SIA StarLett hagi aktsiaselts Folger Art vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
75 999 eurot
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Hageja: SIA StarLett (registrikood 40003009567, asukoht Bikernieku iela 121P, LV-1021 Riga, Läti Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Gerli Helene Gritsenko (Advokaadibüroo Sorainen, e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja: aktsiaselts Folger Art (registrikood 10526192, asukoht Laki 26, 12915 Tallinn, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Marko Jaani (xxx)
Kohtuistung
26.08.2021
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Hageja lepinguline esindaja advokaat Gerli Helene Gritsenko Hageja seaduslik esindaja G. K. Kostja seaduslik esindaja M. S. Kostja lepinguline esindaja Marko Jaani
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta hageja SIA StarLett hagi kostja aktsiaselts Folger Art vastu võla ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.SIA StarLett ja aktsiaselts Folger Art sõlmisid 10.04.2018 müügilepingu nr 05/2018, mille kohaselt müüs hageja kostjale trükipressi Komori GL529+C S/N 2014, mille eest kostja kohustus tasuma kolmes osas kokku 770 000 eurot. Kostja kohustus kolmanda osamakse tasuma kolme tööpäeva jooksul alates asja paigaldamisest, dokumentide üleandmisest ning Komori (trükipressi tootja) instruktori juhendamisel läbiviidava koolituse toimumisest, mille lepingupooled allkirjastatud paigaldamissertifikaadiga kinnitavad. Hageja alustas trükipressi paigaldamist 12.06.2018. Kostja ei olnud ette valmistanud trükipressile vajalikku elektriühendust, oli trükipress 29.06.2018 tootmiseks peaaegu valmis. 02.07.2018 lõpetas hageja trükipressi paigaldamise, andis üle trükipressi dokumendid ning viis seejärel läbi trükipressi operaatorite koolituse. 06.07.2018 oli trükipress tootmiseks valmis. 02.07.2018 kuni 06.07.2018 soovis hageja lisaks operaatorite koolitusele läbi viia ka Komori instruktori koolituse, kuid kostja ei olnud selleks valmis. Komori instruktori kirjelduse kohaselt ei olnud kostja taganud koolituseks vajalikke tingimusi. Esines probleeme veevarustuse ja vajalike trükiplaatidega, mistõttu ei olnud sel hetkel võimalik adekvaatselt hinnata trükipressi trükikvaliteeti. Koolitus viidi läbi 06.08.2018 kuni 10.08.2018 ning hageja ja kostja allkirjastasid koolituse vastuvõtmise akti. Trükipressi tootja on kinnitanud, et trükipress oli koolituse ajal heas töökorras. 10.08.2018 olid täidetud kõik tingimused kostja kolmanda osamakse tegemiseks: trükipress oli paigaldatud (02.07.2018), dokumendid üle antud (02.07.2018) ja Komori instruktori koolitus läbi viidud (10.08.2018).
2.10.08.2018 andis hageja kostjale üle lepingus ette nähtud paigaldamissertifikaadi. Kostja keeldus sertifikaadile alla kirjutamast ning nõudes lisatööde teostamist. Kostja käitumine pani hageja keerulisse situatsiooni, kuna vastavalt kokkuleppele pidi kostja pärast trükipressi paigaldamist hagejale üle andma vana trükipressi, mille hageja oli juba edasi müünud. 17.08.2018 saatis hageja kostjale ka vastava selgitusega e-kirja, milles teatas ühtlasi, et 21.08.2018 on hageja töötajad valmis vana trükipressi demonteerimiseks. 21.08.2018 tulidki hageja töötajad koos veoauto, konteineri ja tõstukiga vanale trükipressile järele. 16.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles täpsustab selliste nn puudustega seotud asjaolusid. PDC-SG kronsteini uuenduse näol on tegemist lisavarustusega, mis ei sisaldu trükipressi tootja spetsifikatsioonides. Baldwini kütteseade väljavahetamine oli kostja ebamõistlik nõue, kuna olemasolev kütteseade oli eelnevalt parandatud ja täielikult töökorras. Komori teabedisplei tarnimise ja paigaldamise osas oli kostjaga eelnevalt kokku lepitud, et see toimub hiljem. Hageja võib kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kolmanda osamakse tasumist, selle kohustuse osas ei ole vaidlust, kostja on hageja vastavat nõuet 31.10.2019 tasaarvestuse avalduses tunnistanud. Lepingulised tingimused selleks olid täidetud 10.08.2018.
3.Hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.08.2018. VÕS § 113 lg 1 alusel ja vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda viivist määraga 0,1% päevas õigeaegselt tasumata rahasummalt 38 500 eurot. 25.11.2019 esitas hageja kostjale hoiatuse võimaliku viivise nõude kohta. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise suurus 23 446,50 eurot. Kui kohus
leiab, et tasumise tingimused olid täidetud mõnel muul kuupäeval kui 10.08.2018, siis palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudele kohalduv viivis määraga 0,1% päevas.
4.21.08.2018 lisakokkuleppe sõlmiti hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, see on vastuolus hageja varasemalt avaldatud seisukohtadega. Kostja pidas vajalikuks kokkuleppes eraldi sätestada, et lepingupooled kinnitavad, et ükski kokkuleppe tingimus ei kahjusta neid ebamõistlikult ning lepingupoolte õigused ja kohustused on nende enda arvamuse kohaselt tasakaalus. Kokkulepe ei koostatud läbirääkimiste tulemustel ning hagejal puudus igasugune võimalus kokkuleppe sisu oluliseks mõjutamiseks. Kostjale ei tulene ühtegi kohustust isegi juhuks, kui hageja on kõrvaldanud kõik nn puudused, mis lisakokkuleppes sätestatud on. Kostja keeldus vastasel juhul hagejale üle andmast kostja vana trükipressi, mille hageja oli juba edasi müünud ning mille tarnimata jätmisega oleks kaasnenud otsene varaline kahju ning mainekahju. Eksitav on lisakokkuleppe punktis 13 sisalduv kinnitus, justkui oleks hageja lisakokkuleppe ning selle alusel tekkivate õiguste ja kohustuste kohta põhjalikku teavet saanud ning lisakokkuleppe sisust täielikult aru saanud. Lisakokkulepe nii TsÜS § 86 lg 2 kui TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus ning TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.
5.Kui kohus leiab, et 21.08.2018 lisakokkulepe ei ole TsÜS § 86 lg 1 kohaselt tühine, siis on alternatiivselt tühised lisakokkuleppes sätestatud teatud tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. Hageja tugineb VÕS §- le 42 lg1 ja 3, leiab, et 21.08.2018 lisakokkuleppe teatud tingimused on eraldiseisvalt ja / või koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised. Lisakokkuleppe punktid 1, 10 ja 11 on eraldiseisvalt ja koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 3 punkt 2 ja VÕS § 42 lg 1 mõttes. Põhimõtteliselt kinnitatakse nende punktidega hageja lepingurikkumine ja välistatakse samas kostja lepingurikkumine. Seejuures ei ole lisakokkuleppes sätestatud kostja kohustusi juhuks, kui lisakokkuleppe punktis 11 sätestatud nn puudused on kõrvaldatud. Selliselt välistatakse või piiratakse ebaõiglaselt hageja võimalust kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid, sh juhuks kui kostja ei täida kolmanda osamakse tasumise kohustust või viivitab sellega. Seejuures pannakse hagejale õiguskaitsevahendite kasutamisel kohustus tõendada, et hageja ei ole lepingut rikkunud, samas kui seaduse kohaselt lasub nimelt kostjal kohustus tõendada, et hageja on lepingut rikkunud. Selliselt on antud lisakokkuleppe punktid ebamõistlikult kahjustavad ka VÕS § 42 lg 3 punkt 11 mõttes.
