Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Endla tn 48 kinnisasja (registriosa nr XXX) kaasomanik 760/6245 mõttelises osas. Kostjale kuulub kokkuleppeliselt 76 m2 suurune korter nr X. Kostja on hageja asutajaliige ja endine juhatuse liige. Hageja on likvideerimisel vastavalt Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-1460420. Hageja seisund korteriühistuna on vaidlustatud, kuid vormilises mõttes on tegemist mittetulundusühinguga, mis loodi 11.10.2000 Endla tn 48 / Tulika tn 27 elamu majandamise eesmärgil. Vastavalt hageja põhikirja p-le 3 on ühistu korteriomanike loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks oleva Tallinna linnas Endla tn 48 / Tulika tn 27 asuva elamu ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine ning põhikirja p 4 sätestab, et ühistu on eraõiguslik mittetulundusühing, mille tegevus rajaneb liikmelisusel. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arveid korteriomanikele osutatud ning nende poolt tarbitud teenuste ning hüvede eest. Kostja tasus hagejale osaliselt esitatud arvete alusel ega esitanud vastuväiteid arvete osas kuni 2015. aastani. Alates 2015. aastast on kostja jätnud teenuste eest täies ulatuses tasumata, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees. Kostja ei ole täitnud oma maksmise kohtustust hageja ees, jättes kommunaalteenuste arved tasumata, mistõttu pöördub hageja kohtu poole. Hageja palub mõista kostjalt välja 11 149.45 eurot kommunaalteenuste võlgnevuse katteks perioodi alates 01.03.2015 (10.02.2015 arve) kuni 30.11.2019 (10.11.2019 arve) eest. Majandamiskulude võlgnevus ei sisalda viivist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 3786.00 eurot (koos käibemaksuga) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet ning leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Kostja leiab, et hagi on ilmselgelt perspektiivitu, see on esitatud põhjendamatult ning on tõendamata ja tuleks jätta rahuldamata. Kostja on seisukoha, et hagejat ei eksisteeri, kostja on oma kulude eest tasunud ja võlg puudub. Hageja on asutatud 11.10.2000 korteriühistuna, kuid praegu ei vasta hageja siiski seadusest tulenevatele nõuetele, kuna tegemist ei ole korteriühistuga. Kostja algatas kohtumenetluse, mille käigus anti hagejale aega 8 kuud korteriomandite seadmiseks, et korteriühistu vastaks seadusest tulenevatele nõuetele, kuid hageja seda ei teinud. Seetõttu rahuldas kohus kostja taotluse korteriühistu likvideerimiseks ning 29.05.2015 määrusega tsiviilasjas 2-14-60420 sundlõpetas

kohus hageja ja määras likvideerijaks G. K.i. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa olla vormilises mõttes mittetulundusühing, kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 16 lg 2 kohaselt ei saa korteriühistut ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks ning kostja ei ole kunagi esitanud avaldust mittetulundusühingusse kuulumiseks. Kuna hageja eksisteerimiseks puudus alus juba selle loomisest alates, siis ei saanud hageja eksisteerida ka enne kohtumäärusega sundlõpetamist ehk hageja eksisteerimine oli ebaseaduslik tema loomisest alates. Kuna hageja tegevus on sundlõpetatud, siis ei saa hageja kostja nimel võtta vastu ühtki otsustust ega kohustust, seega ei saa hageja nõuda kostjalt remondifondi, projektitööde ega muid makseid, sest kostja ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Kostja teatas juba enne hageja sundlõpetamist, et keeldub remondifondi, laenu tagastuse, majahoidjateenuse ja raamatupidamise eest maksmast. Kuna hagejal ei ole õigust kostjale arveid esitada, siis ei ole hagejal õigus nõuda ka