14. märts 2022. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-2505
Tsiviilasi
Mercury Credit OÜ hagiavaldus MMMSprattus OÜ ja M.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
32 579,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mercury Credit OÜ (registrikood: 12599137; asukoht Jõe tn 9-29, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari Kostjad
1.MMMSprattus OÜ (registrikood: 12321577; asukoht Hobuse tn 26, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond)
2.M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Normann
Menetluse liik
Margo
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Rahuldada Mercury Credit OÜ hagi MMMSprattus OÜ ja M.M. vastu osaliselt.
Välja mõista MMMSprattus OÜ-lt ja M.M.lt (M.) solidaarselt Mercury Credit OÜ kasuks krediidilepingust nr 18082214 tulenev võlgnevus summas 28 623,84 eurot (sh põhivõlgnevus 28 250,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 373,53 eurot).
Välja mõista MMMSprattus OÜ-lt ja M.M.lt (M.) solidaarselt Mercury Credit OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 28 250,31 eurot) alates 16.02.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 14.03.2022 ka summas 3944,21 eurot.
Välja mõista MMMSprattus OÜ-lt ja M.M.lt (M.) solidaarselt Mercury Credit OÜ kasuks viivis määraga 14% aastas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 28 250,31 eurot) alates 15.03.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta rahuldamata Mercury Credit OÜ hagi MMMSprattus OÜ ja M.M. vastu sissenõutavaks muutunud viivise (perioodist 13.01.2021 – 15.02.2021) summas 1,07 eurot väljamõistmiseks.
Tsiviilasi nr 2-21-2505
Kohtuotsuse täitmist jätta tagama 26. veebruar 2021 määruse p-s 3 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millisega 03.03.2021 seati kinnistusraamatus MMMSprattus OÜle (registrikood 12321577) kuuluvatele kinnisasjadele:
M1 asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Liiva tn 2d (registriosa nr 2758205) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Mercury Credit OÜ (registrikood 12321577) kasuks hüpoteegisummaga 8500,00 eurot;
M2 asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Liiva tn 2d (registriosa nr 2758305) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Mercury Credit OÜ (registrikood 12321577) kasuks hüpoteegisummaga 8500,00 eurot;
M3 asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Liiva tn 2d (registriosa nr 2758405) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Mercury Credit OÜ (registrikood 12321577) kasuks hüpoteegisummaga 8500,00 eurot;
M4 asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Liiva tn 2d (registriosa nr 2758505) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Mercury Credit OÜ (registrikood 12321577) kasuks hüpoteegisummaga 8500,00 eurot.
Kostjate menetluskulu jätta kostjate kanda ja hageja menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.
Määrata Mercury Credit OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2454 eurot (sh riigilõiv 1050 eurot, lepingulise esindaja tasu 1404 eurot), milline mõsta MMMSprattus OÜ-lt ja M.M.lt (M.) solidaarselt Mercury Credit OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on MMMSprattus OÜ ja M.M. solidaarvõlgnikena kohustatud tasuma Mercury Credit OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.Mercury Credit OÜ (edaspidi hageja) esitas 16.02.2021 MMMSprattus (edaspidi kostja I) ja M.M. (edaspidi kostja II) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt I ja kostjalt II (edaspidi kostjad) hageja kasuks välja solidaarselt 28 624,91 eurot (millest 28 250,31 eurot põhivõlgnevus ja 374,60 eurot viivis) ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-2505 mittemuutunud viivise määraga 14% aastas põhinõude summalt 28250,31 eurot arvestades viivist hagiavalduse esitamise päevast s.o alates 16.02.2021 kuni põhinõude tasumiseni.
1.2.Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja I 22.08.2018 laenulepingu nr 18082214 (edaspidi laenuleping), mille p 3.2, 3.6, 3.8 ja 3.15.3 kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 125 000 eurot intressimääraga 14% aastas + 6 kuu EURIBOR, laenu tagastamise tähtpäevaga 25.07.2033. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja allkirjastatud krediidilepingu nr 18082214 (tl 8-9) ja kinnisvarakrediidi üldtingimused (tl 10-14).