6.Lisakokkuleppe punktid 4, 5, 6 ja 7 on eraldiseisvalt ja koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 1 mõttes. Mainitud lisakokkuleppe punktidega muudeti lepingut oluliselt hageja kahjuks (rikuti oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu). Lepingu punkt 4.5 kohaselt ei oleks kostja tohtinud trükipressi kasutada enne paigaldamissertifikaadi allkirjastamist. Lepingu punkt 4.6 kohaselt oleks trükipressi ärilisel eesmärgil kasutamisega loetud trükipress vastuvõetuks alates selle paigaldamisest. Selliselt oleks kostjal koheselt tekkinud kohustus kolmanda osamakse tasumiseks ning alanud ka lepingus sätestatud garantiitähtaeg. Samuti puudunuks kostjal alus leppetrahvi nõudmiseks. Lisakokkuleppe punktidega 4, 5, 6 ja 7 kindlustas kostja olukorra, kus kostja võis trükipressi kasutusele võtta ja selle pealt tulu teenima hakata, kuid samas ei kaasnenud sellega kostja jaoks ühtegi mainitud lepingulist tagajärge, mis oleks olnud hageja huvides. Lisakokkuleppe punktid 1, 7, 8 ja 11 on koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 3 punkt 5 ja VÕS § 42 lg 1 mõttes. Mainitud lisakokkuleppe punktidega kinnitatakse hageja lepingurikkumist ning kostja õigust nõuda hagejalt ebamõistlikult suurt leppetrahvi, mille suurus ajas seejuures märkimisväärselt kasvab. Lisakokkuleppe punktid 1, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 11 tühised. Lisakokkuleppe punkt 13 on VÕS § 35 lg 5 alusel tühine, kuivõrd see viitab sellele, justkui oleks hageja lisakokkuleppe sisust ning tagajärgedest selle allkirjastamise ajal põhjalikult informeeritud olnud. Lisakokkuleppe punkt 14 on VÕS § 35
lg 5 alusel tühine. Lisakokkuleppe ülejäänud punktide 2, 3, 9, 12, 15 ja 16 tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb arvestada lisakokkuleppe eelnevalt mainitud punktide tühisusega. Kokkuvõtlikult on lisakokkuleppest kehtivad punktid, millega hageja on kinnitanud, et kostja võib trükipressi alates lisakokkuleppe sõlmimisest tavapärasel moel kasutada ning et sellisest kasutamisest ei teki trükipressile kahjustusi. Samuti jääb kehtima kostja õigus oma lepingust tuleneva leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks hageja lepinguliste nõuetega (sama õigus on sätestatud ka lepingus), mis ei tähenda seda, et hageja sellise leppetrahvi nõudega nõustub.
7.Hagejale esitati leppetrahvi nõue summas 218 497 eurot, koos 08.11.2019 tehtud parandustega. Kostja on leppetrahvi nõudes tuginenud 21.08.2018 sõlmitud lisakokkuleppele, mis kinnitavat hageja lepingurikkumist kui leppetrahvi nõude alust. Hageja hinnangul on 21.08.2018 lisakokkuleppe või selle teatud tingimused tühised ning ilma õiguslike tagajärgedeta. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja on oma 25.11.2019 kirjas kostjale ning hagiavalduses selgitanud, et vaatamata kostjast tulenevatele takistustele lõpetati trükipressi paigaldamine 02.07.2018 ning 10.08.2018 olid täidetud kõik lepingulised tingimused. Lepingu punkt 3.3 kohaselt võttis kostja trükipressi vastu koos selle juurde kuuluvate tarvikute ja dokumentiga, milles on toodud trükipressi tehniline kirjeldus, kasutusjuhend, hooldusjuhend ja trükipressi garantiitingimused, mille on kehtestanud tootja. Seega on trükipressi tootja hinnang antud juhul määrava tähtsusega ning tootja on kinnitanud, et 10.08.2018 oli trükipress heas töökorras. Tootja on ka 12.11.2018 kinnitanud, et trükipressi trükikvaliteet vastab tootja spetsifikatsioonidele ning et trükipressil ei ole ühtegi mehaanilist viga. Kostja kõiksugused etteheited trükipressi trükikvaliteedi jm osas on seega irrelevantsed. Kostjale pakuti enne trükipressi ostmist võimalust külastada Komori esindust Hollandis ning seal trükipressi ning selle omadustega detailselt tutvuda. Lepingu punkt 4.6 sätestab, et juhul, kui alustatakse trükipressi ärilisel eesmärgil kasutamist, loetakse, et trükipressi paigaldamis- ja käivitamistööd on lõpule viidud ja kostja on need vastu võtnud trükipressi paigaldamisest alates, s.o alates 02.07.2018. Kostja on trükipressi oma majandustegevuses kasutanud hiljemalt alates 21.08.2018 ning seega trükipressi paigaldamis- ja käivitamistööd vastu võtnud alates 02.07.2018. Kostja 04.11.2019 leppetrahvi nõue on alusetu, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud. Kostja 04.11.2019 leppetrahvi nõue on alusetu ka seetõttu, et kostja on VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna kostja ei ole hagejale mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumise avastamist teatanud, et ta leppetrahvi nõuab. Käesoleval juhul teatas kostja hagejale leppetrahvi nõudmisest alles 31.10.2019, 59 s.o rohkem kui aasta pärast 21.08.2018 lisakokkuleppe allkirjastamist või hageja 16.10.2018 saadetud e-kirja, milles hageja kostjale selgitas, et kõik hageja lepingulised kohustused on täidetud või kostja 19.10.2018 e-kirja, milles kostja esitas muuhulgas etteheited trükipressi trükikvaliteedi kohta. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 159 lg 2 eesmärk on „tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgnikku lepingulises suhtes“. Selliselt „võimaldab seadus võlgnikul valmistuda [leppetrahvi] maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab võlgnikule selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes“. Antud juhul on lepingus ettenähtud leppetrahv selgelt preventiivse ehk lepingu täitmisele sundiva (mitte kompensatoorse) eesmärgiga ning ajas märkimisväärselt suurenev, mistõttu oli eriti oluline, et leppetrahvi nõue oleks esitatud viivituseta. Kostja on vähemalt alates 21.08.2018 trükipressi oma majandustegevuses kasutanud ning hageja erinevad lisatööd on teostatud garantiitöödena. Selliselt tekkis hagejal ka õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta.
8.Hageja palub kostjalt aktsiaselts Folger Art välja SIA StarLett kasuks 61 946,50 eurot, sh põhinõudena 38 500 eurot ja hagi esitamise kuupäevaks kogunenud viivised summas 23 446,50 eurot ning viivised määraga 0,1% päevas põhinõude summalt 38 500 eurot alates
hagi esitamise kuupäevast kuni põhinõude täitmiseni. Mõista aktsiaseltsilt Folger Art välja SIA StarLett kasuks SIA StarLett menetluskulud, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta aktsiaseltsi Folger Art menetluskulud aktsiaseltsi Folger Art kanda. Hageja avaldas nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista. Vaidlus on selle üle, millal muutus viimane osamakse sissenõutavaks, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingus ja lisakokkuleppes sätestatud leppetrahvi ning tasaarvestada oma leppetrahvi nõue hageja kolmanda osamakse tasumise nõudega. Vaidlusküsimus on, kas hageja on täitnud omapoolsed lepingulised kohustused, mis on eelduseks kolmanda osamakse tasumiseks, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks ehk hageja nõue on muutunud sissenõutavaks kolmanda osamakse osas. Hageja põhinõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on paigaldamissertifikaadi ehk COI ehk üleandmisvastuvõtmisakti allkirjastamine hageja ja kostja poolt. Hageja ei ole kohtule tõendina esitanud hageja ja kostja poolt allkirjastatud paigaldamissertifikaati. Hageja ei ole ka tõendanud väiteid, et kõik lepingulised tingimused kolmanda osamakse tasumiseks olid täidetud 10.08.2018 või alternatiivselt 16.10.2018.
10.06.07.2018 oli trükimasin paigaldatud, kuid trükimasin ei olnud tootmiseks valmis. Kontrollimata oli lepingu p 4.7 järgsed tööd, sh kas trükimasin vastab kokkulepitud tingimustele ja töötab kokkulepitud kvaliteediga. Trükimasin oli paigaldatud mehaanikute poolt, kuid kontrollimata. Lepingu punkti 4.5. kohaselt paigaldamissertifikaadi allkirjastamiseni puudus kostjal õigus asja kasutada või seda muul viisil hallata, välja arvatud juhul, kui eeltoodu toimub hageja volitatud tehnikute juuresolekul või hagejaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Läbi viimata oli nii Starletti kui ka Komori instruktori koolitus. Asjaolu, et trükikvaliteeti ei olnud võimalik perioodil 02.07-06.07.2018 hinnata, kinnitab L. J., Komori hooldustegevuste juht, 18.11.2019 e-kirjas hagejale.
