Õ P hagi S K vastu kinkelepingust taganemise nõudes
Tsiviilasja hind
50 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Õ P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Liisi Kents (e-post: [email protected]), advokaat Anneliis Räpo ([email protected]); Kostja: S K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: [email protected]), jurist Diana Rints
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
03.11.2020 Hageja lepingulised esindajad Liisi Kents ja Anneliis Räpo Kostja lepingulised esindajad: Tiina Mare Hiob ja Diana Rints
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja Õ P kanda. 2.2 Mõista hagejalt Õ P välja kostja S K kasuks menetluskulud summas 5130 eurot. 2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 5130 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
2-20-7241 hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Õ P (hageja) esitas 19.05.2020 Harju Maakohtule hagi S K vastu kinkelepingust kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
2.Hageja oli xxxx asuva korteriomandi, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxxx omanik, mille varasemalt oli soetanud hageja poeg R P. R Pl tekkis 2006.a uus elukaaslane S K. Nende kooselust sündis xxxx.a. tütar L P. Peagi pärast lapselapse sündi hakkas S K alul ettevaatlikult hageja arvamust kombates ja siis otse avaldama soovi, et hageja võiks xxxx asuva korteri omandiõiguse vormistada tema nimele. Põhjendas ta soovi küll sooviga olla materiaalselt kindlustatud, küll asjaoluga, et temal on hageja pojaga ühine laps. Hageja pidas nõu nii notariga kui pojaga ja leidis, et korteriomandi võiks kinkida tingimusel, et ka R P huvid oleks kaitstud ja paarisuhte võimaliku lõppemise korral oleks R Pl tagatud eluase, ehk sõlmida kinkeleping ainult tingimusel, et korteriomand koormatakse R P isikliku kastutusõigusega.
3.S K oli huvitatud korteriomandi omandamisest tingimusel, et R P kastuks seatakse isiklik kasutusõigus ning kinnistas, et on valmis sellisel tingimusel kinki vastu võtma ehk kinklepingut sõlmima. 25.01.2010 sõlmitud kinkelepinguga võõrandas hageja xxxx asuva korteriomandi S K. Sama lepinguga koormas S K korteriomandi tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega R P kasuks. Lepingosalised leppisid lepingu p 6.3 kokku, et ühte kannet, kas siis omandiõiguse üleandmise või isikliku kasutusõiguse seadmise kannet ei tehtaks teist kannet tegemata. ( vt. lisa nr 1 – Korteriomandi kinkeleping ja korteriomandi isikliku kastutusõigusega koormamise leping ja asjaõiguslepingud) ja lisa 2 - Kinnistusraamatu väljatükk.
4.2020.a. kevadel R P ja S Ku kooselu lõppes. Koheselt peale kooselu lõppemist esitas S K rea varalisi nõudeid R P vastu. Kuni need varalised nõuded puudutavad R P ja S Ku väidetavalt ühiselt soetatud vara ei soovi hageja nende osas mingit seisukohta avaldada. Küll aga esitas S K nõude, et R P isiklik kasutusõigus xxxx korteriomandile tuleb lõpetada. Märgitud nõue puudutab aga hagejat sest kinkelepingu sõlmimise eelduseks ja tingimuseks oli hageja ja S Ku vaheline kokkulepe, mille kohaselt hageja pojal R Pl on ja säilib xxxx korteriomandi isiklik kasutusõigus.
5.Kuivõrd hageja leidis, et S K on jämedalt tänamatu nii hageja kui hageja poja suhtes, kes on hagejale lähedaseks isikuks, tegi hageja 02.04.2020 25.01.2010 kinkelepingust taganemise avalduse, mille Tallina Notar S V edastas ja toimetas kätte S Kule. Kinkelepingust taganemise avalduses tegi hageja ettepaneku sõlmida 29.04.2020 kell 12.00 notar S V büroos asjaõigusleping korteriomandi omandiõiguse tagastamiseks. S K notari büroosse märgitud ajal ei ilmunud.
2 (18)
2-20-7241
6.S K saades teada hageja poolt esitatud kinkelepingu taganemise avaldusest soovis koheselt lõpetada R P isiklikku kasutusõigust xxxx tänava korteriomandile ja broneeris selleks Tallinna Notari H K juures aja 28.04.2020. Järgnevalt esitas S K Harju Maakohtusse hagi R P vastu isikliku kasutusõiguse kande lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks – tsiviilasi 220-6925.
7.Hageja nõude rahuldamiseks peab hageja olema kehtivalt kinkelepingust taganenud, sh peavad olema lepingust taganemiseks täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Hageja sai teada kostja ilmselgest tänamatusest hageja ja tema poja vastu, mis seisnes kostja nõudes lõpetada hageja poja isiklik kastutusõigus kostjale kingitud korteriomandile 2020.a. märtsi kuus. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja esitas kostjale kinkelepingust taganemise avalduse 02.04.2020 mille kostja samal päeval kätte sai. Seega on hageja esitanud kinkelepingust taganemise avalduse tähtaegselt. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kuna taganemisavaldus on tehtud tähtaegselt ja kostja on selle 02.04.2020 kätte saanud, siis on taganemise formaalsed eeldused täidetud.
8.Hageja on seisukohal, et ka taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. Üldjuhul võib lepingupool VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sh on lepingupool lepingut VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi oluliselt rikkunud mh juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust. Kinkelepingust võib kinkija lisaks eeltoodule taganeda ka VÕS §-s 267 sätestatud juhtudel, sh võib kinkija kinkelepingust pärast selle täitmist taganeda VÕS § 267 p 1 juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Konkreetsel juhul loobus hageja tasuta omandist S Ku kasuks ja kinkis korteriomandi S Kule ainult tingimusel, et hagejale lähedasel isikul, kelleks on poeg R P tekib ja säilib mis ka ei juhtuks kastutusõigus korteriomandile. Kostja soovides R P kasutusõigust korteriomandile lõpetada avaldab sellega ilmset tänamatust nii hageja kui hageja poja suhtes.
9.Tulenevalt VÕS § 267 p 3 järgi koosmõjus VÕS § 268 lg-ga 1 on kinkijal alus lepingust taganemiseks juhul, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Sellistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust VÕS § 270 lg 1 esimese lause järgi ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 268 lg 3 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Hageja kinkis kostjale korteriomandi tingimusel, et tema pojal säilib korteriomandi isiklik kasutusõigus. Kostja kingisaajana märgitud hagejale olulist tingimust ja kinkega seotud koormist taluda R P isiklikku kasutusõigust ei tunnista. Kuna kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli hageja isikliku kasutusõiguse tagamine korteriomandile, võib selle kasutusõiguse tingimuste aktsepteerimist lugeda ka kinkega seotud koormiseks või tingimuseks.
10.Hageja leiab, et tal oli õigus kinkelepingust taganeda, kuna kostja käitub nii hageja kui hageja poja ehk hagejale lähedase inimese suhtes jämedalt tänamatult nõudes õigustamatult kinkega olemuslikult seotud koormise ehk R P isikliku kasutusõiguse lõpetamist korteriomandile.
3 (18)
2-20-7241
11.Hageja on seisukohal, et kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on konkreetsel juhul täidetud, mistõttu oli hagejal alust kinkelepingust jämeda tänamatuse ja kinkega seotud koormise või tingimuse õigustamatult täitmata jätmise tõttu taganeda. Kuivõrd hageja on kinkelepingust kehtivalt taganenud on taganemise tulemusena kinkeleping VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud ja hagejal on lepingu ese VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel kingisaajalt välja nõuda. Hageja taotleb kohustada kostjat tagastama hagejale 25.01.2010.a. kinkelepingu alusel omandatud korteriomand Xxxx, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxxx ja kohustada kostjat andma tahteavaldus kinnisturaamatu kande muutmiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatuse korteriomandi omanikuna.
12.17.07.2020 menetlusdokumendis täpsustab hageja, et kuna R P viibis S Kuga tutvumise ajal seoses sõiduautode maale toomisega tihti välismaal, algas poolte suhe sisuliselt alles 2007. aasta alguses, mil S K kolis R P korterisse aadressil xxxx. Pärast R P juurde kolimist lõpetas S K 2007. a sügisel töö juuksurina ning sellest ajast alates enam tööle ei asunudki. Seonduvalt S K lennukate väidetega erinevatest kinnisvara tehingutest selgitab hageja, et S K ei saanud 2012. aastal laenu tagastamise kohustuse tõttu oma xxxx korteri müügist nii palju rahalisi vahendeid, et üksi xxxx korter osta. Selleks andis R P oma rahalise panuse xxxx korteri ostuks ning seejärel renoveeris korteri 100% enda vahenditest (renoveerimine suurusjärgus ca 17 000 eurot). Kuna ka xxxx korteri müügi tulemusel ei tekkinud piisavalt rahalisi vahendeid, et omakorda osta xxxx vastvalminud korter, panustas R P taaskord ka sinna oma rahalisi vahendeid. R P rahaliste vahendite liikumise tõendamiseks nimetatud tehingute ajal on R P esitanud päringu Luminor Bank AS pangale, et saada kätte kontoväljavõtted alates 2012. aastast. Vastava tõendi esitame kohtule esimesel võimalusel.