1.3.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek xxx asuvale korteriomandile (registriosa nr xxxxxxx) ning sõlmiti käendusleping kostjaga II. Antud asjaolude tõendamiseks esitas hageja notariaalakti nr 2687 (edaspidi hüpoteegileping, tl 15-22) ja 22.08.2018 sõlmitud käenduslepingu nr 18082214 (edaspidi käendusleping) käendaja vastutuse maksimumsummas 175 000 eurot (tl 23-27). Käenduslepingu punktide 1 ja 2.1 kohaselt vastutab kostja II hageja ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ja tagab kõiki hageja nõudeid kostja I vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu alusel. Käenduslepingu p 2.5 kohaselt on käendusega tagatud ka kõik nõuded, mis tulenevad tulevikus sõlmitavatest laenulepingu lisadest ning täiendustest ja laenulepingust tuleneva laenusumma suurenemine laiendab ka kostja II kohustusi ja kostja II andis selleks tagasivõtmatu nõusoleku.
1.4.Hageja on laenu andmise kohustuse täitnud vastavalt laenulepingu punktile 3.15.2-3.15.3. Hageja ja kostja I sõlmisid 22.08.2018 korteriomandi asukohaga xxx, (registriosa nr. xxxxxxx), müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale müügihinna 153 000 eurot. Lepingu punktis 3.15.2 kinnitas kostja I, et temal on hageja ees sissenõutavaks muutunud müügihinna tasumise kohustus tulenevalt müügilepingust. Lepingu punktis 3.15.3 leppisid hageja ja kostja 1 kokku, et müügihinna tasumise kohustus võlgnetakse hagejale 125 000 euro ulatuses laenuna, millest tulenevalt Lepingu punktis 3.2 nimetatud laenusumma (125 000 eurot) kostjale I üleandmise kohustus tasaarvestatakse 125 000 euro ulatuses müügihinna tasumise vastunõudega kostja I vastu ja laenu ülekandmist kostja I kontole ei toimu..
1.5.Seoses laenulepingust tulenevate kohustuse mittekohase täitmisega ütles hageja laenulepingu üles 23.06.2020. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja krediidilepingu erakorralise ülesütlemise teate (tl 28). Enne Lepingu ülesütlemist võimaldati kostjale II kostja I kohustused täita, kuid tulemuseta. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja käendajale esitatud krediidilepingu erakorralise ülesütlemise teate (tl 29).
1.6.Seoses laenulepingu ülesütlemise ja kostjate poolt kohustuste täitmata jätmisega pööras hageja sissenõude tagatisvarale. Tagatisvara on hagi esitamise päeva seisuga realiseeritud ning 15.02.2021 seisuga moodustab laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 28 503,72 eurot, millest tagastamata laen on 28250,31 eurot ja viivis 374,60 eurot perioodist 13.01.202115.02.2021. Laenulepingu p 3.16 kohaselt kohalduvad laenulepingule krediidilepingute üldtingimused, mille p 8.4 kohaselt viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Punkt 8.5 kohaselt viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360päevasest aastast.
1.7.Vastuseks kostja hagivastusele hageja selgitab, et xxx, korteriomand müüdi 12.01.2021 enampakkumisel hinnaga 120 100 eurot. Enampakkumise võitjaks ehk ostjaks oli hageja. Täitekulud moodustasid kokku 4816,62 eurot, Korteriühistu xxx, rg-kood xxxxxxxx, täitmisel olnud nõue moodustas 1633,28 eurot, kokku tuli kohtutäiturile tasuda 6449,9 eurot. 12.01.2021 seisuga moodustas laenulepingust tulenev võlgnevus 141 900,41 eurot, millest tähtajaks tagastamata laen oli 121 144,85 eurot, tasumata intress 8386,01 eurot, viivis 9635,53 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 234,02 eurot ja leppetrahv 2500 eurot. Kuivõrd tagatisvara ostjaks osutus hageja, siis raha nö. füüsilist ülekandmist täiturile ei toimunud ja tagatise müügist saadud 113 650,10 eurot arvestati laenulepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-2505 katteks (arvestades üldtingimuste p 5.4, 8.3, 8.7) järgmiselt: sissenõudmiskulud 23402 eurot, viivis 9634,53 eurot, leppetrahv 2500 eurot, intress 8386,01 eurot ja põhiosa 92 894,54 eurot. Kõik kostja tasutud summad on hageja poolt arvestatud ja nähtub hagiavaldusele lisatud krediidimaksete aruandest (tl 30-33, tl 100-101).