11.Lepingu punkti 3.5. kohaselt ostja vastutab selle eest, et tegevuskoht ja vastavad kommunikatsiooniühendused oleksid kooskõlas tootja ja müüja juhistega. 18.11.2019 ekirjas L. J. selgitas, et uues trükiruumis oli igasugu asju, mis ei olnud õiges seisundis või valmis. Kohaliku veevarustuse kvaliteedi ning plaatide ja teiste materjalide tarnega oli probleeme. Õige ei ole, et kostja tegevuse tõttu ei olnud võimalik 02.07.2018 kuni 06.07.2020 viia läbi Komori koolitust. Raporti nr 0397 tehtud tööde nimistus on kirjeldatud, et veevarustuse ühendused on tehtud. Hageja soovis viia läbi koolitust trükiplaadi valmistamise masina Screen ja trükimasin Komori osas. 04.07.2018 trükiplaadimasina Screen RIP, mis on trükiplaadimasina Screen tarkvara, ei saanud ühendust trükimasinaga Komori. 06.07.2018 Komori instruktor lahkus, sest hageja ei olnud Komori trükimasinat ega Screeni trükiplaadi valmistamise masinat korralikult ettevalmistanud. Kostja oma 05.07.2018 kirjale vastust ei saanud, ning saatis 06.07.2018 hagejale uue e-kirja, et Komori koolitus pole võimalik, kuna hageja insenerid ei tea, kuidas kasutada Screeni tarkvara Equios. 09.07.2018 e-kirjas kostja pöördus hagejapoole veelkordselt, et 05.07.2018 ja 06.07.2018 saadetud kirjades on teatatud, et koolitused Screen (Equiosi töövoog) ja Komori on läbikukkunud. Ülaltoodust nähtub, et perioodil 2-6.06.2018 ei olnud võimalik koolitust läbi viia hagejast tulenevatel põhjustel, sest ta ei olnud trükimasinat ega trükiplaadi valmistamise masinat koolituse jaoks ettevalmistanud.
12.Hageja on enne nn lisakokkuleppe sõlmimist ise tunnistanud, et ta ei ole müüja lepingujärgseid kohustusi täitnud ehk lepingu eset üle andnud lepingu kohaselt. Hageja on vastavas e-kirjas kinnitanud, et ta lahendab tehnilised probleemid Baldwini, Technotransi ja PDC-SG-ga ehk nn lisakokkuleppes on fikseeritud peaaegu samased puudused, mis sisaldavad nn lisakokkuleppe punktis 11. Tõendamata on hageja väide, et 13.08.2018 kuni
21.08.2018 ehk enne nn lisakokkuleppe sõlmimist oleks hageja tehnilised probleemid lahendatud ning täitnud eeldused COI allkirjastamiseks. Leppetrahvi tasumise kohustuses on pooled leppinud kokku ostu-müügilepingu lisa 1 punktis 1. Leppetrahvi kokkulepe ei olnud uus kokkulepe, millega oleks hagejat kuidagi kahjustatud. Pooled fikseerisid, et 20.08.2018 seisuga kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi summas 14 630 eurot ning vastava võib kostja tasaarvestada hageja kolmanda osamaksega. Võrreldes esialgse lepinguga ei ole lisakokkulepe hagejat kahjustav ka põhjusel, et punktis 10 lepiti kokku, et kostja ei ole selle sõlmimise hetkel viivituses hageja ees. Fikseeriti tekkinud olukord, et hagejast tulenevalt kostja ei saa kasutada uut trükimasinat Komori, kuid kostjal on vajalik teha trükitöid klientidele, seega ei saa ta anda hagejale üle vana trükimasinat Komori, enne kui uus trükimasin Komori on üleantud vastavalt sõlmitud lepingule. Lisakokkuleppe punktide 4. ja 5. kohaselt müüja ja ostja lepivad kokku, et ostja võib asja nr 1 hakata kasutama alates 21.08.2018 oma kutse- ja majandustegevuses ning seda ei loeta lepingujärgseks tööde ja vara vastuvõtmiseks ning üleandmiseks. Lisa 1 lepingu nr 05/2018 juurde punkti 4.5. kohaselt paigaldamissertifikaadi allkirjastamiseni puudus ostjal õigus asja kasutada või seda muul viisil hallata, välja arvatud juhul, kui eeltoodu toimub müüja volitatud tehnikute juuresolekul või müüjaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Sama lepingu punkti 4.6. järgselt lepingu punktides 4.4. ja 4.5. sätestatu järgimata jätmisel ning juhul, kui alustatakse asja ärilisel eesmärgil kasutamist, loetakse asja paigaldamist- ja käivitamistööd on lõpuleviidud ja ostja on need vastu võtnud asja paigaldamisest alates. Hageja andis 13.08.2018 ekirjas kostjale õiguse kasutada trükimasinat oma ärilisel eesmärgil tingimustel, et vastavat kasutamist ei loeta asja paigaldamis- ja käivitamistööde lõpuleviimiseks ehk COI akti allkirjastamiseks. Ilma PDC-SG seadmeta ei ole võimalik trükimasinat kasutada täielikus funktsionaalsuses ja tingimustel, milles sooviti seda kostja poolt hakata kasutama lepingu sõlmimisel. Fotospektomeeteri (PDC-SG) puuduse olemasolu on pooled fikseerinud juba 13.08.2018 Ka trükise kvaliteedist ja paberi söötjast tulenev probleem oli juba enne 16.10.2018 hageja e-kirja fikseeritud kostja ja hageja vahel. 07.09.2018 teenuste raporti nr 00035 kohaselt külastuse põhjuseks on, et DSD läheb liiga sageli tööle (MECH), ei ole võimalik õhukest paberit kasutada ja kliendi märkuste kohaselt probleem on trükkimisega 150 g/m2 paberile. Kostja oli probleemidest hagejat teavitanud enne 16.10.2018, kui hageja esitas kostjale allkirjastamiseks COI.
13.Ostu-müügilepingu nr 05/2018 maksetingimuste punkti 3 kohaselt viimane makse asja eest summas 38 500,00 eurot koos käibemaksuga (0%) tuleb ostjal müüja pangakontole tasuda 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates asja paigaldamisest, dokumentide üleandmisest ning Komori instruktori juhendamisel läbiviidava koolituse toimumisest, mille lepingupooled allkirjastatud paigaldamissertifikaadiga kinnitavad. Lepingu lisa nr 1 üldtingimuste punktis
1.toodud maksetähtaeg asja omand müüjalt ostjale üle eeldusel, et lepingupooled on paigaldamissertifikaadi allkirjastanud. Lepingu üldtingimuste punkti 3.1. kohaselt paigaldamissertifikaadi lepingus sätestatud viisil allkirjastamiseni on ostjal õigus asja kasutada ja hallata, kuid asja omandiõigus jääb müüjale maksetingimuste täitmiseni. Vastavalt üldtingimuste punktile 4.4. juhul, kui ostja keeldub paigaldamissertifikaadi allkirjastamisest, peab ostja kolme tööpäeva jooksul alates sertifikaadi kättesaamisest esitama kirjaliku kaebuse, milles on toodud sertifikaadi allkirjastamisest keeldumise põhjused. Üldtingimuste punkti 4.5. kohaselt paigaldamissertifikaadi allkirjastamiseni puudub ostjal õigus asja kasutada või seda muul viisil hallata, välja arvatud juhul, kui eeltoodu toimub müüja volitatud tehnikute juuresolekul või müüjaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Tulenevalt üldtingimuste punktist 4.8. lepingus sätestatud garantiitähtaeg algab paigaldamissertifikaadi allkirjastamise kuupäevast. Üldtingimuste p-i
5.1.kohaselt müüja tagab asja kvaliteedi garantiitähtaja kestel 24 kuu jooksul alates paigaldamissertifikaadi allkirjastamisest. Tingimustest nähtub, et paigaldamissertifikaadi
allkirjastamine on määrava tähtsusega ning mõjutab poolte õigusi ja kohustusi, sh omandiõiguse ülemineku aega ning garantiiperioodi algust. Seega on hageja väide nagu paigaldamissertifikaadil oleks üksnes kinnitav efekt ebaõige ja eksitav.
