Globus Ehitus OÜ ja X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. jaanuari 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y 15. veebruari 2021. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (vastustaja I) Globus Ehitus OÜ (registrikood 12358994) Hageja II (vastustaja II) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Artjom Juuse Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) kostja lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16. veebruari 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. jaanuari 2021. a otsus osas, milles maakohus tuvastas, et Y on avaldanud 3. juulil 2020. a veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” (eesti keeles: “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)), Facebook grupis nimega “Töö portaal!!“, Facebook grupis nimega “РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” (eesti keeles: “TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“, Facebook grupis nimega “Töö Eestis“, Facebook grupis nimega “Услуги, работа (Эстония)“ hagejate Globus Ehitus OÜ ja X kohta järgmised ebaõige faktiväited: эта фирма и этот человек обманывает, не платит деньги (eesti keeles: nimetatud firma ja see inimene petab, ei maksa raha) ning, et 16. juulil 2020. a on Y avaldanud veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega
“Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega “Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja X kohta järgmised ebaõiged faktiväited: не платит деньги, кидает людей; он не заплатил мне (eesti keeles: ei maksa raha, laseb inimesed üle; tema jättis minule maksmata); ja ebakohase väärtushinnangu посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: vaadake seda klouni) ning kohustas Y (Y) avaldama omal kulul Facebook gruppides „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)”, „Töö portaal !!“, „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” „Töö Eestis“, „Услуги, работа (Эстония)“, “Мошенники Таллинна“ vene keeles järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate pealkirjaga: Y avaldas Globus Ehitus OÜ ja X kohta ebaõigeid andmeid. Olen 3. juuli 2020. a ja 16. juuli 2020 Facebooki erinevates gruppides Globus Ehitus OÜ ja X kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmisi väiteid: 1) Globus Ehitus OÜ ja X petab. Antud väide on vale; 2) Globus Ehitus OÜ ja X ei maksa raha. Antud väide on vale; 3) X ei maksa raha. Antud väide on vale; 4) X laseb inimesed üle. Antud väide on vale; 5) X jättis minule maksmata. Antud väide on vale. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, milles mõisteti mittevaralise kahju hüvitamiseks Y-lt X kasuks välja 300 eurot ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas hagejate nõue andmete ebaõigsuse tuvastamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitise saamiseks rahuldamata. Jätta X menetluskulud 17% ulatuses Y kanda ja Y menetluskulud 17% ulatuses võrdsetes osades Globus Ehitus OÜ ja X kanda ning 66% ulatuses X kanda. Jätta muutmata maakohtu otsus osas, milles maakohus tuvastas 16. juulil 2020. a Y poolt veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega “Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” X kohta avaldatud ebaõige faktiväite: у него и его семьи хватает наглости писать на меня заявление в полицию (eesti keeles: temal ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avalduse politseile ning kohustas Y andmete ümberlükkamiseks avaldama oma kulul teate: “X ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile. Antud väide on vale.“ Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt.
5.2.Kohustada Y veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega “Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” avaldama vene keeles järgmine teade: “Olen 16. juulil 2020. a avaldanud Facebooki erinevates gruppides X kohta tegelikkusele mittevastava väite: X ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile. Antud väide on vale.“
5.3.Jätta rahuldamata Globus Ehitus OÜ ja X hagi Y vastu osas, milles hagejad palusid tuvastada andmete ebaõigsuse ja ümber lükata 3. juulil 2020. a veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” (eesti keeles: “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)), Facebook grupis nimega “Töö portaal!!“, Facebook grupis nimega “РАБОТА/ХАЛТУРА В
2-20-11550 ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” (eesti keeles: “TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“, Facebook grupis nimega “Töö Eestis“, Facebook grupis nimega “Услуги, работа (Эстония)“ hagejate Globus Ehitus OÜ ja X kohta järgmised väited: эта фирма и этот человек обманывает, не платит деньги (eesti keeles: nimetatud firma ja see inimene petab, ei maksa raha) ning X hagi Y vastu osas, milles hageja palus tuvastada andmete ebaõigsuse ja ümber lükata 16. juulil 2020. a veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega “Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja X kohta avaldatud väited: не платит деньги, кидает людей; он не заплатил мне (eesti keeles: ei maksa raha, laseb inimesed üle; tema jättis minule maksmata; samuti osas, milles palutakse tuvastada, et Y avaldas ebakohase väärtushinnangu посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: vaadake seda klouni).
5.4.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
5.5.Jätta rahuldamata Y 15. detsembri 2020. a vastuväide kohtu tegevuse peale.
5.6.Jätta X menetluskulud 17% ulatuses Y kanda ja Y menetluskulud 17% ulatuses võrdsetes osades Globus Ehitus OÜ ja X kanda ning 66% ulatuses X kanda.
5.7.Mõista Y-lt X kasuks välja menetluskulu hüvitis 202 eurot 75 senti.
5.8.Mõista X-lt Y kasuks välja menetluskulu hüvitis 2093 eurot 45 senti (477.70/2 + 1854.60).
5.9.Tasaarvestada X ja Y vastastikused kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud (resolutsiooni punktid 5.7 ja 5.8) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista X-lt Y kasuks välja menetluskulu 1890 eurot 70 senti (2093.45 – 202.75).
5.10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.11.Mõista Globus Ehitus OÜ-lt Y kasuks välja menetluskulu hüvitis 238 eurot 85 senti (477.70/2).
5.12.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Globus Ehitus OÜ-l tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-20-11550
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Globus Ehitus OÜ (hageja I) ja X (hageja II) esitasid Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagi kohaselt avaldas kostja 3. juulil 2020. a suhtlusvõrgustiku Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” (eesti keeles: „Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)“), Facebooki grupis nimega „Töö portaal !!“, Facebook grupis nimega „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ” (eesti keeles: „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“), Facebooki grupis nimega „Töö Eestis“, Facebooki grupis nimega „Услуги, работа (Эстония)“ (eesti keeles: „Teenused/töö (Eesti)“) hageja I kontaktandmed koos logoga ning hageja II pildi koos nimega, märkides järgmised ebaõiged faktiväited: Здравствуйте, никогда не связывайтесь с этой фирмой и этим человеком обманывает, не платит деньги (eesti keeles: Tere, ärge kunagi puutuge kokku nimetatud firmaga ja nimetatud inimesega petab, ei maksa raha).
