lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-107493/46

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-107493/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1784
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 112 lg 1, 5Hinna alandamineTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 114 lg 1Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseksVÕS § 218 lg 2Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse puhulVÕS § 220 lg 1Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-107493/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.09.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-107493

Tsiviilasi

R. K. hagi V. B. vastu 1500 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

1500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R. K. (isikukood xxx) Kostja: V. B. (isikukood xxx), esindaja E. V.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista R. K.lt V. B.i kasuks menetluskuluna 910 eurot (ilma käibemaksuta).
4.R. K.l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt V. B.ile viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 222 lg 1Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas vastuväite. 01.06.2021 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.15.06.2021 hagis ja selle täpsustustes palub hageja kostjalt välja mõista 1500 eurot.
3.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 24.12.2020 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduauto Skoda Octavia (reg.nr XXX) 4900 euro eest. Sõiduk anti hagejale üle lepingu sõlmimise päeval.
4.Neli päeva peale müügilepingu vormistamist ja sõiduki valduse ja kasutusõiguse saamist ilmnesid sõidukil varjatud puudused. Sõidukist levis peale käivitamist diislikütuse lõhna. Hageja pöördus koheselt autoteenindusse, kus tuvastati kütuseleke ning veel hulgaliselt vigu. Hageja on tasunud sõiduki remondikulusid summas 1929 eurot. Auto tehnilised vead, mis tingisid vastavad parandused olid järgnevad. Hüdrotõukur, simmerling ja klapikambrikaanetihend tuli korraga vahetada, sest autol oli suur tiksumise helin ja mootori töö ebastabiilne. Hammasrihma komplekt ja veepump vajasid vahetust, kuna õli- ja kütuselekkest oli hammasrihm kahjustada saanud, vahetusel käib komplekti vahetus koos ja on mootori stabiilseks tööks mõeldud. Generaatori rihmarull ja generaatori rihm oli vajalik vahetada, kuna sai kahjustada õli- ja kütuselekkest, on vajalikud mootori aku laadimiseks ja käivitamisel. Sidurikomplekt tuli vahetada, kuna mootoris oli väga suur värin, siduriketas oli kulunud, tekitas vibratsioone autos ja mootoris. On vajalik auto käiguvahetamisel ja sõitmiseks. Mootori padi oli kulunud ja ei hoidnud mootorit paigal, tekitas värinat mootorile. Sarniir ja rattalaager on vajalik auto ratta paigal hoidmiseks ja et ei tuleks ratas hoo pealt lahti, sarniir ise on seotud auto ratta keeramiseks/roolimiseks.
5.Müüja on sõidukit müües esitanud valeandmeid, kuna sõidukil esinesid varjatud puudused. Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduk müügi hetkel ideaalses korras; sõidukit oli hooldatud korrapäraselt esindustes ja sõidukil oli kehtiv ülevaatus kuni 2022. Sõiduki ülevaatamisel samuti esialgu vigu ei tuvastatud. Müüjal oli müügilepingu vormistamisega kiire ning sõidukiga müügieelses kontrollis pooled ei käinud. Hageja päringule vastas Škoda esindus, et kostja on autot hooldanud 24.08.2020, aga mitte enne auto müüki, samas kostja kasutas autot 4 kuud veel peale hooldust edasi.
6.Hageja saatis kostjale avalduse ostuhinna alandamiseks, mille on kostja saanud kätte 22.01.2021. Kostja ostuhinna alandamise ettepanekule ei reageerinud.
7.Hageja leiab Auto24 veebiportaali põhjal, et puudustega auto turuväärtus on 2021 oktoobri seisuga 3300 eurot ja puudusteta auto turuväärtus 2021 oktoobri seisuga 5600 eurot. Hageja tasus kostjale 4900 eurot ja hagis palub hinnaalandamist 1500 eurot. Seega on õiglane hind varjatud puudustega auto puhul 3400 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Müügieelsele ülevaatusele saabus hageja ühes enda valitud spetsialisti/asjatundjaga, kes sõiduki kohapeal üle vaatas ning kellega koos tehti ka proovisõit. Samuti ei teinud kostja mistahes takistusi sõiduki nö täiendavaks kontrollimiseks ega kiirustanud hagejat sõidukit ostma. Sõiduki täiendavast kontrollimisest loobus faktiliselt hageja ise, tähendades ühtlasi, et sõiduki müügilepingus kajastuvad poolte kinnitused vastavad tegelikkusele. Seega on nõude esitamine välistatud üksnes lepingus kokkulepitut/kinnitatut aluseks võttes. Arevest ei nähtu, kas ja millises ulatuses on töid üldse tehtud ning nende eest makstud. Samuti ei nähtu, millises ulatuses sõiduk remonti vajas ehk kas väidetavalt tehtud kulutused olid/on põhjendatud. On selgusetu, millisel põhjusel ei pöördunud hageja koheselt kostja poole (nagu sedastab VÕS § 220 lg 1 esimene lause) ega ole nõudnud VÕS § 222 lg 1 järgi sõiduki parandamist kostja enda poolt. Hageja huviks ei olnudki kostja teavitamine, vaid soov teha kostja kulul sõidukile remonti. Arve-saatelehel väidetavalt ülesloetletud puuduseid faktilisel sõiduki müümisel ei eksisteerinud.
9.Nõue ei ole rahuldatav VÕS § 218 lg 2 alusel, kuna praegusel juhul ei olnud tegemist tarbijamüügiga. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Pooltel ei ole vaidlust, et: • 24.12.2020 sõlmiti müügileping, millega kostja müüs hagejale sõiduauto Skoda Octavia (reg.nr XXX) 4900 euro eest. Sõiduk anti hagejale üle lepingu sõlmimise päeval; • hageja saatis kostjale avalduse ostuhinna alandamiseks, mille on kostja saanud kätte 22.01.2021.
12.Kohus on hagejale seoses hinna alandamise nõudega korduvalt selgitanud (05.10.2021 e-kiri ja 18.01.2022 määrus), et hagejal tuleb välja tuua hinna alandamise eeldused VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi (kohus viitas Riigikohtu lahenditele 3-2-1-156-11, p 18 ja 19; 3-2-1-1712, p 11). Kohus selgitas hagejale, et müügilepingu järgi võib ostja VÕS § 112 lg 1 esimese lause alusel alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused: • müügileping on kehtiv; • müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja (vt ka VÕS §-d 77 ja 217); • müüja vastutab asja puuduse eest; • müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (VÕS § 112 lg 5, § 224 p-d 1 ja 2).
13.Hagejal tuli ka selgitada, kas hageja andis enne ostuhinna alandamist müüjale VÕS § 114 lg 1 alusel täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks (asja lepinguga kooskõlla viimiseks). Hagejal tuli välja tuua, millal ja millistest vigadest ta kostjat teavitas ja kas ta andis kostjale tähtaja nende puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja ei andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, siis tuli selgitada ja välja tuua põhjused, mis õigustasid puuduste kõrvaldamiseks tähtaja mitteandmist.
14.Pooled ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud kehtiv sõiduki müügileping. Kohus tuvastas, et 19.01.2021 on hageja saatnud kostjale avalduse sõiduauto müügilepingu hinna alandamiseks. Avalduses on välja toodud, et autost tuli diislilõhna, misjärel hageja pöördus teenindusse, kus tuvastati kütuseleke ja hulgaliselt muid vigu. Avaldusele on lisatud remondikulude arved.
15.Riigikohus on lahendis 3-2-1-156-11 väljendanud seisukohta, et kuigi seadus ei nõua, et ostja peab enne ostuhinna alandamist andma müüjale VÕS § 114 lg 1 alusel täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks, võib selline kohustus tuleneda hea usu põhimõttest, eelkõige kui vastasel juhul tekitataks müüjale ebaproportsionaalseid kulusid.
16.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale üle andnud müügilepingule mittevastava asja. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele kirjeldatud lepingule mittevastavust ja selle ulatust. Hulgaliste muude vigade puhul on hageja viidatud üksnes arvetele, mis aga ei tõenda müügieseme lepingule mittevastavust. Isegi, kui eeldada, et müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja, ei ole hageja andnud kostjale tähtaega rikkumis(t)e kõrvaldamiseks (asja lepinguga kooskõlla viimiseks). Hageja on koheselt pöördunud kostjat teavitamata sõidukiga remonti ja on alles seejärel teinud avalduse ostuhinna alandamiseks. Hageja ei ole kohtule selgitanud ega välja toonud põhjuseid, mis õigustanuks puuduste kõrvaldamisel tähtaja mitteandmist. Kohus leiab, et hea usus põhimõttega ei ole kooskõlas