viiviseid. Kostja on kinnitanud, et viibis hageja asutamise juures ja osales algul ka selle tegevuses, kuid sel ajal vastas hageja tegevus veel kehtivale seadusele ja kostja aktsepteeris ühiselt vastu võetud otsuseid kuni hoonet ja hagejat hakkas haldama praegune hageja likvideerija G. K.. Sellest hetkest alates ei toimunud ühistus üldkoosolekuid, ühistu liikmetel ei võimaldatud tutvuda ühistu dokumentide, lepingute, raamatupidamise ega osutatud teenuste eest esitatud arvete alusandmetega. Hageja on esitanud kostjale kommunaalteenuste arveid sh teenuste eest, mida tegelikkuses ei osutata, nt prügivedu, majahoidjateenus (trepikoja ja territooriumi koristus, muru niitmine, lume koristus) ning lisaks teenustele veel tasu projektitööde eest ja remondifondi. Kostja on seisukohal, et hageja ei suuda hoonet majandada ja osutatud teenuste eest esitatud arveid tasuda, mille tõttu on enamus teenuseosutajaid oma lepingud üles öelnud, nt Eesti Gaas AS sulges 2015. aastal gaasivarustuse hoonele, kuna hageja ei maksnud selle eest. Kostja soovis oma lepingu otse Eesti Gaas AS-iga sõlmida, kuid seda ei olnud võimalik teha, kuna kostjale kuulub majas vaid üks korter ning G. K. keeldus sellekohase nõusoleku andmisest. Kuigi kostja ei saanud teha otselepingut Eesti Gaas AS-iga, võimaldati talle siiski tasuda tarbitud gaasi eest otse Eesti Gaas AS-ile, mida on kostja ka igakuiselt vastavalt näitudele teinud. Kostja on hagejat eelnevast teavitanud. Eesti Gaas AS esitas kostjale enda rekvisiidid 2014. aastal, et kostja saaks tasuda otse ettevõttele. Sarnane kokkulepe on kostjal ka Tallinna Vesi AS-iga. Hageja ei ole kunagi kostjalt näite küsinud, seega jääb kostjale arusaamatuks, mille alusel on hageja arveid koostanud. Eesti Gaas AS-i ja AS-i Tallinna Vesi arved on esitatud prognoosnäitude alusel, mistõttu ei vasta arved tegelikule tarbimisele. Nimetatud arvetel on osaliselt kajastud kostja makse ettemaksureal ja on arvestatud üldsummast maha. Kostja leiab, et ei saa hagejale tasuda majandamiskulude eest, kuna hageja pangakontod on teiste võlgade tõttu blokeeritud ja hageja ei saaks tasuda teenuseosutajatele, kuna kogu raha läheks kohtutäiturile. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja ei ole õigustatud isik maksete vastuvõtmiseks, kuna on likvideerimisel, seega õigustatud isik on hoopis teenuse osutaja. Kostja toob välja, et hageja ei ole esitanud kostjale igakuiselt arveid. Alates veebruarist 2012 saatis hageja kostjale arveid e-kirjadega ja tegi seda igakuiselt kuni 17.07.2014. Edaspidi saatis hageja arved e-postiga korra aastas terve aasta arved ühes failis ja viimati saatis hageja arved ühes failis 2016. aastal, seega on hageja viiviste nõuded on alusetud. Kostja ei ole saanud arveid paberkandjal postkasti. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja mõista hagejalt välja menetluskulud summas 6000.00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused I Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-

kostjale kuulub 760/6245 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga Endla tn 48, Tallinn (registriosa nr XXX, II kd tl 37-38 pöördel); äriregistrist nähtuvalt on hageja asutatud 11.10.2000 korteriühistuna ning kostja on olnud üks hageja asutajatest; vastavalt Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-14-60420 on hageja sundlõpetatud ning hageja suhtes viiakse läbi likvideerimismenetlust; hageja on esitanud kostjale arveid majandamiskulude eest; kostja ei ole tasunud hagejale esitatud arvete eest alates 2015. aastast; - kostjal ei ole lepinguid Eesti Gaas AS-iga ega AS-iga Tallinna Vesi.