13.Paraku ei olnud kirjeldatud kinnisvara tehingutest aja jooksul S Kule osaks saanud rahalised hüved (xxxx korteriomand ja üüritulu) S K jaoks piisav ning S K on asunud kohtu kaudu nõudma veel rohkem. S K alustas 2007. aastal R Pga kooselu omades tol hetkel vaid pangalaenuga soetatud korterit lagunenud fassaadiga väheväärtuslikus xxxx majas, teenides sissetulekut juuksurina. Peale R Pga kooselu alustamist S K enam tööle ei naasnud, elamiskulusid ei kandnud ning lisaks laekus tema arvele aja jooksul üüritulu nii xxxx, xxxx kui ka xxxx korteri eest. Niisiis suhte järel omas S K korterit uues xxxx kortermajas ning S K pangakontole oli kogunenud üüritulust ja R P toel elamiskuludelt säästmise arvelt arvestatav summa raha (R P’le teadaolevalt sügisel 2019. a enam kui 30 000 eurot).
14.Seda enam on S K taoline käitumine hagejale ja hageja pojale täiesti arusaamatu olukorras, kus S K põeb rasket haigust, mis üldjuhul sunnib vastupidiselt märkama lähedaste panust ja väärtust ning vähem väärtustama materiaalseid hüvesid. S K ja R P kooselu lõppes tõepoolest 24. märtsi 2020. a hommikul, peale seda kui S K oli teatanud soovist xxxx korteri müügist saadav raha endale saada. R P loomulikult selle alusetu nõudega ei nõustunud. Vastab tõele, et R P soovis xxxx korterit pärast pikaajalise üürilepingu lõppemist ja sellele järgnenud värskendusremonti soodsa turuseisu tõttu müüa, kuid S Kul sellele rahale õigust polnud. R P keeldumise peale asus S K otsima R P autovõtmeid, et saada kätte omakorda auto kindalaekas olnud xxxx korteri võtmed. R P nägi sellises õigustamatus raha nõudmises ja võtmete omavolilises äravõtmises usalduse purunemist ning tegi S Kule ettepaneku suhe lõpetada.
15.R P lahkus seepeale xxxx majast ning S K asus enda ja lapse asju pakkima. R P saabus koju tagasi ca kell pool viis õhtul, mil enamus S K ja lapse asju olid juba pakitud. Kolimise juures viibisid veel S K õde M K ja viimase abikaasa M K. R P aitas kilekottidesse pakitud asju värava juurde tassida, vestles veel lapse ja S Kuga, kellele pakkus võimalust asi lahendada, kuid
4 (18)
2-20-7241 S K ütles, et selleks on juba hilja. Neist vestlustest 24. märtsi 2020. a kolimise ajal on R Pl olemas lindistused, millised esitame tehniliste lahenduste leidmisel kohtule esimesel võimaluse. S K käis viimastel asjadel xxxx majas järgi 14. juunil 2020. a (fotod asjade tassimisest lisatud). Eelnevast tulenevalt ei ole R P endist elukaaslast ega veel vähem oma last xxxx majast ega ilma asjadeta välja visanud. Pooled lõpetasid R P initsiatiivil kuid S K põhjendamatu nõudmiste ja alatu käitumise tulemusena 24. märtsil 2020. a suhte, R P lahkus xxxx majast asjade pakkimise ajaks ning S K lahkus lapsega majast ühes oma asjadega.
16.Vastupidiselt S K halvustavatele väidetele pakkus R P veel 25. märtsil 2020. a S Kule võimalust kiirituse lõpuni majas olla. Seega ei vasta tõele S K 22. juuni 2020. a menetlusdokumendi väited, et R P on oma elukaaslase ja lapse majast välja visanud ega ole neil võimaldanud võtta kaasa isiklikke asju. Samuti R P ei ole S Kult ära võtnud autot nagu S K oma 22. juuni 2020. a vastuses väidab, sest kõnesolev auto xxxx ei ole faktiliselt kunagi S K oma olnud. S K kasutuses oli ja on siiani R P poolt ärilistel eesmärkidel soetatud sõiduauto xxxx xxxx (väljavõte tehnilisest passist lisatud), mis oli küll formaalselt S K nimele registreeritud, kuid mille S K lubas R P vastava soovi korral ümber registreerida R P nimele. Ka nimetatud asjaolu nähtub S K ja R P 25. märtsi 2020. a vestlusest, kus R P pakub S Kule autot kasutada kuni kiirituse lõpuni või kuni tal endal seda vaja oleks, kuid toonitab, et „mingisuguseid trikke ei soovi, pead tagastama, kui ka mul on vaja!“ S K tänas abi eest ja võttis pakkumise vastu. Muuhulgas S K selles vestluses lubas lapse nimel, et annab auto tagasi (vt S K ja R P 25. märtsi 2020. a vestlust).
28.märtsi 2020. a vestluses ongi R P palunud S Kult esmaspäeval (s.o 30. märts 2020. a) auto tagastada. Muuhulgas väljendas R P 28. märtsil 2020. a kirjutades pettumust, et S K valis kooselu asemel korteri ega polnud nõus xxxx korterit enam R P nimele ümber vormistama, kuigi vastav kokkulepe R Pl ja S Kul xxxx korteri osas alati oli olnud.
18.Vastupidiselt S K lubadustele R P auto tagastada ja xxxx korter R P nimele ümber vormistada keeldus S K 30. märtsil 2020. a ka R P autot tagastamast ning kutsus R Ple hoopis politseipatrulli (R P lepingulise esindaja päring ja PPA 14. juuli 2020. a vastus lisatud). Tol korral andis politseiametnik auto R Ple tagasi. Sellest hetkest alates sai alguse S K poolt erinevate rahaliste nõuete konstrueerimine ja vastavate tõendite tekitamine. Väärad on S K väited, mille kohaselt vajas ta xxxx korterit eluasemeks, kuivõrd S Kule kuulub faktiliselt siiani xxxx korter, kus S K hetkel ka elab. Küll aga on S K, samal päeval, s.o 02. aprill 2020. a kui Õ P kinkelepingust taganes, vormistanud xxxx korteri oma ema I K nimele, et siduda tõendite tekitamise eesmärgil lepingu punkti 3.2 sisse asjaolu I K poolt alates 2010. aastast väidetavate laenude andmisest.
19.S K ei ole xxxx ja xxxx majja panustanud mitte ühtegi senti ning ka S K panus füüsilise töö läbi on alati olnud kasin ning sellest oli tekkinud suhtes varasemalt probleeme. Nimetatud asjaolu ning S K füüsilise panuse puudumine, sh maja ehituses tuleb välja S K kirjast, kus S K kirjutab: „Saan aru, et oled ehitanud maja ja väsinud sellest. See on normaalne. Aga öelda tihti kuidas mina midagi ei tee ega tea on taas kurb...Jätkuvalt arvan, et maja ehitus ongi meeste töö.“ (S K kiri R Ple lisatud).
20.Samuti on S K asunud R Pt ähvardama lubades R P „maha lüüa“ juhul kui R P ei anna xxxx valdust talle üle. Viimasel korral, s.o 20. aprillil 2020. a tegi R P selle kohta ka Politseija Piirivalveametile avalduse (Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmisest lisatud). Kirjeldatud sündmuste valguses ei saa ühelgi juhul tekkida kahtlust, et S K on alates 30. märtsi 2020. a sündmustest asunud käituma Õ P poja R P suhtes tänamatult. Kordame, et S K ei ole
5 (18)
2-20-7241 tagastanud R P’le viimase poolt soetatud sõiduautot xxxx, kuigi seda lubas. Vastupidiselt kutsus S K 30. märtsil 2020. a, kui R P kokkulepitult enda auto järgi tuli, R Ple politseipatrulli, kes auto siiski R Ple tagasi andis. 01. aprillil 2020. a S K eemaldas R P õigused autole liiklusregistris ning teatas auto ärandamisest.