väidetavalt lepingutingimustele mittevastava sõiduki remontimine ja seejärel puudustest müüja teavitamine, kuna sellega võidakse müüjale tekitada ebaproportsionaalseid kulutusi. Samuti ei võimalda sõiduki kohene remont tuvastada eseme müügilepinguga vastavust, müüjal lepingust taganeda või leida sobiva hinna ja kvaliteediga puuduste kõrvaldaja. Kuivõrd seaduses sätestatud hinna alandamise eeldus ei ole täidetud - hageja ei ole andnud kostjale tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks ega põhjendanud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja mitteandmist, tuleb hagi jätta rahuldamata.

17.Lisaks ei ole hageja välja toonud alandatud hinna suurust, vaid üksnes asja parandamise kulud. Kohus on korduvalt sellele hageja tähelepanu juhtinud ja selgitanud, et parandamise kulude aritmeetilise mahaarvamisega ei ole võimalik välja arvestada alandatud hinda VÕS § 112 lg 1 toodud metoodika alusel.
18.Menetluskulud
18.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
18.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
18.3.Taotluse järgi on kostja kandnud kulusid õigusabile summas 1518,81 eurot. Õigusabi tunnihind on 130 eurot käibemaksuta. Õigusabi on osutatud 11 tundi ja 45 minutit. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta summas. Hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
18.4.Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on lahendis 2-19-10324 selgitanud, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
18.5.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja teostatud toimingud põhjendatud ja vajalikud 7 tunni ulatuses. 05.10.2021 istungi kestus oli 28 minutit ja 09.11.2021 istungi kestus 12 minutit (istung lükkus edasi). Lisaks ei ole põhjendatud ajakulu 1 tund maksekäsu menetluses vastuväite esitamiseks. Kohus jättis tähelepanuta kostja hilinenult esitatud menetlusdokumendid ja õigusabikulude välja mõistmine nende koostamise eest ei ole põhjendatud. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot tund ilma km, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta summas. Kostjale tuleb välja mõista kulud käibemaksuta summas, so 910 eurot (7 tunni õigusabi eest).
18.6.Kostja on palunud kohustada hagejat tasuma kostjale hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus rahuldab taotluse.
18.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja