10.05.2021 ostis hageja ehitusmaterjale Bauhofist 27,38 euro eest ja 05.06.2012 184,38 euro eest.
69.Hageja ostis Bauhofist 28.06.2012 ehitusmaterjale 58,29 euro eest. K-Rautast ostis hageja 26.01.2013 ehitusmaterjale 24,88 euro eest, 24.02.2013 Bauhofist 33,45 euro eest, 24.02.2013 Bauhofist summas 31,50 euro eest, 05.03.2013 K-Rautast 5,89 euro eest, 09.03.2013 Bauhofist 68,90 euro eest. 11.03.2013 ostis hageja kodumasina Kodumasinad poest 240 euro eest. Hageja ostis 11.03.2013 ehitusmaterjale Santehnika poest 22,99 euro eest, 15.03.2013 Ehituse ABC-st 25,96 euro eest, 15.03.2013 Elektroscandia poest 4,60 euro eest, 15.03.2013 FEBist 3,78 euro eest, 20.03.2013 K-Rautast 48,44 euro eest. 11.04.2013 ostis hageja JYSKist mööblit 10,98 euro
eest ja 20.07.2017 109 euro eest. Hageja omas sularaha, mida tõendavad tema sularaha sissemaksed pangakontole.
70.Hageja käis tööl, sai lapsehooldustasu ning lisaraha sõidukite müügist, mida tõendavad SEB Pank AS konto väljavõtted. Hageja töötas xxx lasteaias “xxx”. Ebaõiged on kostja väited, et hageja ei panustanud xxx ega xxx kinnistutesse ja hoonetesse. Hageja panus oli märkimisväärne ning samane kostja panusega, seda nii tööga kui rahaliste vahenditega. Hageja arveldas suures osas sularahas ning andis sularaha kostjale maksete tegemiseks ja töötajatele palga maksmiseks. Hageja pangakonto väljavõtted ka tõendavad, et kostja tegi tellimusi ja hageja tasus. 24.03.2010 tegi hageja makse 255 krooni selgitusega: “Arve nr. W011188 R. P tellimus” ning 22.04.2010 tegi hageja makse kostjale summas 1500 krooni selgitusega: “Lamp”. Samuti tasus hageja arveid sularahas.
71.Hageja esitas Google mapsi väljavõtte, millest nähtuvalt olid 2011. a juulis olid xxx maja küljel tellingud. Need paigaldati, kuna kogu fassaad vajas uuesti tegemist. Seoses ekspertiisiga leidis hageja, et kuigi ta soovis juures viibida, ei teavitanud ekspert teda hindamise toimumise ajast. Kohtule esitatud aktist nähtuvalt on hindaja arvestanud vaid kostja väiteid kinnistul asuva elumaja seisukorra kohta. Kostja väited üleujutuse kohta ei vasta tõele ning ekspert pidi lähtuma kõikidest kohtule esitatud tõenditest. xxx keskuse lähedal asuv suur kinnistu, milliseid selles piirkonnas ei pakutagi. Hageja esitas kohtule erinevatest kinnisvaraportaalidest võrdlevad tõendid, et samas piirkonnas asuv vaid söötis maaga kinnistu maksaks ehk hindamisaktis märgitud hinna. xxx on kaks korda suurem kinnistu kui need, mis hetkel kinnisvaraturul pakutakse. Hageja ei nõustu hindamise tulemustega ja esitab hindaja tegevusele vastuväite kui erapoolikule ja ebausaldusväärsele.
72.18.10.2021 selgitas hageja kohtule esitatud fotode asjakohasust. 12.05.2021 lisa 10 fotod on tehtud xxx kinnistul Hageja üksi tegeles kogu haljastuse rajamise, ostmise ning taimede ja puude istutamisega. Foto tehti 2012 ja fotol olev aed on paigaldatud hageja ja kostja poolt. Koos sai valitud ja ostetud aiamaterjal. Hageja andis selleks kostjale raha. Kaevati koos aiaaugud, looditi paika aiapostid. Hageja hoidis aiaposte paigal ja kostja ajas augud täitematerjali täis. Koos mõõdeti vajalikud aialippide vahed ja kostja trellitas lipid postide külge kinni. Hageja hoidis aialippe paigal. Aia peitsimine oli hageja töö. Ta peistsis rulliga kaks korda aialipid üle.
73.Aia ääres olevad elupuud on ostetud Lasnamäe Bauhofist ja aia keskel olevad elupuud saidostetud Aiandikauplus Võluaed. Hageja tasus nende eest ise. Fotol olev peenar on hageja rajatud. Istikud on ostetud erinevatest aianditest. Kõik puud, põõsad, lilled, mis on pildil näha on hageja ostnud, istutanud ja hooldanud ise. Fotol on näha muru, mille rajas hageja ja mida ta hooldas. Teine lisaks 10 olev foto on tehtud 2013. a xxx kinnistul. Fotolt nähtub hageja rajatud peenar. Hageja ise ostis istikud lisaks täiendavalt kostja emalt laenuks saadud rahadele. Hageja istutas, hooldas ja kastis. Hageja korrastas ka kraavi ääre.
74.12.05.2021 esitatud lisaks 19 on 12 fotot, mis on tehtud xxx elamu ehitamisest. Hageja ja kostja ehitasid elamuid koos, hageja aitas eriteadmisi nõudvateks töödeks palgatud töömehi. Kuivõrd kostja ei soovinud palgata töömehi kõikideks töödeks, oligi vaja kasutada hagejat abitöödel ning ehitustöödel ja koristustöödel abiks. Esimesed kaks fotot on tehtud 2019. Hageja kõrval on plaat, mille ta ulatab kostjale. Järgmisel fotol on fassaaditööd, mida hageja ja kostja tegid koos. Hageja andis kostjale plaate kätte ja ronis tellingutel. Hageja lõikas plaatidele nende jälgede kohale noaga siilud sisse. Kostja pani plaadile taha liimivahtu ning hageja ja kostja surusid koos soojusplaadi seina vastu. Hageja liigutas koos kostjaga tellinguid ja tegi koristustöid. Fassaadi jaoks andis hageja kostjale raha 40 000 eurot.
75.Järgmine foto on tehtud 2019 ja sellelt nähtub xxx köögimööbel. Mööbel RIZ Köögid OÜ-lt. Hageja valis köögi ja pani selle koos kostjaga kokku. Hageja oli abiks loodimisel, kappide
kokkupanekul ja seina panekul. Köögitasapinna tellisid hageja ja kostja mustast kivist. Isegi seda hakkasid nad koos paigaldama, aga see osutus väga raskeks (kaalus palju). Köögimööbel ja sellesse kuuluv tehnika osteti hageja poolt kostjale antud rahade eest.
76.Järgmisel 2019. a tehtud fotolt nähtub koridor. Trepi sein on kaetud dekoratiivkividega. Seinas on hageja ostetud pilt, mille eest ta tasus 75 eurot ja hageja ostetud põrandavaaas ja lilled, mis maksid 44 eurot. Trepi konstruktsioon oli metallist. Selle eest tasus kostja hagejalt saadud raha eest 1000 eurot. Hageja värvis trepi üle. Trepiastmed panid hageja ja kostja paika koos. Oli vaja jälle loodida, hoida ja mõõta jne. Trepiastmed olid väga tugevast materjalist. Trepiastmed maksid 400 eurot ja need ostis kostja hagejalt saadud raha eest.
77.Järgmisel pildil on xxx elutuba. Hageja ostis diivani Home 4 You Sisustuskaubamajast 9500 euro eest. Televiisor maksis 600 eurot ja selle ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Kõik televiisorid panid hageja ja kostja koos seina. Hageja ostetud vaipa fotolt ei nähtu. Põrandaplaate käisid hageja ja kostja koos Poolas vaatamas. Põrandaplaadid maksid 1200 eurot koos nende paikapanekuks vajalike materjalidega. Plaadid ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Plaatimise ja koristustööd tegi hageja. Fotodelt samuti nähtub, et laed on krohvitud, pahteldatud ja värvitud. Hageja tegi koristustööd.
78.Järgmine foto on 2019 tehtud xxx köögist. Toolid on ostetud Järve keskuses. Toole oli kokku 6, kolm köögis ja kolm toas. Tooli hind oli 129 eurot. Hageja tasus toolide eest 774 eurot. Fotolt on näha kivist aknalaud. Need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Klaaslaua ostis hageja 60 euro eest. Kardinate kangas on ostetud Abakhanist ja lastud õmmelda. Kardinad läksid maksma 150 eurot ja hageja tasus nende eest. Knapuud maksid 70 eurot ja need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Kardinapuud panid hageja ja kostja üles koos. Köögis on näha köögi abiruumi uks, mida oli kokku viis. Kütteruumil oli tuletõkkeuks ees. Uste paigaldamise järel tegi kostja koristustöid. Uksed valisid ja ostsid pooled koos. Uksed maksid 1200 eurot ja need ostis kostja hagejalt saadud raha eest.
79.Järgmiselt fotolt on näha kamin, mille paigaldamine maksis 2500 eurot. Selle eest tasus kostja hagejalt saadud raha eest. Fotol on näha valgusti Järve Keskusest, mis maksis 290 eurot, mille kostja ostis hagejalt saadud raha eest. Pildil olev klaaslaud maksis 85 eurot ja selle ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Fotolt nähtuvad dekoratiivkivid ja viimistlusmaterjalid maksid 1000 eurot. Need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Töö tegemise ajal tegi hageja koristustöid.
80.Järgmisel pildil on koridor. Välisuks koos kahe saunamaja välisukse maksis 1000 eurot. Need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Diivani ostis hageja ja maksis selle eest 200 eurot. Maja seinal olev peegel maksis 70 eurot.
81.Lisaks 21 olev foto on tehtud xxx kinnistul 2016. Fotolt nähtub kinnistu seis ja kostja koos A Kiga puid maja võtmas. Hageja tegi foto ja oli abiks. Järgmiselt fotolt nähtub kinnistu olukord 2016. a, hageja koristas kinnistu võsast. Järgmisel 2016. a fotolt nähtub, et langetatud võsa oli veetud ühte kohta kokku. Järgmiselt fotolt nähtub täitematerjali toomine. Hageja oli kohal. Järgmise foto tegi hageja, kes käis töödel abiks. Hageja koristas suuremaid kive. Järgmisel fotol on näha metallaed, mis on tellitud STABICOST. Aed maksis 10 000 eurot ja kostja tasus hagejalt saadud rahaga. Hageja tegeles koristustöödega, mis olid seotud aia panekuga ja tegi süüa töömeestele. Elupuud fotol on kollased. Juured said puudel seoses aia panekuga kahjustada ja suurem osa neist tuli välja vahetada. Hageja tellis mulla elupuude jaoks ja maksis selle eest ise 70 eurot. Elupuud ostis hageja Lasnamäe Bauhofist. Hind oli 7 eurot tk ja neid läks koos väljavahetamisega 35 tk. Hinnaks tuli 245 eurot.
82.Järgmine foto on tehtud 2016 ja hageja korjab suuremaid kive mullast. Fotolt nähtub kraavi äär, mida hageja korrastas. Järgmiselt fotolt nähtuvad tööde tulemused. Järgmine foto on tehtud 2019 ja sealt nähtub hageja rajatud aiamaa. Hageja kaevas peenrad, tellis mulla, väetas, istutas taimed, külvas seemned, rohis ja kastis. Hageja hooldas aeda. Järgmiselt fotolt nähtuvad elupuud, põõsad ja teised igihaljad taimed. Järgmisel pildil on hageja 2019. a rajatud roosipeenar. Hageja tasus peenra rajamise eest 80 eurot. Valgusepost on ostetud 60 euro eest, mille kostja ostis hageja raha eest. Fotolt on näha ka unikivid, mida sai pandud maha ca 200 m2, mille maksumuseks ja paigaldamise tasu oli kokku 3000 eurot. Kostja ostis kivid hagejalt saadud raha eest. Hageja liivastas, pühkis ja ka ladus kive.
83.Järgmiselt fotolt on näha ajamaa, elupuud ja lilled. Hagea istutas kraavi äärde põõsaid ja lilli, kuid neid ei ole pildilt näha. Fotolt nähtub hageja rajatud muru. Istikud ostis ja istutas hageja ise. 27.04.2020 fotod on tehtud xxx kinnistust 2019. a. Fotolt nähtub maja ja sauna fassaad. Mõlemad majad on plaaditud musta värvi täismassplaatidega. Need maksid 10 200 eurot. Plaadis ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Tuuleksatid on saunamajal tehtud plastiklaudadest. Materjal sai ostetud mõlemale hoonele. Materjal osteti 550 euro eest hagejalt saadud raha arvelt. Hageja andis kostjale kätte vajalikke vahendeid ja tegi koristustöid. Fotodelt on näha mõlema maja aknaid. Hagjea ja kostja koos valisid aknaraamide värvi ja koha, kust tellida. Värvid maksid 5000 eurot ja need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Hageja oli abiks akende paigaldamisel.
84.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2150 eurot, ekspertiisikulud 700 eurot ja õigusabikulud arvestusega 84 töötundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on eraisik, ta ei ole käibemaksukohuslane. Hageja menetluskulud kokku on 2150 eurot + 700 eurot + 15 120 eurot = 17 970 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
85.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja esindaja vahetumine ei andnud alust uuesti esitatud materjalide ja tõendite ülevaatamiseks. Kostja kinnitas 16.02.2022 istungil, et ta on vabakutseline, seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saa õigusabi kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 08.05.2020 ei saanud advokaadiga konsulteerimisele kuluda 1 tundi, sest kostja saatis e-kirja kohtule ise. Ebaselge on, et 14.05.2020 õigusteenus oli seotud antud tsiviilasjaga või teise vaidlusega, kus kostjal oli sama esindaja.
86.26.05.2020 ei saanud dokumentidega tutvumisele kuluda 3 tundi, sest sama kulu oli tehtud juba 14.05.2020. 27.05.2020 ei saanud olla asjakohane kulu 2 tundi toiminud konsulteerimine kinnisvara hindajaga. Kostja ei ole kinnisvara hindamisakti esitanud. Kohus määras ekspertiisi. 27.05.2020 vastuse koostamisele ei saanud kuluda 6 tundi. Kuna kostja viibis istungitel isiklikult, ei saanud olla vajalik 2 h 30 minutit analüüsi pärast istungit. Kostja esindaja edasisi kulusid pidas hageja ülepaisutatuks, sest seisukohad sisaldasid kordusi. 20.05.2021 puudus vajadus kulutada 2 tundi toimikuga tutvumiseks, sest kõik tõendid olid pooltele kättesaadvad etoimikus 03.11.2021 korduv toimikuga tutvumine 5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Kokkuvõttes leidis hageja, et kostja menetluskulusid tuleks vähendada 80%.
KOSTJA VASTUVÄITED
87.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata ja ebaselge. Ebaselge on, kuidas on hageja nõue kujunenud. Kuigi pooled kohtusid 2006. aasta oktoobris, ei alanud siis nende suhe. Hageja elas enne kostja juurde kolimist oma xxx korteris, kus oli teostatud vaid sanitaarremont, mille äravoolusüsteem oli pidevalt umbes ning kraanid tilkusid.
88.Poolte suhe algas alles 2007. aasta alguses, mil hageja kolis kostja korterisse aadressil xxx. Pärast kostja juurde kolimist lõpetas hageja 2007. a sügisel töö juuksurina ning enam tööle ei
asunudki. Kostja hageja juurde ei kolinud, vaid vastupidi. Ebaõiged on hageja väited, et ta tegeles kinnisvara äriga. xxx korteri ostis hageja 23.10.2003 AS Eesti Ühispank laenu abi, milleks seati korterile hüpoteek summas 520 000 krooni ja laenu tähtaeg oli 24 aastat.
89.Hageja on jätnud märkimata, et kostja asus pärast xxx korteri ostmist 2012. aastal seda oma rahaliste vahendite arvelt renoveerima (kogukulu ca 17 000 eurot). Hageja oli selleks ajaks olnud 5 aastat töötu ega saanud mistahes sissetulekut, et ise rahaliselt panustada. Kostja esitas fotod 21. novembrist 2012 ja 23. novembrist 2012, kus xxx korteris teostati lammutustöid ning 30. juunist 2014, mil on näha xxx korter renoveeritud.
90.Kuna kostja hobiks oli 30 aastat olnud majade ehitamine ja korterite renoveerimine, korrastas kostja enne müüki ka hagejale kuulunud xxx asuva korteri. xxx korteri müügiga tegeles kostja üksi, sest tal oli kinnisvara tehingutega eelnev kogemus. Pärast xxx asuva korteri müüki 07. juunil 2012 ostsid pooled 19. novembril 2012 xxx korteri ning omanikuna kanti kinnistusraamatusse sisse vaid hageja. Õige ei ole hageja väide, et ta müüs xxx korteri ja ostis sellest saadud raha eest asemele xxx korteri, sest hageja ei saanud xxx korteri müügist tasumata pangalaenu arvesse võttes piisavalt raha, et uus korter osta. Ülejäänud osa xxx korteri osturahast andis kostja.
91.Lõpuks müüs kostja renoveeritud xxx korteri ca 78 000 euro eest. xxx korter soetati aga ca 86 000 euro eest, mistõttu isegi kui xxx korter oleks soetatud vaid hageja raha eest, ei oleks xxx müügist saadud summast nii või teisiti piisanud. Hageja oli töötu ega saanud korteri ostu rahaliselt panustada.
92.Kostja vaidles vastu hageja väitele, et viimane sai oma emalt xxx või xxx majade ehitamiseks laenu. Mõlema kinnistu elamud on ehitatud ainult kostja rahalistest vahenditest. Kuna poolte laps sündis xxx. a ja pooled kohtusid kõige varem 2006. a oktoobris, siis väidab hageja järelikult, et xxx kinnistul asunud maja ehitati valmis vahemikus 2006. a oktoober kuni 08. november 2008. a, mil L P sündis. Vastupidiselt sellele väitis hageja 05.05.2020 dokumendis, et ta taSvestas oma emale korteri müümisel ajavahemikus 2010 kuni 2015 xxx maja ehitamiseks ja xxx maja ehitamiseks antud laenu.
93.Hageja on esitanud valeandmeid. I Kul ei ole selliseid rahalisi vahendeid kunagi olnud, et tütrele 125 300 eurot laenu anda. I K elab xxx, xxx paneelmaja korteris ning töötab xxx kohvikus ettekandjana saades töötasu 700 eurot kuus. xxx elamu valmis lõplikult 2009. a lõpuks ja pooled elasid seal. I Kult laenu saamine peaks olema tõendatud.
94.Kui hageja väidab, et tema arvelduskontole laekunud regulaarsete sularaha sissemaksete näol oli tegemist I Kult saadud laenuga, siis tegelikult oli tegu on xxx, xxx ja xxxkorterite väljaüürimisel saadud üürituluga, mille kostja pani hageja arvelduskontole ja millest veel mõned kuud tagasi oli hageja arvelduskontole kogunenud ca 30 000 eurot, sest hageja ise elamiskulusid ei kandnud. Hageja on ise väitnud, et tal puudusid rahalised vahendid emale väidetava laenu tagasimaksmiseks ning just nimetatud põhjusel sõlmiti 02. aprilli 2020. a „Korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“. Tegelikult laenu andmist ega tagasimaksmist ei olnud.
95.Kostja selgitas, et xxx maja sai vundamendi 2004. aasta suvel, maja katus valmis 2005. aastal ning maja oli väljast terviklikult valminud 2007. a sügiseks. xxx maja kütte ja kanalisatsioonitööd lõpetati 10. septembril 2007. aasta sügisel. xxx kui xx maja on valminud täielikult kostja rahalistest vahenditest. Hageja on oma käsitsi koostatud kirjas seda varem ka tunnistanud.
96.Olukorras, kus hagejal puudus xxx maja ehituse ajal sissetulek, ei saanud hageja rahaliselt panustada. Hageja ei ole oma panuseid tõendanud. Kostja võimaldas talle luksuslikku elu ja hageja ei pidanud tööd tegema. Hageja ei ole pidanud alates 2007. aastat tööd tegema, kuid on tänaseks ometi xxx uusarenduses asuva korteri omanik ning lisaks läbi petturliku käitumise kostjale kuulunud xxx korteri omanik, rääkimata võimalusest kasutada autosid, milliseid kostja tõi välismaalt ja andis kostja kasutusse. Kostja on pakkunud hagejale võimalust elada xxx majas ja kasutada tema autot, kuid hageja nõudis hoopist kostjalt xxx korterist väljakolimist ja esitas kostja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-20-6925.
97.Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata ning lisaks aegunud. Kostja saab aegumise vastuväidet täpsustada alles pärast seda, kui hageja on avaldanud, millisel õiguslikul alusel ta 200 000 eurot hüvitamist kostja käest nõuab ning kui suur on olnud hageja panus xxx maja ja seejärel xxx maja ehitusse. Kui xxx maja sai valmis 2009. aasta lõpuks, mida tõendavad kostja esitatud arved, fotod, videod, ning kostja müüs xxx maja 2015. aastal, oleks hageja nõue seonduvalt xxx majale väidetavalt tehtud kuluste osas igal juhul aegunud. Kui kostja ema Õ P vormistas xxx maja kostja nimele alles 26. juulil 2010. Samas xxx ehitus lõppes 2009. aasta lõpus, ei olnud xxx ehituskulutuste tegemise ajal kostja veel selle kinnisasja omanik. Seega on hageja nõue xxx elamu osas aegunud ja hageja ei saaks seda esitada kostja vastu.
98.04.11.2020 seisukohas vaidles kostja vastu hageja tunnistajate taotlusele. xxx0 elamu valmis ajal, mil kinnistu kuulus Õ Pile. Kuna hageja väidab, et tegi panuseid aastatel 2007 kuni 2008, on ta nõude esitanud vale isiku vastu. Hagist ei nähtu, kuidas xxx elamu ja selle valmiseks tehtud kulutused hageja nõudega seonduvad. Liiatigi nähtub hageja esitatud müügilepingust, et I Ku väitel on ta andnud oma tütrele laenu alates 2010. aastast, kuid xxx elamu oli selleks ajaks ammu valmis.