3.16. juulil 2020. avaldas kostja suhtlusvõrgustiku Facebook grupis nimega “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja II pildi koos nimega, märkides järgmised ebaõiged faktiväited: Ребята всем привет, я уже раз писал про этого человека что он не платит деньги и кидает людей. Он так и не заплатил мне за работу и у него и его семьи хватает наглости писать на меня заявление в полицию, еще раз посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: Tere poisid, ma olen juba korra kirjutanud selle inimese kohta, et tema ei maksa ja laseb inimesed üle. Tema jättis siiski minule töö eest raha tasumata ning temal ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avalduse politseile, vaadake veel kord seda klouni).
4.Eelnimetatud tekstides on kostja esitanud hageja I ja hageja II kohta kaks ebaõiget faktiväidet: 1. hageja I ja II petab; 2. hageja I ja II ei maksa raha. Hageja II kohta esitas kostja viis ebaõiget faktiväidet: 1. hageja II ei maksa; 2. hageja II laseb inimesed üle; 3. hageja II jättis minule raha tasumata; 4. hageja II ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile; 5. hageja II on kloun. Ülalviidatud faktiväited on ebaõiged. Hagejad ei ole kunagi kostjat ega kolmandaid isikuid petnud, samuti puudub mistahes alus väita, nagu hagejad oleksid jätnud kellelegi raha maksmata. Ebaõiged on ka kostja väited, nagu hageja II oleks inimesi „üle lasknud“ või jätnud kostjale raha tasumata. Tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks hageja II ja tema perekond olnud nahaalne ja kirjutas kostja suhtes avalduse politseile. Õige ei ole hageja II nimetamine klounina. Hageja II oma elukutselt ega eluviisilt klounide hulka ei kuulu. Samuti ei ole tema välimus Facebooki isiklikul kontol sugugi klouni välimusega sarnane.
5.Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja ebaõigete väidete avaldamisega hagejale II mittevaralist kahju hageja II maine languse ning usaldusväärsuse kahjustamisega nii hagejale II tundmatute kolmandate isikute ees kui ka hageja II tutvusringkonnas. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostja avaldatud väidetega, mis lõi hageja II tegevusest põhjendamatult ebaõige ettekujutuse. Hagejad on pidanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu tegelema nende väidete ümberlükkamisega, taluma teiste isikute põhjendamatuid küsimusi ja viiteid olematutele „faktidele“. Kostja tegevus viitab kostja soovile lihtsalt kahjustada hagejaid, mitte avaldada oma arvamust või informeerida avalikkust. Kostja esitatud väidetest jääb ebakohane mulje, justkui oleksid hagejad teinud tehinguid või toiminguid, mis pole seaduslikud või lubatud või
2-20-11550 on eetiliselt taunitavad. Samuti tekitavad kostja alusetud väited avalikkuses ebaterve kahtluse, kas hagejate tegevus ei ole olnud korrektne.
6.Hagejad tõid välja, et kostja ebakohased väärtushinnangud ja ebaõiged faktiväited on jõudnud terve hulga isikuteni, sest need on avaldatud veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook erinevates gruppides. “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)“ gruppi kuulub kokku 6.8 tuhat kasutajat, „Töö portaal !!“ gruppi kuulub kokku 2,6 tuhat kasutajat, „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“ gruppi kuulub kokku 18 tuhat kasutajat, „Töö Eestis“ gruppi kuulub kokku 3.6 tuhat kasutajat, „Teenused/töö (Eesti)“ gruppi kuulub kokku 5,1 tuhat kasutajat, „Tallinna kelmid“ gruppi kuulub kokku 4.1 tuhat kasutajat. Nimetatud gruppide näol on tegemist ehituse valdkonnaga seotud isikute jaoks populaarse ja rohkesti loetava veebikeskkonnaga. Kostja ebaõiged väited on avaldatud juba alates 3. juulist 2020. a ehk antud õigusvastased väited on olnud avalikkusele kättesaadavad hagiavalduse esitamise hetkeks üle ühe kuu. Kostja avaldatud ebaõige info kutsus gruppide kasutajate seas esile hulgaliste äärmiselt negatiivse sisuga kommentaaride kirjutamist.
7.Seoses asjaoluga, et kostja avaldas hageja II puhul tema Facebooki kontol olnud pildi, millel olid lisaks hagejale II ka tema alaealised lapsed, katkestasid lapsed kostjapoolse häbistava ja alandava info avalikustamisega seoses suhtlemise oma tuttavatega ja trennides käimise. Lapsed olid juhtunu ning oma tuttavatega ja teiste isikutega edasise suhtlemise pärast šokis. Kostja ei ole kordagi hagejate ees ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest vabandanud. Samuti ei ole kostja teinud midagi selleks, et takistada nende väidete avalikkusele kättesaadavust, vaid levitab neid väiteid järjepidevalt ja erinevatel ajahetkedel suurele isikute ringile.
8.Hagejad palusid kohtul tuvastada, et kostja on 3. juulil 2020. a ja 16. juulil 2020. a avaldanud ning paluvad kohustada kostjat tema enda kulul avaldama ümberlükkava teate Facebook gruppides „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)“, „Töö portaal!!“, „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ“, „Töö Eestis“, „Услуги, работа (Эстония)“, „Мошенники Таллинна“ vene keeles järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate pealkirjaga: Y avaldas Globus Ehitus OÜ ja X kohta ebaõigeid andmeid. Olen 3. juulil 2020. a ja 16. juulil 2020. a Facebooki erinevates gruppides Globus Ehitus OÜ ja X kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmisi väiteid: 1) Globus Ehitus OÜ ja X petab. Antud väide on vale; 2) Globus Ehitus OÜ ja X ei maksa raha. Antud väide on vale; 3) X ei maksa raha. Antud väide on vale; 4) X laseb inimesed üle. Antud väide on vale; 5) X jättis minule maksmata. Antud väide on vale; 6) X ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile. Antud väide on vale; 7) X on kloun. Antud väide on vale.
9.Hageja II palus kohtul mõista kostjalt hageja II kasuks välja ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kasvõi üks eeltoodud väidetest on käsitletav väärtushinnanguna, palus hageja II tuvastada vastava väärtushinnanguna käsitletava väite kui ebakohase väärtushinnangu andmise ja mõista kostjalt hageja II kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahjuhüvitise summas 500 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2-20-11550
10.Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.