21.Initsiatiiv xxxx korter S K nimele vormistada pärines algusest peale S Kult endalt. R P oli S K soovil nõus oma xxxx korteri S K nimele vormistama lootes, et kui R P kui pere ainsa sissetulekuteenijaga midagi juhtuma peaks, hoolitseks S K oma elukaaslase eest. Täna kirjeldatud olukord ilmselgelt ei realiseeru, kuivõrd poolte suhe on lõppenud ning S K on vaatamata tänu R P abile osaks saanud varalistele hüvedele asunud R Plt veel juurdegi nõudma, R Pt alusetu varalise nõudega kahjustama, R P isiklikku kasutusõigust xxxx korterile kustutama ning R Pt ähvardama. Kuivõrd käesolevaks hetkeks on S K ja R P suhe lõppenud ja S K on väga selgelt ja alatult asunud R Ple antud lubadusi murdma ning R P suhtes äärmiselt inetult käituma (auto tagastamisest keeldumine ja ümberregistreerimine, korduvalt ärandamisest teatamine ja politseipatrulli kutsumine, vaatamata lubadustele xxxx korteri ümber vormistamata jätmine, isikliku kastustuõiguse kustutamise nõudmine, väärväidete formuleerimine ja nõuete konstrueerimine, mille pinnalt on nüüd saanud alguse tsiviilasi nr 220-6200, ähvardamine jne), on selge, et S K on eksinud ühiskonna moraalinormide vastu. Õ P hinnangul on käesoleval juhul üheselt selge, et S Kuga sõlmitud kinkelepingust taganemine on põhjendatud, kuivõrd S K on R P usaldust ja headust petnud ning asunud astuma alatuid samme R P varaliseks ja emotsionaalseks kahjustamiseks.
22.xxxx korter vormistati S K nimele heast tahtest pärast S K poolset survestamist. R P usaldas S Ku ning paluski emal korteri S K nimele vormistada lootuses, et kui R P kui pere ainsa sissetulekuteenijaga peaks midagi juhtuma, kannab S K tema eest hoolt. Kuivõrd R P ja S K olid pikaajalises suhtes ja pooltel oli ühine laps siis ei osanud R P aimata selles midagi halba, see oli justkui märk usaldusest suhtes. Täna on ka R P ja S K omavahelised suhted kardinaalselt muutunud, poolte paarisuhe on lõppenud ja S K on asunud astuma ebaeetilisi ja alatuid samme R P varaliseks ja emotsionaalseks kahjustamiseks, R P usalduse ja headuse petmiseks. S Ku säärasele käitumisele ei ole sobivamat sõna kui tänamatus.
23.Hageja palub rahuldada Õ P hagi ning kohustada S Kut tagastama Õ Pile xxxx asuv korteriomand (xxxx) ja andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks ja Õ Pi kandmiseks kinnistusraamatu registriossa nr xxxx II jakku korteriomandi omanikuna. Hageja palub kohtulahendis määrata, et S K tahteavaldust xxxx asuv korteriomandi suhtes omanikukande muutmiseks ja Õ P kinnistusraamatu registriossa nr xxxx II jakku korteriomani omanikuna kandmiseks asendab jõustunud kohtuotsus.
KOSTJA VASTUVÄITED
24.Kostja esitas 22.06.2020 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Tõene on hagiavalduse väide, et S K ja hageja poeg R P tutvusid oktoobris 2006. Sama aasta novembrist asusid pooled koos elama ning kooselust sündis 08.11.2008 tütar L P. Poolte kooselu lõppes märtsikuus 2020. Ebaõige on hageja väide et peagi pärast lapselapse sündi hakkas S K alul ettevaatlikult hageja arvamust kombates ja siis otse avaldama soovi, et hageja võiks xxxx asuva korteri omandiõiguse vormistada kostja nimele. Põhjendas kostja küll sooviga olla materiaalselt kindlustatud, küll asjaoluga, et kostjal on hageja pojaga ühine laps. Hageja
6 (18)
2-20-7241 väited kinkelepingu sõlmimise põhjustest ja eesmärgist on ebaõiged ning kantud soovist kostjat halvustada. S K selgitab alljärgnevates punktides 5 - 10 olukorra kujunemist järgmiselt.
26.S K selgitab, et suhte alguses elas R P kostjale kuuluvas korteris xxxx. S K müüs xxxx korteri ja ostis asemele korteri xxxx, mida pere sissetulekuks välja üüris. Ka xxxx korteri hageja müüs ja ostis 2016 uusarendusse 1-toalise korteri aadressil xxxx. Korter anti pere sissetulekuks üürile kuni aprillini 2020. Enne lapse sündi (xxxx-xxxx) elasid S K ja R P xxxx vallas xxxx kinnistul olevas elamus, mis kuulus alates 04.10.2003 Õ Pile. Hageja ise elas oma perega xxxx. Enne xxxx majja asumist ehitasid S K ja R P xxxx kinnistul elamu valmis kostja emalt I Kult laenatud rahadega (kinnistul asus algselt vaid pooleliolev majakarp). Füüsilise tööjõuna panustasid maja ehitusse S K ja hageja poeg R P võrdselt, kostja haljastas kinnistu üksinda. 26.07.2010 vormistas Õ P xxxx kinnistu enda nimelt ümber poja R P nimele. R P müüs S Ku emalt laenuks saadud rahaga väljaehitatud hoonestusega xxxx kinnistu 09.06.2015 ning müügisumma 263 000 € laekus R P kontole. Müügi eesmärgiks oli soetada perele (S K, R P ja L P) teine elukoht. R P veenis kostjat, et tegemist on perele ühise kodu soetamisega ja pole tähtis, kelle pangakontole laekub xxxx müügist saadud raha.
27.23.05.2016 omandas hageja poeg R P xxxx müügist saadud rahaga enda ainuomandisse hoonestamata tühja kinnistu xxxx vallas xxxx reg osa nr xxxx, kuhu pooled ehitasid aastatel 2017-2020 koos peale kahekorruselise elamu ja sauna. Nagu ka xxxx elamu väljaehitusse, panustasid mõlemad võrdselt ajaliselt ning füüsilise tööga ka xxxx väljaehitusse. Kinnistu puhastati peale kasvanud võsast ning sinna ehitati elamu ja saun. Ehitusluba saadi 08.12.2016 ning 2017 alustati ehitustöödega. xxxx kinnistul asub tänaseks kahekordne elumaja ja saun, mille ehitamisse panustasid S K ja R P rahade ja tööga võrdselt. Lisaks oma vahenditele kasutati xxxx hoonete ehitamiseks ja krundi korrastamiseks kostja emalt laenatud raha. xxxx kinnistu reg osa nr xxxx suurusega 2693 m2 maksis 100 000 €. Käesoleval ajal on kinnistu väärtuseks sama piirkonna hinnavõrdluste põhjal 500 000 €. Arvestades kinnistu algset maksumust 100 000 €, oli kostja ja hageja poja R P panus kinnistusse mõlemal 200 000 €.
28.Poolte kooselu lõppes 2020 märtsi lõpus, kui hageja poeg R P tõstis kostja koos lapsega xxxx kinnistult välja, andmata kostjale kaasa isegi lapse asju, rääkimata kostja isiklikest asjadest, fotodest ja dokumentidest. Kostja on püüdnud pääseda talle kuuluvasse korterisse xxxx eesmärgiga sinna koos lapsega alaliselt elama asuda, kuid see ei ole õnnestunud hageja poja tegevuse tõttu: R P võttis füüsilist jõudu kasutades 24.03.2020 kostjalt xxxx võtmed ära. Kostjal diagnoositi eelnevalt väga raske kululuga haigus, millega kostja võitleb siiani, käies operatsioonijärgsel keemiaravil. Keemiasse pidi kostja sõitma ühistranspordiga, sest hageja poeg võttis kostjalt lisaks korteri võtmetele ära ka kostjale kuuluva sõiduauto koos võtmetega.
29.Kostjal oli kõike eelkirjeldatut arvestades eluliselt oluline pääseda lapsega elama xxxx korterisse, mis kuulub juba 10 aastat kostjale. Muud elukohta kostjal peale xxxx kinnistult hageja poja poolt väljaviskamist kostjal ei olnud. Pealegi oli pere elukoht alates 2006 xxxx ning kostja oli panustanud kinnistusse 200 000 €.
30.R P ja S Ku kooselu ajal, 25.01.2010 kinkis hageja Õ P kostjale korteri aadressil xxxx. Kinkelepingu vormistas Õ P vabahtlikult avaldades ise sellist soovi ja tehes kostjale vastava ettepaneku. Hageja kinkis 25.01.2010 sõlmitud kinkelepinguga kostjale xxxx korteri. Mingit hageja mõjutamist ega tehingule kallutamist ei ole kostja poolt toimunud. Kinkelepingu eesmärgiks oli jätta korteriomand tulevikus R P ja S Ku tütrele L Ple, kes on muuhulgas hageja ainukene lapselaps ja kelle sünni üle hageja tundus rõõmustavat.