99.Seda, kuidas hageja väidetav töö haakub hageja haginõudega, ei ole hageja selgitanud ega põhjendanud. Hageja nõude aluseks ei saa olla asjaolu, et kuna ta väidetavalt korrastas aeda või rohis peenart, kuulub talle kostja varast 200 000 eurot. xxx kinnistu kuulus kostjale ja seetõttu laekus ka kinnistu müügist saadud summa kostja kontole. Kostja ostis xxx kinnistu, kuid pooled ei ehitanud sinna koos ehitisi. Maja ja kõrvalhoone ehitas kostja üksi.
100.Hageja ei ole tõendanud 200 000 euro suuruse panuse tegemist. Kostja nõustus, et xxx kinnistu müügist saadud raha eest ehitati välja xxx elamu. Kostja ehitas hagejaga tutvumise ajal (s.o 2006. aasta lõpp/2007. aasta algus) oma emale kuuluvale kinnistule aadressiga xxx elamut. Pärast elamusse kolimist ning seal sees elamist avaldas hageja (olles kostja elukaaslane), et talle meeldiks, kui kostja selle elamu maha müüks ning soetaks suurema ja parema krundi ning ehitaks sinna uue maja. Peale pikka pealekäimist oligi kostja hageja rõõmuks nõus maja maha müüma ja alustama uue maja ehitusega. Küll aga vajab veel kord rõhutamist, et xxx kinnistu müügist saadud raha oli kostja raha, kuna kinnistu näol ei olnud tegu ei ühis- ega kaasomandiga.
101.12.02.2021 seisukohtades vaidles kostja hagile jätkuvalt vastu. Asjaolu, et ehitajatele on tööde eest tasunud kostja, nähtub ehitajate seletuskirjadest, osaliselt kostja Luminor Panga konto väljavõtetest ja osaliselt sularaha kviitungitelt ja osaliselt arvetelt. Mõni ehitaja, kes teadis ka hagejat, on kirjutanud seletuskirjas, et hagejat ta ehitusel ei näinud või hageja ei ole talle tasu maksnud.
102.Kostja ema Õ P omandas xxx kinnistu 24.07.2003. Kinnistu ostuhind oli 440 248 krooni, mille tasus kostja. Raha oli müüjale tasutud enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Müügihinna suurust tõendab 15.05.2003 sõlmitud müügileping. Kostja ema Õ Pi kinnistu omandamist tõendab 24.07.2003 sõlmitud asjaõigusleping xxx kinnistu kinnisomandi ülekandmiseks. Kuna kinnistu oli omandatud müügilepinguga ja Õ P oli abielus M Piga, oli xxx kinnistu Õ Pi ja M Pi ühisomand.
103.Kostja otsustas kokkuleppel Õ Piga ja M Piga xxx kinnistule ehitada elamu. Elamu ehitustööd tegi nii kostja ise ja kasutas ehitusettevõtjaid oskustööde tegemisel. Kostja elukaaslane oli ajal, kui ta xxx elamu ehitamisega alustas, A R, hiljem E N. Kostja esitas fotod xxx elamu ehitamisest alates elamu plaani maapinnal laudadega maha märkimisest. Fotodel on näha kostjat ja kostja selle aja elukaaslast A Ra, ühel pildil on kostja hilisem elukaaslane E N. xxx elamu vundamendi ehitas A V 2004. Hinnapakkumise järgselt oli vundamenditööde maksumus 140 000 krooni. Vundamenditööde eest tasus kostja. Seda tõendab 30.06.2004 vundamenditööde ajagraafik ja 05.07.2004 kviitung.
104.26.10.2004 soetas kostja AS-st E-Betoonelement xxx elamule laepaneelid hinnaga 51 566 krooni, mida tõendab arve. T M tegi xxx elamule ehitustöid: ladus välisseinad, ladus kandvad vaheseinad, valmistas ja paigaldas uste ja akende sillused, valas betoonvöö ja paigaldas laepaneelid, paigaldas seintesse armatuurraua. Kostja tasus T M 52 000 krooni. Asjaolu on tõendatud 26.10.2004 kostja ja T M vahel sõlmitud töövõtulepinguga. xxx elamu katuse materjali hankis ja katusetööd teostas J I 2005. Kostja tasus katuse materjali ja katusetööde eest 2005. a J Iile 51 000 krooni Asjaolu tõendab 04.04.2005 hinnapakkumine nr 102, millelt nähtub, et tööde tellijaks on kostja ja J I kinnitas hinnapakkumise dokumendil käsitsi kirjutatult raha saamist kostjalt.
105.xxx elamu sisetöödega alustas kostja 2006. a suvel. Pahtelduse ja värvimise tööd tegi A K ja kostja tasus A Kile vastavalt kokkuleppele, mida tõendab A Ki seletuskiri. 2006. a lõpus tutvus kostja hagejaga ja 2007. a kevadel kolis hageja kostja juurde aadressile xxx, mis oli sellel ajal kostja ema Õ Pi omandis. Kostja jätkas xxx elamu ehitamist ehk sisetööde tegemist ja hageja ehitustöödel ei osalenud. Asjaolu, et xxx elamu oli 2007. a väljast terviklikult valmis, on tõendatud fotoga, mis on tehtud 25.09.2007.
106.xxx elamu sisetrepi ehitas ja paigaldas OÜ KMR Grupp 2007. a suvel. Kostja tasus trepi ehitamise ja paigaldamise eest 34 600 krooni, mida tõendab 20.06.2007 hinnapakkumine/tellimiskiri nr 7225A, millelt nähtub, et trepi tellijaks oli kostja ja hinnapakkumise peale on käsitsi kirjutatud kinnitus raha maksmise/saamise kohta. xxx elamu vee-, kütte- ja kanalisatsiooni torustikud ja garaaži sadevee trapi paigaldas A T 2007. a ja kostja tasus tööde eest 9000 krooni. Asjaolu tõendab 29.08.2007 sõlmitud töövõtuleping kostja ja A T vahel, pooled on käsitsi lepingule peale kirjutanud ja allkirjadega kinnitanud, et tööd on lõpetatud 10.09.2007.
107.xxx elamu plaatimistööd tellis kostja A Llt, mida tõendab tema seletuskiri, kes muuhulgas kinnitab, et ehitusobjektil ta S Kut ei näinud ja S Ku käest ei ole ta kunagi töötasu saanud. xxx köögimööbli ostis ja tasus kostja OÜ-st Riz Köögid. Asjaolu on tõendatud OÜ Riz Köögid juhatuse liikme T K seletuskirjaga. Teekalda tee 10 elamu sai lõplikult valmis 2009. a ja hageja, kostja ja nende ühine laps kolisid elamusse 2009.
108.Umbes aasta hiljem 26.07.2010 kinkisid Õ P ja M P xxx kinnistu kostjale, mida tõendab kinkeleping. Kui Õ P ja M P oleksid soovinud, et hageja saaks xxx omanikuks, oleks nad kinkinud xxx kinnistu hageja ja kostja kaasomandisse. Seda kinkijad ei soovinud. Kostja müüs xxx kinnistu 2015, saades kinnistu müügist 265 000 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja Luminor Panga konto väljavõttega, millest nähtub, et 04.06.2015 on notar A M üle kandnud kostja kontole 265 000 eurot selgitusega xxx eest tasumine. xxx kinnistu müügist saadud raha oli kostja raha, kuna xxx kinnistu oli kostja ainuomandis.
109.Kostja omandas 18.05.2016 xxx kinnistu 79 000 euro eest enda ainuomandisse. Vahetult enne xxx kinnistu omandamist oli kostjal arvel 298 321 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja Luminor Panga konto väljavõttega 16.05.2016. Kuna kostjal olid rahalised vahendid olemas, ei
pidanud ta xxx kinnistu soetamiseks ja elamu ehitamiseks laenu võtma. Kostja kandis xxx kinnistu ostusumma 79 000 eurot enda kontolt notari deposiitkontole ja notar edastas müügisumma müüjale. Ostu-müügilepingus kinnitas kostja, et omandatav vara ei moodusta ühisvara.
110.01.06.2016 sõlmis kostja Imatra Elekter AS-ga xxx kinnistu võrguühenduse liitumislepingu ja tasus Imatra Elekter AS-le võrguühenduse liitumistasu 1075,20 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja ja Imatra Elekter AS vahel sõlmitud liitumislepinguga 01.06.2016, Imatra Elekter AS 01.06.2016 kostjale esitatud arvega ja kostja pangakonto väljavõttega. Kostja tellis ehitusloa saamiseks vajalikus mahus ehitusprojekti arhitekt V Z ja tasus projekti eest 1500 eurot. Veevarustus ja reoveekanalisatsiooni projekti tellis kostja Ekore OÜ-lt. Kostja tellis interneti kaabli projekti ja tasus Telia AS-le selle kooskõlastuse eest 28 eurot. Kostja taotles 02.08.2016 avaldusega xxx kinnistule ehitusluba. 17.10.2016 tasus kostja xxx elamu ehitusloa saamise riigilõivu 150 eurot. Asjaolud on tõendatud xxx ehitusameti projekti menetluse protokolliga, V S kviitungiga, et ta on saanud kostjalt 25.07.2016 ettemaksu 500 eurot, kostja Luminor Panga konto väljavõttega, veevarustus- ja reoveekanalisatsiooni projekti tiitellehega, Telia arvega projekti kooskõlastuse eest summas 28 eurot, kostja Nordea Panga konto väljavõttega, milliselt nähtub, et kostja on tasunud xxx 150 eurot selgitusega ehitusloa riigilõiv xxx
111.16.06.2016 tasus kostja AS-le xxx esitatud arve alusel 38,34 eurot ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumise tingimuste eest ja sõlmis 01.11.2016 AS-ga xxx Vesi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumislepingu nr xxx, mida tõendab leping. 17.03.2017 tasus kostja AS-le xxx kinnistu liitumistasu 888 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja Luminor Panga konto väljavõttega.
112.xxx kinnistul puude lõikuseks võttis kostja Keskkonnaametilt raieloa ja puude raitööd tellis kostja A Kilt. Asjaolu on tõendatud raieloaga ja fotoga, millel on kostja ja A K xxx kinnistul raietööd tegemas. A Ki seletuskirjaga on tõendatud, et ta aitas kostjat 2016 suvel xxx krundil puude langetamisel ning töid tegi ta koos kostjaga, rohkem inimesi krundil ei viibinud. A Ki seletuskirjast nähtub, et ta ei ole kordagi näinud, et hageja oleks mingit tööd tema töötamise aja jooksul teostanud.
113.Elamu ehitustööd tegi kostja kas ise või oskustööde tegemisel kasutas spetsialiste. Kõikidele ehitajatele maksis kostja. Ekskavaatorit, traktorit või kraanat vajavate tööde tegemisel tellis kostja appi vastava tehnika koos juhiga. Kostja esitas fotod ehitamisest. Ehitusmaterjalid ja –tooted ostis kostja neid materjale või tooteid tootvatelt või tarnivatelt äriühingutelt. Naelad, kruvid, tööriistad jm ehitamiseks vajalikud asjad ostis kostja kauplustest nii pangakaartiga kui sularahas. Kõigi xxx ehitusel kasutatud ehitusmaterjalide ja –toodete eest tasus kostja. Kostja Luminor Panga konto väljavõtetelt nähtub, et kostja on perioodil 2016-2019 jooksvalt ostnud kaupu kauplustest, mis müüvad ehituskaupu või istikuid või rentinud tööriistu neid rentivatest ettevõtetest: Viimsi Ehituskaup, Muuli Puiduterminal, Bauhaus Eesti, Bauhof Grupp, K-Rauta, Rautakesko, Hansas Plaadimaailm, Nexilis Viimsi Kaubahoov, Ehituse ABC, Espak, Talot, Hydrotehnika, Kaminakoda, Decora, Sotka, Luku-Expert, Juhani Puukool, A.A.Tööriistalaenutus, Vennad Dahl, W.EG.Eesti (elektritarvete kauplus), Saku Metall Uksetehas, MARKET OBI056 MB KASA (ehituspoe kett Euroopas, kostja käis kaubal Poolas järel), UAB Kostrzewa Baltic (sademevee ärajuhtimise settekaev), Soojuskeskus OÜ (ventilatsioonitorud). Kostja pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja on sellel perioodil pangakaartiga makstes ostnud eelpoolnimetatud konkreetsetest kauplustest kaupu vähemalt 12 221 euro eest.
114.xxx kinnistu kanalisatsioonitrassi ümbertõstmisel ja vundamendiaugu kaevamisel 2016, maapinna planeerimisel ja mullahunnikute laialiajamisel ning sissesõidutee rajamisel 2016-2017 töötas ekskavaatoriga V T. Töid tegi 5 töömeest, sealhulgas kostja ise. Kostja esitab kohtule tõenditena fotod pinnase planeerimisest ja kanalisatsioonitrassi ümbertõstmisest, millistelt on
näha muuhulgas, et seda tööd tehakse ekskavaatoriga. Samuti on fotodelt näha, et maapinna planeerimist on tehtud ekskavaatoriga. Samuti esitab kostja kohtule ekskavaatorijuhi V Ti seletuskirja tööde tegemise kohta, milles ta muuhulgas kinnitab, et hageja ei viibinud antud tööde tegemise juures ja ei ole tööde eest tasunud.
115.xxx piirdeaia paigaldas Efekt Aed OÜ 2016. a sügisel ja kostja tasus tööde eest 1420 eurot. Asjaolu tõendab Efekt Aed OÜ poolt kostjale tehtud hinnapakkumine 05.10.2016 ja ettevõtte juhataja K L seletuskiri, et tööde eest tasus kostja vastavalt hinnapakkumisele. Samuti esitas kostja kohtule foto paigaldatud piirdeaiast.
116.xxx elamu vundamendi taldmik valati ja vundament ehitati 2016. Töid teostasid kostja, A D, V V ja I A. Tööde eest tasus kostja, mida tõendab A Di seletuskiri. Ehitusmaterjali tellis kostja novembris-detsembris 2016 OÜ-lt Elme Metall, AS-lt Onninen ja RGR Metall OÜ-lt, mida tõendavad arved ja saatelehed.
117.xxx külalistemaja (hageja nimetab hagiavalduses hoonet saunamaja) seinad ladus 2017 kevadel A S. Töö tellis kostja ja töö eest tasus kostja, mis on tõendatud A Si seletuskirjaga. A S kinnitas seletuskirjas, et ühtegi naisterahavast töö tegemisel ei viibinud. Kostja esitas foto külalistemaja laotud seintest. xxx elamu seinad ehitati ja laoti 2017. Töid teostasid kostja ja A D. Tööde eest tasus kostja, mida tõendab A Di seletuskiri. Kostja esitas ka foto A Dist xxx elamu seinte ladumise töö tegemisel.
118.Saint-Gobain Ehitustooted AS saatelehed tõendavad, et kostjale on saadetud ja ta on 23.12.2016 ning 28.12.2016 vastu võtnud kokku 30 alust Fibo plokke ja segu. Rudus AS saateleht tõendab, et kostjale on saadetud ja ta on 26.01.2017 vastu võtnud betooni, lisaks sellele on kostja 26.04.2017 ostnud kaubabetooni hinnaga 393 eurot ja tasunud ettemaksu. Bauhof Group AS pakkumine ja Aeroc Jämerä AS saatelehed tõendavad asjaolu, et kostjale on saadetud ja ta on 07.03.2017 ning 08.05.2017 vastu võtnud kokku 64 alust AEROC plokke ja plokiliimi, kauba hind 9897,35 eurot. Teemantpoiss OÜ arve kostjale tõendab asjaolu, et kostja ostetud toru hind oli 398 eurot. OneWood OÜ pakkumine kostjale tõendab, et kostja ostetud terrassilaudade hind oli 818,05 eurot. Raidkivi OÜ pakkumine kostjale tõendab, et kostja ostetud moodulkorstna hind oli 1352,45 eurot. Arutech Parimad Aknad OÜ hinnapakkumine kostjale ja arved kostjale tõendavad asjaolu, et aknad ostis kostja Arutech Parimad Aknad OÜ-st. Kostja tellis aknad kolmes jaos, akende hind kokku 6175 eurot. Soosing OÜ arve kostjale tõendab, et kostja ostetud 75 pakki kivivilla maksis 987,10 eurot.
119.xxx elamu ehitamisel suuremahuliste kaupade transportimise teenuse ostis kostja A Kilt. A Ki seletuskirjaga on tõendatud, et ta aitas kostjat suuremahuliste kaupade transportimisel xxx krundile. A K kinnitas, et veo ja laadimise eest tasus kostja. 15.07.2017 ostis kostja xxx elamule digiboksi ja digi TV kaarti hinnaga kokku 49,90 eurot, mida tõendab Starman leping. xxx maasoojuspump paigaldati 2017. Croen Holding OÜ arve kostjale tõendab, et maasoojuspumba Bosch Compress 7000 12 LWM hind oli 6666 eurot. Pumba paigaldas M M ja selle eest tasus kostja. 23.11.2017 kostja nimele antud garantiitalong tõendab asjaolu, et on paigaldatud maasoojuspump Bosch Compress 7000 12 LWM, seadme on paigaldanud M M ning seadme ja selle garantii on vastu võtnud kostja. Kostja Luminor Panga konto väljavõte tõendab, kostja on M Mile tasunud 1500 eurot.
120.xxx elamu katus ehitati 2017. Katuse ehitusel (sarikad, soojustus, plekk) osalesid H V, E P ja A D. Tööde eest tasus kostja. Asjaolu tõendavad A Di seletuskiri, E Pi seletuskiri ja kostja Luminor Panga konto väljavõtted. Kostja Luminor Panga konto väljavõte tõendab, et kostja on tasunud H Vle kokku 1335 eurot. A Di seletuskirjast nähtub, et ta osales maja katuse ehitusel ja tööde eest tasus kostja. Osa tasust tasus kostja A Di palvel tema abikaasa J Da pangakontole. Kostja Luminor Panga konto väljavõttelt nähtub, et alates novembrist 2017 tasus kostja A Dile
xxx kinnistul ehitustööde eest viimase abikaasa, J Da, arvelduskontole. A D kinnitas, et ehitusel ei näinud kordagi hagejat.
121.xxx kinnistu väravapostid ladus A D 2017 ja tööde eest tasus kostja. Asjaolu on tõendatud A Di seletuskirjaga ja fotodega. xxx elamu elektritööd teostas 2017 A E ja tööde eest tasus kostja. Asjaolu on tõendatud kostja arvelduskonto väljavõtetega, millistest nähtub, et 2017 on kostja kandnud A Ei arvelduskontole kokku 915 eurot. Kostja esitas kohtule tõendina ka foto A Eist 29.09.2017, kus A E paigaldas xxx elamule elektrijuhtmeid.
122.xxx kinnistu hoovi kiviparketi ostis kostja Z V, tasudes selle eest 1100 eurot. Hoovi kiviparketi paigaldas K L ja selle eest tasus kostja. Asjaolu on tõendatud K L seletuskirja ja fotoga. xxx trepi tellis kostja Stabico OÜ-st hinnaga 2160 eurot. Asjaolu on tõendatud Stabico OÜ hinnapakkumisega, mis on tehtud kostja nimele, hinnapakkumiselt nähtub, et ettemaksu 850 eurot oli Stabico OÜ-l kätte saadud. xxx kinnistu väravad (varbliugvärav ja varbjalgvärav) tellis kostja 2018 Stabico OÜ-st hinnaga 2094 eurot, mida tõendab hinnapakkumine 20.02.2018, mis on tehtud kostjale, hinnapakkumiselt nähtub, et 750 eurot ettemaks on tasutud.
123.M Nile tasus kostja kokku 1600 eurot. Asjaolu tõendab kostja Luminor panga konto väljavõte, et kostja on tasunud M Nile 29.10.2018 850 eurot ja 09.11.2018 750 eurot. xxx ehituse uksed ostis kostja 2018 märtsis Geri uks OÜ-st hinnaga 1550 eurot. Asjaolu tõendab ettemaksu arve.xxx elamu sisemised krohvimise, pahtelduse ja värvimisetööd teostas K K 2018. aastal ja tööde eest tasus kostja. Asjaolu tõendab K Ki seletuskiri ja kostja pangakonto väljavõte. K K kinnitas, et hageja ehitusobjektil ei viibinud ja mingeid ehitustöid ta sellel ajal ei teinud.
124.xxx elamu ja külalistemaja sisemised plaatimistööd tegid A L ja R H. R H tegi külalistemaja fassaadi ja aiapostide plaatimistööd. Tööde eest tasus kostja. Asjaolu tõendavad A L ja R Hi seletuskirjad. xxx elamu kamina ja korstna tegi I K ja kostja tasus tööde eest. Asjaolu tõendab 05.12.2018 I Ki ja kostja allakirjutatud kaetud tööde akt. Aktist nähtuvalt on kamina ja ahju korstna ehitustöö tellija kostja ja töö teostaja I K.
125.xxx elamu köögimööbli ostis kostja OÜ-st Riz Köögid ja köögimööbli eest tasus kostja. Asjaolu on tõendatud OÜ Riz Köögid juhatuse liikme T K seletuskirjaga. xxx elamu fassaaditööd tegi 2019. a septembris-oktoobris J A ja kostja tasus temale tööde eest 6600 eurot. Asjaolu on tõendatud J Ai ja kostja e-kirjavahetusega ja töövõtulepinguga. Tellingute rendi eest tasus kostja Arsenal Industrial OÜ-le kokku 316,09 eurot. Asjaolu tõendab kostja Luminor Panga konto väljavõte ja Arsenal Industrial OÜ ettemaksu arve. Kui fassaaditööd olid lõpetatud, oli 2019 oktoobris xxx olulises osas valmis ehitatud. Poolte kooselu ajal rohkem ehitustöid ei tehtud.
