PlusPlus Capital AS hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
2612,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Tarvo Ilves
KOSTJA
M. R., ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht xxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
31.01.2022
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt M. R. hageja PlusPlus Capital AS kasuks 09.09.2016 m OÜ-ga sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr. xxxx ja lepingu lisast nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 2026,24 eurot, tasumata intressid 165,34 eurot, 14.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 341,52 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M. R. hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõudelt (2026,24 eurolt) alates 15.03.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 2026,24 euro tasumiseni, kuid edaspidine viivis mitte rohkem kui 1684,72 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt M. R. hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 425 eurot.
5.Välja mõista kostjalt M. R. hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (425 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja M. R. menetluskulud tema enda kanda.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.PlusPlus Capital AS esitas 07.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 21.06.2021 hagi M. R. vastu võla nõudes, 28.07.2021 hagiavalduse täienduse.
2.Esitatud hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmisid kostja M. R. ja m OÜ (edaspidi ka kreeditor/hageja) 09.09.2016 lepingu nr xxxx, mille alusel liisis kreeditor sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas kreeditor kostjale kokku 2992,50 eurot, mis kanti vastavalt lepingu punktis 2 märgitule automüüja kontole. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 09.10.2016 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 126,17 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja ja kreeditor sõlmisid 27.07.2018 lepingu lisa nr. xxxx, mille kohaselt laenu summat suurendati 500 euro võrra ning kanti kostja kontole. Lisaks eeltoodule suurendati põhisummat 43,06 eurot seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksepäevast kuni 27.07.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehta. Uus laenu põhisumma oli vastavalt eeltoodule 3003,16 eurot. Kostja kohustus tasuma perioodil 24.07.2018 -24.05.2021 igas kuus osamakse 155,61 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Laenulepingu p. 10.2.5 järgi on liisinguandjal õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda, kui tagatislepingust või muust eritingimuste p-s 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse oluline rikkumine laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingu p. 7.3.2 järgi tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige, kui sõiduk ei ole mis tahes põhjusel läbinud tähtaegselt tagatislepingu p-s 4.1.7 sätestatud tehnoülevaatust. Tagatislepingu p. 7.3.3 järgi tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse olukord, kui sõiduki suhtes ei ole kehtivat tagatislepingu p-s 5.1.1 sätestatud kindlustuslepingut või ei ole tagatisel muul põhjusel tagatislepingu p-s 5.1.2 sätestatud kehtivat kindlustuskaitset. Seoses sellega, et kostja ei taganud sõidukile kohustuslikku liikluskindlustust ja sõiduk ei ole läbinud riiklikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli, 03.02.2020 ütles liisinguandja lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei ole sõidukit tagastanud ning hagejale ei ole teada sõiduki asukoht.
Kostja jättis kreeditorile osaliselt tasumata osamakse nr 17 (maksetähtpäev vastavalt 24.12.2019), tasudes ainult põhiosamakse 0,88 eurot, kuid jättes tasumata põhiosamakse summas 80,74 eurot, intressiosa 73,99 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ning jättis tasumata ka osamakse nr 18 põhisumma täies ulatuses summas 84,60 eurot. 03.02.2020 teavitas m OÜ kostjat laenulepingu ülesütlemise avaldusega lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 03.02.2020. Seega jäid kostjal tasumata põhisumma maksed 03.02.2020 summas 165,34 eurot + ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 87,68 eurot ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa jääk summas 1773,22 eurot - kokku 2026,24 eurot. Lepingu p-i 4.1 järgi kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma hagejale intressi määras 3,65% kuus, 43,80% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kreeditoril oli õigus nõuda kuni liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist summas 165,34 eurot: 24.12.2019 – 73,99 eurot; 24.01.2020 – 71,01 eurot; 03.02.2020 – 20,34 eurot (24.02.2020 intressi osamakse 67,93 eurot/30 päeva ehk 2,26 eurot * 9 päeva = 20,34 eurot). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestab viiviseid põhinõudelt 2026,24 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.02.2020 kuni hagi esitamiseni 21.06.2021 504 päeva eest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ehk 8% aastas summas 223,39 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist alates 22.06.2021 8% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tegutsedes hea usus nõuab hageja viivist kuni põhivõla summani. Vastavalt lepingu punktile 7.1 on lepingu lahutamatuks osaks ka tagatisleping, mille alusel antakse laenuandja omandisse tagatislepingus sätestatud tagatis ning vastavalt lepingu punktile 7.2 tehakse laenu väljamakse alles peale sõiduki registreerimist laenuandja nimele, mis antud juhul on ka tehtud. Tagatislepingu p-s 2.1 ja 2.2 (lisa 1, lk 6, dtl 77) on välja toodud, missuguseid nõudeid tagatis tagab. Lepingu punktis 5.4 hoiatab laenuandja, et tagasimaksete mitte täitmisel võidakse laenuleping üles öelda ja tagatis realiseerida. Kuna kostja rikkus lepingut ning leping öeldi üles, siis vastavalt tagatislepingu p-i 6.1 alusel kohustus kostja tasuma kogu laenu jäägi täies ulatuses või sõiduki tagastama laenuandjale, et laenuandja saaks tagatise võõrandamise alusel täita kostja kohustusi (tagatislepingu p-d 6.8 ja 6.9). Vastavalt tagatislepingu p. 6.10, need kohustused, mida tagatise realiseerimisväärtuse arvelt katta ei saa, siiski ei lõpe. Lepingu ülesütlemisel palus laenuandja tagatiseks oleva sõiduk üle anda, milleks oli ka tagatislepingu 7.1 alusel õigus, kuid kostja ei ole seda tänaseni teinud. 25.01.2021 on nõue loovutatud hagejale lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega ning hageja on proovinud korduvalt kostjat veenda tagatiseks olev sõiduk võõrandada ja realiseerimisväärtuse arvelt katta kasvõi osaliselt kostja võlgnevuse summat. Kostja ei ole sõidukit tagastanud, ega teinud võlgnevuse tasumiseks ühtegi makset. Seega kui kohus hagi rahuldab, siis kirjutatakse lepingu tagatisvaraks olev sõiduk kostja nimele, kui ta on tasunud võlgnevuse täies ulatuses. Seni palub hageja sõiduki valduse üleandmist, eesmärgiga tagatis võõrandada. Samas ei saa hageja kuidagi kostjat sundida Maanteeameti registris sõiduki ümbervormistamisele, sest tegemist on kostja vaba valikuga ning vastavalt lepingule peab kostja kandma ka nimetatud toimingu kulud - seega kui kostja kohustust ei täida ning registritasusid ei tasu, siis ei ole hagejal võimalik registrikande muudatust ka teha. Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub tingimuste p.5.4 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 02.02.2021, 08.03.2021, 01.04.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
25.01.2021 loovutas kreeditor oma nõude kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.31.01.2022 kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud Kostja vastuväited
4.22.10.2021 vastuses märgib kostja, et maikuus 2021 andis PlusPlus Capital sama nõude Pärnu Maakohtusse, kostja tegi vastulause, kus selgitas koos vastavate dokumentidega, miks tekkis võlg ja mis põhjusel. Seejärel tuli Pärnu Maakohtust vastus, et asja ei võeta menetlusse, kuna tegemist oli kliendi petmisega, ühesõnaga vigased autod müüdi teadlikult kostjale, sest veakoodid olid arvutiga kustutatud, selle avastas Xxxx, kuhu kostja viis autod remonti. Seejärel pöördus PlusPlus Capital Soome kohtu poole ja jällegi kohus ei võtnud menetlusse, kuna klienti on petetud. Kostja märgib, et saadab Soome kohtu poolt saadetud vastuse ka, Pärnu Maakohtu otsust kahjuks enam alles pole.
5.27.10.2021 kirjas märgib kostja, et ei nõustu nõudega.
6.29.11.2021 vastuväites selgitab kostja, et mõlemad autod on ostetud M enda müügiplatsilt. Mõlema autoga sai sõita täpselt aasta ja hakkasid probleemid, xxxx tellis lausa Saksamaalt uue käigukasti, xxxx viis Xxxx, kus siis selgus, et see auto on teadlikult ja tahtlikult vigasena müüdud, kuna kõik veakoodid olid arvutiga kustutatud ja ka xxxx muide. Xxxx tegi xxxx uue käigukasti, mis läks maksma 3200 eurot. Kõik paberid selle kohta on alles, aga kahjuks Eestis. Kostja võttis Mga ühendust, et palun leiame kompromissi, kuna te olite teadlikud, et selle auto käigukast on vigane ja ikkagi müüsite selle mulle....te ei saa seda tõestada, vastati kostjale. Ja mingit kompromissi me ei tee, kuna ise ostsite auto ja see mis autoga juhtub peale seda, kui tehing on tehtud, siis see ei ole enam meie asi. Kostja mõtles siis et ok, teeb siis ise nii, et ei maksa enne, kui nad on nõus selle summa pooleks tegema, 3200 siis. Mõne aja pärast võttis kostjaga ühendust M jurist ja ka temaga ei olnud võimalik rääkida mingist kokkuleppest, vaid ta esitas konkreetsed nõudmised, kostja ei olnud nõus. Kuna kostja sai teada, et M ja selle müügiplatsiga tegelevad inimesed on kõik üks punt, siis kostja ei olnud nende poolt esitatud nõudmistega nõus. Ka meedias on hoiatatud inimesi, et mitte osta sealt autot, kuna autod pole tehniliselt korras. Pärnu Maakohus ei võtnud asja menetlusse kuna tegemist on kliendi petmisega ja sama tegi ka Soome kohus. PlusPlus Capital on xxxx arvelt maha võtnud, kuigi Soomes kostjat esindanud advokaat ütles, et auto tuleb arvele tagasi panna. Kostja ei jätnud meelega nende autode eest makseid tegemata, aga kui sai teada, et teadlikult on arvutiga veakoodid kustutatud, siis miks kostja peab sellistele pättidele veel maksma, kes inimesi petavad. Kostja töö Soomes sõltub autost.