7 (18)
2-20-7241
31.25.01.2010 Kinkelepingu p 3.2 kohaselt kinkija kinnitab, et ta ei soovi käesolevas lepingus hagejale koormisi või kohustusi ette näha. 25.01.2010 notariaalses Kinkelepingus p-s 5.1 lepiti kokku, et kingisaaja (hageja) koormab lepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamu osale (korterile) õigustatud isiku (kostja) kasuks. Isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks piisab hageja surma tõendamisest. 25.01.2010 notariaalse Kinkelepingu p 5.2 kohaselt hageja pojal on õigus kasutada lepingu eseme reaalosaks olevat korterit elamiseks ning ta võib korterisse majutada oma pereliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. 25.01.2010 notariaalse Kinkelepingu kohaselt kostja ja õigustatud isiku hindavad käesoleva lepingu punktis kokkulepitud isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks 6000 EEKi (ca 384 €).
32.Alates kinkelepingu sõlmimisest jaanuaris 2010 on korterit välja üüritud. Üüritasu laekus hageja poja kontole. xxxx korterile sõlmitud viimane üürileping lõppes veebruaris 2020. Enne ega peale üürisuhte lõppemist ei tasunud R P korteriühistule arveid, kommunaalmakse ega kostjale kasutuseelise hüvitist. Hageja poeg R P nõudis veebruaris 2020 peale xxxx viimase üürilepingu lõppemist, et hageja müüks xxxx korteriomandi ning korteri müügist saadav raha peab laekuma tema kontole, sest R P vajab raha. Lisaks põhjendas R P, et tema ei ole xxxx korterit kasutanud ega kavatsegi kasutada, sest ta omab ainuomandis korteriomandit xxxx ja hoonestatud kinnistut xxxx vallas.
33.Kostja on xxxx korteri omanik ja vajab seda enda ja lapse jaoks: muud kinnisasja mida eluruumina kasutada, kostjal ei ole. Hageja väide, et kostja on olnud jämedalt tänamatu, on ebaõige ja paljasõnaline. Samuti on ebaõige hageja väide, et hageja pöördus notari poole kinkelepingust taganemise avaldusega. Kostja sai notar S V toimetamistest esmakordselt teada hagiavaldusest. Kostja ei ole teadlik kinkelepingust taganemise avaldusest, rääkimata avalduse väidetavast kostjale kättetoimetamisest. Seetõttu ei saanud kostja teada ka mistahes notariajast, rääkimata et kostja oleks põhjuseta jätnud notarisse ilmumata.
34.Samas pöördus S K ise notar H K juurde sooviga kustutada R P kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kanne. Seetõttu on ebaõige hageja väide, et kostja pöördus notari poole seetõttu, et sai teada hageja väidetavast soovist taganeda kinkelepingust. Hageja poja R P kasuks 10 aastat tagasi seatud isiklik kasutusõigus takistab kostjal ja lapsel oma vara kasutamist. Kostja ei pea võimaldama hageja pojale ega hagejale oma vara tähtajatut kasutusõigust olukorras, kus kostja vajab korterit enda ja lapse tarvis. Hageja ei vaja xxxx korterit elamiseks, sest hageja elab ise xxxx ning hageja pojal on võimalik elada kas xxxx korteris või hoonestatud kinnistul xxxx. Praegu üürib kostja ajutise lahendusena oma emalt I Kult korterit xxxx. Esiteks on selline lahendus ebavajalik lisakulu ning teiseks on xxxx avatud planeeringuga 1-toaline korter ja lapse jaoks ei ole oma tuba – elatakse avatud köögiga eluruumis pead-jalad koos. Lapsele on vaja oma tuba, kus 12-aastane laps saab tegeleda õppetööga ja oma huvidega.
35.Kostja palus R Plt xxxx korterisse ligipääsu ja võtmeid, kuid R P keeldus. Kostja tegi hageja pojale ettepaneku kustutada kinnistusraamatus hageja poja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kanne xxxx korterile ja anda kostjale üle xxxx korteri valdus ja võtmed. Hageja poeg R P blokeeris kostja kontaktid ning kostja saatis nende ühise lapse FB lehelt teate R Ple FB messengeri kaudu, paludes tal 28.04.2020 tulla isikliku kasutusõiguse kande kustutamise avalduse koostamiseks H K notaribüroosse. R P 28.04 notaribüroosse ei tulnud, mille kohta notar väljastas Tõendi xxxx.
36.Hageja poeg ja hageja omavad piisavalt vara ega vaja xxxx korteri kasutusõigust ega korterit enda elamiseks, oma pereliikmete majutamiseks või enda eest hoolitsemiseks. R P
8 (18)
2-20-7241 hageja lähedasena ja esindajana on terve inimene kes kõrvalabi ja hoolitsemist ei vaja. Kostja pereliikmeteks olid kostja ja ühine tütar L P, kes vajavad xxxx korterit kui kostja omandit eluruumina kasutamiseks. R P ise elab reaalselt xxxx majas ja võib eluasemena kasutada ka kostjale kuuluvat xxxx korterit. R P ei ole kunagi xxxx isiklikult kasutanud ega vaja seda ka täna. Samuti ei ole hageja poeg kordagi maksnud hagejale kasutuseelise hüvitist ega tasunud korteri kommunaalmakse.
37.S K leidis, et R P kasuks 10 aastat tagasi seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus kostja omandile on kostja õiguste ebaproportsionaalne piirang ja soovib R P kasuks xxxx korteriomandile seatud isikliku kasutusõiguse kannet lõpetada ja vastavat kinnistusraamatust kustutada. S K on esitanud maakohtule hagiavalduse ja maakohus menetleb seda numbri 2-206925 all.
38.Hagiavalduses nimetatud asjaoludel ei ole hagejal õiguslikku alust 25.10.2010 Kinkelepingust taganemiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja olnud jämedalt tänamatu, seetõttu hageja taganeb 25.10.2010 Kinkelepingust. Jäme tänamatus seisneb hagiavalduse kohaselt selles, et kostja soovis lõpetada R P kasuks seatud isikliku kasutusõiguse. Kostja on seisukohal, et kinkelepingust taganemise nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused ei ole täidetud. Seetõttu puudub alus kinkelepingust taganemiseks ning kostja on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võimalik hagiavaldusega soovitud eesmärki saavutada. Kohtul tulnuks jätta hagiavaldus menetlusse võtmata.
39.VÕS § 259 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Hageja poeg ei ole vastupidiselt hagis väidetule tema kasuks seatud isiklikku kasutusõigust eesmärgipäraselt kunagi kasutanud ja on korterit välja üürinud endale üüritulu teenimise eesmärgil. Seega vastupidiselt hagiavalduses väidetule ei saa järeldada, et kostja on kinkelepingu sõlmimisega kuidagi rikastunud. Suisa vastupidi - kostja kannab igakuised korteri ülalpidamiskulusid, kuid tal endal puudub reaalne võimaluski korterit kasutada. Seega ei saa väita, et täidetud on kinkelepingu sõlmimise eesmärk VÕS § 259 lg 1 tähenduses, kuivõrd korteriomand on koormatud tasuta isikliku kasutuõiguse seadmisega isiku kasuks, kes ei ole isegi kinkelepingu pool ja kes kuritarvitab isikliku kasutusõiguse kannet vastuolus kinkelepingus nimetatud tingimustega ja samuti AÕS 2 ptk 2 jaos isikliku kasutusõiguse sätete selgitustega.
40.25.10.2010 notariaalse Kinkelepinguga seati isiklik kasutusõigus hageja pojale ning p 5.2 kohaselt hageja pojal on õigus kasutada lepingu eseme reaalosaks olevat korterit elamiseks ning ta võib korterisse majutada oma pereliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. AÕS § 225 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teosama kinnisasja suhtes teatud õgust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 225 lg 1 kohaselt isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. AÕS § 227 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, sama lg 2 kohaselt isik, kellel on AÕS § 227 lg 1 nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Hageja poeg aga ei ela ega vaja elamiseks xxxx korterit, sest R Ple kuulub korteriomand xxxx ning kahekordne elumaja ja saun 2693 m2 suurusel kinnistul xxxx, kus R P ka elab. Kostja hinnangul on hageja poeg kuritarvitanud isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärki ja tingimusi.