Kostja on seisukohal, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja palub mõista kostjalt välja 11 149.45 eurot kommunaalteenuste võlgnevuse katteks perioodi eest alates 01.03.2015 (10.02.2015 arve) kuni 30.11.2019 (10.11.2019 arve). Hageja poolt kostjale 10.02.2015 esitatud arve tasumise tähtaeg oli 28.02.2015. Seega muutus see sissenõutavaks 01.03.2015. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 10.02.2015 arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2016 kell 00.00 ning nõue aegub hiljemalt 31.12.2018 kell

Riigikohus on asunud 16.11.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-des 10 ja 14 seisukohale, et ehitise kui vallasasja või kinnistu kaasomanikel ei ole iseenesest keelatud asutada mittetulundusühingut ehitise, sh elamu majandamiseks, kuid vallasasjaks oleva ehitise või kinnistu kaasomanike loodud mittetulundusühing ei saa olla korteriühistu korteriühistuseaduse mõttes. Samas erinevalt korteriühistu asutamisest ei loo tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Hageja on registreeritud 11.10.2000 mittetulundusühinguna, mille alaliik on korteriühistu ning sundlõpetatud 29.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60420, mis jõustus 26.06.2015. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejat ei ole kunagi eksisteerinud, kuna hageja õigusvõime tekkis TsÜS § 26 lg-st 2 tulenevalt registrisse kandmisega ning hageja on lõpetatud kohtumääruse alusel 26.06.2015. Hageja ei vastanud küll korteriühistule esitatavatele nõuetele, kuna hageja on loodud kinnistu kaasomanike poolt, kuid kaasomanikel oli õigus asutada elamu majandamiseks mittetulundusühing. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja vastas mittetulundusühingule esitatavatele nõuetele ning kostja oli hageja liige, kuna kostja oli kinnistu kaasomanikuna üks hageja asutajatest, mida on kostja ka ise kinnitanud ning on osalenud hageja töös juhatuse liikmena ja üldkoosolekutel osaledes ning tasunud varasemalt ka hageja poolt esitatud arveid tarbitud teenuste eest. Lisaks ei ole kostja toonud välja ega tõendanud, et oleks esitanud avalduse mittetulundusühingust välja astumiseks. Asjakohatu on kostja vastuväide selle kohta, et korteriühistut ei saa ümber kujundada mittetulundusühinguks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 16 lg-st 2 tulenevalt, kuna kohus leidis, et hageja asutati mittetulundusühinguna. III Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväidet selle kohta, et hagejal ei olnud õigust tegutseda ega esitada kostjale arveid pärast hageja sundlõpetamist. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS sätteid. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. TsÜS § 39 p 7 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega sundlõpetamise kohta. TsÜS § 40 lg 1 p 4 sätestab, et juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. MTÜS § 41 lg 4 kohaselt loetakse mittetulundusühing lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest registrisse ning MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub mittetulundusühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 45 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusest tsiviilasjas nr 2-14-60420 nähtub, et hageja sundlõpetati, kuna hageja ei suutnud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul korteriomandeid seada ning ühtlasi puudusid andmed selle kohta, et selle nimel oleks hakatud vajalikke toiminguid tegema, et täita tsiviilasjas nr 2-13-42013 ettenähtud kohustust. Eeltoodu tõttu ei vasta KORTERIÜHISTU

ENDLA TN 48/TULIKA TN 27 seaduses sätestatud nõuetele, kuna tegemist ei ole korteriühistuga KÜS § 2 lg 1 mõttes. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt jõustus 29.05.2015 määrus 26.06.2015. MTÜS § 45 lg-st 2 tulenevalt on hageja likvideerijal G. K.il õigus ja kohustus nõuda sisse hageja võlad. Juriidilise isiku lõpetamine laiemas tähenduses hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi, mis seonduvad juriidilise isiku eesmärgi muutumisega senistelt põhikirjalistelt eesmärkidelt juriidilise isiku kui õigussubjekti likvideerimisele suunatud eesmärgiks. Sundlõpetamine jõustub kohtumääruse jõustumisega. Juriidilise isiku lõpetamine seoses sundlõpetamise alustega jõustub vastava kohtulahendi jõustumisest ning ei seondu kande tegemisega vastavasse registrisse (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 160, lk 162). Vastavalt hageja põhikirja p-le 3 on ühistu korteriomanike loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks oleva Tallinna linnas Endla tn 48 / Tulika tn 27 asuva elamu ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (I kd tl 43-46). Kuna hageja sundlõpetamine jõustus 26.06.2015, siis tuleb MTÜS § 45 lg 2 alusel hageja likvideerijal nõuda sisse sundlõpetamise seisuga, s.o 26.06.2015 sissenõutavaks muutunud võlgnevused. Kohus on seisukohal, et hagejal ei olnud alust jätkata aktiivselt majandustegevusega pärast sundlõpetamise jõustumist ega esitada kostjale jätkuvalt arveid