Võlgnik/usaldusisik: M. K. (pankrotis, isikukood xxxx; elukoht xxxx, e-post: xxxx) Võlausaldajad E Aktsiaselts (registrikood xxxx) AS S (registrikood xxxx) Xxxx Eesti filiaal (registrikood xxxx, KUSTUTATUD) Kohtutäitur K. P. (endine U. T. nõue) Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Vabastada M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded M. K. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda
2.Lõpetada M. K. kohustustest vabastamise menetlus.
Vabastada M. K. usaldusisiku kohustustest M. K. kohustustest vabastamise menetluses.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade M. K. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli M. K. pankrotimenetlus. 18.03.2016 lõpetati M. K. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti määramata ning võlgniku kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluse lõpetamisel oli iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses oli jäänud raha saamata, kokku summas 46 912,60 eurot (täies ulatuses II järgu nõue).
2.Võlgnik on kohtule esitanud aruanded: 09.11.2017, 29.10.2018, 14.05.2019, 09.06.2019, 24.02.202114.10.2021. Aruannete kohaselt võlgnik töötab, elavad perega üürikorteris, põhilise osa kuludest moodustavad eluasemekulud, korteri üür ja kommunaalkulud 450-500 eurot kuus, palka saab 750-900 eurot kuus. Peres kaks last, kes õpivad. Igal aastal on üürisumma tõstetud. Abikaasa on olnud vahepeal seoses tervislikel põhjustel kodune. Kõik kulutused maksavad abikaasaga kahepeale.
3.Võlgnik M. K. esitas 15.12.2021 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on alates 2014 töötanud xxxx. Menetluse algatamise ajal olid tema lapsed alaealised ja õppisid koolis, pere kaotas kaks elamispinda, mistõttu olid nad sunnitud elama üüripinnal. Vaatamata asjaolule, et võlgnik ja tema abikaasa töötasid, ei jätkunud neil raha elamisele. Võlgniku vanemad ja naise ema aitas perel toime tulla. Võlgnik on tasunud võla E ASile.
4.Kohus edastas võlgniku menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, on oma kirjalikud seisukohad kohtule edastanud.
5.Võlausaldaja S AS teatas 19.07.2021, et on oma nõudest summas 1137,49 eurot võlgniku vastu loobunud. Võlausaldaja kohtutäitur K. P. esitas seisukoha, kuid täpsustas seda 15.02.2022 ja ei vaidle kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldaja E AS ei nõustu kohustustest vabastamisega, kuna tasumata on 63,12 eurot.
6.Ärakuulamisel 1.02.2022 selgitas võlgnik täiendavalt, et töötab alates 2014 Xxxx xxxx. Sissetulekuks on 1000-1300 eurot netos. Võlgnikuga elab koos tema täisealine tütar, kes veel õpib. Perekond on saanud linnalt munitsipaalkorteri, enam-vähem saavad ots otsaga kokku, kuid raha üle ei jää. Perekonna toidukulu on 550 eurot, elukohale kulub suvel 170 eurot ja talvel 350 eurot. Eelmise aasta augustis tasus kogu võla E. Uut mööblit oli vaja osta korterisse kuhu pere kolis, seal polnud isegi ühtegi lampi. On esitanud II sambast pensioniraha väljamaksemise taotluse, kuid tühistas selle (II t lk 173). Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 18.03.2016. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.
8.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M. K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (T Aktsiaselts, I t lk 175). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
10.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.
11.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, puhkusetasu, töövõimetushüvitis, tulumaksutagastus. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kuni kaks ülalpeetavat, alates 13.03.2018 üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamjaolt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku summas 161,80 eurot. S AS nõudest loobumine summas 1137,49 eurot vähendab samuti kohustuste hulka. Võlgnik on kohtu hinnangul pingutanud ning näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust vastavalt oma võimetele.
12.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M. K. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on usaldusisikuna esitanud kohtule 14.10.2021 aruande ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.