14.Hageja ei olnud oma lepingujärgseid kohustusi täitnud 16.10.2018 ega varasema seisuga. Kostja sai pidevate seisakutega trükimasinat kasutada, kuid toodangu kvaliteet ei vastanud lepingus sätestatud trükimasinale ettenähtud tingimustele. Trükimasin ei võimaldanud kvaliteetset pilti trükkida, kostja pidi osadest töödest loobuma ja osa töid sisse ostma. 22.11.2018 Grafitek OÜ kui asjatundja akti kohaselt Grafitek OÜ kontrollis 19. ja 20. 11.2018 KOMORI 529+C ofsettrükimasina trükikvaliteeti kostja juures. 23.10.2018 teenuste raporti nr 04277 kohaselt oli külastuse põhjus 5.sektsiooni haaraja hoidiku vahetamine. Raportis on märkused, et on väike kahjustus trükisilindri pinnal, kahjustatud on haarapadja tugiäär (haaraja patjade vaheline) ja haaraja padja tõstuk. 30.11.2018 teenuste raporti nr 04356 kohaselt on külastuse põhjus valtside reguleerimine. Kliendi märkuste kohaselt trükisel on horisontaalsed ja vertikaalsed triibud. 01.03.2019 teenuste raporti nr 04582 kohaselt on külastuse põhjus valtside vahetamine. Kliendi märkuste kohaselt trüki kvaliteet varjutuse vastaste valtsidega on halb. Peale vahetamist otsevaltsidega on korras. Kolmandas sektsioonis on probleemid niisutuse kontsentraadiga, 09.04.2019 teenuste raporti nr 04768 kohaselt on külastuse põhjus valtside vahetamine, kontrollimist vajasid 2/4/5 sektsiooni „varjutamise vastased (OSC)“ valtsid, 1. sektsioonist eemaldatud valtsid, millistel on loks. 29.04.2019 teenuste raporti nr 04795 kohaselt on külastuse põhjus õlileke 3.sektsiooni all, kliendi märkuste kohaselt oli avatud kapp montaaži viga. 13.05.2019 teenuste raporti nr 04773 kohaselt on külastuse põhjus ABC valtside vahetamine 1C sektsioonis, uued OSC valtsid põhjustasid triibutamise. Peale otsevaltside tagasi paigaldamist, on 70% trükipinnast parem. 16.07.2019 teenuste raporti nr 05030 kohaselt on külastuse põhjus õli trükimasina all, kahtlane sekstioon on sektsioon nr 3.
15.Hagejal puudub õigus nõuda viivist alates 16.10.2018, selleks hetkeks ei olnud trükimasin üleantud lepingu kohaselt, tegeleti trükimasina korda tegemisega. Hagejal puudub üldse viivisenõude õigus, kostja ei ole olnud oma kohustuste täitmisega viivituses ning on tasunõude tasaarvestanud leppetrahvinõudega. Kostja esitab alternatiivsed vastuväited hageja viivisenõudele juhuks, kui kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub siiski rahuldamisele. Lepingu üldtingimuste punktis 1 on seoses leppetrahviga välja toodud, et viivise arvestamine algab hetkest, mil lepingus sätestatud makse- või üleandmise tähtaja täitmisega on viivitatud enam kui kümme (10) tööpäeva, välja arvatud hooldus- ja remonditööde puhul, st kumbki lepingupool ei või eeldada viivise maksmist esimese 10 (kümne) viivituses oldud tööpäeva jooksul. Kui lähtuda hageja seisukohast, et kostja pidi kolmanda osamakse tasuma kolme tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 15.08.2018, ei saa hageja arvestada viivist alates 16.08.201, sest see on vastuolus eeltoodud lepingujärgse viivise arvestuse tingimusega.
16.Hageja on väitnud, et ta kirjutas lisakokkuleppele alla üksnes kostjale teadaoleva erakorralise vajaduse tõttu ehk sundolukorras, sest kostja keeldus hagejale üle andmast vana trükipressi, mille hageja oli juba edasi müünud. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja alles pärast uue trükimasina COI allkirjastamist, hagejale üle andma vana trükimasina. Uus trükimasin pidi asendama vana trükimasina, mistõttu ei saanud kostja vana trükimasinat hagejale üle anda enne, kui uus trükimasin on kasutatav lepingus kokkulepitud tingimustel. Uue trükimasina osas olid hagejapoolsed kohustused täitmata, kostjal puudus kohustus anda üle vana trükimasinat. Kostja teavitas 13.08.2018, et inseneridel ei lubata vana masina demonteerimist enne, kui uus masin töötab. Hagejal oli kohustus lepingu ese paigaldada 25 tööpäeva jooksul alates asja kohaletoimetamisest. Kostja ei nõustu hagejaga, et 21.08.2018 lisakokkuleppe puhul oleks tegemist tüüptingimusega. Väär on, et lisakokkulepe väljendas
vaid kostja tahet, see oli kooskõlas ka hageja varasemate väljendustega. Kui kohus leiab, et 21.08.2018 lisakokkulepe sisaldab tüüptingimusi, siis kostja on seisukohal, et hageja poolt väljatoodud tingimused ei ole eraldiseisvalt ja/või koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad.
17.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et ei ole sätestatud kostja kohustusi juhuks, kui lisakokkuleppe punktis 11. sätestatud nn puudused on kõrvaldatud, siis välistatakse või piiratakse ebaõiglaselt hageja võimalust kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Kui lepingu ese on üle antud hageja poolt kostjale lepingu kohaselt, siis kostja võimalik kohustus tasuda kolmas osamakse on reguleeritud vastavalt nn põhilepingus sätestatud korrale. Lisakokkuleppega ei ole pandud hagejale kohustust õiguskaitsevahendite kasutamisel kohustust tõendada, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja väide, et punktidega 4., 5., 6. ja 7. muudeti lepingu vastavaid punkte oluliselt hageja kahjuks, rikuti oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu, on mõistetamatu.
18.Punktide 4. ja 5. kohaselt müüja ja ostja lepivad kokku, et ostja võib asja nr 1 hakata kasutama alates 21.08.2018 kutse- ja majandustegevuses ning seda ei loeta lepingujärgseks tööde ja vara vastuvõtmiseks ning üleandmiseks (13.08.2019 e-kiri) Punkti 6. kohaselt hakkab garantii kehtima COI allkirjastamisest sõltumata sellest, et ostja on asja nr 1 võtnud kastutusele varasemalt ning punkti 7. järgselt asja nr 1 kasutusele võtmine ei lõpeta ostja õigust nõuda lepingus sätestatud leppetrahvi. Lisa 1 lepingu nr 05/2018 juurde punkti 4.5. kohaselt paigaldamissertifikaadi allkirjastamiseni puudub ostjal õigus asja kasutada või seda muul viisil hallata, välja arvatud juhul, kui eeltoodu toimub müüja volitatud tehnikute juuresolekul või müüjaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Sama lepingu p-i 4.6. järgselt lepingu punktides 4.4. ja 4.5. sätestatu järgimata jätmisel ning juhul, kui alustatakse asja ärilisel eesmärgil kasutamist, loetakse asja paigaldamist- ja käivitamistööd on lõpuleviidud ja ostja on need vastu võtnud asja paigaldamisest alates. Punkti 6 sisu ei muutnud samuti esialgse lepingu punkti 4.8. sisu, mille kohaselt garantiitähtaeg algab paigaldamissertifikaadi (COI) allkirjastamise kuupäevast. Lisakokkuleppe punktides 4., 5. ja 6. reguleeriti olukorda lepingu punktidest 4.5. ja 4.6. ja 13.08.2018 hageja e-kirjast tulenevast ettepanekust ning sellega ei saanud hagejat kahjustada.