osutatud kommunaalteenuste eest, kuna likvideerimismenetluse läbiviimisel ei ole hageja eesmärk enam põhikirjajärgne eesmärk, vaid eesmärk peab olema suunatud hageja likvideerimisele ja selleks vajalike toimingute tegemisele. Seega ei ole põhjendatud hageja poolt elamu ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine pärast hageja sundlõpetamist. Hageja on hagiavalduses toonud nõude alusena välja ka asjaõigusseaduse § 75 lg 1, mille kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole kinnistu kaasomanik, siis ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu kaasomandiga seoses kantud kulutuste hüvitamiseks. Kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi saaks kostjalt nõuda üksnes teine kaasomanik, kes on vastavaid kulutusi teinud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli õigus tegutseda ja osutada enda liikmetele teenuseid seoses elamu ja maatüki mõtteliste osade majandamisega ja eluruumi kasutamisega, sh esitada arveid majandamiskulude eest kuni 26.06.2015 osutatud teenuste eest. IV Hageja põhikirja p 3 kohaselt on ühistu korteriomanike loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks oleva Tallinna linnas Endla tn 48 / Tulika tn 27 asuva elamu ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Hageja põhikirja p 19 alapunktist 6 tulenevalt on ühistu liige kohustatud tähtaegselt, juhatuse poolt määratud kuupäevaks, tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste (mille hulka kuuluvad prügiveo; elamu ja maatüki korrashoiu; üldelektri; kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimise; televisiooni vastuvõtusüsteemide hoolduse- ja remondikulud; eraldised reservfondi, võetud laenude tagasimaksed, töötasud jm ühistu tegevusega seotud teenused ning kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid, kusjuures sihtotstarbeliste maksete suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omanduses oleva korteri (korteriomandi reaalosa) üldpinna osast maja kõigi korterite kogupinnas (korteriomandite reaalosade summas). Hageja põhikirja p 19 alapunkti 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt, juhatuse poolt määratud kuupäevaks ja korras elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu ühistu liikme poolt kasutatavate kommunaalteenuste (vesi, küttesoojus ja soojus sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid, kusjuures maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse mh järgmisest põhimõttest: a) külma vee eest tasu arvestamisel – korterites, kus on paigaldatud veemõõtja – vastavalt veemõõtja näidule. Hageja põhikirja p 19 alapunkt 8 sätestab, et ühistu liikmed kohustuvad tasuma ühekordseid makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt määratud suuruses ja korras. Hageja põhikirja p 19 alapunktist 9 tuleneb, et ühistu liige on kohustatud maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kuna kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt majandamiskulude tasumist kuni sundlõpetamiseni osutatud teenuste eest, siis kohus ei analüüsi pärast sundlõpetamist ostutatud teenuste eest esitatud arveid. Hageja on esitanud kostjale arveid majandamiskulude eest perioodil 01.03.2015 (10.02.2015 arve 2015. aasta jaanuari eest) kuni 30.07.2015 (10.07.2015 arve 2015. aasta juuni eest). 10.02.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 28.02.2015, alusel on võlgnevus 2015. aasta jaanuari eest 170.07 eurot (III kd tl 51). 10.03.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 30.03.2015, alusel on võlgnevus 2015. aasta veebruari eest 170.07 eurot (III kd tl 51 pöördel). 10.04.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 30.04.2015, alusel on võlgnevus 2015. aasta märtsi eest 170.07 eurot (III kd tl 52). 10.05.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 30.05.2015, alusel on võlgnevus 2015. aasta aprilli eest 170.07 eurot (III kd tl 52 pöördel). 10.06.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 30.06.2015, alusel on võlgnevus 2015. aasta mai eest 170.07 eurot (III kd tl 53). 10.07.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 30.07.2015, alusel on võlgnevus 2015. aasta juuni eest 170.07 eurot (III kd tl 53 pöördel). Eelnevalt nimetatud arvetel on eraldi kululiikidena välja toodud remondifond, laenu tagastus, majahoidjateenus, raamatupidamine, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, gaas ja üldelekter. Perioodi 01.01.2015-30.06.2015 eest esitatud arvetel on märgitud gaasi ja üldelektri summaks 0.00 eurot, mis tähendab, et hageja ei ole nõudnud kostjalt nimetatud perioodil gaasi ja üldelektri eest tasumist. Hageja 12.03.2003. a üldkoosoleku protokollist nähtub remondifondi summas 15.00 krooni/m2, majahoidjateenuse summas 6.35 krooni/m2, raamatupidamise teenuse summas 2.50 krooni/m2 kinnitamine ning muru niitmise ja lume koristuse eest tasu kogumine sihtotstarbeliselt (I kd tl 112112 pöördel). Hageja 28.05.2006. a üldkoosoleku protokollist nähtub remondifondi summas 15 krooni/m2 kinnitamine (I kd tl 24-24 pöördel).