9 (18)
2-20-7241
41.VÕS § 265 lg 1 kohaselt kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi. 25.01.2010 Kinkelepingu p 3.2 kohaselt kinkija kinnitab, et ta ei soovi käesolevas lepingus hagejale koormisi või kohustusi ette näha. Seega avaldas kinkija lepingus sõnaselgelt tahet, et kingisaajat ei koormata ühegi koormise ega kohustusega. Mille alusel ja kuidas üldse võib eeltoodu alusel rääkida kingisaaja jämedast tänamatusest kinkija või tema lähedase suhtes. Kostjale on ebaselge, milles seisneb väidetav jäme tänamatus ning kuidas see on seotud korteriomandi kinkimise eesmärgiga, kui hageja ei soovinud ega nõudnud notariaalses kinkelepingus mingeid kohustusi kingisaajale (kostjale). Isikliku kasutusõiguse seadmine või selle üle vaidlus ei anna alust väita kingisaaja poolsest jämedast tänamatusest, sest isegi korteriomandi müügi korral jääb isiklik kasutusõigus kehtima.
42.Hageja väitel taganeb ta kinkelepingust põhjusel, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimeses vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 265 p 1 kohaselt kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust ning p 2 kohaselt kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Nähtuvalt eeltoodust ning hagiavalduse sisust on kinkeleping sõlmitud 10 aastat tagasi ning kinkelepingu ese ehk korteriomandi xxxx andis hageja kostjale üle tehingut sõlmides 25.01.2010, s.o pea 10-aastat tagasi. Kostja leiab, et käesoleval ajal ei ole võimalik rääkida VÕS § 267 aluste esinemisest. Kostja selgitas eelnevalt, mis põhjusel ta soovis R P kasuks seatud isiklikku kasutusõiguse kannet vaidlustada – kostja vajab seda enda ja lapse elukohaks, sest R P viskas ta koos ühise lapsega päevapealt ilma asju kätte andmata tänavale, võttis jõuga ära ka kostja auto võtmed ja auto ning ka xxxx korteri võtmed ning takistab kostjat korteri valduse võtmisel. Samuti on isikliku kasutusõiguse kanne endiselt kinnistusraamatus. Nii on arusaamatu, millest tuleneb hageja seisukoht, et kostja jäme tänamatus hageja või tema lähendase suhtes väljendub isikliku kasutusõiguse kustutamise soovis on ning et kingisaaja (kostja) jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. xxxx korteriomand on olnud R P valduses alates kinkelepingu sõlmimisest: R P üüris korterit välja ning teenis 10 aastat isiklikult endale korteriomandilt üüritasu. Seega on hageja poeg R P ise kasutanud pahatahatlikult isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärki, kuna 25.01.2010 notariaalse Kinkelepingu p 5.2 kohaselt hageja pojal on õigus kasutada lepingu eseme reaalosaks olevat korterit elamiseks ning ta võib korterisse majutada oma pereliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks.
43.R P nõudis kostjalt, et kostja müüb xxxx korteri ning annab kogu müügisumma R Ple. Kui kostja keeldus, viskas R P kostja ja lapse päevapealt välja, võimaldamata kostjal ja lapsel xxxx korterisse elama asuda. R P soovib jätkuvalt korteriomandi pealt teenida. Seda tõendab asjaolu, et hageja ise esitas kohtule notariaalse volikirja, millest nähtuvalt on hageja andnud juba ette (enne xxxx omaniku muutumist) R Pl ainuisikuliselt õiguse xxxx müügitehingu sõlmimiseks ning isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Seega ei ole hagiavaldus esitatud hagis märgitud eesmärgil (et kostja oleks olnud jämedalt tänamatu hageja ja tema lähedaste suhtes), vaid hagi esitamise tegelik eesmärk on kostjalt xxxx korteriomand kätte saada ja et R P korteriomandi müügisumma endale saab.
44.VÕS § 265 lg 4 kohaselt kui kinke väärtus kinke lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei kata koormise täitmiseks vajalikke kulutusi, võib kingisaaja keelduda kinke väärtust ületavas osas koormise täitmisest, kuni kinke väärtust ületavad kulutused talle hüvitatakse. Kui kingisaaja koormise siiski täidab, võib ta nõuda, et kinkija hüvitaks talle koormise täitmisel tehtud kulutused, mis ületavad kinke väärtust. Kuivõrd kostja on kohustatud maksma igakuised
10 (18)
2-20-7241 korteriomandi ülalpidamiskulusid ning isikliku kasutusõiguse seadmise tõttu R P ehk kinkija poeg ei võimalda kostjal korteriomandit kasutada ning ei maksa vara väljaüürimiselt saadud tulult ka makse ja kasutab korteriomandit endale kasu saamise eesmärgil üüritulu näol, esinevad alusel VÕS § 265 lg 4 kohaldamiseks.
45.14.09.2020 menetlusdokumendis selgitab kostja, et hageja väitel on kostja näidanud üles jämedat tänamatust seeläbi et kostja esitas hageja pojale R Ple, messengeris kirja, et soovib kinnistusraamatus kustutada R P kasuks notariaalselt vormistatud isikliku kastutusõiguse kande. Kostja selgitab, et R P ja S K olid 14 aastat elukaaslased, neil on ühine tütar L P kes elab emaga ja kooselu lõppes märtsis 2020. Kostja leiab, et viidatud teade ei ole käsitletav ega tõlgendatav jämeda tänamatusena VÕS mõttes, mis annaks hagejale aluse kinkelepingust taganemiseks. Kinkelepingu sõlmimisest on möödas 10 aastat, mistõttu kinkelepingust taganemine ei ole võimalik ja kinkelepingust taganemise mõistlik aeg on möödas. Endiste elukaaslaste lahkuminekust tingitud varaliste vaidlustega ei ole täidetud jämeda tänamatuse eeldus, mis annab kinkijale õiguse kinkelepingust taganeda.
46.R P kuritarvitas tema kasuks kinnistusraamatus seatud isikliku kasutusõiguse kannet. Kostja ei ole 10 aasta jooksul mitte kordagi kasutanud isiklikku kastutusõigust (lepingus nimetatud korteri kasutamist R P enda ja tema pereliikmete elamiseks). R P ei ole kasutanud xxxx korterit kordagi ise elamiseks, rääkimata koos enda pereliikmete elamiseks. R P on 10 aastat korterit xxxx välja üürinud ning üüritulu endale jätnud. R Pl polnud vajadust xxxx korterit enda või pereliikmete eluasemena kasutada, sest omas mitmeid teisi elukohti. Kui R P 2020 märtsis viskas S Ku koos lapsega ühiselt ehitatud xxxx elumajast välja, ei võimaldanud R P S Kul ja lapsel elama asuda xxxx korteris, vaid võttis jõuga S Kult ära xxxx korteri võtmed. R P ise elab xxxx elamus, S K jäi koos lapsega elukohata. R P sms-is ja meilis lapsele ähvardusi, et annab lapse asjad naabrilapsele ning hirmutas last, mistõttu lisaks et asjasse on segatud lastekaitse, alustas laps xxxx lastekaitse korraldusel teraapiat psühholoogi juures.
47.Uute asjaoludena on selgunud, et R P üürib jätkuvalt, käimasoleva kohtumenetluse ajal, erinevatele isikutele välja S Kule kuuluvat korterit aadressil Xxxx. R P elas ja elab püsivalt elamus Xxxx ega kasuta vaidlusalust korterit viisil, nagu võimaldaks kinkeleping. S K soovis 11.08.2020 asuda Xxxx korteris koos lapsega elama. Korteri ülemine lukk oli vahetatud, S K kutsus lukuabi, kes tegi ukse lahti. Korteris selgus, et R P oli üürinud Xxxx korteri omale raha teenimiseks välja.
48.R P kasuks seati Xxxx korteri isiklik kasutusõigus võimalusega seal kas ise või oma perekonnaga elada. 10 aasta jooksul ei kasutanud R P Xxxx korterit elamiseks, vaid kuritarvitas ja väänas isikliku kasutusõiguse sisu - üürides endale tulu teenimise eesmärgil nimetatud korterit välja ning omastas üüritulu. S K ei ole 10 aasta jooksul, olles Xxxx korteri omanik, saanud korterit kasutada ei enda ega lapse elamiskohana, ei ole saanud ka mingit tulu, vaid kandis kulusid. R P ei ole omanik, ent on võtnud endale voli keelata asja omanikul S Kul Xxxx korterit kasutada. R P tõlgendab vääralt oma õigusi ja andis omaniku loata ja teadmata vara üürile ja omastas üüritulu.