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostjad hageja nõuet ei tunnista, kuna ei saa aru, kuidas hageja nõue on kujunenud. Hageja on laenanud kostjale I 125 000 eurot ja on laenulepingu 23.06.2020 üles öelnud. Kostjatele on arusaamatu, millises summas rahuldati nõue tagatisvara realiseerimisega. Kostjad on tasunud hagejale perioodil 2018-2020 kokku 28 281,92 eurot. Antud asjaolu tõendamiseks esitasid kostjad pangatehingute väljavõtted (tl 95-97). Hagist ei nähtu, et nõude kujunemisel oleks sellega arvestatud. Ka viivise aruandest ei nähtu, kui suure summa on hageja saanud tagatisnõude realiseerimise eest.
2.2.Hageja selgitustele nõude kujunemise kohta kostjad vastuväiteid ei esitanud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostjate kohtukulud jäävad nende endi kanda ja hageja kohtukulud jätab kohus solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab hüvitatavad kulud kindlaks käesolevas otsuses.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
5.1.22.08.2018 sõlmiti Mercury Credit OÜ ja MMMSprattus OÜ vahel krediidileping nr 18082214 ja allkirjastati üldtingimused. Laenulepinguga sai kostja I laenu summas 125 000 eurot;
5.2.22.08.2018 sõlmiti Mercury Credit OÜ ja M.M. vahel käendusleping nr 18082214, millega kostja II tagas krediidilepinguga nr 18082214 võetud laenu. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 175 000 eurot. Kostja II on kostja I juhatuse liige ning vastutab hageja ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga I;
5.3.22.08.2018 seati notariaalse lepinguga Mercury Credit OÜ kasuks xxx asuvale korteriomandile (eluruum nr 5) esimesele vabale järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga 54 880 eurot, millega on tagatud 22.08.2018 sõlmitud laenulepingust nr 18082214 tulenevad nõuded;
5.4.Kostjad on hagejale makseid teinud kokku summas 28 281,92 eurot;
5.5.Tagatisvara on müüdud 12.01.2021 enampakkumise hinnaga 120 100 eurot;
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-2505 maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
7.Hageja ja kostja I leppisid kokku 22.08.2018 krediidilepingu nr 18082214 p-s 3.2. krediidisumma, so 125 000 eurot, punktis 3.7. krediidisumma osamaksete ja intressimaksete tähtpäeva, so iga kuu 25. kuupäeva, punktis 3.8. intressimääras, so 6-kuu Euribor + 14% aastas, p-s 3.13 graafiku koostamise tingimustes (tl 8-9) ning nende tingimuste osas poolte vahel ka vaidlus puudub.
8.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingu ülesütlemine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg-st 1 tuleneb, et tähtajalise kestvuslepingu võib etteteatamistähtaega järgimata üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. VÕS § 196 lg 2 esimene lause sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet selle kohta, et ülesütlemise seisuga oli kostjal I laenulepingujärgsed võlgnevused (tl 30-33), ega ka seda, et laenuleping on hageja poolt üles öeldud (tl 28). Vaidlus puudub ka selle üle, et tagatisvara on müüdud.
9.Hageja nõuab laenulepingu põhiosa tasumist summas 28 250,31 eurot. Kostjad pärast hageja poolt esitatud selgitust tagatisvara müügist arvestatud kohustuste täitmise järjekorra ja suuruse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostjad on pärast nõude selgitamist hageja põhinõude suuruse omaksvõtnud TsMS § 231 lg 4 alusel. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega võis hageja tagatisvara võõrandamisest saadu alusel lugeda kõigepealt tasutuks sissenõudmiskulud, seejärel sissenõutavaks muutunud viivise, leppetrahvi, intressi ja lõpuks põhikohustuse. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 28 250,31 eurot väljamõistmiseks.
10.Hageja nõuab laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 15.02.2021 summas 374,60 eurot ning alates hagi esitamisest lisanduvaid viiviseid määraga 14% aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-2505 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär on alates 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni 0,00%.