Hageja esitatud arvetest nähtuvalt on hageja arvestanud ruutmeetripõhiseid kulusid kostjale esitatud arvetel lähtudes kostja valduses olevate ruumide kasulikust pinnast 74,94 m2 ning kostja ei ole selle osas vastuväiteid esitanud. Hageja on arvestanud remondifondi hinnaga 0,959 eurot/m2, mis vastab konverteerituna kroonidest eurodeks 28.05.2006 üldkoosolekul kokku lepitud summale 15.00 krooni/m2. Hageja on arvestanud majahoidja teenust hinnaga 0,405 eurot/m2, mis vastab konverteerituna kroonidest eurodeks 12.03.2003 üldkoosolekul kokku lepitud summale 6.35 krooni/m2. Hageja on arvestanud raamatupidamise teenust hinnaga 0,1 eurot/m2, mis on väiksem 12.03.2003 üldkoosolekul kokku lepitud summast 2.50 krooni/m2. Hageja ja AS-i SEB Pank vahel 29.09.2006 sõlmitud laenulepingu kohaselt sai hageja laenu 57600.00 eurot ning kohustus tagastama laenu AS-ile SEB Pank igakuiste maksetena kuni 29.09.2016 (I kd tl 25-28). Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt kinnitas Harju Maakohus 22.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-42150 hageja ja AS-i SEB Pank kompromissi, mille p 2 kohaselt kohustus hageja tasuma AS-ile SEB Pank igakuiselt minimaalselt 400.00 eurot. Hageja põhikirja p 19 alapunktist 6 tuleneb liikmete kohustus tasuda hageja poolt võetud laenude tagasimakseid. Hageja on arvestanud kostja igakuise laenumakse suuruse ruutmeetri põhiselt, jagades igakuise laenumakse elamu üldpinnaga 625 m2 ning korrutades kostja valduses olevate ruumide kasuliku pinnaga (400.00 eurot / 625 m2 x 74.94 m2 = 47.96 eurot), mis vastab hageja poolt kostjale esitatud arvetel märgitud summale. Hageja on arvestanud tasu prügiveo eest ruutmeetri põhiselt prügiveo teenuse igakuise maksumuse summas 14.98 eurot alusel, jagades igakuise prügiveo summa elamu kasuliku pinnaga ning korrutades kostja valduses olevate ruumide kasuliku pinnaga (14.98 eurot / 554.813 m2 x 74.94 m2 = 2.02 eurot), mis vastab hageja poolt kostjale esitatud arvetel märgitud summale prügiveo eest. Hageja on esitanud eelneva tõendamiseks ka Eesti Keskkonnateenused AS-i 31.05.2015 hagejale esitatud arve summas 14.98 eurot (I kd tl 114). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tegelikkuses majahoidja teenust ega prügiveo teenust osutanud ning esitanud selle tõendamiseks foto prügi ladustamisest elamu trepikotta (II kd tl 2) ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.05.2019 teatise nr MPTV19000396 (I kd tl 199-201 ja II kd tl 1, 3, 4, 5), kuid kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud tõendid majahoidjateenuse ja prügiveo lepingu puudumist, kuna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt esitatud teatis on esitatud pärast vaidlusalust perioodi ning kostja poolt esitatud fotod ei kinnita prügiveolepingu ega majahoidja puudumist, millises teenuses on kokku lepitud 12.03.2003. a üldkoosolekul (I kd tl 112-112 pöördel). Lisaks on Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik tulenevalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 23 lgst 1. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist perioodi 01.01.2015-26.06.2015 eest remondifondi, laenu tagastuse, majahoidjateenuse, raamatupidamise ja prügiveo osas arvetel toodud summas. V Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on kostja tasunud tarbitud vee eest enda arvesti näitude alusel otse teenuse pakkujale AS-ile Tallinna Vesi, mille tõttu puudub hagejal alus kostjalt vee ja kanalisatsiooni teenuse eest tasu nõuda. VÕS § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud juhul.