49.Kinkelepingu pooleks on Õ P ning S K. Kinkelepingust saab VÕS § 268 lg 1 järgi taganeda üksnes kinkija, kui võlaõigusliku lepingu pool. S K ei ole näidanud hageja ega hageja lähedaste vastu üles isegi mitte ebaviisakat kõnepruuki või käitumist, rääkimata jämedast tänamatusest. Kostja on seisukohal, et hagejal hagis toodud põhjendustel ja alustel puudub õigus kinkelepingust taganemiseks ja palub jätta Õ Pi hagi täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud välja mõista hagejalt.
11 (18)
2-20-7241
KOHTU PÕHJENDUSED
50.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda alljärgnevalt.
51.Käesoleva asja õigeks lahendamiseks peab kohus andma hinnangu poolte vaidlusele selles, kas hageja on kehtivalt taganenud hageja ja kostja vahel 25.01.2010 sõlmitud kinkelepingust, mille alusel hageja kinkis kostjale Xxxx korteriomandi (tl 5-10). Sama lepinguga koormas kostja Xxxx korteriomandi R P kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega.
52.Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
53.Erisätted kehtivad kinkelepingust taganemise osas. VÕS § 268 lg 1 on sätestatud, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja tugineb käesolevas menetluses VÕS § 267 p-dele 1 ja 3. VÕS § 267 p 1 kohaselt on kinkijal õigus lepingust taganemiseks, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 267 p 3 on sätestatud kinkija õigus lepingust taganemiseks, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
54.Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-153-06, p 12).
55.Pooled ei vaidle selle üle, et 24.03.2020 lõppes kostja ja hageja poja R P kooselu. Pooled ei vaidle ka selle üle, et peale kooselu lõppemist esitas kostja nõude, et R P isiklik kasutusõigus Xxxx korteriomandile tuleb lõpetada ning seda asjaolu kinnitab ka kostja 30.03.2020 e-kiri
12 (18)
2-20-7241 hagejale (tl 61). Hageja väitel avaldas kostja isikliku kasutusõiguse lõpetamise sooviga ilmset tänamatust nii hageja kui hageja poja suhtes, kuivõrd kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli hageja ja kostja vaheline kokkulepe, mille kohaselt hageja pojal R Pl on ja säilib Xxxx korteriomandi isiklik kasutusõigus. Kuivõrd hageja leidis, et kostja on jämedalt tänamatu nii hageja kui hageja poja suhtes, kes on hagejale lähedaseks isikuks, tegi hageja 02.04.2020 kinkelepingust taganemise avalduse (tl 13-15).
56.Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus seisukohal, et kostja käitumine hageja ja hageja poja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena. Konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades nõustub kohus kostjaga, et hageja poeg R P ei ole tema kasuks seatud isiklikku kasutusõigust kasutanud eesmärgipäraselt. Kinkelepingu p 5.2. kohaselt oli R Pl õigus kasutada Xxxx korterit elamiseks ning ta võis korterisse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (vt tl 7 pöördel). Tegelikkuses on R P sõltumata notariaalse kinkelepingu sisust käsitlenud ennast Xxxx korteri n-ö tegeliku omanikuna ja mh korterit nii pikaajaliselt kui lühiajaliselt üürile andnud.
57.Kohus loeb tunnistaja R P ütlustega tõendatuks, et R P elas vähemalt kuni kostjast lahkuminekuni 24.03.2020 Xxxx majas (tl 142). Tunnistaja kinnitusel kolis ta koos kostjaga xxxx elamusse 2017. aastal. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et eelnevalt elas R P koos kostjaga aadressil xxxx. Kohus loeb tunnistaja R P ütlustega tõendatuks ka selle, et „xxxx oli vahepeal üüril, üürileping oli 2013 aastani, seejärel oli suulised lepingud kuni 2019 aastani“ (tl 142), samuti asjaolu, et R P üüris 2020. aasta suvel Xxxx korterit kuu aega välismaalastele (tl 143). Samuti loeb kohus tunnistaja ütlustega tõendatuks, et R P otsustas Xxxx korteri ära müüa 2019. aasta suve lõpus. Tunnistaja väidete kohaselt olevat aga kostja tahtnud korteri müügi raha endale saada, mis lõpuks viis ühe olulise põhjusena ka nende suhte lõppemiseni. Samas kinnitas tunnistaja R P, et kuigi neil olid kostjaga kinnisvara tõttu tülid, ei saa ta väita, et kostja tegeles väljapressimisega (tl 144).
58.Tunnistaja R P selgitas enda käitumist Xxxx korteri müümisel ja üürileandmisel asjaoluga, et tema olevat olnud korteri n-ö tegelik omanik. Tunnistaja kinnitas, et „Algusest saadik teadsin, et see on minu korter“ (tl 142) ja „See korter oli esimesest päevast saadik minu oma“ (tl 143). Lisaks andis tunnistaja ütlusi selles, et Xxxx korteri võtmeid ei saanud ta kostjalt ära võtta, kuna tal ei ole neid kunagi olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt olevat Xxxx korter olnud tema ema (hageja) nimel üksnes formaalselt, et kui „kui minuga midagi juhtub, siis mul on vähemalt inimene, kes minu eest hoolitseks“ (tl 143). Samuti väitis tunnistaja, et hageja ei olevat soovinud korterit kostjale kinkida, vaid see olevat olnud üksnes „kodurahu huvides“ ning et kostja olevat talle lubanud oma isa nimel, et kui R Pl on vaja korterit, siis ta vormistab selle R P nimele (tl 143).
59.Samas nähtub kostja 30.03.2020 e-kirjast, et kostja ei nõustunud Xxxx korteri müügiga, kuna kostja väitel olevat see olnud hageja soovil R P ja kostja ühise tütre L korter. Samuti ei andnud kostja nõusolekut talle kuuluva Xxxx korteri väljaüürimiseks R P poolt ja avaldas soovi nimetatud korterisse koos oma tütrega elama asuda. Kostja väitel oli kinkelepingus R P kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise põhjuseks hageja soov, et kostja ei saaks oma tütar L õigusi arvestades korterit müüa (tl 61 ja 61 pöördel). Samas kirjas avaldas kostja ka soovi, et R P vabastaks ennast korteri kasutusõigusest, kuna R P ei vaja korteri kasutusõigust, sest pole seda elamiseks vajanud (tl 61 pöördel). Hilisemalt soovis kostja R P isiklikku kasutusõigust Xxxx korteriomandile lõpetada ja broneeris selleks ka notari aja 28.04.2020 (vt tl 17).
13 (18)
2-20-7241
60.Lisaks käesolevale tsiviilvaidlusele on Harju Maakohtu menetluses ka kostja S K 12.05.2020 esitatud hagi R P vastu isikliku kasutusõiguse kande lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks (tsiviilasi nr 2-20-6925) ning S K 27.04.2020 hagi R P vastu hüvitise väljamõistmise nõudes (tsiviilasi nr 2-20-6200). Tunnistaja hinnangul näitavad ka nimetatud tsiviilvaidlused kostja tänamatust, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus ei hinda käesolevas menetluses tsiviilasjades nr 2-20-6925 ja nr 2-20-6200 esitatud nõuete põhjendatust. Kohus on samas seisukohal, et ainuüksi pärast R P ja kostja lahkuminekut varaliste nõuete kohtu kaudu lahendamine ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel aluseks tuvastada kostja jämedat tänamatust kinkelepingust taganemise kontekstis. Mh tuleb arvesse võtta, et kostja pole esitanud hagi käesoleva tsiviilasja hageja Õ Pi vastu ning hageja on kostjale kinnitanud, et ta soovib kostja perega ka edaspidi suhelda ja ta on tiritud n-ö kodusõtta (vt tl 39). Ka tunnistaja R P ütlustest nähtub, et sisuliselt on vaidlused tunnistaja R P ja kostja vahel ning hagejat Õ Pi pidas tunnistaja üksnes Xxxx korteri „formaalseks“ omanikuks.
61.Eeltoodust järeldab kohus, et asjaolud, mida hageja ja hageja poeg R P käsitlevad kui kostja jämedat tänamatust, on tegelikult seotud eelkõige endiste elukaaslaste R P ja kostja erimeelsustega neile kuulunud kinnisvara ning muude varaliste hüvede jagamisel. Seda kinnitab ka sisuliselt ka hageja oma 16.07.2020 menetlusdokumendis, selgitades, et „S K ja R P kooselu lõppes tõepoolest 24. märtsi 2020. a hommikul, peale seda kui S K oli teatanud soovist Xxxx korteri müügist saadav raha endale saada.“ Samuti selgitas hageja oma positsiooni nii, et „Vastab tõele, et R P soovis Xxxx korterit pärast pikaajalise üürilepingu lõppemist ja sellele järgnenud värskendusremonti soodsa turuseisu tõttu müüa, kuid S Kul sellele rahale õigust polnud“ (vt tl 47 pöördel). Poolte seisukohtadest ja tunnistaja ütlustest järeldub, et käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseni viinud sündmused said alguse sellest, et kostja ei nõustunud tunnistaja R P sooviga Xxxx korteri müügiks vähemalt sellisel viisil, et korteri müügist saadav raha jääks R Ple.