11.Kostja väitis, et tema poolt avaldatud teave hagejate suhtes on õige. Hageja II pakkus kostjale tööd temale kuuluvas ehitusfirmas (hageja I), nagu ta seletas „proovitöö“. Kostja asus tööle lihttöölisena 7. mail 2020. a objektil Botaanikaaed, kus teostas töid kuni 30. maini 2020. a tööpäeviti alates kl 07:00-8:00 kuni 17:30-18:00. Kuna pärast 30. maid 2020. a hagejad kostjale enam tööülesandeid ei andnud, asus kostja käesoleva aasta juunikuus tööle teise tööandja juurde. Lähtuvalt toodud asjaoludest ning arvestades ka seda, et kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, oli kostja seisukohal, et ta töötas hageja I juures perioodil 7. mai 2020. a kuni 30. mai 2020. a tähtajalise töölepingu alusel, mistõttu laienevad temale kõik tööseadusandlusega töötaja jaoks ettenähtud tagatised.
12.Eeskätt peaks hageja I tasuma kostjale töötasu vähemalt EV-s sätestatud alammääras. Algselt lubas hageja II maksta töötasu. Hiljem hakkas ta tasumise kohustuse täitmisest kõrvale hoiduma erinevatel põhjustel viidates algselt töötasu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumisele, hiljem aga sellele, et tasu ei kuulu maksmisele, kuna tegemist oli „proovitööga“ ning töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Nõusolekut töötasust kinnipidamiste tegemiseks kostja hagejatele ei andnud, tööde ebakvaliteetsusel või mingil teistel asjaoludel põhinevat kahjunõuet hagejad ei esitanud. Lõpuks lubas hageja II juhindudes oma arvestusest tasuda kostjale 171 eurot, kuid jättis lubaduse täitmata.
13.Seoses eeltooduga avaldas kostja 3. juulil 2020. a informatsiooni hagejate ebaaususe kohta. Kostja poolt avaldatud etteheidete õigsust töötajatele tasu mittetasumises tõendab kostja ka teiste töötajate arvamustega. Selleks, et hagejate potentsiaalsetele töötajatele oleks selge, kellega tegemist on, kasutas kostja hageja II poolt internetis avaldatud fotot, kus ta oli kuvatud koos oma lastega. Laste pildid kaeti viivitamatult kinni politseiametniku Inna Boitsova poolt seoses hageja II abikaasa avaldusega. Teabe avaldamise päeval, st 3. juuli 2020. a õhtul saatis hageja II kostjale mitu sõnumit, milles teavitas, et alandab veel tema poolt arvutatud tasu 60 euro võrra seoses väidetavalt kostja poolt tehtud tööde puudustega. Hageja II nõustus maksma jäägi (171 – 60) välja vaid peale kostja poolt avaldatud teabe eelmaldamist. Hoiatusele, et tasu mittesaamisel pöördub ta Tööinspektsiooni ning Maksuameti poolt, sai kostja vastuse: „Kui ähvardama hakkad tulevad hoopis sinul reaalsed probleemid. Said aru. Tattnina“. Samal õhtul ilmus kostja abikaasa vanemate elukoha-aadressile XXX Tallinn (kus kostja oli koos abikaasaga külas) hageja I töötaja W, kes ebatsensuurselt väljendades tungis kostjale rusikatega kallale, ähvardas kostjat kägistamisega ning väljasaatmisega Eestist juhul, kui ta ei loobu tasunõudest ning koheselt ei eemalda avaldatud teavet hagejate kohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2021. a otsusega Globus Ehitus OÜ ja X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes täielikult ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt. Kohus tuvastas, et Y on avaldanud 3. juulil 2020. a veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)“ (eesti keeles: “Tööandjate, töötajate ja kelmide must nimekiri (Eesti)“), Facebook grupis nimega „Töö portaal !!“, Facebook grupis nimega „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ“ (eesti keeles: „TÖÖ/LISATÖÖ EESTIS.VENELASTE KOLMNURK EESTIS“), Facebook grupis nimega „Töö Eestis“, Facebook grupis nimega „Услуги, работа (Эстония)“ hagejate Globus Ehitus OÜ ja X kohta järgmised ebaõiged faktiväited: эта фирма и этот человек обманывает, не платит деньги
2-20-11550 (eesti keeles: nimetatud firma ja see inimene petab, ei maksa raha) ning 16.07.2020 on Y avaldanud veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega “Мошенники Таллинна“ (eesti keeles: “Tallinna kelmid”), Facebook grupis nimega „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)” hageja X kohta järgmised ebaõiged faktiväited: не платит деньги, кидает людей; он не заплатил мне; у него и его семьи хватает наглости писать на меня заявление в полицию (eesti keeles: ei maksa raha, laseb inimesed üle; tema jättis minule maksmata; temal ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avalduse politseile) ja ebakohase väärtushinnangu посмотрите на этого клоуна (eesti keeles: vaadake seda klouni). Kohus kohustas kostjat Y (Y) avaldama omal kulul Facebook gruppides „Черный список работодателей, работников и мошенников (Эстония)“, „Töö portaal !!“, „РАБОТА/ХАЛТУРА В ЭСТОНИИ.ТРЕУГОЛЬНИК РУССКИХ В ЭСОНИИ“ „Töö Eestis“, „Услуги, работа (Эстония)“, „Мошенники Таллинна“ vene keeles järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate pealkirjaga: Y avaldas Globus Ehitus OÜ ja X kohta ebaõigeid andmeid. Olen 3. juulil 2020. a ja 16. juulil 2020. a Facebooki erinevates gruppides Globus Ehitus OÜ ja X kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmisi väiteid: 1) Globus Ehitus OÜ ja X petab. Antud väide on vale; 2) Globus Ehitus OÜ ja X ei maksa raha. Antud väide on vale; 3) X ei maksa raha. Antud väide on vale; 4) X laseb inimesed üle. Antud väide on vale; 5) X jättis minule maksmata. Antud väide on vale; 6) X ja tema perekond kirjutas minu suhtes avalduse politseile. Antud väide on vale. Kohus mõistis kostjalt Y-lt välja hageja X kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 300 eurot ning jättis rahuldamata hageja X nõude mõista kostjalt Y-lt välja mittevaralise kahju hüvitise summas 200 eurot. Kohus jättis rahuldamata Y 15. detsembri 2020. a vastuväite kohtu tegevuse peale.