Hageja on esitanud kostjale arveid vee ja kanalisatsiooni teenuse eest lähtudes kostja perekonnaliikmete arvust neli, kuna kostja ei ole esitanud hagejale enda veemõõtja näite. Hageja võttis arvete esitamisel aluseks kostja poolt viimati (10.01.2014 arve nr 131207, makstud 31.01.2014) esitatud veemõõtja näidu, mille kohaselt tarbis kostja pere keskmiselt 5,0 m3 vett kuus. Perioodil 01.01.2015-30.06.2015 tarbitud vee ja kanalisatsiooni teenuse eest on hageja esitanud kostjale igakuiselt arveid, millel on märgitud vee koguseks 5 m3 ning summaks 10.38 eurot (III kd tl 51-53 pöördel), mis teeb nimetatud perioodil tarbitud teenuse kogusummaks 62.28 eurot (10.38 eurot x 6 = 62.28 eurot). Kostja on esitanud kohtule konto väljavõtte, mille kohaselt on tasunud AS-ile Tallinna Vesi 02.02.2015 10.35 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27 krt x A. T. jaan 5 kuupi vee tarbimine“, 03.03.2015 10.35 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27 krt x A. T. veebr 5 kuupi vee tarbimine“, 03.04.2015 10.35 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27 krt x A. T. märts 5 kuupi vee tarbimine“, 03.05.2015 12.42 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27 krt x A. T. aprill 6 kuupi vee tarbimine“, 03.06.2015 10.35 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27 krt x A. T. mai 5 kuupi vee tarbimine“, 01.07.2015 12.42 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27 krt x A. T. juuni 6 kuupi vee tarbimine“ (II kd tl 17). Seega on kostja tasunud nimetatud perioodil kokku AS-ile Tallinna Vesi 66.24 eurot (10.35 + 10.35 + 10.35 + 12.42 + 10.35 + 12.42 = 66.24 eurot). Hageja on esitanud kohtule AS-i Tallinna Vesi poolt hagejale teenuse osutamise eest perioodil 01.01.2015-30.06.2015 esitatud arved: 07.02.2015 arve, maksetähtajaga 28.02.2015, summas 22.84 eurot, maksetähtaja ületanud võlgnevus 384.18 eurot (II kd tl 57); 07.03.2015 arve, maksetähtajaga 28.03.2015, summas 70.58 eurot, maksetähtaja ületanud võlgnevus 396.67 eurot (II kd tl 58); 06.04.2015 arve, maksetähtajaga 27.04.2015, summas 76.81 eurot, maksetähtaja ületanud võlgnevus 303.25 eurot, ettemaks 10.35 eurot (II kd tl 59); 06.05.2015 arve, maksetähtajaga 27.05.2015, summas 74.74 eurot, maksetähtaja ületanud võlgnevus 357.29 eurot (II kd tl 46); 05.06.2015 arve, maksetähtajaga 26.06.2015, summas 24.92 eurot, maksetähtaja ületanud võlgnevus 160.31 eurot (II kd tl 47); 07.07.2015 arve, maksetähtajaga 28.07.2015, summas 70.58 eurot, maksetähtaja ületanud võlgnevus 172.81 eurot (II kd tl 48). Eelnevast nähtub, et hageja on olnud igakuiselt AS-ile Tallinna Vesi osutatud teenuste eest tasumisega viivituses, kuna igal arvel on toodud välja maksetähtaja ületanud võlgnevus ning tasumata viivised. 06.04.2015 arvel on kajastatud ettemaks summas 10.35 eurot, mis vastab kostja poolt 03.04.2015 AS-ile Tallinna Vesi märtsi kuu tarbimise eest tasutud summale. Hageja on kohtule teatanud, et kostja ei ole esitanud enda arvesti näite vee tarbimise kohta ning kostja on teatanud, et hageja ei ole temalt näite küsinud, mistõttu on vee tarbimise eest esitatud arved prognoosnäitude alusel. Kostja on tasunud vee tarbimise eest otse AS-ile Tallinna Vesi, kuigi kostjal puudub vastav leping AS-iga Tallinna Vesi ning Endla tn 48 / Tulika tn 27, Tallinn, asuva elamu veega varustamiseks on sõlmitud leping vaid hagejal (II kd tl 39). Hageja on seisukohal, et kostja on täitnud kohustuse mittekohaselt ehk vastuvõtmiseks õigustamata isikule ning tegemist on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumisega. Kohus leiab, et kostjal oli õigus tasuda vee ja kanalisatsiooni eest otse AS-ile Tallinna Vesi. Arvestades seejuures, et hageja oli järjepidevalt AS-ile Tallinna Vesi teenuse osutamise eest tasumisega viivituses (II kd tl 46-48 ja tl 57-59) ning AS Tallinna Vesi on arvestanud kostja poolt otse laekunud summasid hagejale arvete esitamisel vaidlusalusel perioodil 06.04.2015 arve, millelt nähtub ettemaks 10.35 eurot (II kd tl 59) aga ka hiljem (vt nt II kd tl 51, tl 78, tl 85, tl 92), mis tähendab, et AS Tallinna Vesi on heaks kiitnud kostja poolt otse teenuse eest tasumise. Kostja on hagejale teatanud, et soovib sõlmida AS-iga Tallinna Vesi eraldi lepingu, kuid hageja ei ole selleks nõusolekut andnud ning teavitanud hagejat ka otse AS-ile Tallinna Vesi tasumisest (vt nt II kd tl 15). Kohtu hinnangul oli hageja teadlik, et kostja tasus vee ja kanalisatsiooni eest otse AS-ile

Tallinna Vesi ning kiitis selle kaudselt heaks, kuna hageja ei ole esitanud vastuväiteid AS-ile Tallinna Vesi arvetel kajastatud ettemaksu osas ega tasunud ise teenuse eest õigeaegselt. Kuna kostja poolt AS-ile Tallinna Vesi vaidlusalusel perioodil 01.01.2015-26.06.2015 tasutud kogusumma on suurem kui hageja poolt nõutud summa, siis ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevust vee ja kanalisatsiooni teenuse eest. VI Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja arveid kostjale igakuiselt kätte toimetanud, vaid on saatnud arved e-postiga korra aastas terve aasta eest ja viimati saatis hageja arved ühes failis 2016. aastal, seega on hageja viiviste nõuded on alusetud. Kuna kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt majandamiskulusid kuni hageja sundlõpetamiseni 26.06.2015 ning kostja on kinnitanud hageja esitatud arvete kättesaamist viimati 2016. aastal, siis puudub vajadus selgitada välja arvete kättetoimetamise täpne aeg. Lisaks ei ole hageja esitanud kostja vastu viivist väljamõistmise nõuet. VII Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et hageja poolt kostjale esitatud arved perioodi 01.01.2015-26.06.2015 eest remondifondi, laenu tagastuse, majahoidjateenuse, raamatupidamise ja prügiveo osas on põhjendatud ning põhjendatud ei ole nimetatud perioodil esitatud arved vee ja kanalisatsiooni eest. Hageja on esitanud kostjale arveid majandamiskulude eest perioodi 01.01.2015-31.05.2015 eest igakuiselt summas 170.07 eurot, millest tuleb maha arvestada vee ja kanalisatsiooni kulud summas 10.38 eurot. Eelnevast tulenevalt moodustavad põhjendatud majandamiskulud perioodi 01.01.2015-31.05.2015 eest 798.45 eurot ((170.07 eurot – 10.38 eurot) x 5 = 798.45 eurot). Kuna hageja sundlõpetati 26.06.2015, on põhjendatud mõista kostjalt välja 10.07.2015 esitatud arvel näidatud majandamiskulud 2015. aasta juuni eest 26 päeva kohta. 10.07.2015 esitatud arve perioodi 01.06.2015-31.06.2015 majandamiskulude summa on 170.07 eurot, millest tuleb maha arvestada vee ja kanalisatsiooni kulud summas 10.38 eurot. Seega on põhjendatud majandamiskulud kokku perioodi 01.06.2015-26.06.2015 eest 138.32 eurot ((170.07 eur – 10.38 eurot) : 30 päevaga x 26 päeva = 138.32 eurot). Põhjendatud majandamiskulud perioodi 01.01.2015-26.06.2015 eest moodustavad kokku 936.77 eurot. Eelnenut arvesse võttes leiab kohus, et KORTERIÜHISTU ENDLA TN 48/TULIKA TN 27 (likvideerimisel) hagi A. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi jaanuar 2015 (10.02.2015 arve, maksetähtajaga 28.02.2015) kuni november 2019 (10.11.2019 arve, maksetähtajaga 30.11.2019) eest põhivõlgnevuse summas 936.77 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 11 149.45 eurot, mille kohus rahuldas 936.77 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 8% ulatuses kostja kanda ja 92% ulatuses hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.