62.Kohus märgib, et tunnistaja R P arusaam endast kui Xxxx n-ö tegelikust omanikust on täiesti ekslik. Kehtivad õigusnormid ei näe ette, et kinnisasja kinnistusraamatu järgne omanik oleks üksnes nn formaalne omanik ning lisaks eksisteeriks ka „tegelik“ omanik. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 on sätestatud, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
63.Käesoleval juhul on nii kinkelepingust kui vastavast kinnistusraamatu kandest tulenevalt Xxxx korteri omanikuks rohkem kui 10 aastat kostja S K (vt tl 5-12). Seega tunnistaja R P kui Xxxx korteri omanikuks mitteomav isik ei saanud kostjalt nõuda Xxxx korteri müüki ja kostja poolne müügist keeldumine ei saa olla vaadeldav jämeda tänamatusena hageja ega tema poja R P suhtes. Kuigi tunnistaja R P väitel olevat kostja lubanud suuliselt vajadusel korteri R P nimele vormistada, on kostja seda eitanud ja sellise lubaduse olemasolu on vastuolus kostja 30.03.2020 e-kirjaga (tl 61). Seetõttu ei pea kohus võimalikuks n-ö sõna-sõna vastu olukorras lugeda tunnistaja ütlustega tõendatuks korteri R P nimele vormistamise lubaduse olemasolu, pealegi ei oleks selline väidetav suuline lubadus tulenevalt AÕS § 641 regulatsioonist kehtiv ega jõustatav.
14 (18)
2-20-7241
64.Samuti ei pea kohus konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades jämedaks tänamatuseks seda, et kostja asus pärast endiste elukaaslaste suhte purunemist 24.03.2020 nõudma R P kasuks Xxxx korterile seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamist. Sellise nõude põhjendatust saab kohus hinnata Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-6925, kuid käesoleva vaidluse kontekstis ei pea kohus sellist nõuet hageja ega tema poja suhtes jämedaks tänamatuseks. Kohus võtab seejuures arvesse, et tuvastatud asjaolude kohaselt R P vähemalt kuni kostjast lahkuminekuni 24.03.2020 Xxxx majas ning eelnevalt elas R P koos kostjaga aadressil xxxx. Kohus luges tunnistaja ütlustega tõendatuks, et „xxxx oli vahepeal üüril, üürileping oli 2013 aastani, seejärel oli suulised lepingud kuni 2019 aastani“ (vt tl 142) ning samuti asjaolu, et R P üüris 2020. aasta suvel Xxxx korterit kuu aega välismaalastele. Sellest järeldub, et R P ei vajanud Xxxx korteri isiklikku kasutusõigust kinkelepingus märgitud eesmärgil ehk enda elamiseks, oma pereliikmete majutamiseks või enda eest hoolitsemiseks. Tunnistaja kinnitusel asus ta Xxxx korterisse elama alles 10.09.2020 (tl 143).
65.Kuigi tunnistaja väitel elab ta käesoleval hetkel Xxxx korteris, ei põhjendanud tunnistaja kohtu jaoks veenvalt, miks ta just pärast kostjaga juriidiliste vaidluste tekkimist ja käesoleva kohtumenetluse ajal Xxxx korterisse elama asus. Tunnistaja R P viitas talle kuuluva xxxx maja ja tema senise kodu kasutusloa puudumisele (tl 142), kuid jääb arusaamatuks, miks pidas R P võimalikuks vaatamata puuduvale kasutusloale elada eelnevalt koos oma naise ja alaealise lapsega xxxx majas mitu aastat. Kohtu hinnangul viitab tunnistaja käitumine oma senise elukoha väidetaval muutmisel 2020. aasta septembris ja väidetav vajadus Xxxx korteri kui enda uue elukoha järgi just käesoleva kohtumenetluse ajal soovile mõjutada pooltevaheliste juriidiliste vaidluste tulemust. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et olukorras, kus tunnistaja ei olnud Xxxx korteris püsivalt elanud alates kinkelepingu sõlmimisest rohkem kui 10 aastat tagasi ning vaidlusalune korter oli üürnike kasutuses, vajas tunnistaja just pärast kostjast lahkuminekut ja juriidiliste vaidluste tekkimist seda korterit oma uueks elukohaks. Tunnistaja R P väited Xxxx korterist kui enda uuest elukohast on vastuolus ka tunnistaja kinnitusega, et tema sooviks oli xxxx korterit müüa ja ta üüris veel 2020. aasta suvel Xxxx korterit kuu aega välismaalastele.
66.Eeltoodud põhjustel ei pea kohus objektiivselt hukkamõistetavaks ega jämedalt tänamatuks kostja poolt isikliku kasutusõiguse kustutamise vaidluse algatamist rohkem kui 10 aastat pärast Xxxx korteri kinkelepingu sõlmimist. Seejuures on kohtu hinnangul kostja jämeda tänamatuse hindamisel muude asjaolude kõrval oluline ka kinkelepingu sõlmimise aeg 25.01.2010. Rohkem kui 10 aastat pärast kinkelepingu sõlmimist kostja kui korteri omaniku poolt algatatud vaidlus Xxxx korteri isikliku kasutamisõiguse üle, ei ole vaadeldav objektiivselt hukkamõistetava teona. Sõltumata tsiviilasja nr 2-20-6925 lahendusest, ei ole kostja pärast R Pga suhte purunemist käitunud isikliku kasutusõiguse kustutamist nõudes jämedalt tänamatult, sest kostjal on kohtu hinnangul iseenesest mõistlikud põhjendused sellise nõude esitamiseks. Kostja on selgitanud, et R P pereliikmeteks olid kostja ja on jätkuvalt kostja ja R P ühine tütar L P, kes vajavad Xxxx korterit kui kostja omandit eluruumina kasutamiseks. Seejuures R P ise ei ole vajanud Xxxx korterit enda elukohaks ning võiks elada ka R P ja kostja endises ühises elukohas xxxx majas.
67.Samuti on R P kohtu poolt tuvastatud asjaoludel õigustamatult pidanud end Xxxx korteri omanikuks ja nõudnud kostjalt Xxxx korteri müüki viisil, et korteri müügist saadav raha jääks R Ple. Tunnistaja R P on seejuures kinnitanud kinnisvaraga seotud erimeelsuste olemasolu kostjaga, kuid lisanud, et ei saa väita, et kostja tegeleks väljapressimisega. Sellistel asjaoludel ei ole R P ja kostja kui endiste elukaaslaste vahelisi tülisid ning kohtuvaidlusi võimalik asetada käesolevas menetluses kinkelepingust taganemise põhjendusena toodud nn jämeda tänamatuse konteksti. Muuhulgas tuleb arvestades ka kinkelepingu sõlmimist möödunud aega ja seda, et
15 (18)
2-20-7241 rohkem kui 10 aastaga võivad pooltevahelised suhted paratamatult ja objektiivselt muutuda, ilma et selles oleks midagi tavatut või ebaeetilist. Kohus nõustub kostjaga, et pole võimalik eeldada, et kellegi kooselu oleks igavene ning Xxxx korteri kinkelepingust ei tulene kohustust hageja poja ja kostja kooselu lõppemisel kostja poolt kinkena saadud korteri hagejale tagastamiseks.
68.Juba mainitud põhjendusi arvestades ei kvalifitseeru kinkelepingust taganemist õigustava jämeda tänamatusena ka muud käesolevas menetluses hageja ja R P poolt väljatoodud R P ja kostja suhet puudutavad erimeelsused ja emotsioonid, nagu näiteks tunnistaja R P poolt väidetu, et ta on kostjas pettunud (tl 145) või kuidas tuleks lahendada suhtluskord R P ja kostja ühise lapse osas (tl 68). Ühise lapsega seotud vaidlused tuleb kokkuleppele mittejõudmisel vajadusel lahendada eraldi tsiviilmenetluses. Samuti ei ole käesoleva menetluse esemeks R P ja kostja vaidlused autokasutuse üle ning kohtu hinnangul vastavatest tõenditest kostja jämedat tänamatust ei ilmne (vt tl 55-61, tl 66). Esitatud tõendite alusel pole põhjust nõustuda hagejaga, nagu oleks kostja eksinud ühiskonna moraalinormide vastu ja nagu oleks kostja „R P usaldust ja headust petnud ning asunud astuma alatuid samme R P varaliseks ja emotsionaalseks kahjustamiseks.“
69.R P ja kostja tülid ning vastastikused politsei kutsumised näitavad küll nendevaheliste suhete probleeme ja kõrgendatud emotsionaalsust, kuid asjas esitatud tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis viitaks kostja jämedale tänamatusele. Muuhulgas ei ole kinnitamist leidnud hageja poolt väidetud R P ähvardamine kostja poolt. Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2020 väljastatud teatisest kostja suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nähtub, et R P kuriteokaebus ei ole põhjendatud ning politsei selgituste kohaselt ei kuulu ühiselu ajal soetatud varaga seotud vaidlused politsei pädevusse, vaid lahendatakse tsiviilkohtus (vt tl 67 ja tl 67 pöördel). Kostjapoolset jämedat tänamatust ei ole võimalik tuvastada ka hageja poolt esitatud S K ja I K vahel 02.04.2020 sõlmitud xxxx korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust ning S Ku esindaja hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-20-6200 (tl 100-109).