15.Globus Ehitus OÜ menetluskulud jättis kohus kostja Y kanda. Hageja X menetluskulud jättis kohus 92.5 % ulatuses kostja Y kanda ja kostja Y menetluskulud 7.5 % ulatuses hageja X kanda. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt Y-lt välja hageja Globus Ehitus OÜ kasuks menetluskulud 637.50 eurot, millest 475 eurot on lepingulise esindaja kulu ja 162.50 eurot on riigilõiv ning jättis rahuldamata hageja Globus Ehitus OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 247.50 euro ulatuses. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt Y-lt välja hageja X kasuks menetluskulud 92.5 % ulatuses so 589.68 eurot, millest 439.37 eurot on lepingulise esindaja kulu ja 150.31 eurot on riigilõiv ning jättis rahuldamata hageja X menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 295.32 euro ulatuses. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt X-lt välja kostja Y kasuks menetluskulud 7.5 % ulatuses s.o 75 eurot (lepingulise esindaja kulu) ning jättis rahuldamata kostja Y menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1875 euro ulatuses. Kohus tasaarvestas hageja X ja kostja Y vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt Y-lt välja hageja X kasuks menetluskulud summas 514.68 eurot. Kohus määras, et kostja Y kohustub kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hagejatele Globus Ehitus OÜ-le ja X-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kohus tõi välja, et pooled vaidlevad selle üle, kas avaldatud faktiväited vastavad tõele või mitte ning kas avaldatud on faktiväiteid või väärtushinnanguid.
17.Kohus asus seisukohale, et avaldatud informatsioonis sisalduvad järgmised faktiväited: 1) Globus Ehitus OÜ ja X petavad, ei maksa raha; 2) X jättis minule maksmata; 3) X ja tema perekond kirjutas minu suhtes politseile avalduse; 4) „laseb inimesed üle“ on oma tähenduse poolest antud kontekstis avaldatud pigem faktiväitena. Kõikidele eelnimetatud väidetele saab
2-20-11550 esitada vastuse skaalal tõene/väär. Samas „kloun“ (vaadake veel kord seda klouni) tähendus avaldatu kontekstis viitab väärtushinnangule.
18.Järgmiseks analüüsis kohus, kas kostja poolt avaldatud faktiväited on ebaõiged VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Kohus selgitas, et kohtule tõendina esitatud väljavõttest perioodil 3. juuli kuni 4. juuli toimunud elektroonilistest sõnumitest ei nähtu, kes on toimunud vestluse osapooled. Tõendamata on töölepingu sõlmimise ja täitmise asjaolud, st kelle vahel ja millistel tingimustel leping sõlmiti. Lisaks märkis kohus, et hagejaga I sõlmitud kokkuleppe korral ei saa hageja II olla vastutav lepingust tulenevates nõuetes ettevõtte omanikuna, vaidluse korral on hageja I esindusõigus juhatuse liikmel.
19.Kohus jättis ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata kostja poolt tõendina esitatud endise töötaja (EduarbmW Lett, tl 97-98) elektroonilised sõnumid, kuivõrd tõendist ei selgu selle kirjutanud isiku nimi ega andmed. Lisaks asus kohus seisukohale, et sõltumata 16. novembri 2020. a määruses antud tõendamiskoormise juhistest on kostja vastuväited hagile seoses töölepingu sõlmimisega ja töötasunõudega paljasõnalised ning tõendamata. Samuti on tõendamata petmise fakt ning faktiväite „laseb inimesed üle“ ja „X-l ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avaldus politseile“ tõelevastavus. Kostja poolt 8. oktoobril 2020. a esitatud tõendist (tl 99) ei järeldu hageja II ja tema perekonna poolt politseisse avalduse esitamine ning tegemist on TsMS § 238 lg 5 kohaselt ebausaldusväärse tõendiga. Eeltoodud põhjendustel asus kohus seisukohale, et antud juhul on kostja poolt avaldatud faktiväited ebaõiged.
20.Järgmiseks analüüsis kohus, kas hageja II kohta avaldatud väärtushinnangu „vaadake veel kord seda klouni“ puhul on tegemist VÕS § 1046 lg 1 kohaselt ebakohase väärtushinnanguga. Kohus asus seisukohale, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes hagejale II halvustava tähendusega hinnangu andmine.
21.Kohus leidis, et antud juhul on kostja poolt avaldatud informatsioon hageja II au teotav tulenevalt faktilist laadi andmete ebaõigsusest ja väärtushinnangu ebakohasusest. Rikkumise põhjuse ja ajendina on kostja kohtu ette toonud töötasu maksmata jätmise. Kostja on avaldanud, et ta töötas hagejale II kuuluvas ettevõttes (hageja I), seega võlglaseks ei saaks kohtu hinnangul olla mitte hageja II, vaid hageja I. Hageja II kohta avaldatud informatsioon loetakse VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige informatsiooni avaldamiseks ja VÕS § 1046 lg 1 tähenduses on ebakohase väärtushinnangu avaldamine õigusvastane. Lisaks on kostja avaldanud hageja II kujutise ilma hageja II nõusolekuta ebaõige informatsiooni osana. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esinesid õigusvastasust välistavad asjaolud.
22.Kohus asus seisukohale, et hageja II isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Samas märkis kohus, et hagi on esitatud hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, seega ülejäänud perekonnaliikmete piinlikkustunne ja mainekahju ei ole antud tsiviilasjas asjakohane. Kohus leidis, et VÕS §127 lg 4 kohaselt on hagejale II isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga. Kuivõrd kostja on avaldanud informatsiooni teadvalt kindlal eesmärgil, asus kohus seisukohale, et tegemist on VÕS § 1050 süülise kahju tekitamisega tahtluse vormis (VÕS § 104 lg 5). Kohus pidas põhjendatuks
2-20-11550 rahuldada hageja II au ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnanguga teotamise tagajärjel mittevaralise kahju hüvitamise nõude 300 euro ulatuses.
23.Arvestades, et kohus rahuldas hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõude (hagi resolutsiooni punkt 4), otsustas kohus mitte põhjendada juhindudes TsMS § 442 lg-s 8 sätestatust hagi resolutsiooni punktis 5 esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist kohtu õiglasel äranägemisel.
24.Kohus märkis, et kostja 15. detsembri 2020. a vastuväide ei ole põhjendatud. 3. detsembri 2020. a määruses andis kohus menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni
15.detsembrini 2020. a. Seega oli kostjale tagatud TsMS § 328 lg 2 kohaselt võimalus vastaspoole faktilistele väidetele vastata.
25.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele hageja I nõuetes 100% ulatuses kostja kanda. Hageja II nõuetes jättis kohus menetluskulud 92.5% ulatuses kostja kanda ja 7.5 % ulatuses hageja II kanda. Kokku luges kohus hagejate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9.5 tunni ulatuses. Arvestades asja sisu pidas kohus hagejate lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot, kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kohus leidis, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 325 eurot tuleb hagejate menetluskuluna kindlaks määrata. Kohus selgitas hagejatele, et TsMS § 150 lg 4 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagejatel 125 euro ulatuses enammakstud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus. Hagejate menetluskulude suuruseks on kokku 1275 eurot (950 + 325), kummagi hageja kohta 637.50 eurot.
