Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja leiab, et kahjunõue on täies ulatuses põhjendatud. Kostjate vastuväited

Rakvere Tervisemaja OÜ-le tekkinud varalise kahju, siis on nõue hüvitatud kahju ulatuses üle läinud hagejale, kui kindlustusandjale. Seega on hagejale üle läinud hagis toodud kahjunõue 936 eurot, mille hageja palub kostjatelt välja mõista. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul vastutab lapse tekitatud kahju eest ka isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama.

kõik, mida saab mõistlikult võttes oodata, et ära hoida kahju tekitamist ning kostja I ei ole järelevalvajana oma hoolsuskohustust rikkunud. Kostja II vastutuse üle pooltel vaidlust ei ole. Käesolevalt on PPA 03.11.2023 vastusega tuvastatud, et kahjujuhtum leidis aset ajavahemikul 21.02.2022 kella 15:00-st kuni 22.02.2022 kella 08:30-ni, mil lõhuti Rakvere linnas Tuleviku 1 asuva hoone 13 aknaklaasi. Juhtumi kohta alustati väärteomenetlust 22.02.2022 (mitte 2023, selgitus istungil, dtl 105) ning menetluse käigus selgitati välja, et teo toimepanijateks olid A.A. (lõhkus vähemalt 6 akent), W.W. (lõhkus 1 akna), S.S. (lõhkus 1 akna), N.N. (lõhkus 1 akna), dtl 8-9. Tuvastatult on kahju kannatajaks ja kindlustusvõtjaks Rakvere Tervisemaja OÜ (Salva Kindlustuse AS poliis nr 80022804, kindlustusperiood 03.12.2021- 02.12.2022, omavastutus 300 eurot, dlt 5-6, 12-14). 16.03.2022 maksekorralduse nr S108381alusel on hageja Rakvere Tervisemaja OÜ-le tasunud kindlustushüvitise 936 eurot (varakahju 1236-300 omavastutus = 936 eurot, dtl 16). Esitatud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub. Vaidlust ei ole ka selles et teo toimepanemise ajal oli kostja II A.A. 15-aastane (sündinud xx.xx.xxxx; täiskasvanuks sai xx.xx.xxxx) ja tema eestkostjaks oli Rakvere linn Linnavalitsuse kaudu. A.A. oli teo toimepanemise ajal Vinni Perekodus asendushooldusteenusel (isik elas perekodus, dtl 10-11, 18-19, 54). Asendushooldusteenuse osutamiseks on haldusleping nr 11, mis on sõlmitud 21.11.2018 kostja I ja Rakvere Linnavalitsuse vahel (dtl 55-60). Seega on eelolevaga tõendamist leidnud, et kostja II pani toime õigusvastase teo (lõhkus Rakvere Tervisemaja OÜ aknad) ajal, kui ta elas perekodus. Akende lõhkumisega tekkis Rakvere Tervisemaja OÜ-le kahju, mis on hageja poolt hüvitatud. Kostja II on eelnevat kinnitanud istungil (dtl 89-90). Vaidlus on käesolevas asjas selle üle, kas kostja I on teinud kõik, et ära hoida kahju tekitamist, so kas ta oma hoolsuskohustust täitnud. Kohus on seisukohal, et lepingulise järelevalvaja ehk kostja I vastutus algab alaealise enda järelevalve alla võtmise hetkest. Hoolsuskohustuse sisuks on see, missugusel viisil ja intensiivsusega pidi kostja I personal teostama kostja II üle järelevalvet. SHS § 455 lg 1 ja 2 kohaselt on asendushooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last vahetult kasvatav isik). SHS § 4512 lg 1 p 1 sätestab, et teenuseosutaja tagab asendushooldusel oleva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse. 21.11.2018 halduslepingu p 2.1.2 alusel oli kostjal I kohustus last kasvatada, sh kõlbeliselt arendada ja p 2.1.3 alusel tagada lapse suhtes ööpäevaringne järelevalve ja lapse kadumise korral viivitamatu politsei teavitamine. Lisaks oli kostjal II õigus otsustada iseseisvalt lapse hooldamisega seotud igapäevaelu küsimusi (päevakava, kodused tööd, vaba aja veetmine, p 2.2.1 (dtl 56). Tunnistaja X.X. ütlustest nähtuvalt oli neil kostjaga II kokkulepe, et ta peab olema hiljemalt 23.00 kodus. Kui ei ole, siis pannakse politsei otsingusse. A.A. 21.02.2022 õigeaegselt koju ei naasnud, mistõttu pandigi ta peale kella 23 otsingusse. Töötatakse üksinda, mistõttu ei saa ise öösel last minna ostima kuna on veel 5 last (vanuses 9-10), keda ei saa järelevalveta jätta. Ka seda, kust ostida, ei oleks teadnud, sõprade telefoninumbreid ei teadnud. A.A.l endal olid telefonid vahelduva eduga, kas 21.02.2022 oli telefon, ei mäletanud. Politsei helistas järgmisel päeval, et oli saanud A.A.ga kokku ja A.A. lubas koju tulla. Õigusrikkumise toimepanemisest ei räägitud. Lapse kodust lahkumist ei saanud takistada, ei ole kinnine asutus, laps saab liikuda nagu tavaperes. A.A.l perekodus probleeme ei olnud, käitus hästi, pahandused tekkisid väljaspool kodu ja neid ikka oli, kuid sellega tegeles eestkostja. 2022 juunis sai A.A. 30 päeva aresti. Perekodu pidi vastutama selle eest, et lapse 5