126.R K on xxx kinnistu omanik ja xxx vastasnaaber. R K kinnitas, et alustas enda kinnistul elamu ehitamisega 2016. a detsembris. Kostja suhtles Rga ehituse ajal korduvalt ega ole näinud hagejat kordagi ehitustöid tegemas ega ehitajatega konsulteerimas. Kostja esitab R K seletuskirja juurde väljavõte Maa-ameti geoportaalist, milliselt nähtub, et xxx kinnistu on xxx. R R kinnitas, et ta on kostja otsene naaber (aadress xxx). R R alustas oma elamu ehitamist aprillis 2019 ja viibis objektil iga päev. R R kirjutab, et oma naabrinaist hagejat ta ehitustööde teostamisel ei näinud. xxx kinnistu on xxx kõrvalasuv naaberkinnistu.
127.Ebaõige on hageja väide, et hageja ja kostja asusid 2006. a oktoobris elama vabaabielupaarina hagejale kuulunud korteris xxx. Pooled tutvusid 2006. a novembris ja kooselu algas 2007. a kevadel. Kuigi see asjaolu ei oma käesolevas asjas õiguslikku tähtsust, ei kolinud kostja xxx korterisse, nagu ekslikult väidab hageja, vaid tegelikult kolis hageja kostja juurde elama xxx asuvasse korterisse. Põhjus, miks pooled hakkasid elama xxx korteris, oli selles, et xxx korter oli nö nõukaaegne, puudus pesumasin ja trapid olid kogu aeg umbes. Kostja koduks
olev xxx korter oli saunaga, uus, asus südalinnas, oli luksuslik ja avar.
128.Ebaõiged on hageja väited, et kostjal olid võlad ja hageja müüs 2009. a oma sõiduki, andes saadud summa kostjale laenuks. Tegelikult lõpetas hageja 2007. a sügisel lõpetas töö juuksurina ja peale seda enam tööle ei asunud. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja sai alates 2008. a töötutoetust ja toimetulekutoetust, millised summad kulusid tal suures osas hagejale endale kuulunud korteri xxx kommunaalkulude maksmiseks (Brem Kinnisvarahaldus, Eesti Energia AS, Starman AS, Elisa Eesti AS). Hageja pangakonto väljavõtetest näha, et kostja on teinud regulaarselt makseid hageja pangakontole.
129.Peret pidas üleval kostja, tegeledes Saksamaalt sõiduautode maaletoomisega. Hagejal autot kostjaga tutvumise ajal ei olnud ja kui hageja kostjaga tutvus, puudus hagejal sõiduki juhtimisõigus. Mõned autod said vormistatud maksude optimeerimise eesmärgil hageja nimele, misjärel sellise auto müügi korral laekus raha hageja kontole ja kahe auto puhul kandis hageja kokkuleppel kostjaga osa rahast kostja kontole edasi. Hageja enda raha tema nimele vormistatud autode soetamiseks ei kasutatud ühelgi korral. Ebaõige on hageja väide, et 2009. a sõiduki müügist saadud 140 000 krooni andis hageja kostjale laenuks. Hageja SEB Panga pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on saanud 05.10.2009 sõiduauto müügist T H 140 000 krooni, kuid kostjale on ta sellest edasi kandnud 15.01.2010 (mitte 2009) ainult 90 000 krooni. Hageja ei olnud ise selle sõiduki eest midagi maksnud, mis nähtub hageja pangakonto väljavõttest. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt kandis hageja peale sõiduki edasimüüki osa müügihinnast, s.o. 90 000 krooni kostja kontole edasi.
130.Samuti auto müügist laekus hageja arvele 01.04.2019 MP Auto-ja Tööriistarent OÜ-lt 12 500 eurot, selgitusega „xxx“. Tegu oli sõidukiga, mille kostja oli Saksamaalt enda raha eest ostnud ja Eestisse toonud ning hageja nimele vormistanud. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et ta ei ole sõiduki xxx eest mitte kellelegi mitte midagi tasunud. Sõiduki müügist laekunud rahast kandis hageja 22.08.2019 kostjale edasi ainult osa, s.o. 8 500 eurot, selgitusega „võlg“.
131.29.10.2019 kandis hageja kostjale laenuna üle 28 000 eurot, kuid selle summa on kostja hagejale tagastanud. Kostja ostis 03.11.2019 külaliskorteri asukohaga xxx. Lühiajaliselt oli kostjal vaja laenu võtta, et enda Coop Panga konto kaudu notari deposiiti ära maksta kogu maksmisele kuuluv summa (kogusumma oli 94 000 eurot, millest lühiajaliselt andis laenu hageja enda kontolt 28 000 eurot). Asjaolu on tõendatud kostja Coop Panga konto väljavõttega. Laenu on kostja hagejale täies ulatuses tagastanud, alustades laenu tagastamist juba eelmisel päeval sularaha kandmisega hageja kontole. Hageja tagastas laenu kostja kontole osaliselt enda konto kaudu, osaliselt oma ema Õ Pi konto kaudu ja osaliselt sularahas. Õ Pi kontolt hageja kontole 08.11.2019 kantud summa 4500 eurot oli tegelikult R P laenu osaline tagastamine, mis on tõendatud Õ Pi seletuskirjaga ja pangakonto väljavõttega. Selleks ajaks oli xxx kinnistu juba välja ehitatud.
132.Ebaõige on hageja väide, nagu tema oleks kandnud kommunaalkulusid. Alates kooselu algusest kuni kooselu lõpuni kandis enamiku kommunaalkulusid nende pindade eest, kus pooled koos elasid (xxx korter, xxx elamu, xxx üürikorter, xxx elamu) kostja. Toitu ostis perele samuti valdavalt kostja.
133.Ebaõige on hageja väide, et hageja ja kostja sõlmisid seltsingulepingu xxx elamu ehitamiseks. Kostja selgitab, et xxx kinnistu oli sellel ajal, kui kostja sellele elamu ehitas, kostja ema Õ Pi ja tema abikaasa M Pi ühisomandis. Ajal, kui kostja xxx kinnistule elamut hakkas ehitama, ta hagejat veel ei tundnud ja tal oli teine elukaaslane. Kui kostja hagejaga 2007. a koos elama hakkas, oli xxx elamu suures osas valmis.
134.Hageja ei ole tõendanud, et I K andis 2007. a hagejale xxx hoonete väljaehitamiseks laenu 500 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud summa kasutamist xxx ehitamiseks. Kõik võlakirjad, milliste kohaselt andis I K hagejale 2010 kuni 2018 sularahas laenu, on tegelikult koostatud 2020. a. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas 24.07.2010 I Kult saadud 100 000 krooni xxx elamu renoveerimiseks. Elamu oli 2010. a juuliks juba valmis ehitatud.
135.Ebaõige on hageja väide, et 2013. a otsustasid hageja ja kostja müüa xxx kinnistu. Tegelikult müüs kostja selle kinnistu 2015, mitte 2013. Ebaõige on hageja väide, et xxx kinnistu pidi ostatema kaasomandisse. Ebaõige on väide, et I K andis hagejale sularahas laenu 120 000 eurot xxx hoonete ja rajatiste väljaehitamiseks. xxx elamu ehitamiseks ei olnud vaja laenu võtta, sest kostjal olid endal olemas selleks rahalised vahendid. xxx kinnistu on soetatud ja elamu on ehitatud kostja enda rahaliste vahendite arvel.
136.Kostja rõhutab, et I Ku ja hageja omavahelised laenusuhted ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Hageja on kirjeldanud makseid, mida I K olevat talle teinud ja mida tõendavat hageja pangakonto väljavõte. Hageja ei ole sellist konto väljavõtet 2007. a kohta esitanud. Hageja on esitanud SEB Panga konto väljavõtte alates 01.01.2008. Hageja AS SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et hageja kontol oli 01.01.2008 0 krooni.
137.2007. a hageja omandis olnud xxx korteriomandi kinnistustoimiku väljavõttelt nähtub, et hüpoteek summas 520 000 krooni SEB Panga Ks on 12.11.2007 kinnistamisavalduse alusel kustutatud. Kostjale teadaolevalt oli hageja omandanud 2003. a xxx korteri, võttes AS-st SEB Pank laenu ja xxx korterile oli 27.01.2004 seatud hüpoteek panga Ks summas 520 000 krooni. Kuna hüpoteek on 12.11.2007 kustutatud, tagastas hageja järelikult pangale kogu laenu summa 2007. Hageja kasutas I Kult saadud vahendeid olulises osas enda isikliku pangalaenu kustutamiseks.
138.Hageja ei ole panustanud xxx elamu ehitamisse ja hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle asjaolu tõendamiseks. Hagejal arvel oli kostjast lahkumineku hetkel 2020. a märtsis ca 27 000 eurot. Seega põhimõtteliselt oleks hagejal olnud võimalusi ja vahendeid elamute ehitamisse panustada kasvõi mõne tuhande euroga, aga hageja kogus raha endale ega kulutanud raha pere ühiste väljaminekute peale. Ühegi kulutuse tegemist ei ole hageja tõendanud.
139.I Ku rahaline võimekus on asjasse puutumatu. Kuigi hageja on esitanud hulga I Kuga seotud pärimistunnistusi ja muid I Ku poolt pärimisega seotud dokumente, ei nähtu neist ühestki, et I K oleks pärinud sularaha. Hageja väidete kohaselt päris tema ema I K 2007 muuhulgas oma abikaasa järelt OÜ Xxx osa ja sai OÜ Xxx reaalväärtuste käsutajaks. Kostja analüüsis OÜ Xxx finantsseisu 2007. a. Majandusaasta aruande kohaselt, mille on allkirjastanud I K, on näha, et Xxx OÜ tootis kahjumit: võrreldes 2006. a langes müügitulu kolm korda ja 2007. a majandusaasta kahjum oli 161 704 eurot.
140.Kostja ei ole hagejat xxx elamust välja visanud, vaid pakkus talle võimalust seal elada. Valelik on hageja väide, et põhiliselt rahastas xxx ehitustöid tema. Hageja ei ole rahastanud xxx elamu ehitamisel mitte ühtegi tööd. Kõik tööd tellis ja rahastas kostja. Ebaõige on hageja väide, et hageja ostis enamuse ehituse- ja viimistlusmaterjalidest nii sularahas kui pangaülekannetega. Hageja ei ole ostnud xxx elamu ehitamisel mitte ühtegi ehitus- ega viimistlusmaterjali. xxx elamu kogu ehitus- ja viimistlusmaterjali ostis ja selle eest tasus kostja. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi arvet, mis oleks seostatav xxx elamu ehitamisega.
141.Ebaõige on hageja väide, et xxx hoone ehitustööd algasid 2007. a. Tegelikult algasid tööd 2004. aastal. Hageja väited on vastuolulised. Hageja on vastuoluliselt väitnud, et pooled elasid 2007 kuni 2008 koos xxx elamus ja ka seda, et sinna koliti 2009. a detsembris.
142.Hageja ei ole xxx elamu ehitamisel panustanud mitte ühegi sendiga, samuti ei ole ta ehitustöid teinud. Ebaõige on väide, et hageja ostis krundi ümbritsemiseks elupuutaimed ja istutati ca 200 elupuud. Kuna hageja elupuu taimi ei ostnud, ei tea ta nende kogust. Tegelikult ostis kostja 60 elupuud, mis krunti ümbritsevad. Ebaõige hageja väide, et hageja olevat abistanud maakütte torude paigaldamisel. Hageja ei ole selle töö tegemisel abistanud ega tea isegi ehitustööde järjekorda. Enne kaevati vundamendi augud ja alles seejärel paigaldati maakütte torud, mitte vastupidi nagu väidab hageja.
143.Ebaõige on hageja väide, et ta olevat abistanud saunamaja seinte ladumisel. Saunamaja on tegelikult külalistemaja. Külalistemaja seinad ladus A S, kes kinnitas seletuskirjas, et ühtegi naisterahvast töötegemisel ei viibinud. Ebaõige hageja väide, et ta abistas kostjat ehituse sisetöödel. Ehituse sisetöid tegid K K ja A L, kes mõlemad kinnitavad, et hagejat nad ehitusobjektil ei näinud kordagi. Ebaõige on hageja väide, et ta osales laepaneelide, vöökastide ja katusesarikate paigaldamisel. Katuse ehitasid H V, E P ja A D. A D ja E P kinnitasid, et nad hagejat ehitusobjektil ei näinud.
144.Eksitav on hageja väide, et ta asus kinnistule aiamaad ja haljastust rajama. Elupuud soetas kostja, haljastuse rajas kostja. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on aiamaal tööd teinud. Ebaõige on hageja väide, et ta osales elumaja soojustamisel ja välisfassaadi paigaldamisel. P N pakkus kostjale ennast tegema xxx elumaja soojustamise ja välisfassaadi paigaldamise töid. P N oli ja on hageja sõbranna elukaaslane. Tööde tegemise käigus ilmnes, et ta ei ole varem selliste plaatidega, mis kostjal olid xxx elamu katmiseks soetatud, fassaaditöid teostanud. Peale seda, kui plaadid oli seinale liimitud, oli ta sunnitud need maha võtma. Peale seda katsetas ta teist korda, aga uus töö ei vastanud kvaliteedile ja ta lahkus objektilt seda lõpetamata ja kostjale tööd üle andmata. Kostja kutsus töö ümbertegemise vajadust hindama ehitusala asjatundja, kes leidis, et töö on ebakvaliteetne ja tuleb ümber teha. Kostja võttis plaadid teistkordselt maha, tellis Rootsist uue liimi ja lõpptulemusena tehti töö teise ehitusettevõtja poolt ümber. Kostjale tekkis P N töö ümbertegemisest 12 000 euro suurune kahju. Fassaadiplaadid paigaldas J A.
145.Ebaõige on hageja väide, et hageja ja kostja vahel oli xxx ja xxx kinnistutel asuvate hoonete ja haljastuse väljaehitamiseks sõlmitud seltsinguleping. Väär ja asjakohatu on hageja väide, et kostja olevat hagejale kinnitanud, et xxx kinnistu ostetakse ja vormistatakse võrdsetes osades poolte kaasomandisse. Kuna xxx kinnistu osteti kostja ainuomandisse, ei oma eelmises lauses toodud asjaolu õiguslikku tähendust. Hageja nõude aluseks ei saa olla see, et kuna ta väidetavalt istutas aias taimi või rohis või aitas mõne abitööga või koristas, kuulub talle kostja varast 200 000 eurot.
146.Kostja viitas VÕS § 580 lõikele 1 ja § 11 lõikele 1. Kui seltsing on moodustatud kinnisasja omandamiseks, tuleb arvestada AÕS § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg 2 järgi notariaalselt tõestatud vormi. Käesoleval juhul ei ole seltsingulepingut sõlmitud, rääkimata notariaalselt tõestatud seltsingulepingust. Kui seltsinguleping oleks sõlmitud, tuleks kindlaks teha, mis on seltsingu vara ja/või kas seltsingul üldse vara on. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks seda teha seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Hageja ei ole teinud xxx ja xxx kinnistute omandamiseks ja kinnistutele elamute ehitamiseks üldse rahaliselt hinnatavaid panuseid.
147.Isegi kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud seltsinguleping ja sellest tulenevalt saaks kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, ei kuuluks hagi rahuldamisele, sest seltsingu vara puuduks. Seltsingu vara moodustumine ei ole seltsingu olemasolu vältimatu eeldus. Kostja panuseks seltsingusse saaks lugeda tema ainuomandis oleva kinnistu tasuta seltsingu kasutusse andmine. Nimetatud juhul jääb seltsinglane edasi eseme omanikuks. Seltsingu likvideerimisel on asja seltsingu kasutusse andnud seltsinglasel õigus saada tema poolt seltsingu kasutusse antud asi tagasi. Kuna hageja kasutas elamut elamiseks, pidigi ta osalema majapidamistöödes. Elamu ja
aia väidetav korrashoid on elukoha kasutamisega kaasnevaks tegevuseks, see on tavapärane ning seda ei saa lugeda ühiseks tegutsemiseks ühisvara loomiseks. Elamu ja aia korrashoiu puhul on tegemist kohustusega, mis tuleneb kasutussuhtest. Majapidamise eest hoolitsemist ei saa pidada VÕS § 581 lg 1 alusel panuseks ühise eesmärgi saavutamiseks. VÕS § 603 lg 3 teine lause sätestab, et hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisneb seltsingule teenuse osutamises.
148.09.04.2021 juhtis kostja tähelepanu hageja vastuolulistele väidetele. 05.04.2021 nõustus hageja, et kostja tasus töömeestele, kuid tegi seda hagejalt saadud rahaliste vahenditega. Varem väitis hageja, et välist tööjõudu üldse ei kasutatud. 21.12.2020 väitis hageja, et ostis ise enamuse materjalidest, tasudes sularahas või ülekannetega. Kui kostja esitas vastupidised tõendid, asus hageja väitma, et kostja tasus temalt saadud rahaga.
149.Kostja ei nõustunud, et töömeeste seletuskirjad on kõlbmatud tõendid. Kostja konto väljavõtte päisest nähtuvalt on perioodi algjääk 0 eurot kuupäevast 01.06.2012, sest sellel päeval konto avati. Kostja kontole laekus 04.06.2015 summa 265 000 eurot xxx kinnistu müügi eest ja kostja kontol oli 16.05.2016 298 321,80 eurot. Seega olid kostjal vahendid xxx kinnistu omandamiseks ja sellele kinnistule elamu ehitamiseks olemas.
150.14.06.2021 selgitas kostja varem esitatud fotode asjakohasust. Kohtutoimiku I köites lk 7175 fotod on tehtud 21.11.2012 hageja omandis olnud xxx korterist. Fotodel on näha, et korteris toimuvad suuremahulised remonditööd, WC sisemus on lammutatud täielikult. xxx korteri soetas hageja 2012. a novembris ja kostja asus seal kohe remonti tegema. Muuhulgas palkas kostja remonditöid tegema A L, kellele kostja tööde eest tasus. See on tõendatud A L 22.05.2021 seletuskirja lisaga. Kostja panustas xxx korteri remonti ca 17 000 eurot.
151.Hageja on esitanud 12.05.2021 menetlusdokumendis loetelu ehitusmaterjali ja kodutarvete kauplusest ostetud ostude kohta ja väidab, et perioodil 04.08.2009-27.10.2014 tehtud kaardimaksed kogusummas 2558,46 eurot on tehtud xxx kinnistu ehitamisega seoses. Tegelikult on kõik need maksed tehtud seoses hageja enda korteritega. Hageja jälgis kiivalt, et ta teeks kulutusi ainult enda omandis olevale kinnisvarale. Hageja maksed perioodil 04.08.200928.06.2012 on seotud xxx korteriga ja maksed perioodil 26.01.2013-27.10.2014 on seotud hageja omandis olnud xxx korteriga. Seega hageja esile toodud maksete summast 2558,64 eurot kokku 606,97 eurot olid seotud xxx korteriga.
152.Kohtutoimiku I lk 76-78 fotod on tehtud xxx korterist, lk 76 foto on tehtud 30.04.2016 ja lk 77-78 fotod on tehtud 30.06.2014. Fotodel on näha, et xxx korter on remonditud ja sisustatud uue sanitaartehnika ja pesumasinaga. Kohtutoimik I, lk 81 foto on tehtud 25.09.2007 xxx elamust. Fotol on näha, et elamu on väljast valmis, aknad ja uksed on ees, seinad on krohvitud. Seega oli selleks aastaks, kui hageja ja kostja koos elama hakkasid, xxx elamu väljast täiesti valmis. Hageja esitab erinevates menetlusdokumentides xxx elamu ehitamise osas erinevaid ja vastuolulisi väiteid. Kostja esitatud foto tõendab, et hoone oli 2007 väljast täiesti valmis, seega ei saanud hoone ehitustööd 2007. a alata.
153.Kohtutoimik II lk 23 I foto on tehtud 2003. a xxx kinnistust. Fotol on näha kostja selleaegset elukaaslast A Ra ja kostjat. Kuna xxx elamut ehitama hakates oli kostjal teine elukaaslane, ei saanud kostja hagejaga sõlmida seltsingulepingut xxx ehitamise kohta. Kohtutoimik II lk 2, II foto on tehtud 2004. a xxx kinnistust. Fotol on näha, et xxx elamu vundamendi auk on kaevatud ja fotol on näha kostjat ja tema selleaegset elukaaslast A Ra. Kohtutoimik II lk 23 pöördel fotod I ja II on tehtud xxx kinnistul 2004. a. Fotod tõendavad, et hoone ehitamisega alustati juba 2004.
154.Kohtutoimik II lk 24 fotod I ja II on tehtud xxx kinnistul 2005. a. Fotodel on näha, et xxx elamul on müürid laotud ja katus peal. Kohtutoimik II lk 24 pöördel fotod I ja II on tehtud xxx
kinnistul asuvast elamust. Esimene foto on tehtud 2005. a ja sellel on näha, et majakarp on valmis, aknad, uksed ees.
155.Kohtutoimik II lk 58 pöördel foto on tehtud 2016. a xxx kinnistul. Fotol on näha kostjat ja t A Ki kinnistul puude mahavõtmisel. Hageja väitis alusetult, et tema on krundi võsast puhastanud. Tegelikult tegid seda kostja ja A K. Kohtutoimik II,lk 60 foto on tehtud 29.09.2017 xxx kinnistul. Fotol on näha elektrik A E, kes tegi kinnistul elektritöid, installatsiooni ja paigaldas elektrikilbi. Alusetu on hageja väide, et võõrast tööjõudu kasutati minimaalselt. Tegelikult kasutas kostja xxx ehitusel vähemalt 20 ehitusettevõtjat, mida tõendavad fotod.
156.Kohtutoimik II lk 68 pöördel foto ja lk 69 foto on mõlemad tehtud 2016. a hilissügisel xxx kinnistul ja on seotud kanalisatsioonitrassi ümbertõstmise töödega. Esimesel fotol on näha ekskavaatorit xxx kinnistul ja vähemalt kolme töömeest ekskavaatori poolt kaevatud kraavis ja kraavi serval tööd tegemas. Teisel fotol on näha ekskavaatori poolt kinni aetud kanalisatsioonitrassi. Kanalisatsioonitrassi ümbertõstmisega tegeles ekskavaatorijuht ja viis töömeest, kellele tasu maksis kostja.