26.Arvestades tsiviilasja keskmist keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni pidas kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tasumääraks 100 eurot ning kostja õigusabikulude suuruseks 1000 eurot, millest 7.5% on 75 eurot, mis tuleb hagejalt II kostja kasuks välja mõista. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestas kohus hageja II ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus kostjalt hageja II kasuks välja menetluskulud summas 514.68 eurot. Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Harju Maakohtu 14. jaanuari 2021. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning määrata kindlaks kostja menetluskulud.
28.Apellatsioonkaebuses taotles kostja nõuda välja Tallinna Botaanikaaia külastajate registreerimise raamatust väljavõtted perioodi eest alates 7. mai 2020. a kuni 30. mai 2020. a; kuulata kohtuistungil üle tunnistajatena G, D ja Q; võtta tõendina juurde kõnede eristus hagejaga II peetud telefonivestlustest; nõuda välja Politsei- ja Piirivalveameti Kesklinna politseijaoskonna Põhja Prefektuurist kostja vastu 2020. a suvel esitatud avaldus.
29.Kostja tõi esile, et hoolimata 15. detsembril 2020. a kostja poolt esitatud korrektsest tõlkest, on kohus valesti mõistnud kostja hagiavalduse vastusele lisatud sõnumivahetust hagejaga II 3. juulist 2020. a. Kostja märkis, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pidanud ta vajalikuks esitada muid töö tegemise ning rahalise kohustuse olemasolu tõendavaid tõendeid, kuigi andis kohtule teada, et kavatseb esitada täiendavaid tõendeid juhul, kui hageja peaks vaidlustama töösuhte olemasolu. Kostja leidis, et kõnealune sõnumivahetusest ilmneb, et kostja tegi hageja juures tööd ning hageja lubas selle eest tasu. Ka hagejad tunnistasid menetlused
2-20-11550 sõnumivahetuse pidamise fakti, mistõttu rikkus kohus TsMS § 436 lg 4 hinnates asjaolu menetlusosalistest teisiti.
30.Kostja leidis, et olukorras, kus harilikult tasu eest teostavata töö tegemise fakt on tuvastatud, eeldatakse TLS § 4 lg 2 kohaselt ning vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, et tegemist on töölepinguga. Eelnevast tulenevalt jaotas kohus valesti tõendamiskoormise nõudes kostjalt korduvalt poolte vahel töösuhte olemasolu tõendamist. Kostja hinnangul ei oma käesoleva vaidluse otsustamisel määravat tähtsust nende asjaolude kindlakstegemine, kellega sõlmis kostja töölepingu ning kas teisel hagejal on esimese hageja esindamise õigus. Kirjaliku töölepingu puudumise tõttu ei saanud kostja teada, kellega sõlmitud töölepingu alusel teostab ta töid. Kostja pidas lepingu sõlmituks esimese hagejaga, keda esindab teine hageja ja kes on ka lubanud tasu töö eest.
31.Mis puudutab väärtushinnangut “kloun“ leidis kostja, et kui apellatsioonimenetluses tuvastatakse nende faktiväidete õigsus, siis osutub suuremas osas põhjendamatuks ka maakohtu järeldus väärtushinnangu ebakohasuse kohta.
32.Kostja märkis, et hagejatele tehti kostja vastus hagiavaldusele nähtavaks 13. oktoobril 2020. a ning toimetati kätte 15. detsembril 2020. a, s.o lõppseisukohtade esitamise tähtajal. Kuivõrd hagejad esitasid 23. oktoobril 2020. a seisukoha, milles vaidlustasid kostja hagiavalduse vastuses esitatud väiteid, oli hagiavalduse vastus hagejatele kätte toimetatud väljaspool AET süsteemi. E-toimikus menetlustoimingute ebapiisava kajastamise tõttu jäi kostja ilma võimalusest teha vajalikke menetlustoiminguid. Täpsemalt oli kostja teadmatuses hagejate 23. oktoobri 2020. a seisukohas esitatud vastuväidete osas vaatamata sellele, et kostja palus korduvalt kohut informeerida teda hagejate vastuväidetest andes kohtule ka teada, et sõltuvalt hagejate vastuväidetest kaalub kostja tõendite esitamise vajadust. Kokkuvõttes oli kostja kogu eelmenetluse seisukohal, et hagejad ei vaidlustanud kostja faktiväiteid, s.o võtnud need omaks, mistõttu pole vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Kostja ei nõustunud ka tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Nimetatud kohtu tegevuse kohta esitas ta kohtule 15. detsembril 2020. a vastuväite, mille kohus jättis otsuses rahuldamata.
33.Viimaks leidis kostja, et hagejate pärast eelmenetlust esitatud uusi vastuväiteid ei tohtinud maakohus otsuse tegemisel arvestada. Vastustaja seisukoht
34.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
35.Hagejad leidsid, et kostja ei ole tõendanud väidet poolte töölepingulise suhte kohta või et kostja oleks hageja heaks teinud mistahes tööd. Sõnumivahetusest ei ilmne, et kostjaga oleks töölepinguline suhe ning et kellelgi oleks kostja ees mistahes rahaline kohustus. Õige sõnumivahetuse tõlge on hagejate hinnangul esitatud kohtule 8. oktoobri 2020. a vastuses lisana 1, mitte 15. detsembril 2020. a tõlge. Sõnumivahetusest ei ilme, et tegemist oleks suhtlemisega hageja ja kostja vahel. Hagejad märkisid, et ei ole eluliselt usutav, et inimene oleks valmis ja teeks kuu aja jooksul tööd töötasuga 171 eurot. Hagejad märkisid, et asjas olulist tähtsust omavatele tõendamisele kuuluvatele küsimustele on kohus juhtinud tähelepanu 16. novembri 2020. a kohtunõudes, kuid kostja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. Hagejad ei nõustunud, et nende 15. detsembri 2020. a seisukohas oleks esitatud uusi väiteid.
2-20-11550
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks täielikult ja mittevaralise kahju nõude osaliselt, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt, kohustab kostjat ümber lükkama hageja II suhtes avaldatud ühe ebaõige faktiväite ja jätab rahuldamata nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja II menetluskulud jäävad 17% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 17% ulatuses võrdsetes osades hageja I ja hageja II kanda ning 66% ulatuses hageja II kanda.