esmavajadused oleks rahuldatud, täidaks koolikohustust. Vestlused korra rikkumiste teemadel toimusid vastavalt vajadusele teelauas üldiselt kõikide lastega koos. 2019 aastal peale A.A. naasmist Kaagverest osales ta programmis „Ringist välja“, mis on suunatud riskikäitumisega nooretele, ta sai ka teraapiat, talle otsiti ka sobivat koolikeskkonda. Probleemidest teavitati eestkostjat. Otsuseid sai teha eestkostja. Järelevalvet teostas pererekodu, see oli perekodu kohustus (dtl 98-104). Kostja II ise on selgitanud, et ta ei olnud üldse väga kodus, käis kogu aeg ära. Koolis ei käinud. Oli kogu aeg kodust ära, ainult öösiti oli vahepeal kodus. Kui kell 23 kodus ei olnud, siis helistati politseisse. Juhtumeid oli pidevalt, ka õigusrikkumisi. Ka kriminaalkorras oli karistatud. Perekodus räägiti temaga, kuid ta ei kuulanud. Teist korda sattus Kaagverre juunis 2022 aastal ja oli seal 2 aastat. Enne seda oli 30 päeva arestis (dtl 91-92, 94, 108-109). Kohtu hinnangul nähtub eelolevast kogumis, et perekodu lähtus kahju tekitamise ajal järelevalve küsimustes üldistest kokkulepetest ja kõigile mõeldud kodukorrast (dtl 62-64, 65) ja ei arvestanud kostja II puhul sellega, et tegemist on riskikäitumisega noorega, kes on olnud pikemajaliselt probleemne ning kelle suhtes oleks pidanud teostama kõrgendatud järelevalvet. Piisav ei olnud see, et peale kella 23 helistati politseisse ja teavitati alaealise koju mittenaasmisest. Kui ka nõustuda sellega, et perekodu töötaja ei saanud ise minna last ostima, so öösel, kui ta pidi valvama ka teisi perekodu lapsi, siis oleks pidanud, arvestatuna kostja II probleemsust, võtma tarvitusele rangemad kasvatusmeetodid ja piirangud. Tuvastatult kostja II uuesti ka erikooli läks, so juunis 2022, mis näitab kohtu hinnangul seda, et teo toimepanemise ajal oli tekkinud juba selline olukord, mis vajas sekkumist. Asjaolu, et kostja II osas sai mingeid otsustusi teha vaid eestkostja ja, et eestkostja käsutas rahalisi vahendeid, ei muuda kostja I järelevalve ja kasvatamise kohustust. Järelevalve kohustust on kinnitanud ka perekodu töötaja (tunnistaja ütlus, dtl 103-104). Kohtu hinnangul ei ole teo toimepanemise ajal alaealises, so kostjas II arendatud piisaval määral õiguskuulekat ja/või hoolikat käitumist ning tema tegevust ei kontrollitud piisavalt. Kohus on seisukohal, et kostja I ei ole tõendanud objektiivse hoolsusstandardi järgimist, so et ta on teinud kõik, mida saab mõistlikult võttes oodata, et ära hoida kahju tekitamist ning et ta ei ole järelevalvajana oma hoolsuskohustust rikkunud. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja II suhtes oleks varem tarvitusele võetud rangemad kasvatusmeetmed, mis järelduvalt asjas tuvastatust olid eesmärgipärased ja/või tema üle oleks olnud kõrgendatud järelevalve, ei oleks kostja II saanud õisusrikkumist 21.02.2022, mille tagajärjel tekkis kahju, toime panna. Kohus ei ole tuvastanud hageja hea usu vastast käitumist. Selleks ei ole asjaolu, et hageja esitas hagi kohtusse mõni päev enne aegumise tähtaega. Eeltoodu alusel, vastutavad kostjad kahju eest.

6

VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul on kahju tekitatud vähemalt raske hooletuse tõttu. Kostja II on istungil selgitanud, et nad läksid polikliiniku taha suitsu tegema, olid alkoholi tarvitanud ja siis tekkis mõte aknaid lõhkuda. Sai aru, mis tegi ja millised on tagajärjed (dtl 90). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Tuvastatult on kahju suurus 1236 eurot (PPA vastuskiri, dtl 8; ehitustööde akt1, dtl 15). 16.03.2022 maksekorralduse nr S108381 alusel on hageja Rakvere Tervisemaja OÜ-le tasunud kindlustushüvitise 936 eurot (varakahju 1236-300 omavastutus = 936 eurot, dtl 16). Selle üle pooltel vaidlust ei ole. Vastavalt VÕS § 137 lg 1, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab (lg 2). PPA vastusest nähtub, et kostja II lõhkus vähemalt 6 akent, teised kolm isikut igaüks 1 akna, kokku oli lõhutud aknaid 13, seega ei ole kindlalt tuvastatud mitu akent ikkagi kostja II lõhkus, so neid võis olla ka rohkem kui 6. Kostja II istungil antud seletusest see asjaolu samuti ei selgunud. Kinnitas, et kõik on õige, mis hagis kirjas ja aknad lõhuti nende poolt (dtl 90). Seega ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul rääkida konkreetselt sellest, et kostja II lõhkus ära ainult 6 akent ja selle alusel arvestada kahju suurust. Kuna kostjad ei ole vaidlustanud tekitatud kahju suurust, siis määrab kohus tõendatu alusel kahju suuruseks 936 eurot (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 139 ja § 140 kohaldamiseks käesolevas asjas alust ei ole. Eeltoodud põhjendustele tuginevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab Vinni Perekodult ja A.A.lt solidaarselt Salva Kindlustuse AS kasuks välja kahju nõude katteks 936 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2026. a otsusega nr 2-25-2842. 7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.