19.Kostja leppetrahvi nõude õigus reguleeritud esialgses lepingus ning lisakokkuleppe punktis 7, kostjale ei antud täiendavat õigust nõuda leppetrahvi. Samuti kostja leiab, et leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ning leppetrahvi suurus on võrdne hageja viivisemääraga, mida tal on õigus rakendada kostja kohustuste rikkumise korral, mida hageja on ka rakendanud viivise väljamõistmise taotlemisel. Lisakokkuleppe punkt 13 ei saa olla tühine kuna hageja oli lisakokkuleppe sisust ning tagajärgedest selle allakirjutamise ajal põhjalikult informeeritud olnud, see tugines ka hageja varasemalt esitatud seisukohtadel. Lepinguga nr 05/2018 pooled sõlmisid 21.08.2018 lisa nr 6 võttes arvesse, et lepingust tulenevad kohustused ei ole müüjal lepingujärgselt täidetud. Lisa nr 6 punkti 1. kohaselt pooled kinnitavad, et lepingu eset nr 1 ei ole müüja poolt kokkuleppe sõlmimise hetkel ostjale üle antud lepingu kohaselt. Vastavalt punktile 7. ei lõpeta nimetatud kokkuleppe sõlmimine ostja õigust nõuda müüjalt lepingus kokkulepitud leppetrahvi seoses lepingujärgsete kohustuste mittetäitmisega. Tulenevalt p-st 8. ostjal on õigus nõuda müüjalt asja nr 1 üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi 20. 08. 2018 seisuga summas 14 630.- eurot. Punkti 9. kohaselt lepingupooled leppisid kokku, et ostja võib lepingu alusel tekkinud leppetrahvi tasaarvestada müüja nõudega ostja vastu seoses lepingu kolmanda osamaksega. Leppetrahvi kokkuleppe tingimused, sh leppetrahvi määr on kehtestatud lepingu nr 05/2018 lisaks nr 1 olevate lepingu üldtingimuste p-s 1 (Penalty). Nimetatud tingimuste kohaselt on ostjal õigus nõuda leppetrahvi iga viivitatud päeva eest määraga 0,1% ostja poolt müüjale tasutud summast. Kostja lähtus leppetrahvi nõude arvestamisel, et kostja poolt on hagejale
tähtaegselt tasutud lepingu nr 05/2018 järgsed kaks osamakset kokku summas 731 500.eurot ja COI allkirjastamise esialgne kuupäev pidi olema 31.07.2018 ning kostja poolt allkirjastati lepingu eseme nr 1 osas COI akt 31.07.2019, seoses lepinguga nr 05/2018. Kostja nõue oli sissenõutavaks muutunud, sest hageja ei olnud täitnud oma kohustusi lepingu kohaselt kuni 31.07.2019.
20.Seega seoses lepingu nr 05/2018 rikkumisega hageja poolt kostjal oli õigus nõuda hagejalt leppetrahvi seisuga 31.07.2019.a summas 266 997.- eurot. Kostja tasaarvestas enda leppetrahvi nõude summas 266 997.- eurot hageja vastu hageja nõuetega, vastavalt lepingule nr 03/2018 summas 10 000.- eurot ning vastavale lepingule nr 05/2018 summas 38 500.- eurot, summas 48 500.- eurot kostja vastu. Tasaarvestuse tulemusel lõppesid hageja nõuded kostja vastu 48 500.- euro ulatuses. Kostja tugines 31.10.2019 esitatud tasaarvestuse avalduses lepingule nr 05/2018 ja selle lisas nr 1 tingimustele. 31.10.2019 kostja dokumendist nähtub, milliseid nõudeid tasaarveldati. Tasaarvestuse avaldusest ei pea tulenema tasaarvestatavate nõuete suurus ja alused, tuvastatav peab olema tasaarvestusel osalevate nõuete määratlus. Tootja 12.11.2018 kinnitus, et trükikvaliteet vastab tootja spetsifikatsioonidele ning trükipressil ei ole ühtegi mehaanilist viga ei kinnita probleemide puudumist. Ühe tootja hinnang trükikvaliteedi osas ei saa tõendada hageja lepingujärgsete kohustuste täitmist, kinnitus on vastuolus kirjalike tõenditega. Kostja on kaotanud leppetrahvi nõude esitamise õigust mõistliku aja minetamise tõttu, et kostja on hagejat hiljemalt 21.08.2018 teavitanud, et ta nõuab hagejalt leppetrahvi hagejapoolsete lepingukohustuste rikkumise tõttu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
21.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistajate ütlustega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 21.04.2020 määrusega ja kostja esitas 18.05.2020 kirjaliku vastuse, mida hilisemalt on täiendanud.
23.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
24.Asjaolud, mille üle puudub vaidlus ja millest maakohus saab lähtuda, on: •
10.04.2018 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 05/2018 uue trükipressi Komori GL529+C S/N 2014 ostmiseks
• • • • • • • • •
kostja kohustus tasuma hagejale kolme osamaksega kokku 770 000 eurot kostjal on hagejale tasumata kolmas osamakse summas 38 500 eurot pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav ostu-müügilepingu suhtena hageja alustas trükipressi paigaldamist 12.06.2018 trükipress oli paigaldatud 06.07.2018 pooled sõlmisid 21.08.2018 lisakokkuleppe kostja esitas tasaarvestusavalduse 31.10.2019 kostja allkirjastas üleandmise – vastuvõtmise akti COI 31.10.2019 lepingu lahutamatuks lisaks on üldtingimused
25.Müügilepingu sisuks VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi, millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1). Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lõikest 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lisaks näeb VÕS § 77 lg 1, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 sätestab, et müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Eeltoodud sätetest tuleneb, et müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud eseme puudustest teadlik.
26.Pooltevahelisest ostu-müügilepingust nr 05/2018 ilmneb, et lepingu esemeks oli: • Asi nr 1 ehk uus trükipress Komori GL529 • Ühenädalane koolitus Komori inspektori ja ühenädalalane Starleti inspektori juhendamisel • Spetsifikatsioon • Asja tehnilist kirjeldust sisalduvad dokumendid, kasutusjuhend, hooldusjuhend, garantiitingimused • Paigaldamis- ja seadistamistööd ja seadme edasise kasutamise ettevalmistamine • Kasutatud asi nr 2 ehk vana trükipress Komori LS529M
27.Kohtu korraldaval istungil 16.03.2021 selgitas kohus välja, et leping sõlmiti koos trükipressi paigalduse, seadistuse ja vastava koolitusega seadme kasutamiseks. Nimetatut kajastab ka lepingus selle objektina kirjeldatu. Lepingu nr 05/2018 lisaks on 21.08.2018 sõlmitud lisa 6, mis hageja väitel on erinevatel alternatiivsetel asjaoludel tühine. Kostja väitel pooled sõlmisid 21.08.2018 lisa nr 6 võttes arvesse, et lepingust tulenevad kohustused ei ole müüjal lepingujärgselt täidetud. See on ka põhiline vaidlusküsimus käesolevas vaidluses, millise õigusliku tähendusega on lisakokkulepe ning kas hageja nõude saab
lugeda täidetuks tasaarvestuseavaldusega. Asjaolu, et lisakokkulepe on seotud ostumüügilepinguga, tuleneb punktist 1, kus pooled kinnitavad, et lisa 6 sõlmimise päevaks 21.08.2018 ei ole uut seadet lepingus sätestatud viisil üle antud. Pooled on tingimustes kokku leppinud, et trükipressi garantii kehtib paigaldamissertifikaadi allkirjastamisest, sõltumata masina kasutamisest. Kohtu hinnangul ei ole lisakokkulepe on (erinevatel alustel) tühine. VÕS § lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
28.Asjaolu, et kostjal on tasumata viimane hagetav osamakse suurusega 38 500 eurot, ei ole vaidluse all. Kostja leiab, et tal on müügieseme puuduste tõttu õigus nõuda lepingus sätestatud leppetrahvi ja tasaarvestada oma nõue hageja kolmanda osamakse tasumise nõudega. Hageja leiab vastupidiselt, et trükipressil ei esinenud kostja viidatud puudusi, mis annaksid kostjale õiguse nõuda leppetrahvi ning õigustaksid seeläbi kolmanda osamakse mittetasumist. Hagejal leiab ka, et isegi juhul, kui kostjal oli õigus leppetrahvi nõuda, esitas kostja leppetrahvi nõude liiga hilja. Hageja leiab, et makse tähtpäev on saabunud VÕS § 108 lg 1 järgi, sest kostja kohustus kolmanda osamakse tasuma kolme tööpäeva jooksul alates asja paigaldamisest, müügieseme dokumentide üleandmisest ning Komori instruktori juhendamisel läbiviidava koolituse toimumisest, mille lepingupooled allkirjastatud paigaldamissertifikaadiga kinnitavad. Hageja leiab, et 10.08.2018 olid täidetud kõik tingimused kostja kolmanda osamakse tegemiseks: trükipress oli paigaldatud 02.07.2018, dokumendid üle antud 02.07.2018 ja Komori instruktori koolitus oli läbi viidud 10.08.2018.