157.Kohtutoimik II lk 69 pöördel kaks fotot ja lk 70 ülemine foto on tehtud 2016. a suvel xxx kinnistul ja tõendab krundile täitemulla toomist ja pinnase planeerimist. Ebaõige on hagea väide, et krundile toodi ca 100 koormat täitemulda. Hageja sel ajal krundil ei viibinud. Tegelikult toodi krundile täitemulda 30 koormat. Esimesel fotol on koormad laiali ajamata ja fotolt on loetav, et mullahunnikuid on ca 30 koormat. Teisel ja kolmandal fotol on näha, et muld on traktoriga laiali aetud (traktorijäljed mullapinnal näha). Ebaõige on hageja väide, et tema tegeles planeerimisega. Töö tehti traktoriga. Mulla eest tasus ja traktoristile töötasu maksis kostja.
158.Kohtutoimik II lk 70 alumine foto on tehtud 22.03.2017 xxx kinnistul. Fotol on näha, et muru xxx kinnistul veel ei ole. Hageja väidab, et ta niitis muru kolme aasta jooksul aastatel 2017-2019. Kuna 2017. a muru veel ei olnud, ei saanud hageja seda niita. Kohtutoimik II lk 70 pöördel kaks fotot, lk 71 foto ja lk 71 pöördel foto on tehtud xxx kinnistul 2018. a kevadel. Fotodelt on näha, et maja ümbruse muld on silutud traktoriga (traktori jäljed on näha fotodel), aga muru veel ei ole. Kuna 2018. a kevadel muru veel ei olnud, ei saanud hageja seda 2018 kevadel niita.
159.Kohtutoimik II lk 72 foto on tehtud 2018 xxx kinnistul ja fotol on töömees A D ladumas väravaposte. Kohtutoimik II lk 72 pöördel foto on tehtud 2017 xxx kinnistul ja sellel fotol on A D, kes parasjagu laob elumaja seinu. Kohtutoimik II, lk 76 pöördel foto on tehtud 2017. a xxxkinnistul ja fotol on kujutatud külalistemaja kividest laotud seinu. Ebaõige on hageja väide, et ta abistas kostjat külalistemaja seinte ladumisel. Tegelikult ladus külalistemaja seinad A S, kes kinnitas, et ühtegi naisterahvast töötegemisel ei viibinud.
160.Kohtutoimik II lk 78 pöördel foto, lk 79 foto, lk 79 pöördel foto, lk 80 foto on tehtud xxx kinnistul 2018. a suvel tänavakivide paigalduse tööst. Hageja väitis, et paigaldati 200 ruutmeetrit unikivi. Tegelikult paigaldati 140 ruutmeetrit unikivi ja tööd teostas K L. Tööde eest tasus kostja. Kohtutoimik II lk 80 pöördel foto on tehtud xxx kinnistul metall-piirdeaiast. Metall-piirdeaia paigaldas K L ja tööde eest tasus kostja.
161.Kohtutoimik II lk 92 kuni lk 97 fotod on tehtud xxx kinnistul erinevate ehitustööde tegemise ajal ja kõikidel fotodel on kostja tegemas tööd, seljas on tal tööriided, osadel fotodel on käes töökindad ja käes tööriistad. Hageja töid ei teinud. Kohtutoimik II lk 98 kuni lk 103 fotod on tehtud xxx kinnistul erinevate ehitustööde tegemise ajal ja enamikul fotodel on kostja tegemas mingit ehitustööd. Foto lk 103 on tehtud 03.10.2019 ja fotolt on näha, et tuulekaste elumajal sel ajal veel ei ole. Hageja väitis, et ta ostis tuulekastide materjali 550 euro eest. Hageja väide on ebaõige. Elumaja tuulekastide materjali ostis kostja alles pärast kooselu lõppu 2020. a aprillis,
see maksis 1064,66 eurot ja kostja paigaldas tuulekastid 2020. a mais. Kohtutoimik II lk 103 pöördel foto on tehtud xxx kinnistust 2020. a suvel. Fotolt on näha, et elumajal tuulekastid olemas.
162.Kohtutoimik II lk 104 ja 104 pöördel fotod on tehtud xxx krundist 17.03.2016 ja fotodel on kostja, kes märgib lumele maha tulevase elumaja piirjooni. Kohtutoimik II lk 113 foto, lk 113 pöördel foto, lk 114 foto ja 114 pöördel foto on tehtud hageja ema I Ku omandis olnud elumajast 2007, kui kostja seda tasuta renoveeris. Ei ole eluliselt usutav, et I K andis tütrele kostja elamu ehitamiseks raha, kui ta enda omandis olevat maja lasi kostjal tasuta renoveerida.
163.Kostja esitas uuesti väljavõtte OÜ Xxx 2007. a ja 2019. a majandusaasta aruannetest. Majandusaasta aruande väljavõte sisaldab majandusaasta aruande esimest lehekülge, kasumiaruannet ja aruande allkirju. Kostja on esitanud majandusaasta aruanded põhjusel, et ümber lükata hageja väited selle kohta, kust pärines tema emal raha, mille viimane hagejale andis. 2007. a majandusaasta aruande kohaselt tootis OÜ Xxx kahjumit 161 704 krooni. OÜ Xxx 2019. a majandusaasta aruande kohaselt teenis ettevõte 2018. a aastatulu kokku 2217 eurot ja 2019. a aastatulu kokku 1795 eurot, töötasu ja dividende makstud ei ole. Xxx OÜ vahenditest ei saanud hageja ema hagejale raha anda.
164.Hageja väited seltsingulepingu sõlmimise aja kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Hageja väitis 12.04.2021. a eelistungil, et seltsinguleping sõlmiti 2009-2010, kui olevat alanud ühine majandustegevus. xxx elamu oli 2009 valmis ja pooled kolisid 2009. a sinna elama. 21.12.2020 menetlusdokumendis nõustus hageja, et maja valmis detsembris 2009. a. Seega ei olekski saanud enam 2009-2010 sõlmida xxx ehitamiseks seltsingulepingut.
165.Kostja ei ole I Kult laenu saanud ja kostjale ei ole teada, et I K oleks hagejale laenu andnud. Isegi juhul, kui hageja oleks I Kult laenu saanud, kostjale ta sellest ei rääkinud ja kostja elamute ehitusse saadud raha ei panustanud. Kostja on ise I Kule laenu andnud. 06.03.2008 andis kostja I Kule laenuna 9700 krooni, mida I K ei ole tagastanud. Asjaolu tõendab kostja pangakonto väljavõte. Muuhulgas kandis kostja hagejale e üle märkimisväärseid summasid. 28.11.2006 on kostja hagejale üle kandnud kokku 132 500 krooni, mida hageja ei ole tagastanud. Vanatädilt saadud 25 000 eurost hageja kostjale ei rääkinud.
166.Ebaõige on hageja väide, et I K ja kostja värvisid 2009 xxx elamu kõik siseseinad. xxx maja siseseinad värvis tA K ja töömees J (perekonnanime kostja ei mäleta). Kostja ei ole koos I Kuga xxx siseseinu. Kostja ei ole I Kule öelnud, et ostab xxx kinnistu hageja ja kostja kaasomandisse. Ebaõige hageja väide, et seltsinguleping lõppes 24.03.2020. Seltsinguleping ei lõppenud 24.03.2020, sest kuna seltsingulepingut ei sõlmitud, ei saanud see ka lõppeda. 24.03.2020 lõppes poolte kooselu.
167.Hageja esitatud seletuskirjad on kunstlikult loodud rahalise kasu saamise eesmärgil. Seletuskirjad on kas kirjutaja fantaasia või dikteeritud hageja poolt. Nelja seletuskirja koostajat ei ole ise kordagi xxx kinnistul käinud. xxx on xxx ja xxx nurgapealne kinnistu. xxx kinnistust saab mööda minna kas mööda xxx või mööda xxx. Mitte kummalgi teel ei ole kergliiklusteed ega kõnniteed. xxx on ilma korraliku kõnniteeta tupiktänav ja jalutajad sellel tänaval praktiliselt puuduvad. xxx tänavalt ei ole xxx kinnistule eriti näha, sest bussipeatus, hekk, põõsad ja puud varjavad kinnistule vaatevälja. Asjaolu tõendavad fotod, mis on tehtud xxx vaatega xxx kinnistule. Nelgi tee ääres on samuti põõsad ja suured puud, mis piiravad xxx jälgimast xxx kinnistul toimuvat. Asjaolu tõendavad fotod, mis on tehtud xxx suunaga xxx kinnistule. Asjasolu, et xxx on tupiktänav, tõendab väljavõte Google Mapsist.
168.Kostja koostatud testament ei tõenda, et pool kinnistutest kuulub hagejale. Kostja on siiani elus ja omakäeliselt kirjutatud testament on käesolevaks ajaks kehtetu. 2020. a jaanuaris, kui
kostja soovis koos lapsega minna Egiptusesse reisile, nõudis hageja kostjalt testamendi koostamist, millega ta pärandab oma xxx kinnistu ja xxx korteri tema ja lapse Ks. Kuna kostja soovis lapsega reisile minna, nõustus ta testamenti kirjutama. Hageja oli sel juhul nõus kirjutama oma testamendi kostja Ks. Kostja esitas foto, mis oli tehtud kostjast ja lapsest 21.01.2020 Egiptuses.
169.Kui hageja ja kostja elasid xxx kinnistul, käis seletuskirja koostanud I P xxx kinnistul mõned korrad. xxx kinnistu asub xxx külas ja I P elas sealkandis. I Pi seletuskiri on umbmäärane. Kuna I P kirjutab, et tunneb hagejat alates 2011. aastast, ei saa ta olla näinud asjaolusid xxx elamu ehitamisega. xxx elamu ja aia näitamine ei tõenda, et hageja oleks sellesse panustanud. xxx kinnistul kostja I Pi näinud ei ole. xxx kinnistu asub xxx alevikus ja juhuslikult sinna üldjuhul ei satuta. Asjaolu tõendab Google Maps väljavõte. xxx kinnistu osas on seletuskiri üldsõnaline. I P ei väida, et ta oleks isiklikult näinud hagejat tegemas mõnda tööd. Ilmselgelt on I Pi seletuskiri dikteeritud hageja poolt.
170.Seletuskirja kirjutanud M P on hageja tuttav, kes elab xxx. Kostjale teadaolevalt on ta nii xxx kinnistul ja xxx kinnistul käinud mõned korrad, ajades hagejaga õues juttu, kõige enam 15 minutit korraga. M Pi seletuskiri on üldsõnaline. Ühegi konkreetse töö tegemist ta ei kirjelda. M P väitis seletuskirjas, et hageja olevat jagu saanud sirelivõsast, kuid hageja ise väidab, et on sirelid hoopis poest ostnud.
171.Seletuskirja kirjutanud Ü F on käinud xxx kinnistul hageja juures juukseid värvimas. xxx kinnistul ei ole kostja teda kordagi näinud. Kuna Ü F elas xxx külas, aga xxx kinnistu on xx alevikus, ei ole tõenäoline, et ta juhuslikult oleks sattus xxx kinnistule. Ü F seletuskiri on üldsõnaline. Ü F väidab, et ta tunneb hagejat alates 2010. xxx elamu sai valmis 2009, seega ei saanud Ü F olla näinud asjaolusid xxx elamu ehitamisel. Ebaõige on tema väide, et ta käis hageja ja kostja juures külas 2016. a suvel, kui viimased kolisid xxx majja, sest pooled kolisid hoopis 2017. a suvel.
172.Kuna kostja ei ole Ü Fi kordagi xxx kinnistul näinud, ei saanud Ü F näha kostjat ehitustööde tegemisel xxx elamu ehitamisel ega hagejat kostjat aitamas. Ü Fi väited, et hageja tegi kogu xxx aiakujunduse ja aiatööd ning xxx aiakujunduse ja aiatööd, on ebaõiged. Ü F ei elanud xxx kinnistul ega xxx kinnistul ega saa neid asjaolusid teada.
173.Seletuskirja kirjutanud T K on hageja tuttav, kes on käinud hageja juures juukseid värvimas. Kostja on teda kummalgi kinnistul näinud 2-3 korda. Kuna hageja tegeles sel ajal kui T K viibis nende juures, tema juustega, ei saanud hageja samal ajal tegeleda ehitus- võo aiatöödega. Nii xxx kinnistul kui xxx kinnistul oli kastmiseks olemas kastmisvoolik. See kastmisvoolik oli kostja soetatud. Kostja esitas foto kastmisvoolikust. xxx kinnistu ühes ääres on küll kraav, aga suvel on see täiesti kuiv ja kastmisvett sealt võtta ei saa. Kostja esitas foto kraavist, fotolt on näha, et kraav on kuiv. T K väited, et hageja rajas aiad, on alusetud.
174.Lilled lillepeenrasse andis kostja ema või ostis need kostja. Asjaolu on tõendatud Õ Pi kirjaliku seletuskirjaga. Hageja ei ole ostnud mitte ühtegi lille ega taime ega puud xxx kinnistule ja fotod seda ei tõenda.
175.L Se seletuskiri on üldsõnaline. L S on kostja kauaaegse tuttava V Se abikaasa. Kostja tunneb V St ca 45 aastat. V S ise on käinud xxx kinnistul selle ehitamise ajal korduvalt. Koos abikaasa L Sega on nad käinud xxx kaks korda õhtusel kokku lepitud ajal, mil töid ei tehtud. Ühel korral käisid nad veebruaris, mil ajatöid teha ei saa. L S ei ole kordagi viibinud xxx kinnistul ajal, kui kostja elamut ehitas. Troppimise töid xxx ehitusel ei tehtud ja selles osas ei saanud hageja kostjat aidata. Ebaõige on seletuskirja väide, et hageja istutas kokku 200 elupuud.
Tegelikult kasvab xxx kinnistul 86 elupuud, mis on tõendatud Efekt Aed OÜ koostatud elupuude ülevaatusaktiga.
176.Ebaõige on L Se seletuskirja väide, et hageja alustas haljastustöödega 2016. Tegelikult alustati xxx kinnistul haljastustöödega alles 2018. a. Asjaolu tõendab foto xxx kinnistust 29.04.2018, milliselt on näha mullahunnikute planeerimistööde tegemist traktoriga ja haljastust veel ei ole. R K ja K K seletuskiri on vastuolus R K varem antud seletuskirjaga. 18.01.2021 seletuskirjas kirjutas R K, et ta ei näinud kordagi hagejat maja juures ehitustöid tegemas ega ehitajatega konsulteerimas. 07.05.2021 seletuskirjas väitis R K, et hageja tegi haljastustöid ja aitas ehituslike abitööde juures.
177.K V ei ole enda seletuskirja järgi kunagi xxx kinnistul käinud, aga olevat majast mööda minnes näinud hagejat tegemas haljastustöid ja ehituse abitöid. Ebaõige on K V seletuskirja väide, et hageja elukoht jäi talle tööle minekul tee peale. K V elukoht on xxx. Kuni 2018. a lõpuni töötas ta xxx asuvas lasteaias xxx. Tööpäevadel elas ta üürikorteris xxx ja sõitis tööle autoga. xxx ei jää xxx autoga lasteaeda xxx sõitmisel tee peale. Ebaõige on K V väide, et ta nägi hagejat aitamas tellingute peal. Tellinguid kasutati 2019. aastal. Kostjale teadaolevalt läks K V 2018. a lõpus lapsepuhkusele, lahkus elama koju xxx ja 2019. a alguses sündis tal laps. Seega ta 2019 enam lasteaias xxx tööl ei käinud, mida tõendab väljavõte lasteaia kodulehelt.
178.M Li nimelist isikut kostja ei näinud ning seletuskirja järgi ei ole ta kunagi xxx kinnistul käinud. Üldsõnalised on seletuskirja väited, et selle koostaja on näinud hagejat kinnistul toimetamas, tellingutel abistamas ja töömeestega suhtlemas. Seletuskirjast ei nähtu, mitu korda või millal on see toimunud. xxx aias toimuva jälgimist takistavad bussipeatus, puud, põõsad ja hekk. Ebaselge on, kuidas sai M L eemalt aru, et hageja suhtles nimelt töömeestega.
179.B R ja K R kirjutavad, et elasid xxx naabruses ja liikusid kinnistust mööda ja nägid kinnistul toimuvat. See väide on egaõige. B R ja K R elasid ajal, kui toimus xxx elamu ehitus, xxx, mis on xxx külas ja jääb paar kilomeetrit eemale xxx kinnistust. xxx kinnistu ei jäänud nende liikumisteele. Asjaolu on tõendatud Google Maps väljavõttega. xxx aias toimuva jälgimist takistavad bussipeatus, puud, põõsad ja hekk. Muus osas on seletuskiri üldsõnaline.
180.K K nimelist isikut kostja ei tunne ja isik ei ole xxx kinnistul käinud. Seletuskiri on üldsõnaline. K K on kirjutanud, et nägi hagejat hekki pügamas. Tegelikult ei ole xxx kinnistul kordagi hekki pöetud. Asjaolu on tõendatud Efekt Aed OÜ poolt teostatud elupuuheki ülevaatusaktiga 31.05.2021. Lisaks kirjutas K K, et on näinud hagejat ja kostjat koos maja ehitustööd tegemas. K K ei saa seda väita, sest kostja ei ole temaga tuttav.
181.R Higa võttis kostja ühendust, näitas talle seletuskirja ja palus seal toodut selgitada. R H nõustus, et allkirjastas hageja koostatud seletuskirja, kui sealt võetakse välja lause, et hageja on talle tasu maksnud. Samas ta kinnitas, et allkirjastatud seletuskirja ta läbi ei lugenud ega ole näinud hagejat abistamas ega ehitusel töötamas.
182.Hageja esitatud xxx ehitustööde fotod on tehtud elumajale soojustuse paigaldamise ajal 2019. aastal. Ehitustöödega tegeles kostja ja seda kinnitavad esitatud fotod. Fotodelt on näha, et kostjal on tööriided seljas, töökindad käes ja tööriist käes ja ühel fotol paigaldab ta soojustust. Kahel fotol poseerib hageja, päikeseprillidega ja vaba-aja riietes. Hageja töö tegemist fotodel kujutatud ei ole.
183.L P nimelist isikut kostja ei tunne ja isik ei ole xxx kinnistul käinud. Seletuskirja järgi on L P näinud hagejat aeda kujundamas ja pinnasetöid tegemas alates 2017 augustist kuni 2019 sügiseni. Aeda hakati rajama xxx kinnistule alles 2018. a ja seletuskiri on ebausaldusväärne. Hageja enda esitatud xxx kinnistust tehtud fotodest on näha, et 2016. a toimus krundi
puhastamine võsast, mida tehti traktori abil (maas on näha traktori jäljed). Ühel hageja poolt esitatud fotol on näha kostjat võsa raiumas. Kahel fotol on näha xxx kinnistu lillepeenar 2018. a suvel. Lilled lillepeenrasse sai kostja oma ema käest või ostis poest. Hageja ei ole xxx kinnistu lillepeenrasse istikuid ostnud.
184.Üks foto on tehtud xxx kinnistu lillepeenrast 22.06.2019 ja fotole on juhuslikult jäänud kostja, kes niidab muru. Muru niitmisega tegeleski kostja ja asjaolu on tõendatud hageja poolt esitatud fotoga. Ülejäänud fotod ei tõenda, et hageja tegi haljastustöid, vaid tööd on teinud kostja. Hageja esitatud e-kirjade vahetus Haljastus Plus OÜ-ga ei tõenda hageja kulusid. Hageja ei ole muru ostnud ega mururajamise teenust tellinud. Samuti ei ole hageja ostnud mitte ühtegi ekirjas nimetatud istikut, mistõttu ei oma tähtsust, kui palju istikud maksavad või kui palju muru rajamine maksab.
185.Osa istikutest oli xxx kinnistul olemas, kui kostja kinnistu omandas. Suur osa istikutest on pärit tuttavate aiast, kui nad on harvendanud enda aia istikuid. Need on saadud tasuta, kostja on need välja kaevanud, toonud xxx kinnistule ja maha istutanud. Istikuid on andnud U P (xxx), A M (xxx), G B (xxx). Osa istikutest on andnud xxx kinnistule kostja ema Õ P. Osa istikutest on kostja ostnud Juhani Puukoolist, kauplusest Võluaed ja Maximast. 200 elupuu asemel on kinnistul tegelikult 86 elupuud.
186.Hageja esitatud hinnapakkumises on toodud elupuud Yellow Ribbon 2 tk, ühiku hind 30 eurot, kokku 60 eurot. Need 2 elupuud Yellow Ribbon ostis kostja Juhani Puukooli istikuärist. Asjaolu on tõendatud Juhani Puukool istikuäri arvega 31.08.2018, millelt nähtub, et kostja on ostnud. istikuid 95,05 euro eest. Kostja pangakonto väljavõte tõendab, et 31.08.2018 Juhani Puukoolist sooritatud ostu eest on 03.09.2018 kostja kontolt maha läinud 95,05 eurot. Kostja esitab ka teise Juhani Puukooli arve 06.07.2018, mis läheb kokku kostja pangakonto väljavõttega ja mis tõendab 06.07.2018 Juhani Puukoolist veel ühe istiku ostmist.
187.Hageja esitatud hinnapakkumises on toodud 10 harilikku mändi hinnaga 24 eurot ja kokku hinnaga 240 eurot. Tegelikult on mände xxx kinnistul kaheksa. Kostja kaevas need välja ja tõi kinnistule xxx lähedalt tühermaalt. Kostja esitab foto maa-alalt, milliselt männid on toodud. 21.12.2020 menetlusdokumendis väitis ka hageja ise, et xxx kinnistule istutatud männid kaevati metsast välja. Hinnapakkumises on toodud 1 äädikapuu hinnaga 35 eurot. Äädikapuu kaevas samuti kostja xxx asuvalt tühermaalt välja ja istutas xxx kinnistule. Hinnapakkumises on toodud 2 ebajasmiini hinnaga 8 eurot, kokku 16 eurot. Ebajasmiin on välja kaevatud ja toodud xxx kinnistule tuttava käest.