7.21.01.2022 kirjas kordab kostja eelnevalt märgitut, et seesama kohtuasi on Soomest juba läbi käinud ja Soome kohus ei võtnud seda menetlusse, sest tegemist oli tahtlikult ja teadlikult kliendi petmisega.
8.31.01.2022 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt
määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
10.Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud TsMS 44. peatükis. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. TsMS § 414 lg 3 alusel võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus lükkas edasi asja arutamiseks määratud 14.12.2021 kohtuistungi – kostja taotlusel seoses kostja haigestumisega. Uue istungiaja määramisel hoiatas kohus pooli TsMS § 414 lg 3 tagajärgedest. 15.01.2022 kirjas palus kostja 31.01.2022 istungi edasilükkamist, kuivõrd istungile tulekuga kaotab ta väga palju raha, kui peab karantiinis olema. Kohus selgitas kostjale veelkord TsMS § 414 lg 3 sisu ja teatas, et ei lükka istungit edasi. 26.01.2022 teatas hageja esindaja kohtule, et ta ei saa tervislikel põhjustel 31.01.2022 toimuval kohtuistungil osaleda. 30.01.2022 taotluses märgib hageja esindaja veelkord, et ei saa tervislikel põhjustel tööülesandeid täita ja kohtuistungil osaleda ning taotleb tsiviilasja lahendamist kohtuistungil ilma hageja esindaja osavõtuta TsMS § 412 alusel. Eeltoodust tulenevalt määras kohus 31.01.2022 istungil lahendada asi TsMS § 408 lg 1 alusel sisuliselt, kuivõrd kumbki pool ei ilmunud istungile. Kohus leiab, et tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja poolte seisukohad võimaldavad lahendada asja sisuliselt ilma poolte kohalolekuta sisuliselt.
11.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse, kostja vastuste ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud 02.02.2021 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, milles teatatakse, et m OÜ on loovutanud 09.09.2016 laenulepingust nr. xxxx tuleneva nõude hagejale PlusPlus Capital AS-le 25.01.2021.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja m OÜ sõlmisid 09.09.2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx (dtl 73-80) ja lepingu lisa: 24.07.2018 nr. xxxx (dtl 58-66) sõiduauto xxxx, numbrimärgiga xxxx omandamiseks ja lisalaenu saamiseks (dtl 103,104). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja jättis tasumata lepingust tulenevad kohustused ning leping öeldi 03.02.2020 üles (dtl 82), samuti ei vaidle pooled selle üle, et nõue on kehtivalt loovutatud (dtl 83).
14.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagis esitatud võlgnevuste suurusele ja tunnistab lepingu rikkumist (lepingujärgsete maksete maksmata jätmist), kuid leiab, et auto on teadlikult ja tahtlikult vigasena müüdud ja seega hagi ei tunnista. Eeltoodud põhjustel otsustas kostja mitte maksta enne kui m OÜ on nõus auto remondiks kulunud summa pooleks tegema. Kostja tegi ise tasaarvestust. Kostja märgib, et ei jätnud meelega auto(de) eest makseid tegemata, kuid leiab, et ei pea maksma neile, kes inimesi petavad. Kostja on seisukohal, et sama nõude on Pärnu Maakohus jätnud menetlusse võtmata, kuna tegemist oli kliendi petmisega. Sama kohtuasja ei võtnud ka Soome kohus menetlusse (dtl 112), sest tegemist oli tahtlikult ja teadlikult kliendi petmisega.
15.Hageja ei ole eeltoodud kostja vastuväidete kohta ühtegi omapoolset selgitust/vastuväidet esitanud.