29.Pooled sõlmisid vaidlusaluse lisakokkuleppe 21.08.2018 ehk pärast eelnimetatud tähtaegasid. Hageja leiab, et kostja sundis teda enne vana trükipressi demonteerimist alla kirjutama lepingu lisale. Hageja leiab, et kokkuleppe sisu on ühepoolne ja sisaldab kinnitusi, et hageja on lepingut rikkunud (punktid 1 ja 11), et hageja on kohustatud maksma kostjale viivist (punkt 8) ning et hagejal ei ole asjakohaseid pretensioone kostjale (punkt 10). Samuti on märgitud, kostja võib küll trükipressi oma majandustegevuses kasutusele võtta, kuid seda ei loeta trükipressi vastuvõtmiseks (punktid 4 ja 5). Kokkuvõtvalt leiab hageja, et lepingu vastavaid punkte muudeti hageja kahjuks ja lisakokkulepe on nii TsÜS § 86 lg 2 kui TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus ning TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
30.Kohus ei nõustu sellega, et hageja ja kostja õiguste ning kohustuste hindamisel tuleb lähtuda üksnes lepingust ning seadusest ning lisakokkuleppe tingimused tuleb arvestamata jätta. Hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust tuvastada tehingu tühisust, need ei ole vastuolus heade kommetega. Kohtu hinnangul on pooled objektiivsetel asjaoludel täpsustanud oma lepingulises suhtes õigusi ja kohustusi, põhjusel, et hagejal oli vajalik vana trükipress demonteerida, kuid kostjal puudus võimalus uue trükipressiga kvaliteetset prinditööd teha, ehk masin on küll paigaldatud aga seadistamata puuduste tõttu. Seega ei saa järeldada sundolukorda ega lepinguliste kohustuste ühepoolsust, sest hagejal oli teada kohustus tagada printeri töökvaliteet.
31.Alternatiivselt on hageja esile toonud, et kui 21.08.2018 lisakokkulepe ei ole TsÜS § 86 lg 1 kohaselt tühine, siis on tühised lisakokkuleppes sätestatud teatud tüüptingimused. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimusteks tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Riigikohus on kinnitanud, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks „ilma läbirääkimisteta varem välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama“. Hageja leiab, kirjeldatud asjaoludel ei olnud lisakokkuleppe tingimused poolte vahel läbi räägitud ning hagejal ei olnud sundolukorras võimalik
mõjutada tingimuste sisu. Seega on lisakokkuleppe tingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes.
32.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 sätestab seejuures mitteammendava nimekirja ebamõistlikult kahjustavatest ja seega eelduslikult tühistest tüüptingimustest. 21.08.2018 lisakokkuleppe teatud tingimused on eraldiseisvalt ja / või koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised. Lisakokkuleppe punktid 1, 10 ja 11 on eraldiseisvalt ja koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 3 punkt 2 ja VÕS § 42 lg 1 mõttes. Põhimõtteliselt kinnitatakse nende punktidega hageja lepingurikkumine ja välistatakse samas kostja lepingurikkumine. Seejuures ei ole lisakokkuleppes sätestatud kostja kohustusi juhuks, kui lisakokkuleppe punktis 11 sätestatud nn puudused on kõrvaldatud. Selliselt välistatakse või piiratakse ebaõiglaselt hageja võimalust kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid, sh juhuks kui kostja ei täida kolmanda osamakse tasumise kohustust või viivitab sellega. Seejuures pannakse hagejale õiguskaitsevahendite kasutamisel kohustus tõendada, et hageja ei ole lepingut rikkunud, samas kui seaduse kohaselt lasub nimelt kostjal kohustus tõendada, et hageja on lepingut rikkunud. Selliselt on antud lisakokkuleppe punktid ebamõistlikult kahjustavad ka VÕS § 42 lg 3 punkt 11 mõttes.
33.Lisakokkuleppe punktid 4, 5, 6 ja 7 on eraldiseisvalt ja koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 1 mõttes. Mainitud lisakokkuleppe punktidega muudeti lepingut oluliselt hageja kahjuks (rikuti oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu). Lepingu punkt 4.5 kohaselt ei oleks kostja tohtinud trükipressi kasutada enne paigaldamissertifikaadi allkirjastamist. Kokkuvõtlikult on lisakokkuleppest kehtivad punktid, millega hageja on kinnitanud, et kostja võib trükipressi alates lisakokkuleppe sõlmimisest tavapärasel moel kasutada ning et sellisest kasutamisest ei teki trükipressile kahjustusi. Samuti jääb kehtima kostja õigus oma lepingust tuleneva leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks hageja lepinguliste nõuetega (sama õigus on sätestatud ka lepingus), mis ei tähenda seda, et hageja sellise leppetrahvi nõudega nõustub.
34.Kohtu hinnangul ei ole tegemist tüüptingimustega viidatud sätete mõttes. VÕS § 29 lg 3 järgi poolte tahte hindamiseks tuleb arvestada, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma siis tõlgnedatakse lepingu tingimust selliselt nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
35.Vaidlusaluse lisakokkuleppe puhul ei ole tegemist eraldiseisva lepinguga, mis muutis kehtetuks/asendas algse lepingu, vaid tegemist on ilmselgelt lisaga 10.04.2018 poolte vahel sõlmitud müügilepingule nr 05/2018. Lisakokkulepe ei ole tühine ega vastuolus heade kommetega ega sisalda tüüptingimusi. Hageja kohustus oli viia uus trükipress töökorda, asjas kohtu ette toodud tõenditega ei olnud seda kohustust täidetud lisakokkuleppe sõlmimise ajaks ning jätkus pärast selle sõlmimist. Lisakokkuleppega ei võeta ära hagejalt võimalust kasutada müüjana seaduslikke õiguskaitsevahendeid, ka käesoleva hagi esitamisega on ta seda ju teinud. Käesolevalt ei nõustu kohus hagejaga, et lisakokkulepe oli vastuolus heade kommetega või tüüptingimustega. Pooled tegutsesid mõlemad ärilistel eesmärkidel, kostja soovis uue trükipressiga kvaliteetset tööd teha ja hageja üle anda juba müüdud vana trükipressi. Ostu-müügilepingust nähtuvalt oli vana trükipressi ost seotud uue trükipressi müügiga. Seega pidi hageja õiguspärane ootus olema suunatud sellele asjaolule,
et uus trükipress oleks töökorras ja vastavalt seadistatud, et kostja saab üle anda vana trükipressi. Ebamõistlik on eeldada, miks pidanuks kostja oma äritegevuse peatama ajaks, kuni uus trükipress töökorras on, tagamata õiguslikke vahendeid selleks puhuks, et hageja täidaks oma kohustused. Seega ei ole hageja hagis kirjeldatu, et teda sunniti lisakokkuleppele alla kirjutama, kohane ega tõendatud. Tunnistaja T. T. sõnul lisa 6 kokkulepe allkirjastamisele eelnes arutelu ja hageja esindajad tutvusid projektiga oma kontoris, hiljem tehti tähtaegade ja sõnastuse osas muudatusi. Seda kinnitust ei ole hageja ümberlükanud.
36.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vana trükipressi demonteerimisele 21.08.2018 pidi eelnema uue trükipressi töökorras olek, ning see asjaolu ei saanud olla hagejale üllatav. Hageja väide, et teda sunniti alla kirjutama lisakokkuleppele, ei ole õige ka seetõttu, et lepingulised kohustused ei piirdunud vaid trükipressi paigaldamisega. Paigaldus- ja proovitöid kajastab ka ostu- müügi leping. Asjaolu, et uue trükipressil olid puudused, mis on seotud kas seadistamise või paigaldamisega, kinnitavad ka hageja enda tõendid, kirjavahetus 18.11.2019 L. J.ga, 16.10.2018, 17.08.2018 G. K.ga ning tunnistaja R. R. ütlused. Nimetatut ei saa arvestada garantiitööde teostamisena, pooled olid garantii kulgemise aja sidunud vastuvõtmise aktiga.