188.Hinnapakkumises on toodud 2 sirelit hinnaga 8 eurot, kokku 16 eurot. Tegelikult olid sirelid xxx kinnistul olemas, kui kostja xxx kinnistu omandas. Need kasvasid seal looduslikult. Kostja esitab foto xxx kinnistust, kus sirelid on näha ja samas on näha sirelid xxx aia taga. Hinnapakkumises toodud erinevad lilled summas kokku 136 eurot. Lilled on andnud kostjale kostja ema Õ P. Hinnapakkumises on toodud magesõstrahekk 5 m, kogus 16 tk, hind 8 eurot, kokku hind 128 eurot. Magesõstraid ei ole xxx kinnistule ostetud, need on saadud tuttava käest ja kostja poolt istutatud.
189.Hinnapakkumises on toodud pargiroosihekk 5 m, kogus 16 tk, hind 12 eurot, kokku hind 192 eurot. Pargiroose xxx kinnistul ei ole. Tegemist on kibuvitsahekiga. Kibivitsahekk oli kinnistul olemas, kui kostja kinnistu ostis. Kostja esitab foto kibuvitsahekist, sellel on näha, et hekk on nii xxx kinnistul kui teisel pool aeda tänaval. Foto on tehtud maikuus, hekk ei ole veel õide puhkenud. Hinnapakkumises on toodud 2 kääbus-mägimändi hinnaga 30 eurot, kokku 60 eurot. Kääbus-mägimännid ostis kostja aiandikauplusest Võluaed. Kostja on tasunud aiandikauplusele Võluaed 09.05.2018 32 eurot ja 02.07.2018 22,90 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega ja kaupluse juhataja e-kirjaga.
190.Hageja hinnapakkumises on toodud 1 mandlipuu hinnaga 35 eurot. Tegelikult xxx kinnistul mandlipuud ei ole olnud. Hinnapakkumises on toodud kaks kadakat hinnaga 50 eurot ja kokku 100 eurot. Tegelikult on xxx kinnistul 1 kadakas ja seda ei ole ostetud. Kadaka kinkis kostja ema Õ P xxx kinnistule soolaleiva peo puhul. Kuna kingitus oli seotud kindla tähtpäevaga, kaevas kostja selle xxx kinnistult enne xxx kinnistu müüki välja ja istutas hiljem ümber xxx kinnistule. Hinnapakkumises on toodud üks kukerpuu põõsas hinnaga 8 eurot. Kukerpuu põõsast ei ole xxx kinnistule ostetud. See on pärit tuttava aiast ja saadud tasuta.
191.Hinnapakkumises on toodud kaks kontpuu põõsast hinnaga 8 eurot, kokku 16 eurot. Kontpuu põõsad olid xxx kinnistul olemas, kui kostja kinnistu omandas. Hinnapakkumises on toodud roosipeenar: kogus 10 tk, ühiku hind 20 eurot, kokku 200 eurot. Tegelikult on xxx kinnistul roosipeenras 4 istikut, mitte 10 istikut. Kõik roosipeenra istikud on kinkinud hagejale kostja õitseva roosi potina. Hinnapakkumises on toodud üks hinnaga 30 eurot. Kirsipuud ei ole xxx kinnistule ostetud. Kirsipuu on antud tuttava poolt. Hinnapakkumises on toodud kolm ploomipuud hinnaga 30 eurot, kokku 90 eurot. Ploomipuid on xxx kinnistul kaks ja need ostis kostja aiandikauplusest.
192.Hinnapakkumises on toodud 3 õunapuud hinnaga 30 eurot, kokku hind 90 eurot. Kostja ostis 2 õunapuud Maximast ja 1 õunapuu Juhani Puukoolist. Kostjal on säilinud Maximast ostetud õunapuude hinnalipikud. Hinnapakkumises on toodud üks punase sõstra põõsas, hind 8 eurot. Punase sõstra põõsast ei ole xxx kinnistule ostetud. See on saadud tuttava aiast ja kostja poolt istutatud xxx kinnistule. Hinnapakkumises on toodud 4 mustsõstra põõsast hinnaga 8 eurot, kokku 32 eurot. Mustsõstra põõsaid ei ole xxx kinnistule ostetud. Need on saadud tuttava aiast. Hinnapakkumises toodud üks tikripõõsas hinnaga 8 eurot. Tikripõõsast ei ole xxx kinnistule ostetud. Tikripõõsas on kingitud tuttava poolt soolaleiva peoks.
193.Hageja on oma väiteid panuste kohta muutnud ja väidab nüüd, et suhtles töömeestega. Kostja leiab, et töömeestega suhtlemine ei ole ehitusobjektil töö tegemisel viibimine ega ehitustööde tegemine. Paljud hagejale seletuskirja kirjutanud isikutest ei ole avaldanud, et nad oleksid näinud hagejat tööd tegemas. Mõned seletuskirja kirjutajad kirjutavad, et on hagejat näinud töömeestega suhtlemas. Töömeestega suhtlemine ei ole samastatav ehitustööde tegemisega ega töömeeste abistamisega. Tavapäraselt töötasid töömehed xxx ehitusel päevasel ajal ja hageja oli sel ajal lasteaias xxx tööl.
194.Ebaõige on hageja väide, et A D ei valda eesti keelt ega ole seletuskirja ise kirjutanud. Ta valdab eesti keelt ja kirjutas seletuskirja ise. Asjaolu on tõendatud tema täiendava seletuskirjaga 22.05.2021. Ebaõige on hageja väide, et ta pakkus A Dile süüa ja abistas teda. Ebaõige on hageja väide, et tema tasus V Tile. Vastupidine on tõendatud isiku seletuskirjaga. Hageja on nõustunud, et K K tegi kõik sisekrohvi, pahtelduse- ja värvimistööd. Ebaõige on hageja väide, et ta viibis tööde tegemisel juures. Hageja on nõustunud, et K L paigaldas 2016. a xxx piirdeaia ja 2018. a 140 ruutmeetrit tänavakivi. Ebaõige on hageja väide, et ta viibis tööde tegemisel juures. Kostja vanemate väiteid selle kohta, et temad külvasid xxx kinnistule muru kinnitab K T, kes oli xxx naaber.
195.Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et ta töötas 4 tundi päevas hinnaga 5 eurot/ tund viie aasta vältel ja see maksvat 18 000 eurot. Hageja ei ole 3600 tundi xxx kinnistul töötanud. Kostja alustas xxx haljastusega kohe, kui hakkas elamut ehitama. Kostja istutas kuuseheki xxx kinnistule 2004. a koos E R, mida tõendab tema seletuskiri. Kostja esitab foto xxx kinnistust, mis on tehtud 20.03.2005. Fotol on näha sirges rivis istutatud pisikeste kuuskede rivi piki kinnistu piiri. Viljapuudest oli xxx kinnistul kaks õunapuud, mille kostja istutas 2004. Asjaolu, et xxx kinnistule olid õunapuud istutatud enne 2006, nähtub 31.05.2006 tehtud fotolt, kus õunapuu kannab õisi.
196.Tarbeaeda xxx kinnistul ei olnud. xxx kinnistul olid kaks lillepeenart. Kahe lillepeenra korrashoiuks piisab mõnest tunnist kahe nädala jooksul. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peaks hagejale lahkumineku korral kinni maksma töötunnid, mis hagejal kulusid lillepeenra hooldamisele. Lillepeenar kinnistu väärtust ei tõsta. Lillepeenra eest hoolitsemise võib liigitada tavalise majapidamistööde hulka. Hageja ja kostja kooselus kujunes igapäevane majapidamine viisil, et kostja käis poes ja kandis kõik igapäevased kulud elamiseks ainuisikuliselt. Samuti kostja ainuisikuliselt koristas tolmuimejaga põrandaid, pesi põrandaid, tegeles pesupesemisega, tegeles toidunõude puhastamise ja masinasse panekuga.
197.Tõendamata on hageja väide, et ta on kaks korda kuus muru niitnud kokku 3360 euro eest. Muru niitis muruniidukiga kostja, seda nii xxx kinnistul kui xxx kinnistul. Asjaolu nähtub muuhulgas hageja enda poolt kohtule esitatud fotolt. Tõendamata on hageja väide, et ta ostis xxx kinnistule püsikuid 45 tk aastas ja viie aasta jooksul kulutanud selle peale 225 eurot. Hageja ei ole xxx kinnistule püsikuid ostnud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tšekki püsikute ostmise kohta. Püsikuid ei peagi igal aastal täies mahus uuesti ostma, nagu väidab hageja. Püsikud andis valdavalt tasuta kostja ema.
198.Tõendamata on hageja väide, et ta ostis ja istutas xxx kinnistule 350 elupuud hinnaga 1750 eurot. xxx kinnistule ostis ja istutas elupuud kostja ja siis kehtis Eesti kroon. Elupuid oli kokku 39, mitte 350. Asjaolu, et xxx kinnistul oli 39 elupuud, on tõendatud V K seletusega, kes omandas xxx kinnistu kostjalt 2015.aastal. V K kirjutab, et kui tema xxx kinnistu omandas, siis kasvas xxx maja juures 39 elupuud.
199.Ebaõige on hageja väide, et ta ostis xxx kinnistule viljapuud ja rajas tarbeaia hinnaga kokku 500 eurot. xxx kinnistul oli viljapuudest ainult kaks õunapuud, millised ostis ja istutas xxx kinnistule kostja. Kostja istutas ühe ploomipuu juba sel ajal, kui ta ei olnud hagejaga tuttav. Asjaolu, et xxx kinnistul kasvas 2015. a ainult 2 õunapuud, on tõendatud V K seletuskirjaga. Asjaolu, et xxx kinnistule olid õunapuud istutatud enne 2006. a, nähtub fotolt, mis on xxx kinnistu õitsevast õunapuust tehtud 31.05.2006. xxx kinnistul tarbeaeda ei olnud, mistõttu ei saa tõele vastata hageja väited selle rajamise kohta. Asjaolu on tõendatud V K seletuskirjaga. Kostja esitab kohtule mõned fotod xxx kinnistu õuealast. Fotod on tehtud 30.10.2014. Fotodelt on näha, et valdavaks haljastuseks oli xxx kinnistul muru, üks aia äär on ääristatud kuusehekiga, üks aia äär on ääristatud elupuudega, muru keskel on üksikud põõsad. Haljastus suurt hooldamist ei vajanud.
200.Tõendamata on hageja väide, et ta olevat xxx kinnistul teinud ehituse abitöid 3 aasta vältel tunnihinnaga 10 eurot tunnis 4 tundi päevas, kokku 21 600 euro eest. Hageja ei ole teinud xxx kinnistul ehituse abitöid. Tõendamata on hageja väide, et xxx korteri renditulu oli aastatel 2010 2015 27 000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et xxx korter oleks olnud sel ajal olnud välja üüritud. Tõendamata on, et üüritulu oleks kasutatud xxx elamu ehitamiseks. See elamu oli valmis 2009 ja aastatel 2010-2015 xxx elamut enam ei ehitatud. xxx korter oli soetatud 2004. a täielikult kostja raha eest. 2010. a oli see kostja ema Õ Pi omandis. Õ P loovutas korteri omandiõiguse hagejale tingimusel, et kostale jääb sellele korterile eluaegne kasutusõigus. Hageja ei ole ühtegi korteriga seotud kulu kandnud, ka kommunaalkulud tasus kostja. Lisaks on kostja teinud korteris 2019-2020 suuremahulise remondi, mida hageja ei ole kostjale hüvitanud. 2010. aasta üüritulu nõue on aegunud.
201.xxx kinnistu oli kuni 26.07.2010 Õ Pi ja M Pi omandis. Kui hageja nõuab kuni selle ajani tema väidetavalt tehtud kulutusi, ei saa ta neid nõuda kostjalt. xxx kinnistu.
202.Tõendamata on hageja väide, et ta rajas xxx kinnistule 2200 ruutmeetrit muru 6600 euro eest. Muru külvas kostja ja muru pindala xxx kinnistul ei ole mitte 2200 ruutmeetrit, vaid maksimaalselt 1350 ruutmeetrit. Tõendamata on hageja väide, et tema olevat ostnud elumaja välisfassaadi plaadid, tasudes 10 200 eurot. Kuna hageja ei ole ostnud fassaadi plaate, ei tea ta plaatide tegelikku hinda. Elumaja välisfassaadi plaadid ostis kostja, tasudes nende eest Hansas Plaadimaailm OÜ-le 6772,95 eurot. Asjaolu on tõendatud kostjale tehtud pakkumisega nr 803231. Tõendamat aon hageja väide, et ta tasus elumaja põrandaplaatide eest 1200 eurot. Kostja ostis põrandaplaadid Poolast. Kaupluses tegi kostja foto plaadist ja plaadi hinnast. Veebruaris 2018 sõitis kostja uuesti Poola ja 23.02.2018 ostis plaadid välja, tasudes nende eest kokku 3224,48 žlotti. Seda tõendab tšekk ja kostja pangakonto väljavõte. 3224,48 žlotti vastas sellel ajal 788,906 eurole.
203.Tõendamata on hageja väide, et ta olevat tasunud elumaja ja saunamaja tuulekastide materjali eest 550 eurot. Kuna hageja ei ole tasunud elumaja ega külalistemaja tuulekastide materjali eest, ei tea ta tuulekastide materjali tegelikku hinda. Külalistemaja tuulekastide materjali ostis kostja OneWood OÜ-st, materjali hind oli 818,05 eurot ja selle tasus kostja. See on tõendatud OneWood OÜ kostjale 25.03.2017 tehtud pakkumisega nr 170022 ja OneWood OÜ juhatuse liikme seletuskirjaga. Elumaja tuulekastide materjali ostis kostja peale poolte kooselu lõppu aprillis 2020. Elumaja tuulekastide materjali hind oli 1064,66 eurot. Asjaolu on tõendatud OneWood OÜ poolt kostjale 16.04.2020 tehtud pakkumisega nr 201150 ja OneWood OÜ juhatuse liikme seletuskirjaga.
204.Tõendamata on hageja väide, et ta on töötanud iga päev 4 tundi päevas kolme aasta jooksul 10 800 euro eest. Tõendamata on hageja väide, et ta niitis muru 2200 ruutmeetril kaks korda kuus kolme aasta jooksul (ehk 2017-2019). xxx kinnistu murualune pind on ca 1350 ruutmeetrit ja külvati muru alles 2018 suvel. 2017. aastal ja 2018 suve esimesel poolel muru ei niidetud. Kostja esitas foto, mis on tehtud 04.09.2017 xxx kinnistul. Fotol on kostja, kes trimmerdab umbrohtu. Fotolt on näha, et muru xxx kinnistul 2017 septembris veel ei olnud. Lisaks esitas kostja foto xxx kinnistust 29.04.2018. Fotolt on näha, et mullahunnikud on traktoriga laiali aetud, aga muru veel ei ole. Muru sai niitma hakata alles 2018. hilissuvest. Muru niitis kostja.
205.Väär on hageja väide, et ta ostis ja istutas elupuud 200 tk kokku hinnaga 7000 eurot. xxx kinnistul ei ole 200, vaid 86 elupuud. Asjaolu on tõendatud Efekt Aed OÜ elupuude ülevaatusaktiga. Lisaks on kinnistule istutatud veel mõned üksikud elupuud. Kostja ostis elupuud Juhani Puukoolist ja Maximast. Kostja pangakonto väljavõte tõendab, et kostja on tasunud Juhani Puukooli istikuärile 06.07.2018 7,80 eurot ja 31.08.2018 95,05 eurot. Plantex AS väljastatud arvete kohaselt on ostetud elupuid ja põõsaid.
206.Tõendamata on hageja väide, et ta ostis kolmel aastal iga-aastaseid püsikuid 45 eurot aastas ehk 135 euro eest. Püsikud xxx kinnistule andis kostja ema Õ P. Ka kostja ise ostis vahetevahel aeda istutatavaid lilli. Asjaolu tõendab K-Rauta 09.09.2018 kassatšekk. Tõendamata on hageja väide, et tema on ostnud viljapuid ja maitsetaimi 500 euro eest. Viljapuid on kokku kuus. Kirsipuud ei ole xxx kinnistule ostetud. Kirsipuu on antud tuttava poolt. Ploomipuid on xxx kinnistul kaks. Need ostis kostja aiandikauplusest Võluaed, mida tõendab tema pangakonto väljavõte . Õunapuid on xxx kinnistul 3. Kostja ostis Maximast 2 õunapuud ja Juhani Puukoolist 1 õunapuu. Kostjal on säilinud Maximast ostetud õunapuude hinnalipikud.
207.Tõendamata on hageja väide, et ta on teinud ehituse abitöid 3 aasta vältel tunnihinnaga 10 eurot tund iga päev neli tundi päevas kokku 21 600 euro eest. Hageja ei ole xxx kinnistul ehituse abitöid teinud. Tõendamata on hageja väide, et kostja on saanud või kulutanud xxx kinnistule hageja omandis olnud xxx korteri renditulu viie aasta jooksul kokku 30 000 eurot. Hageja omandas xxx korteri alles mais 2016, pooled elasid seal kuni 2016 septembrini. Poolte kooselu lõppes märtsis 2020, seega ei oleks hageja saanud poolte kooselu ajal viis aastat korterit välja
rentida. Kui hageja omandas korteri, jäi tal selle soetamisel raha puudu ja kostja kandis tema pangakontole ostu-müügilepingu sõlmimise eelsel päeval, 05.05.2016 1500 eurot. Seda tõendab konto väljavõte. Hageja ei ole summat kostjale tagastanud.
208.Tõendamata on hageja väide, et kostja oleks saanud või kulutanud xxx elamu ehitamiseks xxx korteri nelja aasta renditulu summas 21 600 eurot. Kostja ei ole sellist renditulu saanud. Ebaõige on hageja väide, et ta on ostnud perioodil 04.08.2009- 27.10.2014 xxx kinnistule majapidamisse asju 2558,46 euro eest. Poolte kooselu ajal tasus kostja need kulud, mis olid seotud tema omandis olevate kinnistutega (xxx kinnistu ja xxx kinnistu ning ka xxx korter). Hageja kulutas enda vahendeid tema omandis olevatele kinnisasjadele (korterid xxx, xxx ja xxx). Lisaks kandis kostja kulud pere ühisele majapidamisele üldiselt. Hageja maksed perioodil 04.08.2009- 28.06.2012 on seotud xxx korteriga ja maksed perioodil 26.01.2013-27.10.2014 on seotud hageja omandis olnud xxx korteriga.
209.Kostja on koostanud xxx ja xxx ehitustega seotud suuremad kulud. Kostja kulutas xxx kinnistule vähemalt 988 534 krooni ja xxx kinnistule vähemalt 239 680 eurot. Kostja panustas xxx korteri soetamisse 904 200 krooni . Sellele summale lisandub 2019-2020 tehtud remont 8000 eurot. Kostja pangakonto väljavõte 03.08.2009 tõendab, et kostja on tasunud kauplusele Mööblimaja 250 krooni. Tasumine on seotud xxx elamu sisustamisega. Kostja pangakonto väljavõte 23.12.2009 tõendab, et ta on tasunud kauplusele Ehitus Service 438,60 krooni. Väljavõte seisuga 28.12.2009 tõendab, et kostja on tasunud kauplusele Mööblimaja 2262 krooni. Mõlemad tasumised on seotud xxx elamu sisustamisega.
210.Konto väljavõte tõendab, et kostja on tasunud 02.02.2010 Helka kodumasinad OY-le 2800 krooni. Tasumine oli seotud xxx elamusse kodumasinate soetamisega. 03.03.2010 tasus kostja Clevernes OY-le 2227,12 krooni. Tasumine on seotud xxx elamu sisustamisega. 07.06.2010 tasus kostja M S turvakilega peegli eest 952 krooni. Tasumine on seotud xxx elamu sisustamisega (peegelliuguksed). Kostjale esitati Puukeskus 21.03.2017 tellimus nr 1026096 summas 898,31 eurot. Arve tasus kostja ja tellimus on seotud xxx elumaja ehitamisega. Sofahouse OÜ esitas kostjale 06.06.2017 arve 060617 summas 700 eurot. Arve oli seotud xxx külalistemaja sisustamisega ja kostja ostis diivanvoodi. OÜ Ottima esitas 19.02.2018 kostjale arve 18127 summas 399,66 eurot. Arve tasus kostja. Arve oli seotud xxx kinnistul ehitustöödel tekkivate jäätmete äraveoga. Arvel on märgitud, et see on esitatud 20 m2 konteineri eest, mis sisaldas konteineri paigaldust, 3 päeva renti, konteineri äravedu ning 3 t prahi utiliseerimist.
211.Kostja esitas Castorama Polska 29.05.2018 tšeki nr 268258 summas 366,92 zlotti. Kauba eest tasus kostja. Kaup sisaldas seinaplaate ja oli seotud xxx elumaja ehitamisega. Pood24.ee esitas 05.10.2018 sularahaarve 10007 summas 805 eurot. Arve tasus kostja. Kaubaks oli voodi Continental. Kaup oli seotud xxx elumaja sisustamisega. R U kinnitas seletuskirjas, et aitas xxx maja juures kostjal garaaži lage paigaldada ja hageja tööd ei teinud. 13.06.2020 saatis hageja ekirja kostjale, millises loetles esemed, mis ta oli ise ostnud ja soovis tagasi saada. Tegelikult ei ole hageja kirjeldatud esemeid ostnud.
212.18.10.2021 selgitas kostja, et esitab paremal kujul uuesti K Ka seletuskirja, R R seletuskirja ja dokumendi K Kale makstud summa kohta.
213.04.02.2022 esitas kostja paremal kujul oma konto väljavõte, sest senise väljavõtte seadis hageja kahtluse alla. Kostja selgitas, milliseid seniseid tõendeid uued väljavõtted tõendavad ja millised kostja kulutusi tõendavad. Lisaks esitas kostja Luminor panga tõendi, et kostja arvelduskontod xxx ja xxx on Luminor panga kontod ja kontod kuulusid kostjale.