70.Täiendavalt tuleb arvesse võtta, et tunnistaja R P ütluste kohaselt ei ela ta oma emaga koos väga kaua aega, 10-ndast eluaastast saati, ei ole 42 aastat emaga koos elanud (tl 144). See on oluline hageja kui kinkija subjektiivse hinnangu kontekstis, sest kuigi R P on kohtu hinnangul hageja lähedane, on tegemist siiski pikaajaliselt eraldi elavate isikutega ning puuduvad tõendid, et hageja oleks ka ise kostja suhtes reaalset tänamatuse tunnet kogenud sarnaselt tunnistaja R Ple. Muuhulgas on hageja pärast hageja poja ja kostja lahkuminekut kostjale kinnitanud, et ta soovib kostja perega ka edaspidi suhelda ja ta on tiritud n-ö kodusõtta (vt tl 39).
71.Kohtu hinnangul ei olnud hageja õigustatud kinkelepingust taganema ka VÕS § 267 p 3 sätestatud eeldusel, nagu oleks kostja kingisaajana jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Hageja leiab, et tal oli õigus kinkelepingust taganeda, kuna kostja käitub nii hageja kui hageja poja ehk hagejale lähedase inimese suhtes jämedalt tänamatult, nõudes õigustamatult kinkega olemuslikult seotud koormise ehk R P isikliku kasutusõiguse lõpetamist korteriomandile. Kohus märgib, et esiteks ei ole hageja oma taganemisavalduses VÕS § 267 lg 3 tuginenud. Teiseks on hageja kinkelepingu p-s 3.2. selgelt kinnitanud, et ta ei soovi kinkelepingus kostjale kui kingisaajale koormisi või kohustusi ette näha (tl 7).
72.Kolmandaks, isegi kui isikliku kasutusõiguse tingimuste aktsepteerimist lugeda kinkega seotud koormiseks või tingimuseks, jääb kohus kõigi oma eelnevate põhjenduste juurde ja leiab, et kostja ei ole seoses isikliku kasutusõigusega näidanud üles jämedat tänamatust ei hageja ega tema poja suhtes. Kohus tuvastas, et R P ei vajanud Xxxx korteri isikiklikku kasutusõigust
16 (18)
2-20-7241 kinkelepingus märgitud eesmärgil ehk enda elamiseks, oma pereliikmete majutamiseks või enda eest hoolitsemiseks. R P ei olnud Xxxx korteris püsivalt elanud alates kinkelepingu sõlmimisest rohkem kui 10 aastat tagasi ning vaidlusalune korter oli tunnistaja enda kinnitusel üürnike kasutuses. R P eesmärgiks oli tema ütluste kohaselt korteri müük, mitte selles elamine. Lisaks oli tunnistaja R P ütluste kohaselt kinkelepingu sõlmimise põhjuseks „kodurahu huvid“ ehk R P ja kostja pereeluga seonduv (tl 144). Seda kinnitas kohtuistungil ka hageja, selgitades, et „xxxx tn korteri kinkelepingu nõustus hageja tegema seetõttu, et tulla vastu R P soovile ning nende kodurahu huvides“ (tl 148). Hageja poeg R P pidas Xxxx korterit endale kuuluvaks ja leidis, et korter oli ema nimel „formaalselt, et kui minuga midagi juhtub, siis mul on vähemalt inimene, kes minu eest hoolitseks“ (tl 143). Seega ei tulene tunnistaja R P ütlustest ega muudest tõenditest, et kinkelepinguga seotud olemuslikuks koormiseks ja vajaduseks oleks olnud hageja poja R P kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine.
73.Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks võis olla küll kostja takistamine korteri müümisel (vt tl 61 pöördel), kuid pooled ei väida ja asjas puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks kostja kunagi üritanud korterit müüa. Kohus rõhutab veelkord, et kohus ei pea käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades objektiivselt hukkamõistetavaks ega jämedalt tänamatuks kostja poolt isikliku kasutusõiguse kustutamise vaidluse algatamist rohkem kui 10 aastat pärast Xxxx korteri kinkelepingu sõlmimist.
74.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja poolne kinkelepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ning hageja taganemisavalduse alusel leping ei lõppenud. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kostja vastu Xxxx korteriomandi hagejale tagastamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, sest hageja nõuded põhinevad ekslikule eeldusele kinkelepingust kehtiva taganemise osas. Kohus jätab hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
75.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
76.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest ajavahemikus 28.05.2020 - 03.11.2020 osutatud õigusabi eest arvestusega 36 töötundi tunnihinnaga 150 € millele lisandub käibemaks 20% (advokaadibüroo KMK nr EE10734593). Kostja S K on eraisik ning ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude arvestus koos käibemaksuga on kokku 6480 eurot.
77.Kohtuistungil määras kohus menetluskulude osas soovi korral vastuväidete esitamise tähtajaks 05.11.2020 (tl 148). Hageja esitas kostja menetluskulude osas omapoolsed hilinenud vastuväited 06.11.2020. Hageja leiab, et kostja väidetavad õigusabikulud on selgelt ülepaisutatud ning nende maht on eluliselt ebausutav. Liiatigi ei ole sellises mahus õigusabikulud hageja arvates käesolevat tsiviilasja ja selle sisu arvestades põhjendatud ega vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hageja palub kohtul jätta kostja menetluskulud kindlasti
17 (18)
2-20-7241 kindlaksmäärata suuremas summas kui 3 861 eurot (so hageja menetluskulude summa, koos käibemaksuga).
78.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 150 eurot (ilma käibemaksuta) on iseenesest aktsepteeritav ning kuna kostja ei ole käibemaksukohuslane, lisandub sellele käibemaks. Hinnates kostja esindaja poolt käesolevas asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja näidatud ajakulu kokku 36 tundi on ülemäärane. Kohus leiab, et hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud mõistlik aeg (arvestades ka asjaolu, et kostja esindaja oli eelnevalt hagiga tutvunud ja selle õiguslikku perspektiivi hinnanud) ei ületanud vastuse sisu ja mahtu arvestades 6 h (kostja poolt näidatud 8 h). Samuti leiab kohus, et 23.07.2020 hageja seisukohaga tutvumise mõistlik aeg ei ületanud 0,25 h (kostja poolt näidatud 0,5 h). Kohus peab ülemääraseks ka kostja 14.09.2020 lõppseisukohtade koostamiseks näidatud aega 6 h, võttes arvesse ka asjaolu, et kohus jättis kostja taotlused rahuldamata. Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik aeg ei ületanud 2,5 h. Samuti leiab kohus, et hageja 29.09.2020 menetlusdokumendiga tutvumise põhjendatud aeg ei ületa 0,25 h (kostja poolt näidatud 0,5 h). Kohus peab 0,75 h ulatuses põhjendamatuks kostja poolt näidatud ajakulu 1 h hageja kompromissiettepanekuga tutvumiseks ja analüüsiks, kuna kohtuistungil ilmnes, et kostja ei ole hageja kompromissiettepanekule vastanud ega ole tegelikult kompromissiks valmis. 23.10.2020 kostja menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu ei ületa kohtu hinnangul 0,75 h (kostja poolt näidatud 1 h). 03.11.2020 kohtuistungiga seotud kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu ei ületa kohtu hinnangul 2,5 h, arvestades nii kohtuistungi tegelikku kestvust kui ka istungi vaheaega. Muus osas ei pea kohus vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Seega vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 7,5 h võrra ja leiab, et kostjale õigusabi osutamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületanud 28,5 h. Kohus märgib, et selline ajakulu on sarnane hageja esindaja poolt näidatud ajakulule 24,75 h.
79.Arvestades eelnevat määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 5130 eurot (28,5 x 180). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 5130 eurot. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5130 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.
80.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.