11.Laenulepingu p 3.16 (tl 9) ja üldtingimuste p 8.4 (tl 12) kohaselt on pooled leppinud kokku viivise määraks lepingus kokku lepitud intressimäära, so 14% aastas ning üldtingimuste p 8.5 ka selles, et viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud perioodi eest 13.01.2021 kuni 15.02.2021 summas 374,60 eurot. Kohtu arvestuste kohaselt on viivise summa märgitud perioodil 373,53 eurot. 1,07 euro suurune vahe on tingitud sellest, et hageja on aastase viivise teisendanud kõigepealt päevamääraks ja siis korrutanud viivitatud päevade arvuga, mitte ei ole lähtunud kokkulepitud arvestusmetoodikast, so 28 250,31 eurot x 14% aastas / 360 päevaga x 34 viivitatud päevaga. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise välja summas 373,53 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 1,07 eurot (374,60 € - 373,53 €) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
12.Tulenevalt hageja edasiulatuva viivise nõudest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus viivise alates 16.02.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 3944,21 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
16.02.2021-31.12.2021
0,038356
10,835735
3456,599465
01.01.2022-14.02.2022
0,038356
10,835735
487,608075
ning alates 15.03.2022 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 kolmandas lauses sätestatud määras, so 14% aastas.
13.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg-s 1 sätestatud erisust ei ole käenduslepingus ette nähtud (käenduslepingu punktis 2.1. on sätestatud kokkulepe solidaarvastutuse kohta), mistõttu vastutab kostja II kui käendaja hageja ees kostjaga I solidaarselt.
14.VÕS § 145 lg-st 2 tuleneb, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et kostjale I saadetud krediidilepingu erakorralise ülesütlemise teade (tl 28) on edastatud ka kostjale II (tl 29). Kostjad ei ole teadete saamist vaidlustanud.
15.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib hageja nõuda kostjatelt kohustuste täitmist solidaarselt. Hagi tagamisest ja tagatisest
16.TsMS § 442 lg-st 5 tuleneb, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus 26.02.2021 määrusega rahuldas käesolevas tsiviilasjas hageja hagi tagamise taotluse ning seadis hageja kasuks kostjale I kuuluvatele 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-2505 kinnistutele nr 2758205, 2758305, 2758405 ja 2758505 kohtuliku hüpoteegid hüpoteegisummaga a ́8500 eurot. Kohtulikud hüpoteegid on kinnistusraamatu registrisse sisse kantud 03.03.2021.
17.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole kohtuliku hüpoteegi tühistamist taotlenud ning kohtu hinnangul on kohtulik hüpoteek lahendi täitmise tagamiseks jätkuvalt vajalik abinõu. Kostjad ei ole sisuliselt hageja nõudele vastu vaielnud ega kohtumenetluse ajal seda ka täitnud, milline asjaolu kinnitab seda, et kostjatel puuduvad oma kohustuste täitmiseks vajalikud likviidsed vahendid. Kostja II on menetluses avaldanud, et on maksejõuetu (tl 111).
18.Hageja on asjas tasunud tagatist kokku summas 1550,31 eurot (12.02.2021 summas 1544,25 eurot ja 26.02.2021 summas 6,06 eurot). TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. Käesolevas asjas ei ole tagatis määratud garantiina. Seega, kui hageja soovib tagatise tagastamist, tuleb hagejal esitada kaks kuud pärast kohtulahendi jõustumist tagatise tagastamiseks kohtule avaldus. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Käesoleval tsiviilasjas kohus rahuldas hageja põhinõude ja lisanduva viivise nõude täies ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise osaliselt ning jättis välja mõistmata viivise summas 1,07 eurot. Kuna hagi rahuldatud osa ja rahuldamata osa marginaal on faktiliselt olematu, jätab kohus hageja menetluskulud kostjate kanda täies ulatuses.
20.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000,00 eurot ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise ja toimingu tegemise vältimatu eeltingimus.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-2505
22.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 1170 eurot ilma käibemaksuta ja 1404 eurot koos käibemaksuga. Kostja hageja menetluskulude kohta seisukohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 9 tunni ja 45 minuti on TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud ja vajalik. Advokaadi tunnitasu 120 eurot + käibemaks on mõistlik. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud tsiviilasja nr 2-21-2505 menetluses ja ka seda, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodu alusel kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele 9,75 tunni eest täies ulatuses summas 1404 eurot (9,75h x 120€ + 20%km).
23.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjaid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.