214.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Hageja pidi tõendama seltsingulepingu olemasolu ja enda oluliste
panuste (kinnistute soetamiseks ja elamute ehitamiseks tehtud kulutuste) suurust. Isikul, kes mistahes kulude kandmise tõttu hüvitist nõuab, on kohustus tõendada, mis kulusid, millal ja mis ulatuses ta kandnud on. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit rahaliselt hinnatava panuse kohta. Mitte ükski hageja esitatud tõend seltsingulepingu olemasolu ei tõenda.
215.Hageja esitatud seletuskirjad on valdavalt tema sõbrannade seletuskirjad, kellest osad ei ole isegi kinnistutel käinud. Nendest seletustest ei tõenda mitte ükski faktilist asjaolu, et hageja oleks teinud kinnistutel konkreetset tööd konkreetse ajaperioodi. Hageja tegevus aia korrastamisel ei olnud olemuslikult pika kasutuseaga. Aia korrastamise tööde kasutusiga on mõõdetav ühe aastaga ja hageja on kinnistul elades ja asja kasutades aiale tehtud väidetavad tööd ära tarbinud.
216.Suur osa hageja esitatud fotodest tõendab, et kostja tegi ehitusel tööd. Ükski foto ei tõenda hageja töö tegemist. Fotod, millistel inimesi üldse kujutatud ei ole, on asjakohatud, sest fotode alusel ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, millal fotod on tehtud, kes on seal töid teinud ja kas või milliseid esemeid ja mis hinnaga on elamusse ostetud. Hageja ei ole teinud neid töid, mida ta väidab 18.10.2021 menetlusdokumendis teinud olevat ega ostnud neid esemeid, mida ta väidab ostnud olevat. Asjade hinnad on hageja 18.10.2021 menetlusdokumendis näidatud tegelikest hindadest kordades kõrgemad. Hageja ei ole esitanud nende kulude kandmise kohta mitte ühtegi tõendit.
217.Hageja ja Haljastus Plus OÜ e-kirjavahetus on asjakohatu tõend. Hageja ei ole muru xxx kinnistule ega xxx kinnistule ostnud ega mururajamise teenust tellinud. Samuti ei ole hageja ostnud mitte ühtegi e-kirjas nimetatud istikut, seetõttu ei oma tähtsust, kui palju kirjas nimetatud istikud 2021 aastal maksavad või kui palju muru rajamine 2021 aastal maksab. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tšekki ega maksekorraldust ega panga väljavõtet istikute ja muruseemne ostmise kohta ega murukülvamise teenuse ostmise kohta.
218.Hageja on SEB Panga väljavõtet esitades muuhulgas esile toonud, et väljavõte tõendab, et ta on teinud sularaha makseid enda kontole, samuti seda, et tema ema on teinud ülekandeid hageja kontole. Väljavõttest nähtuvalt on hageja 2007 kontole laekuvat raha kasutanud isikliku pangalaenu igakuisteks tagasimakseteks ja intressimakseteks. Panga väljavõtetest nähtuvalt on hageja aastatel 2007-2012 teinud ülekandeid Starman AS-le, Eesti Energia AS-le, BREM Kinnisvarahooldus OÜ-le, Korteriühistule xxx, alates november 2012 on hageja tasunud xxx KÜ-le, Eesti Energia AS-le (need maksed on seotud hageja omandis olnud korteriga xxx). Veel on väljavõtetest näha, et hageja on tasunud korduvalt EMT AS-le ja Elisa Eesti AS-le (need on maksed mobiiltelefoni teenuse eest) ja korduvalt Junor Pro OÜ-le, mis on juuksurite töövahendite müügiga tegelev ettevõte (need on maksed tema enda juuksuritööks vajaminevate töövahendite eest). Hageja SEB Panga konto väljavõtetest ei nähtu, et hageja oleks tema kontol olevast rahast teinud kulutusi xxx kinnistu Ks.
219.Hageja ostetud üksikud maksed ehitus-sisustuskauplustes on seotud hageja omandis olnud xxx korteriga ja xxx korteriga. Hageja väitis 26.06.2020 menetlusdokumendis, et ta rahastas järgemööda kahe korteri remondikulud. Hageja väljatoodud maksete kogusumma 04.08.200911.04.2013 on kokku ainult 2019,47 eurot, seega on tegemist igal juhul marginaalse summaga ja seda ei saaks lugeda oluliseks panuseks. xxx kinnistu kulutuste nõue oleks ka aegunud.
220.Hageja Luminor Bank AS konto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks tema kontol olevast rahast teinud kulutusi xxx kinnistu Ks. JYSK kaupluses tehtud maksed ei pruugi olla mööbli ostud, vaid JYSK kauplus kaupleb igasuguse majapidamiskaubaga. Hageja jättis mainimata konto väljavõttest nähtuva, et vahetult enne oli kostja hageja kontole kandnud 1232 eurot, mille eest hageja selle ostu sai sooritada. Hageja Luminor Bank AS konto väljavõte näitab, et valdavalt kasutas hageja kontol olevaid rahalisi vahendeid enda huvides, muuhulgas soetas korteri xxx. Konto väljavõtte viimasel päeval 31.12.2019 oli hageja konto jääk 22 049,24 eurot. Kui hageja
oleks panustanud xxx elamu ehitusse või istikute soetamisesse, oleks see näha tema pangakonto väljavõttest, sest rahalisi vahendeid oleks tal selleks olnud piisavalt. Hageja väide, et ta võttis sularahas emalt laenu xxx ehitamiseks, ei ole eluliselt usutav.
221.Ebaõige on hageja väide, et xxx fassaaditöid tuli juulis 2011 ümber teha. Hageja väide on väär ja valelik ning google maps väljavõte hageja väidet ei tõenda. Kostja selgitab, et kogu fassaad ei vajanud 2011 uuesti tegemist. Tegelikult olid tekkinud mikropraod xxx elamu teise korruse kahele aknapõsele aknapõse ja krohvi puutepunktis. Kostja ise tõi ja paigaldas tellingud ja parandas ise silikooniga need praod ära. Silikooni kulus 2 tuubi, silikooni kogumaksumus ca 3 eurot.
222.Mitmetes hageja seletuskirjades on märgitud, et nende koostajad on näinud hagejat töömeestega suhtlemas. Töömeestega suhtlemine ei tähenda ise töötamist ega ehitusse panustamist. Konkreetseid tõendeid selle kohta, millal ja kui palju konkreetselt on hageja panustanud xxx ja xxx väärtuse tõstmiseks, hageja esitanud ei ole. Kostja on tõendanud oma kulutusi ja soovimatust sõlmida seltsingulepingut.
223.Hageja nõude asjaolud ei ole jätkuvalt selged. Hageja menetlusdokumentides esinevad selged vastuolud. Hagiavalduses väitis hageja, et enne xxx majja asumist ehitasid pooled elamu lõpuni valmis hageja emalt I Kult laenatud rahadega ja juba enne lapse sündi 2007-2008 elasid pooled xxx kinnistul olevas elamus. 21.12.2020 menetlusdokumendis väidab hageja, et pooled kolisid xxx elamusse 2009. a detsembris.
224.21.12.2020 menetlusdokumendis väiitis hageja, et tema ema I K olevat andnud talle 2007 xxx hoonete väljaehitamiseks hageja SEB panga kontole kokku 500 000 krooni. See väide jäi tõendamata ja konto väljavõtet hageja ei esitanud. Hiljem esitas hageja enda konto väljavõtte asemel OÜ Xxx konto väljavõtte. 13.04.2021 väitis hageja, et tal ei olnud 2007. a AS SEB Pank kontot, kuigi tegelikult oli hagejal selles pangas konto olemas. Lõpuks hageja esitas selle.
225.Hageja 2007 SEB Panga konto väljavõte tõendab, et I K on kandnud hagejale SEB Panga konto kaudu 2007 ainult 427 000 krooni, mitte 500 000 krooni. Väljavõttest nähtuvalt on hageja kasutanud I Kult 2007 saadud raha mitte xxx hoonete väljaehitamiseks, vaid enda pangalaenu kustutamiseks. Hageja 2007 SEB Panga väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud pangale 02.07.2007 440 787 krooni selgitusega „lepingu xxx põhiosa“. 11.10.2021 kohtu eelistungil kinnitas hageja kostja esindaja küsimusele, kas hageja lõpetas 02.07.2007 laenulepingu SEB Pangaga, et „jah, ma maksin korterilaenu tagasi“. Hageja on esitanud kohtule teadvalt ebaõigeid asjaolusid.
226.Hagiavalduses väitis hageja, et füüsilise tööjõuna panustasid hageja ja kostja xxx ja xxx elamu ehitamisse võrdselt ja võõrast tööjõudu kasutati minimaalselt. Pärast kostja seletuskirjade esitamist, võttis hageja 05.04.2021 menetlusdokumendis omaks, et kostja poolt esitatud seletuskirju kirjutanud töömehed objektil töötasid. Hageja asus hoopis väitma, et tema olevat töötanud koos töömeestega, kelle seletuskirjad kostja kohtule esitas.
227.Hagiavalduses väitis hageja, et 2018 tasandati xxx krunt mullaga ning külvati muru. See hageja väide on põhimõtteliselt õige, et muru külvati alles 2018 aastal. Vaidlust ei ole, et hageja lahkus xxx elamust märtsis 2020. Kui hageja oleks xxx kinnistul muru niitnud, oleks ta saanud seda teha 2018 suve lõpus mõned kuud ja 2019 suvel, seega maksimaalselt 1,5 aastase perioodi jooksul. 12.05.2021 menetlusdokumendis väitis hageja, et ta olevat xxx kinnistul 3 aastat muru niitnud 2000 euro eest.
228.21.12.2020 menetlusdokumendis väitis hageja, et 2017 kevadel kaevati metsast noori mände, mis istutati xxx kinnistule haljastuseks. 12.05.2021 menetlusdokumendis viitas hageja istikuäri pakkumisele ja nõudis tasu 10 männi ostmise eest. 21.12.2020 menetlusdokumendis
väitis hageja, et ta olevat ostnud xxx kinnistule krundi ümbritsemiseks hekiga 200 elupuud. Tegelikult kasvab xxx krunti ümbritsevas hekis ainult 86 elupuud.
229.12.05.2021 menetlusdokumendis asus hageja väitma, et ta suhtles töömeestega ja käis neid abistamas. Üksi isik hageja seletuskirjades ei väida, et ta oleks näinud hagejat töömehi abistamas. 12.05.2021 väitis hageja, et ta ostis ise põrandaplaadid ja tasus nende eest 1200 eurot. 18.10.2021 aga väitis hageja, et käis plaate ostmas koos kostjaga Poolas ja plaadid osteti hageja antud raha eest. Tegelikult on kostja tõendanud, et ostis plaadid ise.
230.04.10.2021 väitis hageja, et ta tegi olulisi kulutusi xxx elamu valmis ehitamiseni 2009. a. Kuna aga elamu valmis 2009, ei oleks hageja saanud emalt 24.07.2010 saatud 100 000 krooni kasutada xxx elamu ehitamiseks. 18.10.2021 väitis hageja, et xxx fassaadi plaadid maksid 10 200 eurot ja need olevat ostetud hagejalt kostjale antud raha eest. Hageja ei ole tegelikult kostjale fassaadide plaatide ostmiseks raha andnud ja fassaadi plaadid maksid oluliselt vähem, s.o. 6722, 95 eurot.
231.18.10.2021 menetlusdokumendis väitis hageja, et esitatud fotol on näha metallaed, mis on ostetud STABICOST ja mis olevat maksnud koos jalgvärava ja elektrilise liugväravaga 10 000 eurot. Kostja ostis metallaia M Ni käest, tasudes selle eest 1600 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega. Jalgvärav ja elektriline liugvärav on soetatud STABICOST ja nende eest tasus kostja 2094 eurot. 18.10.2021 menetlusdokumendis väitis hageja fotol olev diivani kohta, et ta ostis diivani Home 4 You Sisustuskaubamajast 9500 euro eest. Tegelikult on kostja tõendanud, et diivan maksis 954 eurot.
232.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 13 437 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud on õigusabikulud. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu sisaldavad ülaltoodud õigusabikulude summad käibemaksu. Vandeadvokaat Liisi Kents ja advokaat Anneliis Räppo on osutanud seoses käesoleva kohtumenetlusega kostjale õigusasbi 30 tundi 45 min tunnitasumääraga 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Eeltoodust tulenevalt on õigusabikulud vandeadvokaat Liisi Kents ja advokaat Anneliis Räppo osalemise eest 4797 eurot.
233.Vandeadvokaat Siiri Schneider on osutanud kostjale õigusabi mahus 60 tundi tunnitasumääraga 120 eurot (millele lisandub käibemaks 20%). Eeltoodust tulenevalt on õigusabikulud vandeadvokaat Siiri Schneider osalemise eest 8640 eurot. Õigusabikulud kokku on 13 437 eurot (4797 eurot +8640 eurot). Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja õigusabi tunnitasu 150 eurot on üle paisutatud. Samuti pidas kostja ülepaisutatuks hageja õigusabikulude mahtu.
KOHTU PÕHJENDUSED
234.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
235.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja tutvusid 2006. aastal ning hakkasid 2007. aastal koos elama; 2) xxx sündis poolte ühine laps; 3) mõnda aega enne lapse sündi elasid pooled koos xxx asunud elamus, mis kuulus alates 04.10.2003 kostja emale Õ Pile ning seejärel kostjale; 4) kostja võõrandas xxx kinnistu ja ostis enda ainuomandisse 23.05.2016 xxx asuva xxx kinnistu; 5) poolte kooselu lõppes 2020. a märtsis.
236.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma hüvitisena 200 000 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest põhjusel, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mis lõppes poolte kooselu lõppemisel.
237.Hageja väitis, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mille alusel pidid mõlemad pooled võrdselt panustama elamistingimuste parandamisse. Kuigi xxx kinnistu kuulub kostja ainuomandisse, tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitis vastavalt hageja panusele. Hageja väited selle kohta, milles seisnes tema panus, on menetluse käigus korduvalt muutunud. Algses hagiavalduses väitis hageja, et sai oma emalt laenu, mille arvelt ehitati välja xxx kinnistu. Selle müümisel osteti saadud raha eest xxx kinnistu. Algses hagiavalduses väitis ka hageja, et elamute ehitamisel tegid hageja ja kostja võrdselt ise kõik tööd ning välist tööjõudu ei kasutatud. Menetluse kestel muutis hageja oma väiteid ja leidis, et tema panus seisnes selles, et ta abistas kostjat ja teisi töötajaid ehitustöödel, tagas neile toitlustuse ning rajas mõlemale kinnistule haljastuse. Hageja tugines sellele, et poolte panuste võrdsust tuleb eeldada. Samuti kuulusid hagejale korterid xxx ja xxx, mis olid välja üüritud ja mille üüritulu läks elamute väljaehitamisse. Hageja esitas arvestuse oma töötundide kohta abitöölisena ja haljastuse rajamisel, samuti arvestuse taimede nimekirjast ja nõudis selle alusel kostjalt kolme aasta töö ning muru niitmise eest 200 000 euro väljamõistmist, sest hageja panus oli 207 178,46 eurot.
238.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja eitas seltsingulepingu sõlmimist. Mõlemad kinnistud olid ostetud ja elamud ehitatud ainult kostja rajaliste vahendite eest. Hagejal puudusid rahalised vahendid panustamiseks. Kuigi hageja korrastas kodu ja rohis aeda, ei ole see 200 000 euro suuruseks panuseks. Ehitustööde tegemisel hageja ei osalenud, haljastust ei rajanud ega ostnud taimi, samuti ei ole hageja ühegi töö tegemist rahastanud. Kõiki töid rahastas kostja, kes tegi neid ise või palgatud tööjõu abil. Kui poolte vahel oleks sõlmitud seltsinguleping hageja väidetud tingimustel, oleks see pidanud olema notariaalselt tõestatud vormis. Ainult kooselust ei saa järeldada seltsingulepingu sõlmimist.
239.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
240.TsMS § 235 näeb ette, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et hageja väited tema panuste sisu ja suuruse kohta on menetluse käigus korduvalt muutunud ning on kogumis eluliselt ebausutavad. Hageja ei ole veenvalt tõendanud seltsingulepingu sõlmimist kostjaga. Hageja väited tema panuste kohta on menetluse käigus muutunud sõltuvalt sellest, milliseid tõendeid on esitanud kostja. Lõppastmes on hageja asunud väitma, et tema panus seisnes töömeestega suhtlemises, aedade rajamises ja abitööde tegemises, kuid needki väited on jäänud tõendamata. Hageja on menetluse käigus esitanud korduvalt loetelusid erinevatest elamute ehitamisel tehtud töödest, kuid ühegi loetelu puhul ei ole hageja välja toonud mõnda konkreetset tööd, mida tema oleks ise teinud või millega seoses oleks ta tasunud tööjõu kasutamise või materjalide eest. Eluliselt ei pea kohus usutavaks, et hageja ise oleks teinud keerulisi, tehnikat ja erialalist pädevust nõudvaid ehitustöid (sealhulgas kanalisatsioonitööd, sanitaartehnilised tööd, elektritööd, küttesüsteemi tööd). Hageja väited tema panuste sisu kohta on jäänud üldsõnalisteks, vastuolulisteks ja tõendamatuteks.
241.VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut
(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kohus leiab, et ainuüksi kahe inimese kooselust ei saa järeldada mõlema tahet seltsingulepingu sõlmimiseks. Kohus ka nõustub kostja väitega, et kui pooled oleksid kokku leppinud seltsingu sõlmimiseks viisil, kus xxx kinnistu oleks pidanud kuuluma neile kaasomandina, oleks selline leping pidanud olema sõlmitud AÕS § 119 lg 1 kohaselt notariaalselt tõestatud vormis. Hageja ei ole väitnud sellise lepingu sõlmimist. Milline oli täpselt see ühine eesmärk, milleks pooled tema väiteil seltsingulepingu sõlmisid, ei ole selgelt välja toodud ning hageja on jäänud vaid umbmäärase väite juurde, et eesmärk oli elamistingimuste parandamine.
242.VÕS § 581 lg 1 näeb ette, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. VÕS § 582 lg 2 näeb ette eelduse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Hageja on väitnud, et pooled leppisid kokku võrdsete panuste tegemises, kuid hageja ei ole tõendanud vähemalt 200 000 euro suuruse panuse tegemist. Olukorras, kus kostja on tõendanud enda rahalise panuse, on ta ümber lükanud VÕS § 582 lõikest 2 tuleneva eelduse ning hagejal oleks tulnud lisaks lepingu sõlmimisele tõendada seda, milliseid panuseid ta üldse tegi.
243.Seltsingulepingu sõlmimine ei tähenda ainult seda, et pooled lepivad umbmääraselt kokku enda olukorra parandamises. Võlaõigusseaduse sätted näevad ette seltsinglastele ette mitmeid täiendvaid kohustusi, sealhulgas aruandluse kohustuse (VÕS § 586 lg 1). VÕS § 591 sätestab, et seltsingu lõppemisel peavad seltsingut juhtima õigustatud seltsinglased koostama ja seltsinglastele esitama tegevusaruande ning tegema ettepaneku kasumi jaotamiseks või kahjumi katmiseks. Kui seltsing on loodud pikemaks ajaks kui üks aasta, eeldatakse, et aruanne tuleb koostada ja kasum jaotada pärast iga majandusaasta lõppemist. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, milline kahest seltsinglasest oli juhtima õigustatud ja millise aruande ta koostas.
244.VÕS § 596 lg 1 loetleb üles juhtumid, milliste puhul seltsing lõpeb. Seltsing lõpeb seltsinglaste otsusega, seltsingulepingu ülesütlemisega seltsinglase poolt, seltsingulepingu ülesütlemisega seltsinglase võlausaldaja poolt, seltsinglase surmaga, seltsingu eesmärgi saavutamisega või selle saavutamise võimatuse ilmnemisega, tähtaja lõppemisega, kui seltsing on tähtajaline või seltsinglase pankroti väljakuulutamisega. Hageja ei ole välja toonud, millisel eelviidatud alusel tema arvates seltsing lõppes. Hageja on viidanud üksnes poolte kooselu lõppemisele, kuid sellist alust seltsingulepingu lõppemisele seadus ette ei näe.
245.VÕS § 600 lg 1 näeb ette, seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid. Samas tuleneb VÕS § 603 lõikest 1, et pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. VÕS § 603 lg 3 järgi ei maksta seltsinglasele hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises. Seega ei näe õigusaktid ette, et kui hageja osutas teenusena abi ehitustöödel, hoidis korras aeda ja kodu, oleks tal õigus nõuda hüvitist.
246.Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi ühise pere ja majapidamise korraldamisest ja püsivast kooselust ei saa järeldada seltsingulepingu sõlmimist (RK TKo 3-2-1-129-16, p 21). Analoogia korral võiks seltsingu sätteid kohaldada juhul (samas, p 22), kui abieluvälise kooselu jooksul on omandatud konkreetseid suurema väärtusega esemeid, mille omandamiseks või parendamiseks on mõlemad pooled teinud olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused. Selliste panuste tegemist mõne eseme ostmiseks ei ole hageja tõendanud, mistõttu puudub kohtul alus kohaldada seltsingulepingut reguleerivaid sätteid ka analoogia korras.
247.Riigikohus on ka leidnud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu ei saa iseenesest lugeda seltsinguks (RK TKo 3-2-1-109-14, p 13). Kuigi
seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lõikes 1 formuleeritud laialt, on tegu eelkõige ühisele majanduslikle eesmärgile orienteeritud lepinguga, mida kinnitavad muuhulgas aruandluse nõuded. Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema tahet avaldanud (samas, p 14). Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kolleegiumi arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust (samas, p 14).
248.Kohus leiab, et sisuliselt on hageja soovinud seltsingulepingu sätete kohaldamist ja kostjale kuuluva vara arvelt hüvitise väljamõistmist põhjusel, et pooled elasid perekonnana koos. Hageja on oma soovi hüvitise saamisel põhistanud väidetega, mis oleksid kohased juhul, kui pooled oleksid olnud abielus ja abielu kestel oleks ühisvarana omandatud kinnisvara. Seesugustele väidetele tuginedes ei saa aga nõuet esitada siis, kui pooled abielus ei olnud, neile ühist vara ei kuulunud ning elamud, milles koos elati, kuulusid ja kuuluvad kostjale.