37.Hagejad palusid kohtul tuvastada, et kostja on avaldanud kaks nende kohta esitatud ebaõiget faktiväidet: hageja I ja II petavad, ei maksa raha. Hageja II palub tuvastada, et kostja esitas tema kohta viis ebaõiget faktiväidet: hageja II ei maksa; laseb inimesed üle; jättis kostjale raha tasumata; hageja II ja tema perekond kirjutasid tema suhtes avalduse politseile; hageja II on kloun. Hagejad nõuavad, et kostja lükkaks nende kohta esitatud faktiväited ümber ja hüvitaks hagejale II mittevaralise kahju ning alternatiivselt, kui mõni väidetest on käsitatav väärtushinnanguna, tuvastada ebakohase väärtushinnangu avaldamine ja mõista selle eest mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
38.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et kostja avaldas Facebooki suhtlusgruppides järgmised andmed:
1.Globus Ehitus OÜ ja X petavad, ei maksa raha;
2.X jättis minule maksmata;
3.X-l ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avaldus politseile;
4.“laseb inimesed üle“;
5.vaadake veelkord seda klouni.
39.VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid, kuna väärtushinnangu avaldamise korral ei saa kannatanu viidatud sätte alusel nõuda selle ümberlükkamist või parandamist. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Praeguses asjas on hagejad käsitanud kostja avaldatut faktiväidetena, millega maakohus nõustus väidete 1-4 osas ning leidis väite 5 puhul, et avaldatu viitab väärtushinnangule. Kolleegium leiab, et avaldatud andmetes on faktiväited väite 1 teine lauseosa (“ei maksa raha“) ning väited 2 ja 3. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et lisaks väitele 5 on väärtushinnanguna käsitatavad väite 1 esimene lauseosa (“Globus Ehitus OÜ ja X petavad“) ning väide 4 (“laseb inimesed üle“). Tegemist on selge hinnanguga, mille osas saab esitada küsimuse, millistel faktiväidetel hageja(te) käitumise kohta antud hinnang põhineb. Kõnealuste hinnangute kohasust saabki kontrollida vaid selle aluseks olevate faktiliste asjaolude esinemise või puudumise kontrollimisega, kuid hinnangu enda paikapidavust kontrollida ei saa. Eespool toodust tulenevalt ei ole väite 1 viidatud kõnealuse lauseosa ning väite puhul tegemist faktiväitega vaid hinnanguga. Nagu märgitud, hinnangu ümberlükkamist aga nõuda ei saa, mistõttu on maakohus hagejate nõuded väite 1 esimese lauseosa (“Globus Ehitus OÜ ja X petavad“) ning hageja II nõude väite 4 ebaõigsuse tuvastamise ja ümberlükkamise osas ebaõigesti rahuldanud.
2-20-11550
40.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et andmete ümberlükkamise eeldused on täidetud, sest tõendamata on töölepingu sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolud (maakohtu otsuse p 16). Seejuures on maakohus ringkonnakohtu arvates eksinud VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamiskohustuse määratlemisel (I kd tl 111-112) ning seetõttu teinud esitatud tõenditest ka ebaõiged järeldused. Arvestades kostja vastuväiteid, et ta oli hageja I juures proovitööl 7. maist 30. maini 2020. a, mille eest jäeti talle raha maksmata, pidi kostja kolleegiumi arvates VÕS § 1047 lg 2 järgi tõendama, et ta tegi mingit tööd, mida tavaliselt tehakse tasu eest. Kolleegium leiab, et antud asjaolu saab lugeda tõendatuks kostja esitatud 3. juuli ja 4. juuli 2020. a elektroonilise sõnumivahetusega (SMS/MMS [I kd tl 93-96]). Kostja esitatud vestluse kuvatõmmisest nähtub, et sõnumivahetus toimus kostja ja hageja II vahel, sest kontaktiks, kellele sõnumid adresseeriti ja kes neile vastas, on Виталик Эстония, mis viitab kostjale II (X). Viimane ei vaidle sellele ka vastu, vaid kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tuttavad andsid talle kostja kontaktid ja suheldi telefoni teel (II kd tl 28, ajamärk 00:39:54). 3. juuli sõnumivahetusest nähtub, et hageja II saatis 21:48 kostjale sõnumi, kus avaldas, et kui kostja tema kohta avaldatut ei eemalda ja vabandust ei palu, kirjutab ta järgmisel päeval avalduse politseile ning kostjal tekivad probleemid. Kostja vastas sõnumile, et ootab oma ausa tööga teenitud raha tasumist. Kui raha tagastatakse, siis eemaldab kõik ja ei hakka tööinspektsiooni helistama. Seepeale vastas hageja II, et kostja eemaldab viivitamatult ning palub ka vabandust, vastasel korral lubab hageja II teha kostja elu magusaks. Samuti kirjutab kostja II hagejale, et “Sa saad 171 - 60 tükki on viltu keeratud“ (I kd tl 93, tõlge tl 94), (vt ka tõlge „Sa saad 171 -60 kuna töö on vildakalt tehtud“ [I kd tl 123]). Samuti on hageja II kostjale sõnumis avaldanud, et vigase töö eest ta ei maksa ja soovitab kõigepealt ehitama õppida (“Vigase töö eest ma ei maksa. Kõik. Õpi kõigepealt ehitama“ [I kd tl 95, tõlge tl 96]). Ringkonnakohus uuris antud tõendeid istungil ning võimaldas hagejal II selgitada, mida ta saadetud sõnumitega täpsemalt silmas pidas, kuid hageja II avaldas, et ei mäleta. Hageja II kinnitusel pakkus ta raha selle eest, et kostja oma kommentaarid Facebookist eemaldaks ning pidi kostja sõnumitele vastama, et viimane eemaldaks ta pildi Facebookist, kuid eitas mingite kohustuste olemasolu (vt ringkonnakohtu 16. veebruari 2022. a istungi protokoll II kd tl 28 ja 28p, ajamärk 00:42:55). Hageja selgitustest ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik mõistlikult aru saada, miks ta pidi olukorras, kus pakkus raha vaid kostja avaldatu eemaldamise eest, viitama ka väidetavalt puudustega tehtud tööle. Kolleegium leiab, et sõnumivahetus viitab selgelt sellele, et kostja on teinud hagejale I ehitustööd, nagu ta väitis. Arvestades, et ehitustöid tehakse kolmandatele isikutele tavaliselt tasu eest, saab lugeda tõendatuks, et kostja pidi töö tegemise eest ka raha saama. Sellest tulenevalt ei saa rahuldamisele kuuluda nõuded, milles hagetakse väite 1 teise lauseosa (“ei maksa raha“) ning väite 2 (“X jättis minule maksmata“) ebaõigsuse tuvastamist ja ümberlükkamist ning kostjal puudub vastavas osas ka kahju hüvitamise kohustus. Ringkonnakohus leiab, et kuna lauset “X jättis minule maksmata“ ei saa vaadelda muust tekstist, kontekstist ja kogu avaldatust eraldivõetuna ning vaidlust ei ole, et hagejad on seotud isikud ja hageja II suhtles kostjaga töö tegemisega seotud küsimuses, saab praegusel juhul käsitada hagejat II isikuna, kes lubas töö eest tasu, mis jäeti maksmata. Arvestades antud väidete õigsust, ei ole eelnevast tulenevalt hageja II isikuõigusi rikutud ning mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks puudub alus.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole suutnud tõendada faktiväite, et hagejal II ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada kostja suhtes avaldus politseile, õigsust ja nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Seejuures märgib kolleegium, et kuigi andmed selle kohta, kas kostja suhtes esitati politseile avaldus, on neutraalsed, on kostja soovinud selle faktiväitega põhjendada hageja II mainet kahjustavat väärtushinnangut (hageja käitub eetiliselt taunitavalt). Seega oli väite õigsuse
2-20-11550 tõendamiskohustus VÕS § 1047 lg 2 järgi kostjal. Eelnevast tulenevalt on hagejal II õigus nõuda antud faktiväite ümberlükkamist ja selles osas tuleb hagi rahuldada.