37.Kohus nõustub kostjaga, et poolte õigused ja kohustused on kehtestatud põhilepingus ning lisakokkuleppega ei tekkinud olukord, kus põhilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi pooled ei pidanud üldse järgima. Lisakokkuleppe punktidega 1, 10 ja 11 ei välistata kostja lepingurikkumist, vaid pooled tuvastasid tekkinud olukorra, mille kohaselt hageja ei ole lisakokkuleppe sõlmimise hetkeks üle andnud lepingu uut trükipressi lepingu kohaselt. Hageja kinnitas kokkuleppes, et kostja ei ole hageja ees olevate kohustuste täitmisega kokkuleppe sõlmimise hetkel ostjast tulenevatel põhjustel viivitusse sattunud. Nimetatud asjaolu on käesoleva tsiviilasja läbivaatamise raames tuvastamist leidnud. Hageja kinnitas, et tal ei ole kostja vastu vana trükipressi üleandmisel tekkinud viivitusest tulenevaid nõudeid.
38.Tingimuste kasutajal on võimalus tõendada, et vaidlustatud tingimus(ed) on läbi räägitud tegelikku olukorda arvestades. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuste sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
39.Kohtu korraldaval istungil 16.03.2021 kinnitas hageja esindaja, et tal oli vana trükipressi vaja, sest Hiinast oli leitud klient, kes masina ostis, juba olemas. Seega oli hagejal oluline vana trükipress selle ostjale temaga kokkuleppetud tähtajaks üle anda. Kuid hageja oli seotud ka kohustustega seadistada uus trükipress lepingulises suhtes oleva kostjaga, et demonteerida vana masin, see olukord ei tekkinud kostja süül. Kohtuistungil 26.08.2021 kuulas kohus ära tunnistajad R. R. ja T. T., kes mõlemad olid kokku puutunud trükipressi paigaldamise ja seadistamisega. Tunnistajatel oli varasem kogemus analoogiliste trükipresside valdkonnas. R. R. sõnul on ta töötanud hageja ettevõttes 2015 aastast. Tema ütlustega on kinnitamist leidnud, et pärast seadme paigaldamist vahetati välja Baldwini kütteseade, tegemist oli tehase veaga, mis parandati enne lisakokkuleppe allakirjutamist. Komori teabedisplei oli eraldi Jaapanist tellitud ja pidi olema saabunud pärast trükipressi paigaldamist. Tunnustaja sõnul said nad teabe kostjalt valtside loksumise kohta, ning need vahetati välja 2019 ning seejärel trükikvaliteet pisut paranes. Tunnistaja sõnul sai hageja alles 21.08.2018 teada, et kostja ei kasuta uut trükimasinat. R. R. kinnitas, et tema on projektijuht, mitte tehnik, kuid mõningate remonditööde juures ta siiski oli. R. R.i sõnul on trükipressi valtsid kuluvad osad, mis kuuluvadki vahetamisele. Kliendile (kostjale) ei meeldinud, et seade jättis lehele hägusa joone, PDC-CG uuendusseade ei jätaks
(mõõteseade) enam määrdunud joont. Tunnistaja andis ütlusi ka selle kohta, et kütteseade vahetati välja, sest seadme probleem oli see, et üks juhe asus korpusele liiga lähedal, juhtmed põlesid läbi ja seetõttu seade ei töötanud. Kohtu hinnangul on tunnistaja eeltoodud ütlustest võimalik järeldada probleeme masinaga, mis takistas tavapärase kvaliteetse prindi tegemist. Mõneti on ütlused vastuolulised, nii näiteks rääkis tunnistaja, et Komori teabedisplei pidigi tarnitama hiljem, pärast trükipressi paigaldamist, kuid seoses hägusa joonega väljaprindil, sooviti kliendile vastu, tulla sellise uuendusi võimaldava seadmega. Tunnistaja sõnul on valtse soovituslik vahetada iga 12-14 kuu tagant. Kohus leiab, et tunnistaja on hageja töötaja, kuid ta pea lepingulisi kohustusi ja tähtaegasid teadma, kuid tema kirjeldatud probleemid on usutavalt esile toodud ja kattuvad teiste tõenditega. Arvestades, et paigaldati uus seade, on kohtu hinnangul ebausutav, et valtside vahetus/parandus võis olla seotud pikast tööprotsessist. Kui soovituslik vahetus on iga 1214 kuu tagant., see sai olla vaid masina puudus. Tunnistaja ütlused trükipressi puuduste osas kattuvad kostja esitatud vastuväidetega.
40.Ka tunnistaja T. T. sõnul on ta teadlik vaidlusprobleemist ning on töötanud Komori masinatega aastast 2005. Kui ilmnesid kvaliteediprobleemid, oli tegu värvivaltsiga ja niisutussüsteemiga, sest trükilehel olid horisontaalsed ja vertikaalsed triibud. Tunnistaja ütluste kohaselt olid valtsidel lõtkud sees, sest kui trükimasin töötab, käivad silindrid ringi ning tekivad löögid ja need löögid tekitavad prindile triipe. Löögid ilmnesid trükkimise käigus, need valtsid vahetati ära. 06.07.2018 ei olnud veel testtöid tehtud, toimus alles seadistus. 21.08.2018 puudus võimalus trükkida täispinna töid, ehk keskmisest keerukamaid ja pakenditööstuse pakendeid trükkida. Tema sõnul selgusid probleemid Baldwini kuivatusahjuga, PDC-CG mõõteseadmega ja trükimasina lisaga Technotrans juba koolituse käigus, kuivatusahju vahetus toimus oktoobris 2018, kuid mõõtmisseade teema on seni lahendamata. Teise koolituse käigus selgus, et veesüsteemi parameetrid on paigast ära ja kontrollitav veesüsteemi niisutus veelahus ei vasta tegelikkusele. Lisakokkuleppe sõlmimise ajaks oli Technotransi probleem lahendatud, sest hageja tehnik vahetas ära PH anduri ning elektroonik tegi deformeerunud ahjul ajutise paranduse. Uue trükimasinaga alustati tööd pärast lisa 6 allkirjastamist. Technotrans põhikomponendid on vesi ja värv ning kui veeaparaat on paigast ära, tekivad trükisel probleemid, trükivärv ei kuiva. Triibud trükistelt kadusid, kui valtsid vahetati. Pärast valtside vahetust ei ole neid enam asendatud, kuna tegemist oli uue valtsiga ei saanud kulumisviga olla. Aktides on kajastatud, kuidas vahetati trüki ja kummisilindritelt ära alusmaterjalid, mis ei olnud õigesti kalibreeritud, montaaži käigus oli jäetud lahti õhustuskraan, millest jooksuis õli välja. Montaaži vea tõttu läks ahi katki, sest õhutorud olid ühendatud vastupidiselt. Seega järeldab kohus tunnistajate ütlustest, et trükipress ei olnud lisakokkuleppe sõlmimise ajaks töökorras ega lepingu esemele vastav.
41.Grafitek OÜ 22.11.2019 aktis on välja toodud kvaliteedi probleemid ja põhjendused: visuaalsed tumenenud paralleelsed triibud trükipoognate esiservas, probleem on seotud niisutus- ja värvivaltside ebaõige seadistusega; valtsi surveseadistus ei järgi kasutusjuhendit; laiad visuaalsed heledamad paralleelsed triibud trükipoogna esiservas, probleem on seotud trükiplaadi esiserva jäljendivaba alaga, kus kasutamata jäänud niisutuslahuse tõttu väheneb värvikate distantsil 19 cm trükipoogna esiservast ~2cm laiuse vöödiga; Scan-MeasurementDevice SpectroJet (Techkon) jälgimismärk, probleem on seotud Spectrojet’i ratta liigsuure koormusega trükipoogna kuivamata värvikihile. Kohtul ei ole tõendeid kogumis hinnates põhjust nende olemasolus kahelda. Kvaliteedi kontrolli olid pooled nendevahelise lepingu üldtingimuste punktis 4.7 sätestanud: enne paigaldamissertifikaadi allkirjastamist trükitakse fogra, catp ja 5 ostja ärieesmärgil tööd.
42.Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid analoogilise trükipressi töökvaliteedi kohta, samuti tootja kinnitus masina korrasoleku kohta ei lükka ümber konkreetseid puudusi vaidlusaluse trükimasina osas. Puudusi Baldwini kütteseadme, Technotransi ja PDC-SG seadmega ja valtsidega on kinnitanud hageja esindaja 13.08.2018 e-kirjas, kirjeldanud tunnistajad ja kajastavad mitmed aktid. Seega on need sellised probleemid, mis on hinnatavad trükipressi puudusena ja käsitletavad eseme lepingule mittevastavusena. Lepingu esemeks oli trükipressi seadistamise protsess ja see on ilmselgelt seotud masina, kui seadme korrasolekuga. Kohtule esitatud tõenditega on kogumis tõendamist leidnud, et trükipressil nimetatud puudused esinesid. Tunnistajate ütlused on puuduste osas põhimõtteliselt kattuvad (Kilsi sõnul trükikvaliteet paranes pärast valtside vahetust, varasemalt oli triibud), tunnistajad ei peagi lepingust tulenevaid kohustusi teadma. Puuduste olemasolu kinnitavad dokumentaalsed tõendid, aktid ja e-kirjavahetus.