249.18.11.2020 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku 1. kd, lk 120-121), et tema esile toodud asjaolud oleksid asjakohased siis, kui pooled oleksid olnud abielus. Kohus selgitas, millistel juhtudel saaks lugeda seltsingulepingu sõlmimist tõendatuks ja kohus selgitas hagejale vajadust tõendada oma panuseid väidetavasse seltsinguvarasse. Kohus selgitas, et hageja ei saa automaatselt eeldada, et tal on õigus nõuda poolt kinnistu väärtusest. Kohus selgitas vajadust tõendada hageja rahalisi panuseid. 12.04.2021 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 143-145) selgitas kohus hagejale uuesti vajadust tõendada seltsingulepingu sõlmimist. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, et tema panus suurus oli 200 000 eurot. 11.10.2021 eelistungil (toimiku 4. kd, lk 2-5) juhtis kohus tähelepanu vastuoludele hageja väidetes. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele hageja oma väiteid ei tõendanud ning menetluse kestel esitatud vastuolulised seletused hageja panuse sisu kohta muudavad kohtu jaoks hageja väited ebausutavateks.
250.Hageja soovis oma väiteid seltsingulepingu sõlmimise kohta tõendada vaid oma ema ütlustega. 16.02.2022 istungil andis tunnistajana ütlusi hageja ema I K (toimiku 4. kd, lk 66 pöördel – 67). I Ku ütluste kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et nad hakkavad ühiselt panustama eluolu parandamisse. Hageja ja kostja pidid elama minema kostjale kuuluvasse majakarpi ja hakkama seda ühiselt renoveerima. Tunnistaja sõnul toimus lepingu sõlmimine tema juures Haapsalus, kui poolte ühine laps oli kuu aega vana. Tunnistaja ütluste järgi pidi panustamine toimuma nagu tavaliselt võrdselt tööga ja rahaga.
251.Samal istungil vande all ütlusi andnud kostja (toimiku 4. kd, lk 67 pöördel – 68) eitas seltsingulepingu sõlmimist. Kostja avaldas, et kuulis sõna „seltsing“ esimest korda kohtus. Kostja ostis kinnistu ja ehitas majakarbi ning hagejaga tal selles osas kokkuleppeid ei olnud. Hageja ja kostja rahakotid olid eraldi ja hageja arveid ei tasunud. Kostja ütluste kohaselt oli xxx majas 2008. aastal seinad värvitud ja küte sees ning 2009. aastal paigaldati lampe ning viimaseid mööbliesemeid.
252.Kohus leiab, et ainuüksi hageja ema ütlustega ei saa lugeda hageja väiteid seltsingu sõlmimise kohta tõendatuteks. Lähedase suguluse tõttu on kohtu hinnangul loomulik, et ema üritab oma tütart viimase püüdlustes toetada ning esitada seetõttu ütlusi, mis hagejat toetavad. Kohus leiab, et hageja ema ütlused seltsingulepingu sõlmimise kohta ei ole usaldusväärsed lisaks lähedale sugulusele seetõttu, et neid ütlusi ei toeta mitte ükski teine asjas kogutud tõend. Samuti ei selgu tunnistaja ütlustest, millistes tingimustes pooled tegelikult oleksid kokku leppinud, kas nad mõistsid ja said aru seltsingulepinguga seotud kohustustest ning avaldasid nimelt sellise
tehingu sõlmimiseks tahet. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostjaga seltsingulepingu sõlmimist.
253.Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud kostjaga seltsingulepingu tingimustele vastava lepingu sõlmimise, ei ole hageja tõendanud, et ta oleks mistahes viisil teinud 200 000 euro suuruse panuse. Hageja esitas kohtule neli käsikirjalist võlakirja (toimiku 1. kd, lk 183-186, originaalid toimiku 2. kd, lk147), milliste kohaselt laenas hageja ema talle 24.07.2010 100 000 krooni, 11.02.2017 sularahas 40 000 eurot (xxx hoonete ehitamiseks), 12.08.2017 40 000 eurot xxx elamu ehitamiseks ja 20.04.2018 veel 40 000 eurot samal eesmärgi. Hageja ei ole tõendanud, et ta võlakirjades märgitud summasid oleks kasutanud xxx elamu ehitustööde või materjalide soetamiseks. Hageja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte
AS SEB
Pank 27.04.2016 kuni 22.11.2020 (toimiku 1. kd, lk 162-182), kuid sellest ei saa kohus järeldada rahaliste panuste tegemist xxx elamu ehitusse.
254.Hageja esitas kohtule I Ku pärimisõiguse ja omandiõiguse tunnistused ning pärandi vastuvõtmise avaldused (toimiku 1. kd lk 132-144), millistest nähtuvalt päris I K oma abikaasa surma järel korteriomandeid ja OÜ Xxx osa ning oma sugulase surma järel korteriomandi. Rahaliste vahendite pärimist esitatud tõenditest ei nähtu. Seega ei ole hageja usutavalt tõendanud, et tema emal olid sellised suured rahalised vahendid, mis viimane võlakirjade kohaselt oma tütrele xxx ehitamiseks oleks saanud laenata.
255.Kostja esitas kohtule väljavõtte OÜ Xxx 2007. a majandusaasta aruandest (toimiku 3. kd, lk 47-48) ja 2019. a aruandest (toimiku 3. kd, lk 49-50). 2007. aastal oli ettevõte kahjumis ja 2019. a sai kasumit 1 795 eurot. Seega ei saa esitatud tõendite pinnalt lugeda usutavateks hageja väiteid, et tema ema suured rahalised vahendid tulenesid pärimise teel saadud ettevõtest. Samuti esitas kostja kohtule oma konto väljavõtte (toimiku 3. kd, lk 65), millest nähtuvalt andis tema hageja emale 05.03.2008 laenu 9700 krooni ning hagejale endale 28.11.2006 80 000 krooni (toimiku 3. kd, lk 66). Olukorras, kus kostja laenas raha hoopis hagejale ja tema emale, ei saa kohus lugeda usutavaks hageja väiteid, et tema emal olid olemas suured rahalised vahendid, milliseid ta laenas xxx elamu ehitamiseks.
256.Hageja 2007. a pangakonto väljavõttest (toimiku 3. kd, lk 148-194, 3. kd, lk 207-211) nähtub, et hageja tõesti sai oma emalt laenu, kuid kasutas saadud summat enda pangalaenu tasumiseks. Tõendist nähtub, et I K on hagejale kandnud 04.06.2007 420 000 krooni, misjärel on hageja teinud makse pangale. Hageja kinnitas 11.10.2021 istungil (toimiku 4. kd, lk 4), et ta tõesti maksis tagasi korteri laenu 02.07.2007. Seega esitas hageja menetluse alguses kohtule eksitavaid väiteid selle kohta, et sai oma emalt 500 000 krooni, mida ta kasutas seltsingus panuse tegemiseks.
257.18.05.2016 notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu alusel ostis kostja xxx kinnistu ainuomandisse (toimiku 2. kd, lk 35-39) tasudes selle eest 79 000 eurot. Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtte (toimiku 2. kd, lk 33), millest nähtub, et seisuga 14.07.2015 oli konto jääk 267 000 eurot. Seega oli kostjal olemas piisavalt rahalisi vahendeid, et xxx elamus ehitustöid teha. Seisuga 16.05.2016 oli kostja konto jääk 298 321,80 eurot.
258.Hageja sõlmis oma emaga 02.04.2020 notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 44-49), millega hageja müüs oma emale xxx korteriomandi. Lepingu punktis
3.3.oli märgitud, et lepingu sõlmimisel loevad pooled taSvestuse korras I Kult hagejale xxx vallas ajavahemikul 2010 kuni 2015 ja xxx ajavahemikul 2016-2020 asuvate elamute ehituseks antud laenudes summad kokku 125 300 eurot tasutuks.
259.Kohus leiab, et ainuüksi eelviidatud lepingu punkt ei tõenda hageja väiteid, et ta kasutas
emalt saadud laenu xxx ja xx elamute ehitamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta rahastas mistahes viisil xxx või xx elamu ehitamist. Tegu on hageja ja tema ema avaldustega, mis on lepingusse kantud, kuid mille tõele vastavust notar tehingu tõestamisel kontrollida ei saanud. Tehing sõlmiti vahetult enne, kui hageja nõudega kohtusse pöördus. Seega ei tõenda esitatud tõendid põhimõtteliselt hageja väidet, et ta sai oma emalt märkimisväärses ulatuses rahalisi vahendeid, milliseid ta kasutas kahe elamu ehitamiseks.
260.Menetluse käigus asus hageja väitma, et talle kuulus mitu korterit, mis üüriti välja ja millist üüritulu kasutati elamute ehitamiseks. Ka need hageja väited on jäänud tõendamata. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja omandas xxx korteri 27.01.2004 ja müüs selle 07.06.2012 (kinnistusraamatu väljavõte, toimiku 1. kd, lk 68). Hageja ei ole väitnud, et antud korter oleks olnud välja üüritud. Küll aga muudab esitatud tõend usutavaks kostja väite, et kui hageja tegi kulutusi mõnede sisustusesemete või ehitusmaterjalide ostmiseks, tegi ta seda endale kuuluva korteri tarbeks.
261.xxx korteri ostis kostja koos A R 22.05.2005 (toimiku 1. kd, lk 69-70). Alates 11.10.2005 oli selle omanikuks kostja ema Õ P ning alates 04.02.2010 hageja. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et ta oleks pärast korteri omanikuks saamist selle välja üürinud ja teeninud enda väidetud suuruses üüri, mida ta kasutas xxx elamu ehitamiseks. Hageja ei ole tõendanud ka teise talle kuulunud xxx tänava korteri üürimist ja üüritulu kasutamist seltsingusse panuse tegemise eesmärgi. Hageja väited üüritulu teenimisest ja selle kasutamisest panusena on täielikult paljasõnalised ning seetõttu tõendamata.
262.Kohus leiab, et menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks teinud mistahes kulutusi poolte ühiseks elukohaks olnud xxx elamu renoveerimiseks, lõplikuks väljaehitamiseks või seal aia rajamiseks. Selliste panuste tegemise ja panuste suuruse tõendamise kohustus lasus hagejal. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole, kuid kostja on seevastu tõendand enda panuseid xxx elamu ehitamisse.
263.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.05.2003 võlaõigusliku lepingu alusel ostis xxx kinnistu kostja tollaegne elukaaslane A R (toimiku 2. kd, lk 13-16), kuid 24.07.2003 notariaaselt tõestatud asjaõiguslepingu järgi olid ostjateks juba kostja ema ja A R (toimiku 2. kd, lk 17-19). 26.07.2010 notariaalselt tõestatud kinkelepingu alusel sai kostja kinnistu ainuomanikuks (toimiku 2. kd, lk 20-22).
264.Kostja esitas kohtule xxx vundamenditööde graafiku (toimiku 1. kd, lk 79, 2. kd, lk 25), mis oli allkirjastatud juba 30.06.2004. Kostja tasus ettemaksuna tööde eest 25 000 krooni. 04.04.2005 esitati kostjale xxx elamu hinnapakkumine (toimiku 1. kd, lk 80, toimiku 2. kd, lk 27) ning kostja tasus selle alusel teostatud tööde ja materjalide eest vastavalt hinnapakkmisel märgitud kannetele. 26.10.2004 sõlmis kostja tellijana töövõtulepingu, mille alusel pidi töövõtja tegema elamu seite ladumise tööd 52 000 krooni eest (toimiku 2. kd, lk 26).
265.A K kinnitas kohtule esitatud seletuskirjas (toimiku 2. kd, lk 27 pöördel, lk 59), et ta tegi xxx elamus 2005. a suvel krohvimise töid ja 2006. a pahteldust ja värvimist elamus sees. Tööde eest tasus kostja. 26.10.2004 esitas E-Betoonelement kostjale arve õõnespaneelide eest (toimiku
2.kd, lk 28). 20.06.2007 esitas KMR Grupp kostjale hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 82, toimiku 2. kd, lk 28 pöördel) trepi paigaldamiseks ja dokumendil märgitud kannete kohaselt tasus kostja töö eest. 29.08.2007 sõlmis kostja töövõtulepingu xxx objektil sanitaartehniliste tööde tegemiseks (toimiku 1. kd, lk 83, toimiku 2. kd, lk 29). Kostja kohustus tööde eest tasuma ning lepingu järgi tööd teostati. 25.09.2007 tehtud fotost nähtuvalt oli majakarp valmis ehitatud (toimiku 1. kd, lk 81). Seega ei ole õige hageja väide, et xxx elamu majakarp sai valmis 2009. a.
266.Kostja esitas fotod xxx elamu ehitamisest (toimiku 2. kd, lk 23-24). A L kinnitas oma
seletuskirjas kohtule (toimiku 2. kd, lk 29 pöördel), et ta tegi alates 2005. a xxx elamus plaatimistöid ja hagejat ta seal ei näinud ja hagejalt kunagi töötasu saanud.
267.Hageja esitas fotod xxx kinnistu aiast (toimiku 2. kd. lk 187), kuid fotost ei saa järeldada, kes on rajanud peenra, mis fotol on kajastatud. Hageja esitatud ühel videol (nähtav mälupulgalt, toimiku 3. kd, lk 2) on nähtav hageja istutamas ühte taime xxx aias, kuid ainuüksi sellisest tegevusest ei saa järeldada, et hageja rajas kogu xxx aia ja haljastuse.
268.Kostja esitas kohtule fotod xxx kinnistust juulis 2006 (toimiku 3. kd, lk 94-95) ning kinnistul haljastust ei olnud. M Pi seletuskirjast (toimiku 3. kd, lk 96) nähtub, et ta käis abiks xxx elamu ehitamisel ja varustanud ehitust oma metsast pärit saematerjaliga. Sellel perioodil ta hagejat ei tundnud. Kostja ema Õ P avaldas oma seletuskirjas (toimiku 3. kd, lk 97-98), et ta käis koos abikaasaga abiks xxx kinnistul ja tema abikaasa külvas sinna muru. Aiandusega tegeles Õ P, sest tal oli endal sellealane kogemus ja aed. Alati toodi kingituseks taimi.
269.xxx naaber K T (toimku 3. kd, lk 99) kinnitas, et nägi muru külvamas kostja vanemaid. E R (toimiku 3. kd, lk 100) kinnitas, et ta aitas rajada xxx aeda. Koos kostjaga kaevasid nad metsast välja kuuski ja istutasid kinnistule. Kostja esitas ka fotod xxx kinnistule istutatud kuuskedest (toimiku 3. kd, lk 101), mis on tehtud 20.03.2005. 31.05.2006 on xxx kinnistul tehtud foto õistvast õunapuust (toimiku 3. kd, lk 102). Järelikult ei saa esitatud tõendite kohaselt lugeda tõesteks hageja väiteid xxx kinnistule puude istutamise kohta, sest need olid istutatud enne, kui hageja ja kostja tutvusid.
270.xxx kinnistust 2014. a tehtud fotod tõendavad (toimiku 3. kd, lk 107-109), et märkimisväärset iluaeda kinnistul tegelikult ei olnud. Oli rajatud muru ja siin-seal kasvasid üksikud põõsad. V K, kes xxx kinnistu ostis, on kinnitanud oma seletuskirjas, et xxx kinnistul kasvas 39 elupuud ja 2 õunapuud. Sama kinnituse kohaselt ei olnud aias peenraid, kus saaks kasvatada juur- ja aedvilju. R U on oma seletuskirjas (toimiku 3. kd, lk 134-135) kinnitanud, et on sageli olnud xxx kinnistul ja aidanud garaaži paigaldada. Hagejat ta tööde juures näinud ei ole.
271.Eeltoodud tõenditest kogumis ei nähtu, et hageja oleks teinud mistahes panuseid xxx aia või elamu rajamisse, mida saaks lugeda rahaliselt hinnatavateks. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja hulgaliselt enda tuttavate seletuskirju (toimiku 2. kd, lk 182-186, 188-196, lk 210-211). M P väitis, et nägi mitu korda hagejat oma aias töötamas xxx kinnistul aastatel 2009 kuni 2015. Lisaks nägi ta mitmel korral hagejat kostjat ehitustöödel aitamas. Ü F kinnitas, et käis sageli xxx kinnistul külas ja hageja tegi aiatöid T K väitis, et hageja on rajanud kaks suurt aeda ilma abita ja tegi koos kostjaga töid xxx kinnistul maja vundamendi soojustamisel, puitaia tegemisel ja rõdu ehitamisel. K V väitis, et hageja tegeles palju aiaga ja hooldas seda. R H on kinnitanud, et on näinud hagejat haljastustöid tegemas. L P on üldsõnaliselt kinnitanud, et on näinud hagejat „tegutsemas“ aia kujundamisel, pinnasetöödel ja „maja juures“.
272.Kohus nõustub kostja etteheidetega nende tõendite osas. Üheski seletuskirjas ei ole selgelt välja toodud, milliseid töid hageja täpselt tegi, sealjuures ei selgu seletuskirjadest, mida on nende koostajad pidanud silmas aia planeerimise ja haljastustööde all. Mõlemate tööde osas on samuti seletuskirjad üldsõnalised. Kohus leiab, et ebakonkreetsed ja üldised seletuskirjad ei saa tõendada hageja väiteid, et ta tegi xxx elamu ja aia rajamisel märkimisväärseid panuseid. Vastupidiselt hageja väidetele on kostja esitanud hulgaliselt tõendeid selle kohta, et xxx elamu oli sisuliselt valmis juba 2009. a juulis ega vajanud täiendavat renoveerimist. Kostja on tõendanud, et xxx kinnistu muru rajasid tema vanemad ning muud märkimisväärset haljatust, rääkimata ilu- või tarbeaia olemasolust kinnistul ei olnud.
273.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid ka xxx elamu ehitamisse või aia
rajamisse panustamisel. Oma panuse suurust tõendas hageja taas esmajoones oma tuttavate ja sõprade seletuskirjadega (toimiku 2. kd, lk 182-186, 188-196, lk 210-211). I P on väitnud, et xxx kinnistul tegi hageja üksi kõik haljastustööd ja oli abiks ehitusel. Ü F kinnitas, et hageja tegi aiatöid ning oli xxx kinnistul abiks ehitustööde tegemisel. T K väitis, et hageja on rajanud kaks suurt aeda ilma abita ja tegi koos kostjaga töid. L S kinnitas, et hageja oli abiks kergematel ehitustöödel, muuhulgas troppimisel ja betoneerimisel. Samuti planeeris ja teostas hageja haljastuse. Söötis maa muutus hageja tõttu iluaiaks.
274.R ja K K väitsid ühises kirjas, et hageja tegi haljastustöid ning koos kostjaga lõi kaasa ehitustöödel. K V väitis, et hageja tegeles palju aiaga ja hooldas seda. M L väitis, et ta liigub sageli xxx kinnistust mööda ja on näinud seal hagejat toimetamas. B R on väitnud, et on näinud hagejat ehitustöölistega suhtlemas ja haljastustöödega tegelemas. K K on väitnud, et elab xxx vahetus läheduses ja käis igapäevaselt majast mööda. Hageja on teinud aias tööd, istutanud püsikuid, rajanud muru, püganud hekki ja rohinud peenraid. Ka R H on kinnitanud, et on näinud hagejat haljastustöid tegemas. L P on üldsõnaliselt kinnitanud, et on näinud hagejat „tegutsemas“ aia kujundamisel, pinnasetöödel ja „maja juures“.
275.Täiendavas seletuskirjas on K V (toimiku 3. kd, lk 239-240) avaldanud, et ta töötas xxx lasteaias 21.08.2012 kuni 12.06.2019 ning kõndis tööle bussipeatusest jala, mistõttu nägi maja kerkimist. K K selgitas täiendavas seletuskirjas (toimiku 3. kd, lk 241-242), et on näinud hagejat töömeestega suhtlemas. Sama suhtlemist kinnitas B R (toimiku 3. kd, lk 243-244).
276.Kohus nõustub ka xxx osas kostja etteheidetega seletuskirjade kohta. Üheski seletuskirjas ei ole selgelt välja toodud, milliseid konkreetseid töid hageja tegi. Üldised väited haljastustööde tegemise kohta ei võimalda kohtul teha järeldusi selle kohta, milline oli hageja tegelik panus aiaga seotud kulude kandmisel ja tööde tegemisel. Igapäevane aia hooldamine ei saa olla märkimisväärseks panuseks kinnistu väärtuse suurendamisel.
277.Kostja esitas kohtule fotod vaadetega xxx kinnistule (toimiku 3. kd, lk 67-70), mis tõendavad, et tänava või bussipeatuse poolt tegelikult aeda sisse näha ei olnud võimalik. Seetõttu ei saa olla usaldusväärsed seletuskirjad, kus mitmed isikud väitsid olevat hagejat tööd tegemas lihtsalt tänaval mööda kõndides. Kostja esitas tõendid xxx asukoha kohta ja selle kohta, et tegemist on tupiktänaval asuva kinnistuga (toimiku 3. kd, lk 71-72), mis muudavad ebausaldusväärseks nende hagejale seletuskirja kirjutanud isikute väited, kes on avaldanud, et nad on sageli kinnistust möödunud. Kostja esitas kaardiväljavõtted mõnede seletuskirja kirjutanud isikute tegelike liikumisteekondade ja töökohtade kohta, millest tulenevalt ei saanud need isikud tavapäraselt xxx kinnistust mööduda (toimiku 3. kd, lk 78-80).
278.04.09.2017 on kostjast tehtud foto xxx kinnistul, kus ta tõrjub umbrohtu (toimiku 3. kd, lk 116). 29.04.2018 on samas tehtud foto (toimiku 3. kd, lk 117), millest nähtub, et tehnikaga, tõenäoliselt traktoriga, on laiali aetud kinnistul muld. 09.09.2018 kaupluse K-Rauta tšekk (toimiku 3. kd, lk 118) tõendab, et ostetud on sügisväetist ja taimi. Seega ei saa tõele vastata hageja väited, et ta ise ilma abijõudu või masinaid kasutamata ajas laiali kinnistule toodud mulla.