16.Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et ekslik on kostja arusaam, et Pärnu Maakohus on jätnud sama kohtuasja menetlusse võtmata seoses kliendi petmisega. Kohtul on kohustus maksekäsu kiirmenetluses kui formaalses menetluses võlgniku vastuväite saamisel (vastuväite põhjendamine ei ole isegi vajalik ja põhjendus tähtsust ei oma) lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda sama vaidlus üle sisuliseks lahendamiseks hagimenetlusse (TsMS § 485, 486). Maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita nõuet sisuliselt ja seega ei ole ka Pärnu Maakohus vaidlust sisuliselt lahendanud. Kostja poolt esitatud Helsingi I astme kohtu lahendist (dtl 83, 143) nähtub, et PlusPlus Capital AS on esitanud Soome kohtule Euroopa maksekäsumenetluse avalduse (aluseks on Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr. 1896/2006), milline menetlus on sarnane Eesti maksekäsu kiirmenetlusega, kuid ette nähtud lihtsustamaks piiriüleste võlgnevuste sissenõudmist. Soome kohus on seoses M. R. poolt esitatud vastuväitega lõpetanud Euroopa maksekäsu menetluse, ning hageja ei ole soovinud jätkata hagimenetluses Soome kohtus. Ka Euroopa maksekäsu menetluses ei hinnata vaidlust sisuliselt ning vastuväidet ei pea põhjendama, seega ei ole õige väide, et ka Soome kohus lõpetas menetluse seoses kliendi petmisega. Käesoleval juhul ei nähtu esitatud Soome kohtu lahendist, kas Euroopa maksekäsku sooviti seoses käesolevas hagis märgitud 09.09.2016 lepingust nr. xxxx ja selle 24.07.2018 lisast tuleneva võlgnevusega.
17.Kostja vastuväiteid seoses auto tehniliste probleemide ilmsikstulekuga kohus ei arvesta, kuivõrd need ei kuulu lahendamisele käesolevas menetluses. Võimalikud pretensioonid oleks tulnud kostjal esitada auto müüjale - D OÜ-le - probleemide ilmnemisel. Lisaks eeltoodule on kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväitele lisanud Xxxx OÜ 11.07.2019 arve, kuid see ei puuduta sõiduautot xxxx, mille ostmiseks sõlmiti 09.09.2016 leping nr. xxxx ning seega ei tõenda kostja väiteid seoses sõiduki xxxx tehniliste probleemidega ning tehtud kulutustega.
18.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping ehk sisuliselt kapitalirendileping, mille alusel liisis liisinguandja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas kreeditor kostjale kokku 2992,50 eurot, mis kanti vastavalt lepingu punktis 2 märgitule automüüja D OÜ kontole. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Liisingulepingu legaaldefinitsioon on sätestatud VÕS §-s 361, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. 24.07.2018 sõlmitud lepingu lisa nr. xxxx puhul, millega kostjale kanti üle täiendavalt 500 eurot, on tegemist aga krediidilepinguga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt m OÜ-ga sõlmitud lepingust ja selle lisast tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõue põhivõlgnevuse summas 2026,24 euro väljamõistmiseks kostjalt.
19.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu nr xxxx ja selle lisa kohaselt on kokkulepitud intressimääraks 43,80% aastas ning kostja poolt on tasumata intressimaksed vastavalt maksegraafikule lepingu lõpetamise seisuga ehk perioodil 24.12.2019 – 03.02.2020, kokku 165,34 eurot. Kohus leiab, et hageja intressi nõue on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2026,24 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, s.o. 8% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.02.2020 kuni hagi esitamiseni 21.06.2021 summas 223,39 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kuivõrd tegemist on seadusjärgse viivisega ei saa pidada viivisemäära ka kostja kui tarbija jaoks liigselt koormavaks. Hageja küsib viivist väiksemas määras kui lepingus oli kokku lepitud. Seega kuulub hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 223,39 eurot rahuldamisele.
22.Kuivõrd hageja on esitanud TsMS § 367 alusel ka edaspidise viivise nõude seadusjärgses määras (8% aastas), arvestab kohus täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 22.06.2021– 14.03.2022 (k.a) 266 päeva eest põhivõlalt 2026,24 eurolt summas 118,13 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 14.03.2022 seisuga kokku summas 341,52 eurot (223,39 eurot + 118,13 eurot).
23.Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 367 alusel kostjalt väljamõistmisele ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 15.03.2022 kuni põhinõude 2026,24 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ja hagi punktis 4.3. märgitust ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 1684,72 eurot (2026,24 – 341,52).
24.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on peale lepingu lõppemist kostjale saadetud 3 meeldetuletusekirja – 02.02.2021 – 25 eurot, 08.03.2021 – 5 eurot, 01.04.2021 – 5 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 35 eurot.
25.Ülejäänud tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.
Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
27.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 275 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt.
28.Kohus on seisukohal, et riigilõivu 275 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
29.Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
30.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
31.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (koos käibemaksuga), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
32.Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Hageja esindaja ei ole kostja vastustele/vastuväidetele kordagi omapoolset seisukohta esitanud. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks kokku 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 150 eurot (käibemaksuga).
33.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 425 eurot (275 + 150).
34.Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.