43.Lepingu üldtingimuste punkti 5.1 järgi algas garantii tähtaeg paigaldamissertifikaadi allkirjastamisest. Seega arvestades, et lepingu esemeks oli trükipressi paigaldamine, koolitus ja seadistamine, ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist oli garantiitöödega. Lähtuda tuleb trükipressi kasutamise eesmärgipärasusest, mida pooled kajastasid lepingu esemes. 04.11.2019 edastas kostja leppetrahvinõude, mille osas hageja tegi 08.11.2019 parandused. 31.10.2019 edastas kostja tasaarvestusavalduse koos allkirjastatud paigaldamissertifikaadiga. Hageja on 18.10.2019 kirjas väljendanud oma seisukohta, et 11.10.2018 seisuga oli trükipress vastavalt tootja standarditele installeeritud ja heas töökorras ning alates 11.10.2018 on tööd teostatud garantii alusel. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et trükipress oli 11.10.2018 heas töökorras.
44.Hageja leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, kuna selle aluseks olev kostja leppetrahvi nõue on alusetu. Kostja väitel oli kostjal hageja vastu lepingust tulenev leppetrahvi nõue summas 266 997 eurot, mille kostja tasaarvestas hageja nõuetega kostja vastu. Vaidluse all ei ole, et hagejale esitati leppetrahvi nõue summas 218 497 eurot, koos 08.11.2019 tehtud parandustega. 04.10.2021 on kostja esitanud täiendavad selgitused seoses leppetrahvi nõude arvestusega. Kostja allkirjastas paigaldamissertifikaadi 31.07.2019. mitte 31.07.2018, millega kinnitas paigaldamis tööde ja seadistamise lõpetamist ja trükipressi valmisolekut kasutamiseks. Leppetrahvi nõue ühe päeva eest on 731.50 eurot. Tõendatud on, et 30.07.2019 tegi hageja trükipressi osas viimase kontrolli. Seega ei ole tõendatud, et trükimasin oli nii töökorras, et sai kvaliteetseid prinditöid teha enne 30.07.2019. Vaidluse all ei ole, et trükipress oli paigaldatud 06.07.2018, kuid seadistamata, need tööd olid aga eraldi ostu-müügi lepingus kokku lepitud.
45.Alternatiivselt palub hageja kohtul vähendada kohalduva leppetrahvi suurust. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmiseulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja toob esile, et leppetrahvi vähendamisel on oluline, et kostja on trükipressi vähemalt alates 21.08.2018 oma majandustegevuses kasutanud ja trükipressi tootja on kinnitanud trükikvaliteedi vastavust tootja standarditele, hageja on kostjale heauskselt vastu tulnud ning teatud parendused omal kulul teostanud ja kostja esitas leppetrahvi nõude ebamõistliku viivitusega.
46.21.08.2018 lisakokkuleppe punktis 11 on kirjeldatud puudused, mis trükipressil kostja hinnangul esinesid. Hageja leiab, et 21.08.2018 lisakokkuleppe punktis 11 kirjeldatu ei kujutanud endast trükipressi puuduseid, vaid lisatöid või -varustust. Lisakokkuleppe punkt 11 on tühine, sellega ei saa tõendada puudusi. Kohus sellega ei nõustu. Puuduste kirjeldamiseks ei ole vormi ja sisunõudeid, oluline on nende tõendamine. Lisakokkuleppest nähtub, et 21.08.2018 seisuga on uuel trükipressil oli vajalik teha PDC-SG kronsteini
uuendus, välja vahetada Baldwin kütteseadme, mis paigaldamisvea tõttu üle kuumenes ja puudu oli Komori teabedisplei.
47.Hageja väitel oli trükipress 29.06.2018 tootmiseks peaaegu valmis ja 06.07.2018 oli tootmiseks täiesti valmis. 06.08.2019 kuni 10.08.2018 viidi koolitus läbi. 04.09.2018 paigaldati Komori teabedisplei ja 09.10.2018 Baldwini kütteseade, detsembris 2018 paigaldab hageja PDC-SG kronsteini. Kostja leiab, et PDC-SG puuduste osas ei ole tegemist seadme uuendamisega, müügilepingu sõlmimisel kokkulepitud seadme vastavusse viimisega lepingu tingimustega. Kohus nõustub, kostja põhjendustega, et ilma vastava seadmeta ei ole võimalik trükimasinat kasutada täielikus funktsionaalsuses ja tingimustel, milles sooviti seda kostja poolt hakata kasutama lepingu sõlmimisel. Fotospektomeeteri (PDC-SG) puuduse olemasolu on pooled fikseerinud 13.08.2018. Ka trükise kvaliteedist ja paberi söötjast tulenev probleem oli juba enne 16.10.2018 hageja e-kirja fikseeritud kostja ja hageja vahel. 07.09.2018 teenuste raporti nr 00035 kohaselt külastuse põhjuseks on, et DSD läheb liiga sageli tööle (MECH), ei ole võimalik õhukest paberit kasutada ja kliendi märkuste kohaselt probleem on trükkimisega 150 g/m2 paberile. Seega kostja oli probleemidest hagejat teavitanud enne 16.10.2018, kui hageja esitas kostjale allkirjastamiseks COI.
48.Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, kuidas ta jõudis leppetrahvi summani 266 997 eurot. Kostja edastas 31.10.2019 tasaarvestusavalduse, viidates lepingu üldtingimuste punktile 1, mille kohaselt ostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,1 % iga viivitatud päeva eest ostja poolt müüjale tasutud summast. Leppetrahvi arvestamisel lähtus summast 731 500 eurot ja asjaolust, et COI akt allkirjastati 31.07.2019, seega on leppetrahvi summa seisuga 31.07.2019 summas 266 997 eurot. Kostja tasaarvestab nõuded 48 500 euro ulatuses. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et kostjal on õigus leppetrahvi nõuda, vähendada kohalduva leppetrahvi suurust. Sellises olukorras on kostja poolt nõutud leppetrahv mitte ainult ebamõistliku suurusega, vaid vastuolus leppetrahvi preventiivse eesmärgi ja hea usu põhimõttega, sest sellise leppetrahvi kohaldamine teeniks pigem hageja ebaõiglase karistamise ning kostja alusetu rikastumise eesmärke. Hageja leiab, et eeltoodud asjaoludel ning hageja ja kostja huve kaaludes on leppetrahvi mõistlikuks suuruseks antud juhul null eurot. Kohtu hinnangul arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 6 ning sellele järgnenud hagejapoolset lepingu rikkumist, üle anda kohane ja kvaliteetselt töötav lepingu ese, on leppetrahvi nõue õigustatud. Leppetrahvi nõue esitati ka mõistliku aja jooksul, 31.10.2019, arvestades, et selleks ajaks olid vead likvideeritud ja COI allkirjastatud. Kohus vähendab leppetrahvi nõuet 266 997 eurot hageja taotluse alusel summani 48 500 eurot.
49.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg 6 näeb ette, et ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
50.Pooled on lisakokkuleppes kokku leppinud, et ostja on tekkinud viivisenõue 20.08.20 seisuga 14 630 eurot, mis tasaarvestatakse asumata osamaksega. Hageja nõue on lõppenud
tasaarvestuse tõttu. VÕS § 197 lg 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused, mh punkti 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Kostja tasaarvestus põhines leppetrahvi nõudel hageja vastu. Tasaarvestuse õigus tekib ja see on võimalik alates ajahetkest, kui tasaarvestava poole vastu suunatud nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolele on nõue tasaarvestava poole vastu sõltumata sellest kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldus on täidetud.
51.Hageja on esitanud viivise nõude, hagi esitamise seisuga 23 446.50 eurot ning 0,1% põhinõudelt kuni selle täitmiseni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud
52.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
53.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
54.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.