279.Hageja esitas fotod xxx kinnistu aiast (toimiku 2. kd. lk 187), kuid fotost ei saa järeldada, kes on rajanud peenra, mis fotol on kajastatud. Ka ülejäänud hageja fotodest, mis on tehtud xxx kinnistul, ei saa järeldada, kas või milliseid töid on teinud hageja. Hagejat ei ole ühelgi fotol kujutatud tööd tegemas (toimiku 2. kd, lk 212-221). Fotodelt nähtuvad kasutatud mehhanismid ja töömehed koos kostjaga tööd tegemas. Hageja esitas fotod lillepeenrast ja mõnedest muudest taimedest (toimiku 2. kd, lk 187, lk 222-229), kuid nendest ei saa järeldada, et kinnistul oleks olnud suur iluaed, mille rajas ja mille taimed ostis hageja.
280.Ka ülejäänud hageja fotodest, mis on tehtud xxx kinnistul, ei saa järeldada, kas või milliseid
töid on teinud hageja. Hagejat ei ole ühelgi fotol kujutatud tööd tegemas (toimiku 2. kd, lk 212221). Fotodelt nähtuvad kasutatud mehhanismid ja töömehed koos kostjaga tööd tegemas. Hageja esitas kohtule hulgaliselt fotosid xxx elamu sisustusest (toimiku 2. kd, lk 201-209), kuid ainult fotode alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väiteid, et tema ostis või rahastas mööbli ostmist. Hageja esitas kohtule mõned fotod (toimiku 2. kd, lk 198-200), kus ta on koos kostjaga tellingutel. Hageja on ilma töökinnasteta suvistes riietes ja fotodest ei saa järeldada, kas hageja tegi mõnda tööd või mitte. Seega ei ole hageja tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt tegi ta aastate jooksul pidevalt ja igapäevaselt kinnistul ehituse abitöid ja muid töid.
281.Hageja esitas kohtule Haljastus Plus OÜ e-kirja koos hinnakirjaga (toimiku 2. kd, lk 230231), kuid ainuüksi selle tõendiga ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väiteid tema panuste kohta. Hageja ei ole tõendanud ühegi töö tegemist ega enda mainitud kulutuste tegemist. Hageja ei ole tõendanud isegi seda, et pakkumises ja hinnakirjas toodud taimed olid xxx kinnistul olemas.
282.Hageja väited märkimisväärse panuse kohta xxx kinnistule haljastuse rajamisel on ümber lükatud kohtumenetluse käigus riiklikult tunnustatud eksperdi V L koostatud arvamusega (toimiku 3. kd,lk 4-24). Ekspertarvamuses on märgitud, et elamu ümber on madalhaljastus – murukate, elupuud, üksikud puud. Seisuga märtsis 2020 olid haljastustööd lõpetamata. Ekspertarvamuses on märgitud, et kinnistu väärtust oleks tõstnud kõrghaljastus ja heakorrastatus. Arvamusele lisatud fotodelt nähtub üks lillepeenar ja mõned üksikud puud ning elupuud. Seega on tõendamata hageja väited, et ta rajas xxx kinnistule iluaia, mis oluliselt suurendas kinnistu väärtust.
283.Kostja esitas kohtule K L koostatud akti (toimiku 3. kd, lk 77), mille kohaselt on xxx kinnistul 33 Brabant elupuud idapoolses küljes ja läänepoolses küljes 53 Brabant elupuud. Elupuid akti kohaselt lõigatud ei ole. Seetõttu ei saa tõele vastata hageja seletuskirjades toodud väited, et hageja on kinnistul hekki püganud ning ta ostis kinnistule kokku 200 elupuud.
284.Kostja esitas kohtule Plantex AS arve 31.03.2018 (toimiku 3. kd, lk 83-84) taimede ostmise kohta ning fotod tühermaast, kust kaevati üles männid (toimiku 3. kd, lk 85). Seda, et kinnistul olevad männid ei ole ostetud, vaid mujalt välja kaevatud ja kinnistule istutatud, võttis hageja menetluse alguses õigeks. Kostja esitas fotod kinnistu aia taga kasvavatest sirelitest (toimiku 3. kd, lk 86) ja mõlemal pool aeda kasvavast kibuvitsast (toimiku 3. kd, lk 87), mistõttu ei saa tõele vastata hageja väited sirelite ja pargirooside ostmise kohta. Pargirooside olemasolu xxx kinnistul ei ole hageja tõenanud. Aianduskeskus Võluaed on vastuseks kostja pöördumisele selgitanud, et küberrünnaku tõttu ei saa nad enam välja selgitada, mida täpselt kostja kauplusest ostis (toimiku
3.kd, lk 88), kuid kostja esitas fotod õunapuude hinnalipikutest (toimiku 3. kd, lk 89).
285.Kostja esitas kohtule oma kontode väljavõtted (toimiku 2. kd, lk 40-45) ajavahemikust 01.06.2012 kuni 08.09.2020 ja 16.01.2019 kuni 28.01.2021, tõendades ehitusmaterjalide ostmiseks ülekannete tegemist. Lisaks esitas kostja kohtule xxx elamu ehitamisega seotud arved, mis olid talle esitatud ja milliste tasumine nähtub kontode väljavõtetest (toimiku 2. kd, lk 46-57). T K kinnitas (toimiku 2. kd lk 30-32), et ta on Riz Köögid OÜ juhatuse liige ning ta on müünud kostjale köögimööblit xxx ja xxx elamutesse.
286.A L kinnitas oma seletuskirjas kohtule (toimiku 2. kd, lk 29 pöördel), et ta plaatis 2017. a xxx majas ja hagejat seal ei näinud. Sama isik kinnitas, et ta ei ole hagejalt kunagi töötasu saanud. Täiendavas seletuskirjas kinnitas A L (toimiku 3. kd, lk 91), et ta tegi viimased tööd 2021. a. Mais 2020. a tegi ta plaatimistöid esimesel korrusel ja tööde eest tasus kostja. Samuti tegi ta 2012. a töid kostja elukaaslase ehk hageja korteris, kus samuti tasus kostja tööde eest.
287.30.05.2016 raieloast (toimiku 2. kd, lk 58) nähtub, et sellega lubati xxx kinnistul paju ja
toominga raiumine ning kostja esitas kohtule ka foto sellest, kuidas ta koos A Kiga võsa langetas (toimiku 2. kd, lk 58 pöördel). Seega on kostja tõendanud, et ta puhastas kinnistu võsast. Hageja ei ole tõendanud, et tema selle töö tegi.
288.Kostja esitas kohtule foto elektrikust A Eist, kes 29.09.2017 paigaldas xxx elamus elektrijuhtmeid (toimiku 2. kd, lk 60). Kostja esitas konto väljavõtte nimetatud isikule tasu maksmise kohta (toimiku 2. kd, lk 60 pöördel – 61) ja Imatra Elekter AS-ga sõlmitud liitumislepingu (toimiku 2. kd, lk 61 pöördel – 62). Kostja esitas makse väljavõtte, mille kohaselt tasus tema elamu ehitusloa väljastamise eest (toimiku 2. kd lk 63) ja AS-le xxx veega liitumise tingimuste väljastamise eest (toimiku 2. kd, lk 63 pöördel). 01.11.2016 sõlmis kostja lepingu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise kohta (toimiku 2. kd, lk 64-65). Elamu veevarustuse projekti tellijaks oli kostja (toimiku 2. kd, lk 66).
289.05.12.2018 allkirjastas kostja kaetud tööde akti kamina ja ahju korstna tööde kohta (toimiku
2.kd, lk 66 pöördel), mille kohaselt oli tööde teostajaks I K. Telia AS esitas kostjale 30.09.2016 arve projekti koostamise eest (toimiku 2. kd, lk 67) ja Starman AS esitas talle arve digiboksi eest (toimiku 2. kd, lk 67 pöördel).
290.V T kinnitas kohtule esitatud seletuskirjas (toimiku 2. kd, lk 68), et ta kaevas 2016. detsembris xxx vundamendiaugu ja planeeris krundi. 2017.a kevadel sama isik tõi mullahunnikud ja rajas sissesõidutee. Seletuskirja järgi hageja tööde tegemise juures ei viibinud ega tasunud nende eest.
291.Kostja esitas fotod (toimiku 2. kd, lk 68 pöördel – 72), millistest nähtub, et xxx aadressil tegeles kanalisatsioonitrassi ümbertõstmisega 5 isikut ja kasutati traktorit, toodi 30 koormat pinnasetäidet ja pinnast tasandati 2016. a suvel traktoriga, mistõttu on mullal näha traktori jälgi. Veel 29.04.2018 oli pinnas sile ja traktoriga tasandatud, muru ei olnud külvatud. Seega ei saa tõele vastata hageja väited, et ta ise tasandas toodud pinnase ning niitis muru suisa kolme aasta jooksul enne kooselu lõppemist 2020. aastal.
293.A D on kohtule esitanud seletuskirja (toimiku 2. kd, lk 73), milles ta kinnitas, et töötas xxx maja ehitusel 2016. a taldmiku rajamisel ja vundamendi ehitusel, 2017 seinte ladumisel ja väravapostide paigaldamisel. Tööde eest tasus kostja ja hagejat ta tööde tegemisel ei näinud. Täiendavas seletuskirjas (toimiku 3. kd, lk 90) kinnitsa A D, et ükski naisterahvas teda tööde tegemisel ei abistanud ega talle süüa pakkunud. Kostja esitas oma konto väljavõtte (toimiku 2. kd, lk 73 pöördel – 75) eelnimetatud isikule töötasu maksmise kohta, samuti mitmete ehitusmaterjalide ostmise kohta.
294.A S on kinnitanud kohtule (toimiku 2. kd, lk 76), et ta ladus xxx kinnistul 2017. a külalistemaja seinad, töö tellis ja selle eest tasus kostja ning ühtegi naisterahvast ta töö tegemise juures ei näinud. E P kinnitas kohtule (toimiku 2. kd, lk 77), et ta käis xxx ehitamas katust 2017. a sügisel. Hagejat ta ei näinud ja hageja tööde eest ei tasunud.
294.K L kinnitas, et ta on paigaldanud 2018. a suvel xxx kinnistule 140 m2 tänavakivi. Hagejat ta tööde tegemisel ei näinud ja hageja töö eest ei tasunud (toimiku 2. kd, lk 78). Kostja esitas fotod kivide paigaldusest (toimiku 2. kd, lk 78 pöördel – 80). Kostja esitas foto metallist aiast (toimiku 2. kd, lk 80 pöördel) ja StaBico arvetest kostjale (toimiku 2. kd, lk 81). Varbaia paigalduse ja sellega seotud äärekivi paigalduse eest esitas kostjale arve Efekt Aed OÜ (toimiku
2.kd, lk 82) ning kostja esitas kohtule ka konto väljavõtted aiaga seotud tööde ning materjalide eest tasumise kohta (toimiku 2. kd, lk 82 pöördel – 85). Kostja esitas kohtule e-kirjad seoses xxx fassaadi rajamise ja tellingute kasutamisega (toimiku 2. kd, lk 86). Fassaaditöödeks sõlmis kostja J Aiga lepingu (toimiku 2. kd, lk 87) ja tasus talle tööde eest.
295.R K kinnitas kohtule esitatud seletuskirjas (toimiku 2. kd, lk 88-89), et ta on xxx kinnistu omanik ja kostja vastasnaaber. Ta kinnitas, et kuigi suhtles kostjaga, ei ole ta hagejat näinud maja juures ehitustöid tegemas. Google Map väljavõte ja foto tõendavad, kus asus naabri maja (toimiku 2. kd, lk 90). Kostja esitas ka hulgaliselt fotosid xxx elamu ehitusest (toimiku 2. kd, lk 92-104), kust valdavalt nähtub kostja kas üksi või mõne teise töötajaga tööd tegemas. Hagejat ühelgi fotol tööde tegemisel kajastatud ei ole.
296.R H kinnitas kostja esitatud seletuskirjas (toimiku 3. kd, lk 44), et ta tegi xxx elamus plaatimistöid, fassaaditöid ja paigaldas aiaposte. Tööde eest tasus kostja. K K kinnitas (toimiku
3.kd, lk 45), et ta tegi xxx elamus 2018 kõik sisemised krohvimise ja värvimise tööd. Materjalide ja töö eest tasus kostja. Hageja kohal ei viibinud ega teinud töid. Kostja esitas konto väljavõtte K Kale tehtud makes kohta (toimiku 4. kd, lk 8). Kostja naaber R R (toimiku 3. kd, lk 46) kinnitas, et ta on kostja otsene naaber, alustas 2019 oma elamu ehitust ja oli iga päev kohal, kuid hagejat ta ehitustööde tegemisel ei näinud. Kostja esitas ka foto ja väljavõtte kaardist naabri maja kohta (toimiku 4. kd, lk 9).
297.A K kinnitas kohtule esitatud seletuskirjas (toimiku 2. kd, lk 27 pöördel, lk 59), et 2016. suvel aitas ta kostjat xxx kinnistul puude langetamisel ja tegi neid töid ainult koos kostjaga. Samuti abistas ta aastatel 2016 kuni 2020 suuremahulisemate materjalide veol xxx kinnistule. Tööde eest tasus kostja. Hagejat A K tööde tegemisel ei näinud.
298.Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud erinevalt hageja esitatud seletuskirjadest, et tegelikult hageja ehitustöödes ei osalenud. Kostja esitatud tõendid kajastavad konkreetsete tööde tegemist ning kostja esitatud seletuskirju toetavad teised dokumentaalsed tõendid. Seetõttu on kostja esitatud seletuskirjad erinevalt hageja seletuskirjadest usaldusväärsed. Esitatud tõendite järgi ei osalenud hageja ehitustööde tegemisel mitte mingil moel. Kui hageja oleks enda väidete kohaselt suisa igapäevaselt tundide viisi tööd teinud, peaksid seda kinnitama teised tõendid, sealhulgas kasvõi fotod. Ükski objektiivne tõend hageja osalemist mõne konkreetse töö tegemist ega tema väiteid tööde eest tasumisel ei tõenda.
299.Kostja konto väljavõtetest (toimiku 3. kd, lk 92-93) nähtub, et kostja on kahel korral tasunud Riz Tade AS-le. Esimene makse on tehtud 31.07.2009 ja teine 18.08.2009. Kostja esitas kohtule plaatide pakkumise (toimiku 3. kd, lk 110), samuti Poolas kaupluses tehtud foto ja plaatide ostutšeki (toimiku 3. kd, lk 11-112, lk 132). OneWood OÜ on kostjale teinud 25.03.2017 terrassilaudade pakkumise (toimiku 3. kd, lk 113) ja aialaudade pakkumise (toimiku
3.kd, lk 114). Ettevõtte kinnituse kohaselt tasus kaupade eest kostja (toimiku 3. kd, lk 115).
300.Kostja konto väljavõtted (toimiku 3. kd, lk 124-128, 4. kd, lk 21-60) tõendab, et kostja on teinud erinevaid makseid mööblikauplustele ja ehituspoodidele. M S on kostja tasunud turvakilega peegli eest. Puukeskus OÜ on kostjale 21.03.2017 esitanud tellimuse puitmaterjalide eest (toimiku 3. kd, lk 129), Sofahouse OÜ 06.06.2017 diivanite eest (toimiku 3. kd, lk 130). OÜ Ottima on esitanud 26.02.2018 kostjale arve Tulbi tee 5 kinnistule konteineri kasutada andmise, rendi ja äraveo eest (toimiku 3. kd, lk 131). Pood24 on kostjale esitanud arve voodi eest (toimiku
3.kd, lk 133). Arvel on viidatud xxx aadressile.
301.Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad, et kostja on teinud kulutusi xxx elamu ehitamiseks vajalike materjalide ning sisustuse ostmisel. Kuigi hageja on kostjale ette heitnud, et kõik tema tehtud maksed ei ole selgelt seostavad xxx kinnistuga, on selline väide asjakohatu. Käesolevas vaidluses lasus hagejal esmane kohustus tõendada, et ta on teinud elamu ehitamisse, sisustamisse ja aia rajamisse kokku panuseid 200 000 euro ulatuses. Hageja ei ole tõendanud ühegi konkreetse kulu tegemist materjalide või sisustuse ostmisel.
maksed ehituspoodidest ja JYSK kauplusest. Mida on hageja ostnud, ei ole ta selgitanud ega tõendanud. Hageja Luminor panga väljavõttest (toimiku 3. kd, lk 231-238) nähtub, et hageja ema on talle mitmel korral raha üle kandnud. Hageja on teinud mõningaid makseid ehituspoodides ja JYSK kaupluses, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud ostude sisu. Kostja on osundanud, et hageja maksete kogusumma ajavahemikus 04.08.2009 kuni 27.10.2014 oli 2558,46 eurot. Tegemist on väga pika ajaperioodi jooksul tehtud maksetega, milliste puhul oleks hagejal esmalt tulnud tõendada seost xxx kinnistuga. Pooled ei vaidle selle üle, et samal ajal kuulusid hagejale ka korterid, milliste sisustamisega ta tegeles. Seega ei saa eeldada, et isegi konto väljavõttest tehtud ulatuses on tegemist xxx elamuga seotud kulutustega.
303.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et isegi juhul, kui hageja väited seltsingulepingu sõlmimisest oleksid olnud tõendatud, ei ole hageja suutnud usutavalt põhistada ega sisuliselt tõendada panuste tegemist 200 000 euro ulatuses. Hageja põhinõue 200 000 euro väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.
304.Vastates kostja aegumise vastuväitega selgitab kohus, et see ei ole kohane. Hageja esitas kohtule nõude tulenevalt sellest, et tema arvates lõppes pooltevaheline seltsinguleping 2020. aastal, millest tulenevalt muutus tema seltsinguvara nõue sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Seega juhul, kui hageja nõue oleks olnud tõendatud ja põhjendatud, ei oleks see olnud aegunud, sest hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 27.04.2020.
305.Kohus osundab, et ei loe asjakohasteks tõendeid, mida käesolevas lahendis otseselt hinnatud ei ole ning mis puudutavad poolte isiklikke suhteid või suhteid kolmandate menetlusväliste isikutega.
306.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
307.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 13 437 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud on õigusabikulud. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu sisaldavad ülaltoodud õigusabikulude summad käibemaksu. Vandeadvokaat Liisi Kents ja advokaat Anneliis Räppo on osutanud seoses käesoleva kohtumenetlusega kostjale õigusabi 30 tundi 45 min tunnitasumääraga 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Eeltoodust tulenevalt on õigusabikulud vandeadvokaat Liisi Kents ja advokaat Anneliis Räppo osalemise eest 4797 eurot.
308.Vandeadvokaat Siiri Schneider on osutanud kostjale õigusabi mahus 60 tundi tunnitasumääraga 120 eurot (millele lisandub käibemaks 20%). Eeltoodust tulenevalt on õigusabikulud vandeadvokaat Siiri Schneider osalemise eest 8640 eurot. Õigusabikulud kokku on 13 437 eurot (4797 eurot +8640 eurot).
309.Hageja vaidles kostja kuludele vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Esindaja vahetumine ei andnud hageja hinnangul alust täiendavate kulude tekkimisele. Hageja leidis, et kostja menetluskulusid tuleks vähendada 80% ulatuses.
310.Kohus ei nõustu hageja väidetega. Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasud on iseenesest põhjendatud ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Küll aga leiab kohus, et kostja esindajate Liisi Kentsi ja Anneliis Räppo kulud on tõepoolest ülepaisutatud. Kohtu hinnangul puudus kostjal vajadus kasutada korraga kahte esindajat. Kostja algne vastus hagile oli esitatud 12-l lehel, kuid see sisaldas osaliselt ka asjakohatuid seisukohti. Kohus leiab, et põhjendatud aeg menetlusdokumendi koostamiseks koos kõigi asjaolude selgitamise ja kostjaga nõupidamisega on 10 tundi, mitte 15 h 15 minutit. Põhjendatuks ei saa lugeda aega 2 tundi konsulteerimiseks kinnisvara hindajaga, sest ühtegi hindamist puudutavat dokumenti kostja kohtule ei esitanud. Samuti ei olnud põhjendatud aeg 2 h 30 minutit istungiks valmistumiseks, sest kuna kostja ei esitanud istungil uusi seisukohti, ei saanud valmistumiseks aega kuluda enam kui 1 tund. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1 tund ei olnud põhjendatud, sest kostja uus esindaja pidi nimekirja uuesti koostama. Pärast istungil osalemist ei olnud vajalik 2 h 30 min ulatuses kostjaga suhtlemine, sest kostja osales istungil. Seega loeb kohus kostja kahe esimese esindaja ajakulu põhjendatuks 20 h 30 minutit. Arvestades kostja esindajate tunnitasu, on need menetluskulud põhjendatud 2665 eurot ilma käibemaksuta ja 3198 eurot koos käibemaksuga.
311.Kohus ei nõustu küll hageja väitega, et esindaja vahetumisel ei olnud uuel esindajal vaja kultada aega dokumentidega tutvumiseks. Kohus leiab, et see kulu oli küll vajalik, kuid seda ei saa välja mõista hagejalt, sest kostja esindajate vahetumine ei olnud tingitud hageja tegevusest. Muus osas loeb kohus kostja uue esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ja õigusabi osutamiseks põhjendatuks ning kooskõlas olevaks kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Vaidlus oli detailide rohke ning oma väidete tõendamiseks tuli kostjal esitada hulgaliselt tõendeid. Seega loeb kohus kostja uue esindaja õigusabikulu põhjendatuks 55 tunni ulatuses, millele lisandub viimasel istungil osalemise ajakulu 1 h 30 minutit ehk kokku 56 h 30 minutit. Arvestades kostja uue esindaja tunnitasu, on kostja menetluskulud põhjendatud 6780 euro ulatuses ilma käibemaksuta ja 8136 euro ulatuses koos käibemaksuga.
312.Kogumis on kostja menetluskulud põhjendatud 3198 eurot + 8136 eurot = 11 334 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja Ks menetluskuludena välja mõista 11 334 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 11 334 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.