41.1.VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Nagu märgitud, on ringkonnakohtu arvates kostja ebaõige väide, et hagejal II ja tema perekond kirjutasid kostja suhtes avalduse politseile, iseenesest neutraalne, mistõttu antud faktiväide hageja II au ei riiva. Seega ei ole alust antud ebaõige väite avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitist välja mõista.
42.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Arvestades, et ringkonnakohtu arvates on kostja avaldatust väite 1 teine lauseosa ning väited 4 ja 5 väärtushinnangud, tuleb esmalt hinnata, kas need teotavad hageja II au ning kas tegemist on ebakohase väärtushinnanguga.
43.Ringkonnakohus leiab, et kuigi iseenesest võivad olla väljendid petab ja/või laseb inimesed üle hageja II au teotavad väärtushinnangud, ei ole need praegusel juhul ebakohased arvestades, et tuvastatud on hinnanguid põhjendava faktiväite õigsus. Samuti ei ole hinnangud väljendatud kuidagi viisil, mis oleks ilmselt ebasünnis. Arvestades ka eeltoodut, ei nõustu kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul on hageja II suhtes avaldatu “vaadake veelkord seda klouni“ puhul tegemist au teotava ebakohase väärtushinnanguga. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu otsus 3-2-1-152-09, p 15). Kolleegium leiab, et igal juhul ei ole tegemist selgelt negatiivse tähendusega väljendiga. Kuigi foto kommenteerimiseks kasutatud väljendi kloun all mõistetakse iseloomulikult kostümeeritud koomilist etendajat, kes oma tegevusega püüab publiku meelt lahutada, võib väljend omada ka erinevaid tähendusvarjundeid. Selle hindamisel, kas konkreetsel juhul on tegemist au teotava väärtushinnanguga, tuleb arvestada konteksti, milles see on avaldatud ning seda, kuidas mõistlik isik sellest võis aru saada. Praegusel juhul kasutas kostja väljendit kloun kommentaaris hageja foto juures, ning kuigi kostja kommentaari tervikuna vaadates on see hageja suhtes tõepoolest pigem negatiivselt meelestatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist ebakohase väärtushinnanguga, sest hinnang anti tulenevalt hageja II käitumisest ning selle andmisel on järgitud sündsuse piire. Arvestades, et avaldatud hinnangut ei saa pidada ebakohaseks tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist, ei ole kolleegiumi arvates hageja II kohta antud väärtushinnangu avaldamine õigusvastane hageja väidetud põhjustel. Kuna ei ole tuvastatud, et kostja avaldas hageja II suhtes au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, puudub alus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud
44.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hageja I ja hageja II on esitanud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ühe faktiväite osas ning hageja II on esitanud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude nelja faktiväite osas, samuti ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagi rahuldatakse vaid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt, s.o hageja II suhtes avaldatud ühe ebaõige faktiväite osas, seega hagi rahuldatakse ligikaudu 1/6 ulatuses, s.o ~ 17%. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja II menetluskulud ~ 17% ulatuses kostja kanda, kostja
2-20-11550 menetluskulud ~ 17% ulatuses võrdsetes osades hageja I ja hageja II kanda ning kostja menetluskulud ~ 66% ulatuses hageja II kanda.
45.Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile, et ei ole nõus maakohtu otsusega osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata summas 1875 eurot. Kolleegium märgib, et esindajakulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asja mahtu ning õiguslikku keerukust. Maakohus on arvestades mh hagejate vastuväiteid üksikasjalikult hinnanud kostja esindamisele kulunud menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid ja aega, samuti kostja esindaja tunnitasu määra. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsus ning kostja ei ole apellatsioonkaebuses enda vastuväidet konkretiseerinud, ei ole alust muuta maakohtu kindlaksmääratud kostja menetluskulude suurust.
46.Vastavalt TsMS § 174 lg 5 muudab ringkonnakohus maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suuruse vastavalt menetluskulude uuele jaotusele. Maakohus määras kindlaks, et hagejate menetluskulude suuruseks on kokku 1275 eurot, kummagi hageja kohta 637.50 eurot. Seega ~ 17% hageja II menetluskuludest on 108.40 eurot, mis tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista. Maakohus määras kindlaks, et kostja menetluskulude suuruseks on kokku 1000 eurot. ~ 17% sellest on 170 eurot, mis tuleb võrdsetes osades hagejalt I ja hagejalt II kostja kasuks välja mõista. ~ 66% kostja menetluskuludest on 660 eurot, mis tuleb hagejalt II kostja kasuks välja mõista.
47.Kolleegium määrab kindlaks menetlusosaliste apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
48.Hagejate 4. jaanuari 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on nende apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 960 eurot: apellatsioonkaebuse analüüs 2 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 4 tundi; 2. detsembri 2021. a, 8. detsembri 2021. a,
10.detsembri 2021. a kostja kirjadega tutvumine 1 tund; 3. jaanuari 2022. a kostja seisukohaga tutvumine 0.5 tundi; 3. jaanuari 2021. a hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0.5 tundi. Hagejate 17. veebruari 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on nende apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu täiendavalt 540 eurot: kohtuistungiks ettevalmistumine 1 tund; kohtuistungil esindamine 1.5 tundi; kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja vaidlustamine 2 tundi. Kokku on hagejate lepingulisel esindajal kulunud 12.5 tundi ning hagejate lepingulise esindaja esindajakuluks on 1500 eurot. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot.
49.Vastuseks kostja vastuväitele seoses hagejate 4. jaanuaril 2022. a esitatud menetluskulude nimekirjaga märgib kolleegium, et kuivõrd menetlus jätkus ning sisuliselt oli hagejatel võimalik esitada täielik menetluskulude nimekiri vastavalt kohtuistungil antud tähtajale kuni 17. veebruarini 2022. a, arvestab ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagejate 4. jaanuaril 2022. a esitatud menetluskulude nimekirjaga. Samal põhjusel said hagejad esitada ka kohtuistungi ettevalmistumiseks kulunud esindajakulu 17. veebruari 2022. a menetluskulude nimekirjas. Arvestades, et apellatsioonkaebuse vastuses refereeritakse suures mahus maakohtu otsust ning apellatsioonkaebust, peab ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 3 tunni ulatuses. Kostja kirjade ning seisukohaga tutvumiseks peab kolleegium põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Kuivõrd hagejad ei ole kostja 16. veebruaril 2022. a esitatud menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud, ei ole hagejate esindaja ajakulu kostja menetluskulude nimekirja vaidlustamisele põhjendatud; kostja menetluskulude
2-20-11550 nimekirjaga tutvumisele kulunud põhjendatud aega on ringkonnakohtu hinnangul 0.25 tundi. Seega kokku peab ringkonnakohus hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingutele kulunud ajaks 9.25 tundi.
50.Arvestades tsiviilasja olemust ning hagejate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus hagejate lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot põhjendatuks. Eelnevat arvestades on hagejate esindaja põhjendatud tasu kokku 1110 eurot (9.25 h x 120), kummagi hageja kohta 555 eurot. Seega ~ 17% hageja II menetluskuludest on 94.35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista.
51.Kostja 3. jaanuari 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 1600 eurot: esimese astme kohtuotsusega tutvumine, otsuse analüüs kohaldatud õigusnormide ning menetluses olevate tõendite kogumist tulenevalt 2.5 tundi; kliendile kohtuotsuse põhjenduste selgitamine, otsuse vaidlustamise aluste ning perspektiivi arutamine, täiendavate tõendite ringi kindlakstegemine 2 tundi; apellatsioonkaebuse koostamine 5 tundi; kliendi apellatsiooni projektiga tutvustamine 45 min; kaebuse korrektuur tulenevalt kliendi märkustest, kaebuse kohtusse esitamine 30 min; 14. oktoobri 2021. a taotluse koostamine, kohtunõuete täitmine 14. oktoober 2021. a kuni 10. detsember 2021. a 1 tund; apellatsioonivastusega tutvumine, kliendile vastustajate vastuväidete sisu selgitamine 2 tundi;
13.detsembri 2021. a kohtumäärusega tutvumine, kliendile kohtulahendi põhjenduste seletamine apellatsioonkaebuses esile toodud taotluste osas 0.5 tundi; 3. jaanuari 2022. a lõppseisukohtade koostamine 1.5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 15 min. Kostja
15.veebruari 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu täiendavalt 210 eurot: vastustaja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, selle suhtes seisukoha koostamine 0.5 tundi; 16. veebruari 2022. a kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund; kliendiga apellatsioonimenetluses poolte seisukohtade arutamine istungiks ettevalmistamise korras tulenevalt kliendi soovist osaleda istungil isiklikult 45 min, täiendavate menetluskulude nimekirja koostamine 10 min. Kostja lepinguline esindaja palus kohtuistungil osalemise kulu määrata vastavalt istungi kestvusele arvestades esindaja tunnitasu 100 eurot. 16. veebruari 2022. a kohtuistung kestis ligikaudu 1.5 tundi. Kokku on kostja lepingulisel esindajal kulunud 19 tundi 55 minutit. Kostja menetlusnimekirjade kohaselt moodustavad kostja lepingulise esindaja esindajakulud 1810 eurot, millele lisandub 16. veebruari 2022. a istungi osalemine 150 eurot, seega kokku 1960 eurot (1600 + 210 + 150). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot.
52.Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele kulunud aega vähendada. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et maakohtu- ja apellatsioonimenetluses on kostjal olnud sama lepinguline esindaja, on maakohtu otsuse analüüsimiseks ning kliendile kohtuotsuse selgitamiseks kulunud ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses. Apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingud, sh kohtule esitamine, on põhjendatud arvestades apellatsioonkaebuse sisu ning korduvusi võrreldes maakohtus esitatud menetlusdokumentidega 5 tundi. Arvestades apellatsioonkaebusele esitatud vastust, on sellega tutvumisele ja kliendile sisu selgitamisele kulunud ajakulu põhjendatud 1.5 tunni ulatuses. 3. jaanuari 2022. a lõppseisukoha koostamisele kulunud ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud 1 tunni ulatuses arvestades selle sisu ja mahtu. Seega vähendab kolleegium kostja 3. jaanuaril 2022. a esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingutele kulunud aega ning peab põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingutele kulunud ajaks 11 tundi 15 minutit. Ülejäänud kostja menetlustoimingud ning sellele kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul vajalik ja põhjendatud.
2-20-11550
53.Arvestades tsiviilasja olemust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 100 eurot põhjendatuks. Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 1485 eurot (11.25 h x 100 + 210 + 150).
54.Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 325 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 325 eurot tuleb kostja menetluskuluna kindlaks määrata.
55.Eelnevast tulenevalt on kostja menetluskulude suuruseks kokku 1810 eurot (1485 + 325). ~ 17% sellest on 307.70 eurot, mis tuleb võrdsetes osades hagejalt I ja hagejalt II kostja kasuks välja mõista. ~ 66% kostja menetluskuludest on 1194.60 eurot, mis tuleb hagejalt II kostja kasuks välja mõista.
56.Seega kokku maakohtu- ja apellatsioonimenetluses tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista 202.75 eurot (108.40 + 94.35); hagejalt I ja hagejalt II tuleb kostja kasuks võrdsetes osades välja mõista 477.70 eurot (170 + 307.70), s.o hagejalt I 238.85 eurot ning hagejalt II 238.85 eurot; hagejalt II tuleb kostja kasuks välja mõista 1854.60 eurot (660 + 1194.60).
57.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja II ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus hagejalt II kostja kasuks 1890.70 eurot (1854.60 + 238.85 – 202.75). Hagejalt I mõistab ringkonnakohus kostja kasuks välja menetluskulu hüvitise 238.85 (477.70/2) eurot.
58.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Kairi Piirisild
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.